Obsah (5)

§ 113§ 64§ 414§ 418§ 57

1-09-4625 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. detsembril 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 09- 4625 Kohtukoosseis eesistuja Igor Aman

§ 113; § 414 lg.1 ja § 418 lg.1 järgi.

Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu

1. septembri 2009.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Aare Tupits Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Aare Tupits, ik. 36002284919, ei tööta, eluk. Xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxx, varem kohtulikult karistamata, vahi all viibib alates
2. oktoobrist 2008.a. Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu RESOLUTSIOON
3. Muuta Pärnu Maakohtu
4. septembri 2009.a. otsuse põhiosa, jättes Aare Tupitsa süüdistusest välja sõnad:”…ning seejärel lõi S. K. noaga kõhtu…”.
5. Tühistada Pärnu Maakohtu
6. septembri 2009.a. otsus Aare Tupitsale

§ 113

järgi ja

§ 64lg.1 alusel mõistetud karistuste osas.

Teha selle osas uus otsus ning karistada Aare Tupitsat

§ 113

järgi 7 ( seitsme ) aasta pikkuse vangistusega.

§ 64

lg.1 alusel mõista liitkaristuseks 7 ( seitsme) aasta ja 4 ( nelja ) kuu pikkune vangistus. Muus osasa jätta kohtuotsus muutmata. Aare Tupitsa apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu

1. detsembril 2009.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Pärnu Maakohtu
2. septembri 2009.a. otsusega tunnistati Aare Tupits süüdi:

§ 113

järgi ja karistati 9 aasta pikkuse vangistusega;

§ 414

lg.1 järgi ja karistati 4 kuu pikkuse vangistusega;

§ 418

lg.1 järgi ja karistati 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg.1 alusel mõisteti lõplikuks liitkaristuseks vangistus, tähtajaga 9 aastat ja 4 kuud. A. Tupits tunnistati

§ 113

järgi süüdi selles, et tema, 18.oktoobril 2008.a., XXXXXXXXX, XXXXXXXX külas, oma elumaja köögis tulistas vintpüssist kannatanut S. K. vasakusse käelabasse ning seejärel lõi noaga kõhtu, mille tagajärjel saadud vigastustesse kannatanu suri.

§ 418lg.1 järgi tunnistati A.

Tupits süüdi selles, et ta hoidis kuni 18. oktoobrini 2008.a., Relvaseaduse §-de 32 ja 34 järgi nõutavat luba omamata, ebaseaduslikult oma elukohas XXXXXXXX külas 7,62 kaliibrilist Mossin süsteemi karabiini.

§ 414lg.1 järgi tunnistati A Tupits süüdi selles, et ta hoidis kuni 18.

oktoobrini 2008.a., Relvasedause §-de 32 ja 34 järgi nõutavat luba omamata, ebaseaduslikult oma elukohas XXXXXXXX külas 159, 9 g. lõhkematerjali hulka kuuluvat suitsuta püssirohtu. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis süüdistatav A. Tupits ei vaidlusta kohtuotsust

§ 414

lg.1 ja § 418 lg.1 järgi süüdimõistmise ja karistamise osas, kuid leiab, et ta pole kannatanut S. K. vintpüssist tahtlikult tulistanud. Apellant soovinud kannatanut hirmutada ja lask toimus juhulikult. Süüdistatava väitel tema vintpüssi padruniga ei laadinud. Laeng võis relva padrunipessa jääda varasemast ajast. Pärast lasku kannatanu S. K. kukkus ja elumärke ei ilmutanud. Uurimise käigus kannatanul kuulihaava kõhus ei leitud. Kohtuarstliku ekspertiisi arvamuse on kannatanu surma põhjustanud kõhuõõnde ulatuv torke lõikehaav. Selle arvamuse juurde jäi kohtuarst ka kohtuistungil. Asjas puuduvad tõendid, et apellant oleks kannatanut noaga kõhtu löönud ja tekitanud surma põhjustanud torke-lõikehaava. Seetõttu taotletakse maakohtu otsuse tühistamist

§ 113

järgi süüdimõistmise osas ning selles osas uue õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega nõustub apellatsiooniga selles, et süüdistatavale A. Tupitsale esitatud süüdistus kannatanu S. K. noaga kõhtu löömise osas pole tõendatud.

1. oktoobril 2008.a. XXXXXXXX külas asuvas süüdistatava A. Tupitsa elukohas viibinud tunnistajate M. P., M. U., E. S. ütlused on kattuvad selles, et keegi nendest isikutest ei näinud süüdistatava A. Tupitsa ega kannatanu S. K. käes nuga või muud lõike torkeriista ega seda, et süüdistatav oleks enne või pärast tulistamist kannatanut kõhtu löönud. Tunnistajate ütlustes puudub ka teave sellest, et kannatanu S. K. olnuks vigastatud enne süüdistatava A. Tupitsa elukohta saabumist. Kogu kriminaalmenetluse jooksul pole kindlaks tehtud ühtegi nuga, või muud ühepoolselt teritatud torke-lõikeriista, mida süüdistatav A. Tupits kasutas kannatanule S. K.le suure verekaotuse põhjustanud eluohtliku kõhuvigastuse tekitamiseks. Süüdistatava A. Tupitsa ütluste kohaselt jäi tema pärast püssilasku põrandale kukkunud ja elutult lamava kannatanu juurde. Süüdistatava ja hukkunuga varem samas ruumis viibinud tunnistajad M. P., M. U.olid püssilasu järel ruumist lahkunud. Soovides säästa tunnistajat E. S. traumeerivast vaatepildist, toimetas süüdistatav A. Tupist laiba seinakappi ning pühkis põrandale valgunud vere. See kõik toimus mõnikümmend minutit pärast püssilasku. Süüdistatava A. Tupitsa ja tunnistaja M. U. kattuvate ütlustega on tõendatud, et tulistamise hetkel oli kannatanu püsti, näoga süüdistatava poole. Lasu järel kukkus kannatanu S. K. põrandale ega ilmutanud elutegevuse märke. Süüdistatav A. Tupits on ütlustes kinnitanud, et nägi põrandal lamaval kannatanul veritsevat kõhuvigastust. Kannatanu käelaba läbilaskmisest sai ta teada uurimist toimetanud politseinikelt – ise ta seda vigastust kannatanu juures ei märganud. Kohtuarstliku ekspertiisi arvamuse kohaselt esines kannatanul S. K.l elupuhune, vasakut käelaba läbiv laskevigastus, sisenemisavaga käeseljal ja väljumisavaga peopesas, IV kämblaluu killulise murruga. Vasakul pool keskkõhul kõhuõõnde tungiv eluohtlik torke lõikehaav. Ringkonnakohtu hinnangul saab eelnimetatud faktiliste asjaolude põhjal lugeda tõendatuks, et süüdistatava A. Tupitsa tulistatud püssikuul sai kannatanu S. K. vasakut käelaba tabada kohtuarsti arvamuses kirjeldatud viisil, vaid siis kui kannatanu vasak käsi paiknes kehatüve keskosa eesküljel, mitte kõrval ega seljataga. Sündmuskoha vaatlusel süüdistatava A. Tupitsa poolt kasutatud Mossin süsteemi vintpüssist väljalastud ja kannatanu S. K. käelaba läbinud kuuli või selle fragmente leitud ei ole. Samuti pole tulistamise paigaks olnud ruumis asunud pindadelt kuuli tabamisjälgi leitud. Surnu ekspertiisiaktis nr.22 on kohtuarst- ekspert Heldi Kase välisvaatlusel surnu ( S. K. ) seljas olnud pruunikas-punasest trikoomaterjalist särgi juures teinud kindlaks verega läbiimbunud alal horisontaalsuunalise, sakilise servadega riidevigastuse, pikkusega 3 cm, edasi 1 cm pikkune rebend diagonaalselt üles ja 2 cm. horisontaalselt. Riidevigastuse parempoolne ots on terav, vasakpoolne poolkaarjas, väljavenitatud servadega. Surnu vasakul pool ülakõhul on horisontaalne, nahka, nahaalust kude, raskkude läbiv 4,2 cm pikkune vigastus. Haava vasakpoolne nurk terav, parempoole kaarjas. Laiba siseuuringul leidis kohtuarst- ekspert vasakul pool kõhukelmel 2cm pikkuse rebestatud, sakiliste servadega haava, samuti kõhukelmel mõõdetava poolkaare kujulise 11 cm. pikkuse haava, millel jälgitavad 3 suuremat saaki. Vasakul pool suurrasviku erisuunalised ulatuslikud rebendid, peen ja jämesoole kinnistis vasakul pool erisuunalised rebendid. Eksperdiarvamuse kohaselt ei sedastatud laibal võitlusele viitavaid tüüpilisi vigastusi. Verevalumid, nahamarrastused võisid olla saadud tömbi vägivalla toimel või kukkumisel vastu ümbritsevaid kõvu esemeid, lühikest aega enne surma või suremisprotsessi käigus. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab kohtuarsti-eksperdi arvamus laibal võitlusjälgede puudumisest, verevalumite ja marrastuste tekkeajast ja -mehhanismist süüdistatava A. Tupitsa ütluste õigsust lasu järel kannatanu S. K. põrandale kukkumisest ja mõnekümne minuti järel surnu seinakappi toimetamisest. Kohtuarsti - eksperdi arvamust, kannatanule S. K.le kõhuõõnde tungiva eluohtliku vigastuse tekitamisest ühepoolse lõiketerega torke-lõikevahendi korduvate löökidega, ilma terariista haavast eemaldamata, ei toeta muud kohtus uuritud tõendid - tunnistajate ja süüdistatava ütlused, DNA ekspertiisi arvamus, mille kohaselt pole süüdistatav ega keegi teine isik kannatanut kõhtu löönud ning sündmuskohalt võetud noalt pole kannatanu S. K. bioloogilist materjali leitud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et surnu ekspertiisiakti nr.22 uurimuslikust osast nähtuvalt pole kohtuarst-ekspert kannatanu S. K. pihta tulistatud püssikuuli või selle fragmentide leidmiseks laiba röntgenoloogilist uurimismeetodit kasutanud. Süüdistatava kasutatud relvast väljatulistatud kuul võis kannatanu kämblaluu puristamise ja käelaba läbimise järel kaotada oma esialgsed füüsilised ja ballistilised omadused - deformeeruda, killuneda, muuta liikumistrajektoori, kaotada oluliselt liikumiskiirust ja energiat. Uurimis - ja kohtupraktikast on teada, et eelneva tõkke läbinud pihtamislaeng ei tekita kehakudedesse tungimisel tulirelva lasuvigastusele traditsiooniliselt iseloomulikku läbivat või mitteläbivat haavakanalit, ümbritsevate kudede ja organite koonuse või tähekujulisi purustusi. Tõkke läbimisel esialgse vormi ja omadused kaotanud püssikuuli või selle fragmendi tekitatud vigastused võivad olla ebasümmeetrilise, sakiliste servadega. Vähenenud energia tõttu võib kuuli liikumiskanal olla kaarjas või sakiline - muutuda vastavalt läbitud kudede tigedusele. Esialgsed ballistilised omadused minetanud püssikuul võib soolestikku, makku, kõhu- või rinnaõõnde jõudnuna olla leitav mitte haavakanali ( mitteläbiv haavakanal ) lõpus, vaid paikneda ümber vedelike, lihaste jm. toimel, keha liikumisel või liigutamisel. Asjas puudub vaidlus, et süüdistatav A. Tupits laipa teisaldas ning kehatüvi põrandal, jalad ülestõstetuna seinakappi asetas. Surnu välisvaatlusel on kohtuarst-ekspert välisuuringu käigus konstateerinud trikoomaterjalist särgi verega intensiivse määrdumise kohal sakiliste servadega, horisontaalselt kui ka diagonaalselt kulgeva riidevigastuse, millel parempoolne ots on terav ja vaskpoolne ots kaarjas. Surnu keskkõhu vasakul pool leitud 4, 2 cm. pikkuse horisontaalse, kudesid läbiva haava puhul on kohtuarst kirjeldanud haaval ümarat parempoolset nurka ja suhteliselt teravat vasakpoolse nurka. Ringkonnakohtu hinnangul pole kohtuarsti- eksperdi poolt ekspertiisiaktis kirjeldatud rõivavigastus ja kudesid läbiva kõhuhaav kujult kattuvad: rõiva - ja kehavigastuse teravad otsad ja kaarjad ( ümarad ) otsad asetuvad vastupidiselt. Kohtuarsti-eksperdi arvamuses märgitud ühepoolse lõiketeraga torke-lõikevahendi kasutamise korral tuleks eeldada, et rõivavigastuse ja kõhuhaava kuju - terava ja kaarja otsa paiknemise osas - oleksid kattuvad. Eelkirjeldatud vigastuse tekkemehhanismi selgitamisel on kohtumenetluse pooled jätnud kasutamata trassoloogia ja ballistika alastel eriteadmistel ja uurimismetoodikatel põhinevad võimalused. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt ei ole surnu kohtuarstlikul ekspertiisil uuritud trikoomaterjalist särki asitõendina kriminaalasja juurde võetud. Ringkonnakohus ei pea apellatsioonimenetluses otstarbekaks ega ühegi kohtumenetluse toiminguga võimalikuks korvata uurimisasutuse poolt minetatud võimalusi täiendavate tõendite saamiseks. Maakohtus ülekuulatuna on kohtuarst-ekspert H. Kase lakooniliselt selgitanud, et jääb varasema arvamuse juurde kannatanu S. K. surma põhjustanud torke-lõikehaava tekkemehhanismi osas. Eksperdi ütluste kohaselt oli surnu keha eespinnal väljaspool üks haav. Kõhukelmel ja seespool kolm erineva sakiga vigastust. Musculus psoase piirkonnas siledaservaline vigastus. Kuulivigastusel on põrutusvõrk ja vigastused on laialdasemad. KrMS § 62 lg.1 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu, s.h. eksperdiarvamusel. Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Olukorras, kus eksperdiarvamust kannatanu S. K. surma põhjustanud vigastuse tekitamise osas - ühepoolse lõiketerega torke- lõikevahendiga korduval löömisel kõhtu, ilma torkelõikevahendit täielikult haavast eemaldamata - ei toeta ükski muu asjas kogutud tõend, jätab ringkonnakohus eksperdi selle arvamuse tähelepanuta. Ringkonnakohtu veendumuse kohaselt on maakohtu ja ringkonnakohtu istungitel uuritud tunnistajate M. P., M. U., J. V., süüdistatava A. Tupitsa ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, tulirelva ekspertiisiaktiga ja kiirabikaardiga tõendatud, et
2. oktoobril 2008.a. XXXXXXXX külas asuvas elumaja köögis, kella
3. 00 paiku tulistas süüdistatav A. Tupits Mossin süsteemi vintpüssist kannatanu S. K. pihta, mille tagajärjel kannatanu eluohtlikest vigastustest põhjustatud verekaotuse tõttu suri. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooni väitega, nagu oleks süüdistatav A. Tupits tulistanud kannatanu S. K. pihta ja põhjustanud tema surma ettevaatamatuse tõttu. Asjas pole vaidlust selles, et süüdistatav A. Tupits tõi vintpüssi elamu keldrist ja kööki tulles oli vintpüss süüdistatava A. Tupitsa käes. Süüdistatav A. Tupits suunas relva rauasuudme kannatanule S. K.le ning pärast ütlust: „ Nii K. ! „ kõlas lask. Nimetatud asjaoludest nähtub üheselt, et süüdistatav A. Tupits toimis täieliku arusaamise ja sooviga kasutada tulirelva kannatanu S. K. vastu. Relvasuudme kannatanule suunamine tõendab, et süüdistatav A. Tupits ei tahtnud tulirelva kasutada muul otstarbel või viisil kui kannatanu S. K. pihta tulistamiseks. Tulirelva ekspertiisiaktis nr.TB-2399-08-/5425 antud eksperdiarvamuse järgi oli XXXXXXXX külas asuvast süüdistatava A. Tupitsa elukohast ära võetud Mossini konstruktsiooniga karabiin kõlblik laskude toetamiseks ning sellest relvast oli tulistatud. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi arvamuse kohaselt ei esinenud süüdistataval A. Tupitsal psüühikahäireid ega emotsionaalseid seisundeid, mis
4. oktoobril 2008.a. takistanuks või piiranuks tal ümbrusest ja oma tegudest arusaamise ning oma tegude juhtimise võimet. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et ka keskmise inimese teadmiste ja elukogemuste baasil sai süüdistatav A. Tupits aru, et lähedalt kannatanu pihta tulistades ta vältimatult viimase tapab ja tulistades seda soovis või vähemalt möönis kannatanu surmamise võimalust. Kohtuliku arutamise käigus pole selgunud asjaolusid, millele tuginedes süüdistatav lühidistantsilt tulistades pidas võimalikuks, et ta kannatanut ei tapa või mille tõttu süüdistatav ei teadnud, et sooritatud püssilask surma põhjustab. Eelpool toodud asjaoludel ringkonnakohus ei nõustu esimese astme kohtu jäledusega, nagu poleks süüdistatava poolt kannatanu S. K. tapmise kohta kohtuistungil räägitu kooskõlas kogutud tõenditega - ei usutav ega usaldusväärne. Hinnates süüdistatava A. Tupitsa ütlused mitteusaldusväärseteks ja lugedes kaudsete tõenditega kindlaks tehtud kannatanu S. K. tapmise viisiks noaga korduva kõhtu löömise, pole maakohus oma otsuses kohtuarstieksperdi arvamuse kõrval nimetanud kaudseid tõendeid, mis loogilises seoses toetavad kohtuarsti eksperdiarvamust ja lükkavad ümber süüdistatava ning tunnistajate M. P. ja M. U. ütlused kannatanu S. K. tapmise asjus. Vastupidi maakohtu otsuses märgitule on süüdistatav A. Tupits laiba elamu koridori seinakapi paigutamist põhjendanud püüdega mitte näidata tunnistajale E. S. kuriteo tagajärge. Maakohus on välistanud kellegi kolmanda isiku majja tuleku või kannatanu S. K. surmava vigastuse saamise enne süüdistatava majja tulekut. Tõendatuks loeti süüdistatava A. Tupitsa viibimine tapetu juures, kuni politseinike majja tulekuni. Ringkonnakohtu hinnangul pole need asjaolud aga käsitletavad kaudsete tõenditena, mis tõendaksid, et süüdistatav A. Tupits lõi kannatanut S. K. noaga ( ühepoolse lõiketeraga lõike- torkevahendiga ) korduvalt kõhtu ( ilma kuriteoriista täielikult haavast eemaldamata). Neil asjaoludel hindab ringkonnakohus teiste isikuliste tõenditega ja sündmuskoha vaatluse protokollis, ütluste olustikuga seostamise protokollis, kiirabikaardil kajastatud asjaoludega ning tulirelva ekspertiisiaktis antud eksperdiarvamusega Mossin süsteemi vintpüssist lasu sooritamise kohta, kattuvaid süüdistatava A. Tupitsa ütlusi usaldusväärseteks. Ringkonnakohtu istungil avaldas süüdistatav A. Tupits kuriteo toimepanemise puhtsüdamlikku kahetsust, mis

§ 57lg.1 p.3 järgi on karistust kergendavaks asjaoluks.

Karistust raskendavat asjaolu ei ole kindlaks teinud maakohus ega selgunud sellist asjaolu ringkonnakohtu istungil. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb tõendamatuse tõttu süüdistatava A. Tupitsa süüdistustest välja jätta kannatanule S. K.le noaga kõhtu löömine ning käsitleda seda asjaolu esialgse süüdistuse mahu kui süü suuruse vähenemisena. Süüdistuse mahu ja süü suuruse vähenemine peab leidma kajastuse esimese astme kohtu poolt vangistusena mõistetud karistuse tähtaja lühendamises. Kuritegude kogumi eest

§ 64

lg.1 kohaselt liitkaristuse mõistmisel järgib ringkonnakohus esimese astme kohtu poolt rakendatud põhimõtet, kuna sellega ei halvendata süüdimõistetu olukorda. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.3,4; § 338 p.1; § 340 lg.1 p.4, 6 ringkonnakohus: 1) muudab Pärnu Maakohtu

1. septembri 2009.a. otsuse põhiosa jättes Aare Tupitsa süüdistuses välja sõnad: „ … ning seejärel lõi S. K. noaga kõhtu….“. 2) tühistab Pärnu Maakohtu
2. septembri 2009.a. otsuse Aare Tupitsale

§ 113

järgi mõistetud karistuse ja

§ 64lg.

1 alusel mõistetud liitkaristuse osas ning teeb selles osas uue otsuse. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 10. septembri 2009.a. otsus muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. I. AMANN I. KESKÜLA P. RANDMA