← Eesti

1-07-12171/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25 jaanuaril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-07-12171 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungisekretär Tõlk Prokuröri abi Marge Ojaäär Olga Nõmmemees Aivar Lembit Kohtuasi Viru Vangla materjalid Deniss Slavnov´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Deniss Slavnov (isikukood: 38103170015; kannab karistust Viru Vanglas) Irina Gromtsev Kaitsja RESOLUTSIOON Jätta Deniss Slavnov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista Deniss Slavnov´ilt riigituludesse 300- krooni õigusabi eest. Väljamõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr.10220034800017 SEB Pangas või pangakontole nr.221023778606 Swedbangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Deniss Slavnov 1-07-12171, kaitsjatasu“. Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja Deniss Slavnov´ile. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 17.12.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Deniss Slavnovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Deniss Slavnov mõisteti süüdi Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2008.a. otsusega KarS § 184 lg.1 järgi ning karistatud 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus 05.06.2007 ja karistuse kandmise lõpp 04.12.2010. 1

(3)Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on karistatud distsiplinaarkorras. Korduvalt kriminaalkorras karistatud ning korduvalt viibib vanglas. Vabanemise korral asub ta elama elukaaslase juurde xxx. Kinnipeetaval on 4. klassi haridust. Varem vanglas viibides omandas ta lukksepa -monteerija ja keevitaja eriala. Enne vangistust töötas mitteametlikult 3 kuud pikem erialane töökogemus puudub. Vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Ei toeta Viru Vangla Deniss Slavnov ’i enne tähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik ei toeta Deniss Slavnov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega kuna Deniss Slavnov on korduvalt kriminaalkorras karistatud, siis sellest võib järeldada, et ta ei ole täielikult mõistnud oma käitumise tagajärgi. Ohuteguriks võib olla D. Slavnovi suhteliselt madal konkurentsivõime tööturul madala haridustaseme tõttu, kindla töökohta puudumine, suhtlusringkond kriminaalse taustaga isikutest ja eelnev narkootikumide tarvitamine. Arvestades varasemat kuritegelikku käitumist on säilinud risk edaspidiseks seaduserikkumiseks. Ametniku hinnangul on otstarbekas, et Deniss Slavnov läbib sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Deniss Slavnov taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest. Prokuröri hinnangul Deniss Slavnovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole otstarbekas. Deniss Slavnov on korduvalt karistatud ja korduvalt vangistust kandnud, kuid pole hakanud käituma õiguskuulekalt. Vabanedes puudub töökoht. Kaitsja leiab et kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on suunatud enese arendamisel sooviga käituda tingimisi vabastamise korral ühiskonnas seaduskuulekalt. On olemas kindel elukoht ja peresuhted. Palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava ja prokuröri arvamuse, leiab, et Deniss Slavnov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Deniss Slavnovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse ajal kinnipeetav on karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Deniss Slavnov on varem kriminaalkorras karistatud kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud pannes taas toime uue kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevast karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituda seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoia teda uute kuritegude toimepanemisest. Enne vangistus kinnipeetav tarvitas narkootikume ja see on tõsiseks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks seda enam, et viimane kuritegu oli seotud narkootikumide käitlemisega. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht, mis raskendaks toimetulekud ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et Deniss Slavnovi puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. 2
(3)Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades Deniss Slavnovi poolt toimepandud kuritegu raskust, iseloomu ja kinnipeetava isikuga seotud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Jüri Sakkart Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.