1-08-4373\9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08- 4373 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Igor Amann Kohtuistungi sekretär Tõlk Tatjana Derkatš Irina Leetberg Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. november 2008.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi Albert Pennie süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. juuni 2008.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Albert Pennie Prokurör Lavly Lepp Süüdistatav Albert Pennie sünd 17.06.1969.a xxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxx xxx-xxx xxxxxxx, ei tööta, varem kohtu poolt karistatud kahel korral, viimati 01.06.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 5 aastase vangistusega, millest 2 aasta pikkune vangistus pöörati täitmisele, 3 aastat vangistust jäeti tingimisi kohaldamata katseajaga 2 aastat, kahtlustatavana kinni peetud 10.10.2007.a. Kaitsja RESOLUTSIOON Adv. Kadi Mägi Jätta Harju Maakohtu
4. juuni 2008.a otsus Albert Pennie süüditunnistamises ja karistamises sisuliselt muutmata. Täpsustada maakohtu otsuse sissejuhatavat osa ja lugeda „Albert Pennie süüdistuses Karistusseadustiku (KarS) § 182 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses“ asemel õigeks „Albert Pennie süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses“. Apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1 Albert Pennie tunnistati KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi ja karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Karistusaja alguseks loeti 10.10.2007.a. KarS § 54 alusel kohaldati tema suhtes lisakaristusena pärast karistuse ärakandmist Eesti Vabariigist väljasaatmist Vene Föderatsiooni ning tema suhtes kohaldati sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki 8 aastaks. 1.2 Albert Pennie tunnistati süüdi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud narkokuriteo, pani toime suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise. Nimetatud kuritegu seisnes selles, et tema omandas 2007 mais Tallinnas ebaseaduslikult täpselt tuvastamata asjaoludel suures koguses (so psühhotroopse aine kogus, mis on mõeldud vähemalt 10-le inimesele joobe tekitamiseks) so vähemalt 313 psühhotroopset ainet fenasepaami sisaldavat kapslit ja tabletti, 141 psühhotroopseid aineid fenasepaami ning barbitaali sisaldavat kapslit ja tabletti ning 741,4 g fenasepaami ning barbitaali sisaldavat pulbrit – kokku 3 104,72g fenasepaami sisaldavaid tablette ja kapsleid ning 951,14g fenasepaami ning barbitaali sisaldavaid kapsleid, tablette ja pulbrit. Nimetatud aineid hoidis ta enda elukohas aadressil xxxxxxxxx xxx xxx-xxx xxxxxxx ning püüdis edasi anda teistele isikutele. Osa nimetatud ainetest, so 39 barbitaali ja fenasepaami sisaldavat kapslit kogumassiga 8,09g ning 293 fenasepaami sisaldavat tabletti ning kapslit kogumassiga 49,93g püüdis ta 15.07.2007 ja osa, so 30 barbitaali ja fenasepaami sisaldavat kapslit kogumassiga 7,98g ning 20 fenasepaami sisaldavat tabletti kogumassiga 4,17g püüdis ta 10.10.2007 Mustamäel edasi anda tuvastamata isikutele, kuid mõlemal korral peeti ta politseiametnike poolt kinni ja psühhotroopne aine võeti ära. Fenasepaam ja barbitaal kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV nimekirja, kuhu kuuluvate ainete käitlemine Eesti Vabariigis on keelatud, v.a erijuhtudel. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilistel ja 2 teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. APELLATSIOONI SISU 2.1 A. Pennie väitel ei olnud kohus tema suhtes objektiivne ning ka kaitsjad tegutsesid prokuröri huvides. Kaitsja tegi talle prokuröri nimelt ettepaneku kokkuleppemenetluseks karistusega 3 aastat ja 8 kuud vangistust, millest ta loomulikult keeldus. Lähtudes kaitsja väitest, et üldmenetluses võib talle märksa karmimat karistust taotleda, leiab A. Pennie, et tegemist ei ole õiglase kohtupidamisega. 2.2 Maakohtus esitas ta taotlusi, kuid ühtki neist ei rahuldatud. Ta ei soovinud määratud korras kaitsjat ning tahtis ennast ise kaitsta. Kohtusse ei kutsutud tunnistama P. K., kes osales tema kinnipidamisel ja kes provokatiivselt talle helistas ja kohtumisele kutsus ning kus teda vahistati. Miks ei kutsutud tunnistama narkopolitseinikku, kes 15.07.2007.a tegi analüüsi tal kaasas olnud tablettide kohta. Ta selgitas, mis tabletid need on ning talle öeldi, et pretensioone pole, võib koju minna. Miks teda minna lasti. Esimesel kinnipidamisel ei koostatud isegi protokolli. 2.3 Tema ei teadnud seadusemuudatustest ega sellest, et need ained olid psühhotroopsete ainete nimekirja arvatud. Isegi narkopolitseinikud ei teadnud sellest muudatusest 15.07.2007.a, olgugi, et nemad oleksid pidanud teadma. 2.4 Miks ei arvestatud seda, et ta andis puhtsüdamlikke ja õigeid ütlusi, aga vastupidi, seda kasutati ära tema vastu. Nii näiteks ei leidnud tõendamist, et ta oleks psühhotroopseid aineid edasi andnud, aga tema enda ütluste alusel tõendati, et isik andis aineid kolmandatele isikutele. 2.5 Miks ei arvestatud seda, et kuigi talle tehti ettepanek tegeleda extazi tablettidega, keeldus ta kategooriliselt. 2.6 Midagi ohtlikku ei kujutanud endast temalt leitud tabletid, need on ju Venemaal ilma retseptita saadaval. Talle tundub täiesti loogikavastasena mõistetud karistus – 6 aastat vangistust. Talle on täiesti mõistmatu, milles tema süü seisneb. 2.7 Ta on Tallinnas sündinud ja kogu elu siin elanud. Venemaal ei ole tal mitte kedagi. Siin on tal kehva tervisega ema, kes vajab operatsiooni, iseseisvalt toime ei tule, tema abi on vajalik. Vend on tal invaliid, kes väljas ei käi ja vajab pidevat hoolitsust. Tema väljasaatmisega rikutakse inimõigusi, keelatakse elada perekonnaga, tal puuduks isegi võimalus oma ema matta. 2.8 A. Pennie taotleb lisakaristuse tühistamist, põhikaristuse – vangistuse tingimisi määramist. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
5. Prokurör leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. 4.1 Esmalt rõhutab kohtukolleegium, et maakohus on A. Pennie süüküsimuse otsustamisel erilise tähelepanelikkusega arvestanud kõigi asjaoludega, mis olemuselt on käesoleva süüdistusasja lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, kusjuures otsusest tuleneb, et kohus on neid asjaolusid ka arvestanud. Kohus on kaalunud kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke ning andnud neile üldhinnangu e teisisõnu – hinnanud argumente kogumis, nagu seda nõuab KrMS §
7. Kohtukolleegium, nõustudes maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega täiel määral, ei pea nende kordamist KrMS §-s 342 lg 3 p 1 sätestatust lähtudes vajalikuks. 4.2 Mingeid uusi asjaolusid, mida pole maakohus oma järelduste tegemisel arvestanud, apellatsioonis ei esitata. Ka ei tuvastanud kohtukolleegium, et A. Pennie süüdistusasja menetlejad või tema õigusi tagama volitatud kaitsjad oleksid tema suhtes erapoolikust üles näidanud, menetlus on toimunud objektiivselt. 4.3 A. Pennie arusaam, et olukorras, kus kokkuleppemenetluse läbirääkimistel on prokuröri poolt taotletud karistuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust, üldmenetluses mõistetakse talle aga 6 aastat vangistust, ei saa rääkida õiglasest kohtupidamisest, on siiski ekslik. Vastavalt KrMS § 244 lg-le2, § 245 lg 1 p-le 7 on kokkuleppemenetluses üheks kokkuleppe objektiks karistuse liik ja määr. Kuigi kokkuleppemenetluse õiguslikus regulatsioonis ei ole otsesõnu ette nähtud karistusmäära vähendamise võimalust, võib siiski kokkuleppemenetlust käsitavatest seadusesätetest teha järelduse, et prokuratuuril on volitused teha kokkuleppemenetluse raames karistusmäära suhtes järeleandmisi. Kohtukolleegiumi arvates on aktsepteeritav põhimõte, mille kohaselt see kuriteo toimepannud isik, kes aitab kiiremini kaasa õigusrahu taastamisele ja loobub ulatuslikumalt oma õigustest, peab saama ka suurema hüvituse karistuse kergendamise vormis. Sellest põhimõttest on lähtutud ka käesolevat kriminaalasja menetledes ning puudub alus väita, et kohtupidamine A. Pennie üle oleks olnud ebaõiglane. 4.4 A. Pennie väitel esitanud ta maakohtus taotlusi, kuid ühtki neist ei rahuldatud. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on A. Pennie esitanud kohtumenetluse vältel, pärast tema ristküsitlemist ühe taotluse – kutsuda kohtusse ja tunnistajana üle kuulata P. K. (isik, kes oli koos A. Penniga 16.07.2007.a kinni peetud /Ikd tl 15/). Maakohus on A. Pennie taotluse KrMS § 276 lg 1 p 1 ja 2 alusel rahuldamata jätnud ning oma seisukohta põhjendanud /II kd tl 36-37/. Kohtukolleegium on seisukohal, et apellandi etteheited tema taotluse rahuldamatajätmise kohta ei ole põhjendatud. 4.5 Apellandi väited, nagu ei oleks temalt ära võetud tablettide näol tegemist mingite ohtlike ainetega vaid ravimitega, on asjakohatud ja kantud püüdest ennast õigustada. On üheselt tuvastatud, et A. Pennie käitles fenasepaami ja barbitaali sisaldavaid tablette, pulbrit ja kapsleid. Nimetatud ained kuuluvad aga sotsiaalministri
8. mai 2005.a määruse nr 73 lisa I narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV nimekirja, kuhu kuuluvate ainete käitlemine on Eesti Vabariigis keelatud, v. a erijuhtudel. Erijuhtumist ei saa käesoleva kriminaalasja kontekstis juttugi olla. Maakohus on oma otsuses osundanud kohtutoksikoloogia eksperdi arvamusele, milles on 4 selgitatud barbitaali ja fenasepaami toimet inimorganismile ning millest lähtudes on süüdistatava väited paljasõnalised /I kd tl 27-29/. Kohus on oma otsuses piisava põhjalikkusega analüüsinud sedagi, miks A. Penniel ei olnud alust eeldada, et tegemist on käibes lubatud ravimitega (lk 69). 4.6 A. Penniele mõistetud karistusse puutuvalt osundab kohtukolleegium maakohtu otsusele (lk 70), millest nähtub, et süüdistatavale on karistus mõistetud KarS §-s 56 sätestatut järgides. Maakohtu põhistused karistusmäära valikul on veenvad ning kohtukolleegium nõustub nendega. 4.7 A. Pennie taotlus vabastada ta tingimisi karistusest ei ole põhjendatud. Kohtukolleegium märgib, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena domineerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Kohtukolleegiumi hinnangul puudub käesoleval juhul alus nii ühest kui teisest karistusest vabastamise alusest rääkimiseks. Kohtupraktikas on kindlalt järgimist leidnud Riigikohtu poolt korduvalt väljendatud seisukoht, mille kohaselt isiku karistusest tingimisi vabastamine on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (Riigikohtu otsused 3-1-1-14-02; 3-1-1-79-03). Samas ei omagi aga A. Pennie puhul eelnevalt märgitu olulist rolli, kuivõrd KarS §-st 74 tulenevalt võib isiku suhtes kohaldada katseaega pikkusega 3 aastat, s.o lühema kestusega kui A. Penniele mõistetud vangistus ning sellest on ka maakohus otsust tehes lähtunud. Seega on A. Pennie karistusest tingimisi vabastamine välistatud. 4.8 Süüdistatava A. Pennie suhtes lisakaristuse kohaldamine on kohtukolleegiumi seisukohalt samuti põhjendatud ja seaduslik. Maakohus on lähtunud KarS § 54 nõuetest, lähtunud selle seadusesätte kohaldamise eeltingimustest (väljasaatmiseks kohane subjekt ja süüdlase süü suurus) arvestanud KarS § 54 kohaldamise piiranguid ning esitanud oma otsuses põhjendused, miks tuleb A. Pennie riigist välja saata (lk 70-71). Kõiki A. Pennie suhtes tuvastatud asjaolusid, sealhulgas ka apellatsioonis sisalduvaid väiteid, on maakohus käsitlenud. Kohtukolleegium rõhutab üksnes, et väljasaatmise õiguslik alus tuleneb rahvusvahelisest õigusest: igal riigil on õigus saata riigist välja need välisriigi kodanikud, kes ohustavad riigi julgeolekut, rikuvad avalikku korda või panevad toime õigusrikkumisi. Selleks näeb Euroopa konventsiooni inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks
9. lisaprotokoll art 2p 3 ette riigi õiguse piirata igaühe õigust riigi territooriumil vabalt liikuda ja elukohta valida, kui see on vajalik kuritegevuse ärahoidmiseks. 4.9 Kohtukolleegium on seisukohal, et apellatsioonis esitatu ei anna maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks alust. 4.10 Kohtukolleegium peab aga vajalikuks täpsustada maakohtu otsuse sissejuhatavat osa, milles on ekslikult märgitud, et arutatavaks kriminaalasjaks on A. Pennie süüdistus KarS § 182 lg 2 p 2 järgi. Kuivõrd maakohtu otsuse sisust nähtub üheselt, et kõne all on A. Pennie süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, siis leiab kohtukolleegium, et tegemist on eksitava veaga, mis tuleb parandada KrMS §-st 337 lg 1 p 2 lähtudes kohtuotsuse sissejuhatuse täpsustamise korras. 4.11 Ülaltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 30.06.2008.a otsuse sisuliselt muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, kuid täpsustab kohtuotsuse sissejuhatavat osa, lugedes õigeks A. Pennie süüdistuse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. 5 Malle Preimer Meelika Aava Igor Amann Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 06.05.2009.a. otsusega nr. 3-1-1-38-09 RESOLUTSIOON
10. Tühistada osaliselt Harju Maakohtu
11. juuni
12. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
13. detsembri
14. a otsus Albert Penniele KarS § 54 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni väljasaatmise ja Eesti Vabariiki sissesõidukeelu osas.
15. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
16. Kassatsioon rahuldada osaliselt. 6