4-09-19219/8

4-09-19219 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.jaanuar

1. a, Tallinn Väärteoasja number 4-09-19219 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Igor Amann ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Väärteoasi Viktor Koltsovi väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPAS) § 151 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 05.11.
2. a otsus Kaebuse esitaja Viktor Koltsov (ik: 37606060248, viibib Tallinna Vanglas) RESOLUTSIOON
3. Harju Maakohtu 05.11.
4. a otsus Viktor Koltsovi väärteoasjas nr 4-09-19219 jätta muutmata.
5. Viktor Koltsovi apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates 18.jaanuarist
6. a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 13.08.
8. a väärteoprotokolli nr AB 1168847 kohaselt V. Koltsov, viibides 13.08.
9. a kell 18.40 Tallinnas xxxx xx xx, oli 1 eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, pannes sellega toime NPAS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 17.08.
10. a väärteoprotokolli nr AB 1168881 kohaselt V. Koltsov, viibides 17.08.
11. a kell 10.50 Tallinnas xxxxx xx xx WC-s, tarvitas narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, pannes sellega toime NPAS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Maakohtu otsus
12. Harju Maakohtu 05.11.
13. a otsusega väärteoasjas nr 4-09-19219 mõisteti V. Koltsov süüdi NPAS § 151 järgi ja teda karistati 15 päevase arestiga. Kohus mõistis pöörata arest täitmisele pärast V. Koltsovile kriminaalasjas kohaldatud tõkendi muutmist või pärast teises süüteoasjas mõistetud karistuse ärakandmist. Ühtlasi mõistis kohus V. Koltsovilt välja ekspertiisitasu 1852 krooni riigieelarve tuludesse. Maakohtu istungil tunnistas V. Koltsov end NPAS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi 13.08.
14. a episoodis, 17.08.
15. a episoodis aga mitte. Kohus luges V. Koltsovi süü NPAS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 13.08.
16. a episoodis tõendatuks V. Koltsovi poolt kohtuistungil antud ütlustega ja samuti ka tema poolt kohtuvälises menetluses 14.08.
17. a antud ütlustega, mille kohaselt ta tarvitas 13.08.
18. a „hiinlast“; joobeseisundi tuvastamise saatekirja - uuringuaktiga, millest nähtub, et V. Koltsovi suhtes teostatud joobeseisundi tuvastamine läks maksma 926 krooni ja analüüsi tulemusena tuvastati fentanüüli olemasolu menetlusaluse isiku organismis ning kiirabikaardiga, mille kohaselt Tallinna Kiirabi sai 13.08.
19. a kell 18.48 väljakutse XXXX XX M., kus maas pikali olnud V. Koltsovil tuvastati narkojoobe tunnused ning isik anti peale esialgseid meditsiinitoiminguid üle politseile. Kohus luges V. Koltsovi süü NPAS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 17.08.
20. a episoodis tõendatuks joobeseisundi tuvastamise saatekirja - uuringuga, millest nähtub, et V. Koltsovi suhtes 17.08.
21. a teostatud joobeseisundi tuvastamine läks maksma 926 krooni ja uriinianalüüsi tulemusena tuvastati fentanüüli olemasolu menetlusaluse isiku organismis; õiguserikkuja üleandmise aktiga, mille kohaselt tuli 17.08.
22. a kell 10.33 AS S. E. juhtimiskeskusesse telefonikõne, kus klient teatas, et Tallinnas, XXXX XX XX asuva M. WC-s on üks isik ennast WC-s sulgenud ja magab. AS S. E. töötaja kohale saabudes kell 10.37 selgus, et asutuse WC kabiinis põrandal magas üks mees, kes oli silmnähtavalt narkootiliste või psühhotroopsete ainete mõju all ja ei olnud kontaktivõimeline. Isik anti üle politseile. Õiguserikkujaks oli V. Koltsov, kelle isik tuvastati ID-kaardi alusel ning dokumendist on tehtud ka koopia väärteotoimikusse. Kuigi menetlusalune isik eitas narkootikumide tarvitamist kiirsöögikohas, luges kohus tema väite ümber lükatuks õiguserikkuja üleandmise aktiga, leides, et puudub mõistlik selgitus, miks peaks keegi tegema väljakutse turvafirmale isiku kohta, kes tualetis end korrastab. Põhjendatud on aga turvafirmalt abi palumine, kui avalikus kohas magab isik, kes on kontaktivõimetu. Samuti kinnitas V. Koltsov kohtule, et iga kord kui ta narkootikume tarvitab, siis ta jääb WC-s magama. Seega järeldas kohus, et V. Koltsov tarvitas 17.08.
23. a XXXX XX XX asuva M. WC-s narkootikumi, fentanüüli, ning selle tegevuse tagajärjel jäi sinna magama, mistõttu kutsuti välja turvafirma. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid karistusseadustiku (KarS) §-de 57 ja 58 järgi kohus menetlusaluse isiku käitumises ei tuvastanud. Kohus leidis, et menetlusalune isik pani süüteod toime tahtlikult. Võttes arvesse seda, et vaatamata talle varem karistuseks 2 mõistetud rahatrahvidele ja arestidele jätkas V. Koltsov väärtegude toimepanemist, rahatrahvid on tasumata ja V. Koltsovil puudub töökoht, ei pidanud kohus võimalikuks teda enam rahatrahviga karistada ja leidis, et teda tuleb karistada arestiga, mis sunniks teda edaspidi hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest. Arvestades seda, et V. Koltsovi on ka varem karistatud arestiga, pidas kohus põhjendatuks aresti kohaldamist sanktsiooni keskmises määras, s.o 15 päeva. Apellatsioon
24. Harju Maakohtu otsuse peale esitas menetlusalune isik V. Koltsov apellatsiooni, milles ta sisuliselt taotleb kohtuotsuse muutmist karistuse osas, paludes kergendada talle mõistetud karistus minimaalseks. V. Koltsov põhjendab oma apellatsiooni sellega, et ta kahetses toimepandut ja samuti viibis ta ravil, mille kohta esitab tõendi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda järgnevaga.
26. V. Koltsovi on varem korduvalt karistatud rahatrahvidega, samuti on teda karistatud ka arestidega, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seega ei ole varem kohaldatud karistused tema puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades V. Koltsovi sellelaadsete rikkumiste korduvust ja seda, et talle varem karistustena mõistetud rahatrahvid on tasumata ning V. Koltsov ei tööta, on põhjendatud tema suhtes raskemaliigilisema karistuse – aresti – mõistmine. Kuivõrd V. Koltsovi on ka varem karistatud arestiga, kuid varasem arestkaristus ei ole mõjutanud teda hoidumast samalaadsete väärtegude toimepanemisest, on põhjendatud V. Koltsovile aresti kohaldamine sanktsiooni keskmises määras, s.o 15 päeva.
27. Maakohus on õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise KarS §-de 57 ja 58 järgi. Apelleeritud kohtuotsuse tühistamiseks ega muutmiseks ei anna alust V. Koltsovi paljasõnaline väide, et ta kahetses toimepandut. Ehkki puhtsüdamlik kahetsus on vastavalt KarS § 57 lg 1 p-le 3 karistust kergendavaks asjaoluks, puuduvad väärteotoimiku materjalides andmed selle kohta, et V. Koltsov oleks väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust oma toimepandud väärteo kohta. Apellandi niisugust väidet Harju Maakohtu 05.11.
28. a kohtuistungi protokoll (tlk 27 – 28) ei kinnita. VTMS § 2 sätestab, et kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt KrMS §-le 158 on kohtuistungi protokolliga mittenõustumisel kohtumenetluse pooltel õigus esitada kohtuistungi protokolli parandamise taotlus. Toimikust nähtuvalt ei ole kohtumenetluse pooled taotlenud kohtuistungi protokolli muutmist KrMS § 158 lg 1 kohaselt selle ebaõigsuse või ebatäpsuse tõttu. Seetõttu omab kaebaja väidete ja kohtuistungi protokolli lahknevuse korral õiguslikku tähendust kohtuistungi protokoll (RKKK 3-1-1-27-04). Samuti ei anna apelleeritud kohtuotsuse tühistamiseks ega muutmiseks alust apellandi paljasõnaline väide, et ta viibis ravil. Ringkonnakohus märgib, et maakohus luges V. 3 Koltsovi süü NPAS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 17.08.
29. a episoodis tõendatuks väärteoasjas kogutud tõenditega, sealhulgas õiguserikkuja üleandmise aktiga, millest nähtuvalt magas V. Koltsov 17.08.
30. a kell 10.33 Tallinnas, XXXX XX XX asuva M. WC põrandal kontaktivõimetuna ja silmnähtavalt narkootiliste või psühhotroopsete ainete mõju all (tlk 15). Nähtuvalt Harju Maakohtu 05.11.
31. a kohtuistungi protokollist kinnitas V. Koltsov kohtule, et iga kord kui ta narkootikume tarvitab, siis ta jääb WC-s magama (tlk 27 pöördel). Ringkonnakohus on veendunud, et isiku ravil olek ei saaks kuidagi põhjustada ega selgitada tema viibimist avaliku söögikoha WC põrandal kontaktivõimetuna ja silmnähtavalt narkootiliste või psühhotroopsete ainete mõju all.
32. Ringkonnakohus nõustub V. Koltsovile mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ega pea VTMS § 153 lg 4 p 1 alusel maakohtu otsuse põhistuste kordamist vajalikuks, märkides üksnes, et V. Koltsovile mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse muutmiseks ega tühistamiseks.
33. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Julia Katškovskaja Igor Amann Paavo Randma 4