← Eesti

1-06-16226\14

Obsah (17)§ 7§ 17§ 14§ 227§ 286§ 312§ 100§ 155§ 306§ 309§ 339§ 284§ 224§ 268§ 175§ 180§ 337

1-06-16226 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. novembril 2008.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-06- 16226 Kohtukoosseis eesistuja Igor Ama

§ 7lg.

3 sätestatud põhimõtet, jättes kõrvaldamata kahtlused süüdistatava T. Tunise kasuks tõlgendamata.

§ 17

lg.1 kohaselt on kaitsja kohtumenetluse pooleks, kes võtab kriminaalmenetlusest osa ja kelle osavõtt kohtumenetluses on kohustuslik. Maakohus on süüdimõistva kohtuotsuse rajanud ainuüksi prokuröri poolt esitatud tõenditele, väidetele ja oletustele ning jätnud tähelepanu ja omapoolse hinnanguta kaitsja poolt esitatud seisukohad. Selline maakohtu käitumine on vastuolus

§ 14

sätestatud võistlevuse põhimõttega ning pärsib kaebeõigust, sest faktilisi asjaolusid ei saa pooled kassatsioonimenetluses vaidlustada. Kaitseõiguse rikkumiseks on maakohtu poolt 27.detsembril 2006.a.

§ 227

alusel esitatud kaitsja taotluste - asitõendite kohtus uurimise kohta - rahuldamata jätmine. Maakohus rahuldas vaid tunnistaja ülekuulamise taotluse ja jättis rahuldamata süüdistatavat T. Tunist õigustavate tõendite kogumise taotluse. Kaitsja esitas viimase taotluse maakohtule 10.aprillil 2008.a. , mis samuti jäi rahuldamata.

§ 286

järgi algab kohtus tõendite uurimine prokuröri poolt esitatud tõendite uurimisest ja jätkub kaitsja poolt esitatud tõendite uurimisega. Kaitsja poolt tõendite esitamist välistades on maakohus rikkunud kohtumenetluse poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, mis on vastuolus Riigikohtu otsuse nr.3-1-1-23-08 p -s. 8.2. väljendatud seisukohaga. Riigikohtu lahendis nr.3-1-1-91-07 on selgitatud, et erinevalt uurimispõhimõttele rajanevast kriminaalmenetlusest täidavad võistlevas menetluses süüdistus- ja kaitsefunktsioone eri menetlussubjektid. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb tõendamise reeglite järgimise tagamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Seetõttu on lubamatu, et kohus tugineb otsuse tegemisel vaid kohtumenetluse ühe poole esitatud tõenditele. Süüdistatava ja kaitsja esitatud taotluse, kohtunik M. Mikleri taandamise kohta, jättis Harju Maakohus rahuldamata, kuigi kohtunik oli väljendanud süüdistatava ja kaitsja taotluste lahendamisel ebaobjektiivsust ja erapoolikust. Riigikohtu otsuses nr.3-1-1-123-05 on asutud seisukohale, et otsuse tegemine kohtuniku poolt, kelle suhtes on tõusetunud kahtlus erapooletuses, on käsitletav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena. Isiku KarS § 184 lg.2 p.-2 järgi süüditunnistamise eelduseks on süüteokoosseisisu objektiivse tunnuse, s.o. suures koguses narkootilise aine käitlemise, tõendamine. Maakohus on otsuses üksnes loetlenud süüdistusaktis esitatud tõendeid ja täielikult on jätnud hindamata kaitsja polt esitatud tõendi – tunnistajate J. K. ja K. R., ekspert P. R.i kohtus antud ütlused - mis välistasid läbiotsimisel ära võetud esemete kasustamise narkootilise aine valmistamiseks. Samuti on maakohus hindamata jätnud V. Lindvee ütluste vastuolud, jälitustoiminguga kogutud teabe, Rootsis koostatud narkootilise aine ekspertiisi tulemuse, masskromatogrammide graafikud, millised kõik kinnitavad, et V. Lindveelt ära võetud amfetamiin pole valmistatud asitõendiks tunnistatud esemetega ega ole samane süüdistatava T. Tunise elukohast saadud amfetamiinsulfaadiga. Riigikohtu otsuses nr.3-1-1-100-06 on selgitatud, et pelk tõendite loetlemine ei ole vaadeldav tõendite hindamise ja analüüsina, sest kohtuotsusest ei nähtu, millise süüteokoosseisu tunnuse esinemist, milline tõend kinnitab. Kaitsja hinnangul on rikutud

§ 312

p.1 ja 2 nõuet, sest maakohtu poolsete motiivide, tõendite analüüsi ja siseveendumusele jõudmise käik on vaidlustatud kohtuotsuses olematu. Maakohus on hindamata jätnud süüdistatava T. Tunise ütluste kooskõla teiste tõenditega. Süüdistatav on selgitanud asitõenditeks tunnistatud esemete kuuluvust ja nende kasutamisotstarvet. Ükski tõend, s.h. ekspert P. R.i ütlused, süüdistatava T. Tunise väiteid ei kummuta. Puuduvad tõendid, et läbiotsimisel ära võetud esemed ja ained on soetatud narkootilise aine valmistamiseks või narkootilise aine tootmise seadme komplekteerimiseks. Süüdistatavale kuuluv auto polnud 2005.a kasutuses, tema garaaži kasutasid mitmed isikud ja garaaživõtmed olid V. Lindveel kui J. K.l. 26 kg. pulbrilist nikkelalumiiniumi ( tööstusliku pakendi kogus ), pallaadiumkloriidi, ammoniaagi vesilahuse ja butanooli soetas süüdistatav, et kaitsta end 2003.a. esitatud süüdistuse vastu narkootilise aine lähteaine valmistamises. Nimelt väitis ekspert P. R. teise kriminaalasja menetluses, et nikli ja alumiiniumi sulam on katalüsaatorina kasutatav. Butanooli amfetamiini valmistamiseks vaja ei ole. Ükski süüdistatava T. Tunise elukohast äravõetud ainetest pole keelatud psühhotroopne ega narkootiline aine. Ekspert P. R. on maakohtus ütlusi andes selgitanud, et nikkelalumiiniumi sulam ei ole Reney katalüsaator, mida saab kasutada amfetamiini tootmiseks. Reney katalüsaatori valmistamiseks on vaja naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksüüdi vesilahust, mida süüdistatava käsutuses polnud. Süüdistatava T. Tunise ütluste kohaselt säilitas ta läbiotsimisel leitud kirjalikke materjale I. P. mälestusena

  1. aastast. Ekspert P. R. on kinnitanud, et need kirjalikud materjalid ei sisalda oskusteavet amfetamiini valmistamise kohta. Süüdistatava T. Tunise ütluste kohaselt helistas talle V. Lindvee ja tuli
  2. märtsil 2007.a. koos E. L.ga talle XXXXXXse külla ning tegi ettepaneku paki amfetamiini Soome viimiseks. Süüdistatav T. Tunis sellest keeldus ja tegi V. Lindveele vastuettepaneku anda talle 140 gr. amfetamiini 7000 kr. suuruse võla katteks. V. Lindvee nõustus süüdistatava T. Tunise ettepanekuga ja köögis olnud kaaluga mõõtis vajaliku koguse amfetamiini. Süüdistatav segas V. Lindveelt saadud amfetamiini varem omandatud ja hoitud amfetamiiniga. V. Lindvee pakkis ülejäänud amfetamiini selliselt, nagu see oli pakendatud E. L. juhitud autost äravõtmise hetkel
  3. märtsil 2006.a. Süüdistatav T. Tunis kasutas narkootilist ainet tulekahjus saadud terviskahjustusest põhjustatud valude leevendamiseks. Põhja Eesti Regionaalhaigla Keila haigla kinnitab, et süüdistatavale T. Tunisele oli ravi käigus narkootilist ainet süstitud. Süüdistatava narkosõltuvust kinnitab tema elukaaslase R. L. ütlus. Masskromatogrammide graafikute põhjal saanuks maakohus teha vaid ühe järelduse, et süüdistatava T. Tunise poolt V. Lindveele üle antud narkootilise aine valmistamiseks pole kasutatud esemeid, millel leiti narkootilise aine jälgi. Maakohtu järeldus narkootilise aine jälgedega metallesemete kuulumisest süüdistatavale T. Tunisele on vastuolus tunnistaja J. K. ütlustega selles, et läbiotsimistel äravõetud metallesemed, millel leiti narkootilise aine jälgi, kuulusid temale ja ta kavatses need metallijäätmed metallikokkuostu viia. XXX-XXXXX tänaval asuvas T. garaažikooperatiivi
  4. garaažiboksist äravõetud esemete pakendamine pole taganud nende puutumatust. Pakendid on nummerdatud hiljem ja asitõendite vaatlusprotokollis märgitud numbrid pole kattuvad ekspertiisiaktis pakenditel näidatud numbritega. Süüdistatava T. Tunise ütlused tõendavad, et läbiotsimisel tema elukohast võetud asjad olid õue peal hunnikus, need pandi koos T. 11 garaažiboksist toodud asjadega autosse kokku. Selliselt toimides polnud asitõendite puutumatus tagatud ja võimalik oli amfetamiini hilisem sattumine esemetele, millel ekspert amfetamiini jälgi leidis. Kohtus antud ütlustes ekspert P. R. ei välistanud amfetamiini ühel esemelt teisele ülekandumist.
  5. mail 2006.a koostas juhtiv riigiprokurör M. Kurm määruse süüdistatava T. Tunise elukoha, XXXX-XXX XX XXX, läbiotsimise kohta. Seetõttu polnud süüdistatava T. Tunise auto Toyota Land Cruiseri, T. garaažikooperatiivi
  6. boksi, M. T. ja K. autolammutustöökoja läbiotsimised edasilükkamatuteks menetlustoiminguteks, mida pidanuks ilma prokuröri eelneva loata toimetama. V. Lindvee ütlused kriminaalasja arutamise erinevatel etappidel on vastuolulised
  7. märtsi 2006.a. kohtumise süüdistatava T. Tunisega kokkuleppimise asjaoludes kui oma auto remondi kohta sõnumite vahetamise ning XXXXXXse sõiduks kasutatud auto osas. Riigikohtu lahendites nr.3-11.113-06 ja nr.3-1-1-1-07 väljendatud seisukoha järgi saab erineval ajaperioodil antud erinevatest ütlustest lugeda usaldusväärseks kohtus antud ütlusi siis, kui isik suudab kohtule usaldusväärselt ja arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. V. Lindvee pole maakohtus seda teha suutnud. Apellandi hinnangul tuleb V. Lindvee ütlusi käsitleda rõõnana, mida ajendas kergema karistuse taotlemine. Tuginedes asja lahendamisel V. Lindvee ütlustele, pidanuks maakohus põhjendama , miks loeb ta ühe süüdistatava ( V. Lindvee ) ütlused usaldusväärsemaks kui teise süüdistatava ( T. Tunise ) ütlused. Süüdistatava T. Tunise ütlusi toetab jälitustoimingu protokoll ja tunnistaja K. R. ütlus. Apellandi väitel pole usutav, et V. Lindvee tuli XXXXXXse vaid selleks, et toimetada narkootiline aine Tallinna ja seda olukorras, kus nädalas mitu korda Tallinnas viibiv süüdistatav T. Tunis võinuks seda ise teha. Samuti pole usutav, et süüdistatav T. Tunis ootas V. Lindvee XXXXXXse sõitu mitu kuud ning isik, kellele narkootiline aine oli edasiandmiseks määratud, seda V. Lindvee käest küsima ei hakanud. Süüdistatavale T. Tunisele polnud V. Lindvee arreteerimine teada ja vaid seetõttu hoidis ta jätkuvalt oma eramus suures koguses narkootilisi aineid.
  8. märtsil 2006.a. ja hiljem läbiviidud süüdistatava T. Tunise varjatud jälgimisel ning sidevahendite pealtkuulamisel ei saadud tõendeid, mis seostanuks süüdistatavat T. Tunist narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega. Selle asjaolu kontrollimiseks taotles kaitsja tunnistaja L. ülekuulamist, kuid taotlus jäi rahuldamata. Jälitustegevuse kestvamas toimumises veenab apellanti asjaolu, et menetlejatele oli XXXXXX, T. garaažikooperatiivi
  9. boksi asukoht teada, kuigi V. Lindvee menetlejat garaaži asukohast ei teavitanud. Tunnistaja K. R. ütlused tõendavad, et süüdistatav T. Tunis pani V. Lindveelt saadud amfetamiini kokku varem omandatud narkootilise ainega. V. Lindveelt ja süüdistatavalt T. Tuniselt äravõetud amfetamiinide puhul on tegemist ainetega, mille ühte partiisse kuuluvuse kohta asjatundja arvamust anda ei saanud. Ekspert P. R. on maakohtus antud ütlustes selgitanud, et ainete segamine raskendab arvamuse andmist. Uuritud amfetamiinikogustel tehti üldse kindlaks 21 erineva aine sisaldus, milledest 18 ainet olid kattuvad. Rootsi Kuningriigi Linköpingi kriminaaltehnilise labori arvamus narkootilises aines puhta aine sisalduse kui uuritud ainete füüsikaliste omaduste osas on erinev Eestis tehtud ekspertiisi arvamusest. Ekspertiiside tulemused kinnitavad, et äravõetud narkootiline aine pole puutumatuna säilinud. Süüdistatava T. Tunise elukoha äravõetud narkootilise aine puhul, pole teada selles sisalduva puhta narkootilise aine, amfetamiini, kogust. See aga määrab, millise KarS-i sätte järgi tuleb isiku poolt toimepandud narkootilise aine käitlemist kvalifitseerida. Apellandi väitel on tõendite kogumisel oluliselt rikutud menetlusnorme. Kohtueelses menetluses on menetleja esitanud eksperdile küsimuse: „ Kas ekspertiisiks esitatud tehnilised seadmed komplekselt ja ühendatult võimaldavad neid kasutada narkootilise aine valmistamisel? Kui on, siis milline on ühekordse valmistamise maksimumkogus?“ Ekspertiisiaktis AN-766b-06-3745 pole ekspert P. R. sellele küsimusele vastanud, märkides vaid, et seadmete hulgas on survereaktorid ja nende osad, mida on võimalik kasutada amfetamiini valmistamiseks reduktiivse amiinimise meetodil. Lahendamata on jäänud küsimus, kas ühendatult on seadmeid võimalik amfetamiini valmistamiseks kasutada. Ühelgi üksikesemel pole konstateeritud kõiki amfetamiini valmistamiseks kasutatava seadme tunnuseid. Ekspert P. R.i kohtus antud ütluste järgi on esemed kasutatavad ka muudes valdkondades ja narkootikumide valmistamise laboriseadmete hulka kuuluvana käsitleb ta 3 metalleset ja ühte anumat seetõttu, et neil leidus narkootilise aine jälg. Pakendis nr. 9 olnud ese on ekspertiisakti AN-766b-06/3745 esitatud arvamuse kohaselt survereaktor või selle osa.
  10. aprillil 2007.a. kohtuistungil nimetab ekspert P. R. sama eset jahutiks ja selgitab, et narkootilise aine sünteesimisel seda eset vaja ei ole. Pakendites 26, 7, 8 olnud esemed on eksperdi ütluste kohaselt reaktori kaaned, millel avastati amfetamiini jälg, mis võis sinna sattuda kõikvõimalikul viisil. Kuidas need esemed on narkootilise aine tootmisel kasutatavad, seda ekspert öelda ei osanud. Seega pole usaldusväärset tõendit selles, et amfetamiini jälg tekkis esemetele narkootilise aine valmistamise protsessis. Kuna esemetel avastatud jäljes narkootilise aine sisaldust pole kindlaks tehtud, siis võib olla tegu suvalise ja käitlemiseks lubatud ainega. Ekspert P. R. ei vasta Kohtuekspertiisiseaduse § 6 lg. 1 .p-s 3 kohtueksperdile esitatud nõuetele, mille järgi saab eksperdiks olla isik, kes on omandanud ekspertiisialal nõutava kõrghariduse. Narkootilise aine tootmise puhul on tegemist orgaanilise keemia valdkonnaga. P. R.il on ettevalmistus vaid füüsikalise keemia alal. Samuti on ta kinnitanud, et ei ole vaakum - ja surveseadmete või elektriseadmete ala spetsialist. Seega puudusid tal eriteadmised, mehhaanika ja orgaanilise keemia valdkonnas selleks , et anda arvamust ekspertiisiks esitatud seadmete tööpõhimõtete ja ühildatavuse kohta narkootilise aine tootmiseks. Kaitsja on korduvalt taotlenud asitõendiks tunnistatud esemete kohtusse toimetamist, kontrollimaks nende omavahelise ühildatavuse ja narkootilise aine valmistamise agregaadina kasutamise võimalikkust. Ekspertiisiaktid GE-0870-06/2114 ja GE-1485-06/3744 pole lubatud tõenditeks, sest ekspertiisi tegemiseks vajaliku bioloogilise võrdlusmaterjali süüdistatavalt T. Tuniselt võtmise kohta pole koostatud määrust ega sellekohast protokolli. Võrdlusmaterjali võtmise määruse ja protokolli koostamine on

§ 100ja 101 järgi kohustuslik.

DNA proovi võtmist vanglas korraldatakse justiitsministri

  1. veebruari 2007.a. määruse nr.8 kohaselt. Süüdistatavalt T. Tuniselt vanglas ettenähtud korras võrdlusproovi võetud ei ole. Riigikohus on otsuses nr.3-1-1-52-07 selgitanud, et justiitsministri 2.veebruari 2007.a. määruses ettenähtud kord on kohustuslikuks rakendamiseks. Seega on DNA ekspertiisiarvamused kui tõendid saadud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ja neid ei saa kohtuotsuse tegemisel arvesse võtta. DNA ekspertiisi saab teostada vaid vastavat akrediteeringut omav asutus. Kohtuekspertiisi – ja Kriminalistikakeskus sai vastava akrediteeringu
  2. aprillil 2006.a. , kuid ekspertiisi teinud isik pole akrediteeritute nimekirjas. Akrediteeringu andmise ja eksperdi arvamuse andmise kuupäevad on kattuvad, siis võib järeldada, et ekspertiis tehti ajal kui ekspertiisiasutusel aktediteering puudus. Riigikohus on otsuses nr.3-1-1-50-06 sedastanud, et tõenduseseme asjaolude tõendatuse kohta veendumuse kujunemiseks on tõendite kogumise kõrval vajalik need ka ettenähtud viisil fikseerida. Seega peavad uurimistoimingute protokollid olema vastavuses

3. peatükis või

§ 155esitatud nõuetega.

Kahtlus ekspertiisiaktides AN-766a-06/3745 ja AN-420-06/2115 sisalduvate andmete õigsuses põhineb asjaolul, et pole teada, kuidas asitõendiks tunnistatud narkootiline aine sattus Rootsi Kuningriigi Linköpingi kriminaaltehnilisse laboratooriumisse ja milline oli üleantud aine kogus. Lisaks lahknevad ekspertarvamused uuritud aine väliste tunnuste ja puhta narkootilise aine sisalduse osas. Linköpingis tehtud ekspertiisi arvamuse järgi oli V. Lindveelt ära võetud pulber helekollane ja 75% amfetamiinisisaldusega. Eestis tehtud ekspertarvamuse järgi oli aine valge ja 82% amfetamiini sisaldusega. Süüdistatavalt T. Tuniselt äravõetud pulbrit hindas Linköpingi ekspert helekollaseks ja 92 % amfetamiini sisaldusega. Eestis tehtud ekspertiisi arvamuse järgi oli pulber kollakat värvi ja sisaldas 93% amfetamiini. Süüdistatavale T. Tunisele esitatud süüdistus ja maakohtu otsus ei vasta

§ 306

lg.1 p.1,2 nõudele, sest kindlaks pole tehtud inkrimineeritud narkootilise aine valmistamise aega ega kohta. Riigikohtu otsuses nr.3-1-1-45-07 on asutud seisukohale, et ajas ja ruumis piiritlemata süüdistus on süüdistatavale liialt koormav, sest ta peaks õigustavaid tõendeid esitama alates sünnihetkest ja selle kohta, et ta Pärnu linnas tegu toime ei pannud. Aset on leidnud

§ 309

lg.3 rikkumine, sest kohtuliku arutamise tulemina pole kriminaalmenetlusõiguse oluliste rikkumiste tõttu selged tõenduseseme asjaolud ega tõendatud süüdistatava T. Tunise süü KarS § 184 lg.2 p.2 järgi, s.o. teadmata ajal ja kohas valmistatud narkootilise aine üleandmine V. Lindveele. Maakohtu otsus ei vasta

§ 339

lg.1 p.7,8 nõuetele, sest kohtuotsuses on sedastatud ainult süüdistusaktis sisalduv, esitatud on tõendite loetelu nende sisukokkuvõttega, kuid puudub vähimgi viide, millist asjaolu loetakse millise tõendiga tõendatuks. Vaidlustatud kohtuotsuses puudub tõendite ja õiguslike küsimuste analüüs ning kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tuvastatud asjaoludele, mis on menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Ebaõigesti on kohaldatud materiaalõigust. KarS § 2 lg.2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vaidlustatud kohtuotsuses puudub kolmeastmelise deliktistruktuuri analüüs, pole viidet süüdistatava T. Tunise karistust kergendavale asjaolule – süü tunnistamisele. Mitmetes Riigikohtu otsustes rõhutatakse, et kohtuotsusest peab olema jälgitav kohtu arutluskäik süüdistatava teo vastavuse kohta Karistusseadustikus sätestatud deliktistruktuuri elementidele. Tõendite kajastamise pinnalt peab olema jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine. Maakohtu otsuses puudub põhjendus süüdistatava T. Tunise karistamiseks 9 aasta vangistusega. Tõendamist on leidnud, et süüdistatav T. Tunis omandas ja hoidis narkootilisi aineid, kuid millises koguses ja kas tegemist oli suure kogusega- selle kohta lubatud tõendid puuduvad. Kummutatud pole süüdistatava T. Tunise ütlused, et narkootilisi aineid omandas ta enda tarbeks. Seetõttu on põhjendatud karistuse mõistmine, mille puhul vangistuse tähtaeg võrdunuks vahi all viibitud ajaga. Kaitsja taotlused:

  1. tühistada maakohtu otsus kriminaalmenetlusõiguse oluliste rikkumiste tõttu ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ning asendata süüdistatava T. Tunise suhtes kohaldatud tõkend vahi all pidamine, elukohast lahkumise keeluga;
  2. kui puuduvad alused asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmiseks, siis ringkonnakohtul teha uus otsus ja mõista süüdistatavale T. Tunisele karistus, mis lugeda kantuks alates
  3. juunist 2006.a. vahi all viibitud ajaga;
  4. kaitsja taotleb: 1) tuvastada isik, kes Veljo Lindvee telefoniregistris on registreeritud V. nime ja abonentnumbri XXXXXXXX all; 2) kuulata V. nime all kajastatud isik kohtus üle selgitamaks, millist teavet edastas talle V. Lindvee süüdistatava T. Tunise juurest lahkumise järel; 3) vaadelda ringkonnakohtus asitõendiks tunnistatud esemeid ja ekspert P. R. osavõtul korraldada uurimiseksperiment, et selgitada, kuidas süüdistatavalt läbiotsimistel äravõetud esemeid saab omavahel ühendada ning kasutada narkootilise aine valmistamiseks; 4) Riigiprokuratuurile päringu esitamist, selgitamaks kas
  5. märtsil 2006.a. viidi mõne teise kriminaalasja menetluse käigus läbi jälitustoiminguid XXXXXX, XXXX-XXX XXX kinnistul või selle lähiümbruses; 5) E. V. tunnistajana ülekuulamist, kuna ta on kriminaaltoimikus olevatel fotodel kujutatud esemeid näinud ja teab anda selle kohta ütlusi; 6) J. L. tunnistajana ülekuulamist ja ütlustega seonduvate interneti väljatrükkide toimikusse lisamist; 7) pädevalt isikult teabe hankimist amfetamiini lenduvuse, keemistemperatuuri ja aurustumistiheduse kohta. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav T. Tunis ja tema kaitsja, vandeadvokaat K. Namm, toetasid esitatud apellatsioone täies ulatuses. Riigiprokurör A. Ülviste vaidles apellatsioonidele vastu ning taotles nende rahuldamata jätmist ja esimese astme kohtu otsuse muutmata jätmist T. Tunise süüditunnistamises KarS § 184 lg.2 p.2 järgi ja mõistetud karistuse osas. Prokuröri arvamuse kohaselt korduvad süüdistatava ja kaitsja apellatsioonides samasisulised taotlused, millede suhtes on seisukoht võetud kriminaalasja arutamisel esimese astme kohtus ning mille kohta on riiklikku süüdistust esindav prokurör andnud kaitsjale kirjaliku selgituse. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, lahendades

§ 284

lg.3 korras süüdistatava ja kaitsja apellatsioonides esitatud ja kohtuistungil korratud taotlusi, jättis need rahuldamata alljärgnevatel motiividel. Pädevalt isikult teabe hankimiseks amfetamiini lenduvuse , keemistemperatuuri ja aurustumistiheduse kohta puudub vajadus, sest süüdistatav T. Tunis oma apellatsioonis selgitab, et amfetamiin vedelal kujul lendub ( aurustub ) üle 200 kraadise temperatuuri juures. Tahke amfetamiinsulfaat ei lendu. Narkootilise aine kordusekspertiisi tegemiseks süüdistatavalt T. Tuniselt ja V. Lindveelt äravõetud pulbrilise amfetamiini osas puudub vajadus, kuna on teada neid aineid Eestis ja Rootsis asuvates ekspertiisiasutustes uurinud asjatundjate arvamused. Ringkonnakohus nõustub kohtueelset menetlust juhtinud riigiprokuröri selgitusega, mille kohaselt ei ole mõne teise kriminaalasja menetluse raames viidud läbi jälitustoiminguid süüdistatava T. Tunise elukoha ümbruses ega tema suhtes. Käesolevas kriminaalasjas teostatud ja tõenduslikku Tähendust omavat jälitusteavet hoitakse CD plaadile salvestatuna kriminaaltoimiku juures ning see on olnud apellantidele tutvumiseks kättesaadav. Jälitustöötaja, Maksu- ja Tolliameti narkotalituse vaneminspektori J. L., tunnistajana ülekuulamiseks puudub vajadus, sest käesolevas asjas tõenduslikku Tähendust omav jälitusteave on CD-le salvestatud. Muudes kriminaalasjades teostatud jälitustoimingud ja saadud teave pole kohtuliku arutamise esemeks T. Tunise süüdistusasjas. Kriminaalasja menetluse käigus pole saadud teavet, et süüdistatavale T. Tunisele ja V. Lindveele inkrimineeritud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise kohta valdaks teavet V. nimeline isik või vahi all viibiva süüdistatavaga T. Tunisega ühes kambris asunud E. V.i nimeline isik, kes väidetavalt on saanud näha prokuröri poolt

§ 224korras kaitsjale, vandeadvokaat K.

Nammile, allkirja vastu antud kriminaaltoimiku koopia materjalefototabeleid asitõenditega. Asitõendite kirjeldusi kajastab nende vaatlusprotokoll ja selleks pole fototabeleid näinud isikut vajalik üle kuulata. Asitõenditeks tunnistatud esemete kasutamise võimalikkuse üle T. Tunisele esitatud süüdistuses kirjeldatud viisil, tuleb tõendite kogumi hindamise põhjal otsusta asja arutaval kohtukoosseisul. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonide väidetega kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise kohta, mille tõttu tuleks kriminaalasi saata esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu otsuse põhiosa on lakooniline ja asjaolude esituslaad äärmiselt kokkuvõtlik, kuid see ei takista kohtu siseveendumuse kujunemise jälgimist ega aru saamast, milliseid tõendeid ja mis motiividel maakohus on hinnanud usaldusväärseks ja millised on maakohus ebausaldusväärsetena kõrvale jätnud. Apellantide kohtus erinevad hinnangud tõendite usaldusväärsuse ja kohtukõlbulikkuse kohta ei ole asja lahendavale kohtule siduvad ega tõenda iseenesest kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise asetleidmist. Kriminaalmenetluse seadustik asetab kohtule kohtumenetluse poolte esitatud taotluste lahendamise koormise.

§ 284

ja § 276 järgi poolte taotluste lahendamise ulatus ei ole asjaoluks, mis seaks kahtluse alla kohtu erapooletuse või poolte võrdse kohtlemise. Poolte taotlusi lahendades täidab kohus seadusega pandud kohustust menetlusosalise õiguse tagamisel ning asja õigeks ja mõistliku aja jooksul otsustamiseks vajalike tingimuste loomisel. Tegelikele asjaoludele ei vasta süüdistatava apellatsiooni väide, nagu jätnuks maakohus lahendamata süüdistatava ja kaitsja poolt esitatud taotlused esimese astme kohtuistungite protokollide parandamiseks. Kriminaaltoimiku III köites tl. 178, 185, 267, 334, 365 nähtub, et kriminaalasja arutamist Harju Maakohtus juhtinud kohtunik ja kohtuistungi sekretär on kaitsja ja süüdistatava taotlustega

  1. aprilli 2007.a.,
  2. mai 2007.a.,
  3. septembri 2007.a.,
  4. oktoobri 2007.a.,
  5. veebruari 2008.a.,
  6. aprilli 2008.a. kohtuistungite protokollide parandamise ettepanekutega nõustunud ja kinnitanud seda oma allkirjadega. Samuti on ebaõige süüdistatava apellatsiooni väide Harju Maakohtu
  7. märtsi 2007.a. protokolli kohtuistungi sekretäri poolt allkirjastamata jätmise kohta. Kriminaaltoimiku III köite materjalidest nähtub, et T. Tunise süüdistusasja arutamiseks toimus esimene Harju Maakohtu istungi
  8. veebruaril 2007.a. ja järgmine kohtuistung
  9. aprillil 2007.a., seejärel
  10. aprillil 2007.a. ning hiljem. Apellandi poolt väidetava
  11. märtsi 2007.a. Harju Maakohtu istungi toimumist kinnitavat kohtuistungi protokolli kriminaaltoimikus ei leidu. Kõik kriminaaltoimikus olevad Harju Maakohtu istungite protokollid, millised avaldati ka ringkonnakohtu istungil, on maakohtu istungit juhtinud kohtuniku ja kohtuistungi sekretäri poolt allkirjastatud. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja apellatsiooniga selles, et asitõenditel süüdistatavate T. Tunise DNA jälgede leidmiseks läbiviidud ekspertiiside kohta koostatud ekspertiisiaktides GE-0870-06/2114 ja GE-1485-06/3744 kajastatud ekspertarvamused pole lubatud tõenditeks põhjusel, et kriminaaltoimikus puuduvad süüdistatavalt T. Tuniselt bioloogilise võrdlusmaterjali võtmise kohta

§ 100ja § 101 ettenähtud määrus ja protokoll ning ei ole järgitud Justiitsministri 2.

veebruari 2007.a. määruses kehtestatud korda vangistuses olevalt isikult võrdlusmaterjali võtmise kohta. Ekspertiisiaktist nr. GE-0870-06/2114 ( I kd., tl. 32-34 ) nähtub, et ekspertiisi tegemisel kasutati Kohtuekspertiisi ja kriminalistikakeskuse andmebaasis olevat süüdistatava T. Tunise võrdlusproovi, mis oli saadetud ekspertidele kriminaalasjas nr.

  1. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt kannab see kriminaalasi kohtumenetluses numbrit 104-66 ning selles asjas tegi Viru Maakohus 14.juulil 2006.a. kohtuotsuse, millega tunnistas süüdistatava T. Tunise süüdi ja mõistis talle karistuse KarS § 189 lg.1 järgi. Seetõttu puudus käesoleva kriminaalasja kohtueelsel menetlusel mõistlik vajadus süüdistatavalt T. Tuniselt DNA ekspertiisi tegemiseks bioloogilise materjali korduvaks võtmiseks ja sellekohaste menetlusdokumentide koostamiseks. V. Lindveelt bioloogilise võrdlusmaterjali võtmise määrus ja vastava menetlustoimingu protokoll asuvad kriminaaltoimikus ( I kd., tl. 83,84). Kriminaaltoimiku materjalidest ( I kd, tl.30-31 ja II kd., tl. 165-166 ) nähtub, et kohtueelne menetleja koostas DNA (molekulaargeneetilise ) ekspertiisi määrused 31.märtsil ja
  2. juulil 2006.a. s.o. ligi aasta enne justiitsiministri 2.veebruari 2007.a. määruse nr. 8 vastuvõtmist. Nimetatud asjaoludel on kohatu apellatsiooni etteheide kohtueelsele menetlejale justiitsministri määruse mittejärgimisest. Ebaõige on kaitsja apellatsiooni väide, nagu oleks molekulaargeneetilised ekspertuuringud teinud Kohtuekspertiisi- ja kriminalistikakeskus ilma vajalikku akrediteerimist omamata, kuna ekspertiisiakt nr. GE-0870-06/2114 koostati
  3. aprillil 2006.a., s.o. päeval kui akrediteering saadi. Ringkonnakohus juhib siinjuures apellandi Tähelepanu asjaolule, et kaitsja nõudmisel Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt 1.juunil 2007.a. väljastatud akrediteerimistunnistuse nr. L166 koopia allosas on märgitud, et Kohtuekspertiisi- ja kriminalistikakeskusele oli esmane akrediteerimistunnistus välja antud juba
  4. jaanuaril 2005.a. Tunnistuse nr. L 166 lisa kohaselt on ekspertiisiaktid GE -0870-06/2114 ja Ge-1485-06/3744 koostanud eksperdid E. M. ja K. S. jätkuvalt pädevad DNA katseprotokolle allkirjastama. Ringkonnakohus on seisukohal, et molekulaargeneetilisi uuringuid läbiviinud ekspertide arvamused on usaldusväärsed ja lubatud tõendid ning on maakohtu poolt õigesti hinnatud kogumis teiste tõenditega. Põhjendamatud on apellantide väited, milles seatakse kahtluse alla ekspert P. R.i narkootiliste ja psühhotroopsete ainete alane asjatundlikkus motiivil, et ekspert on füüsikalise keemia alase haridusega. Üldtuntud asjaoluna ei vaja tõendamist, et biokeemia on teadus elava keemilisest koostisest, selle komponentide muundumisest ja omavahelistest seostest. Füüsikalise keemia uurimisalaks on aine aatomite ja molekulide füüsikalised omadused ning keemiliste reaktsioonide toimumise selgitamine. Seetõttu pole ringkonnakohtul kahtlust, et keemiliste reaktsioonide toimumise kohastele eriteadmistele tuginedes oli ekspert P. R. pädev andma arvamust süüdistatavalt T. Tuniselt äravõetud narkootiliste ainete, s.h. amfetamiinsulfaadi kohta, kui ka selle valmistamisel kasutatavate ainete, toimuvate keemiliste reaktsioonide kulgemise tagamiseks kasutatavate materjalide ning seadmete kohta. Ekspert P. R.i eriteadmised narkootiliste ja psühhotroopsete ainete alal on nõutaval viisil akrediteeritud. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonidega selles, et ekspert P. R. on maakohtus ütlusi andes kinnitanud, et ta pole ta asjatundja vaakum - või surve - või elektriseadmete alal. Ringkonnakohtu hinnangul pole käesolevas kriminaalasjas olnud tõenduseseme seisukohalt ka tarvidust eelnimetatud inseneriteaduse valdkonda kuuluvate eriteadmiste rakendamise järele. Kriminaalasja menetluse käigus pole tõenduseseme asjaolude selgitamiseks seatud ekspert P. R.ile ülesandeks teha materjalide tugevusõpetuse alaseid arvutusi, võtta seisukohta metallide või muude materjalide omaduste või töötlemistehnoloogia osas, selgitada elektriseadme või süsteemi tööpõhimõtet ja toimimist või muud sarnast. Ekspert P. R. on kohtus ütlusi andes selgitanud, et arvamuse andmisel läbiotsimistel ära võetud esemete kasutusvõimaluste kohta amfetamiini reduktiivse amiinimise meetodil valmistamise juures, tugines ta eriteadmistele, mis on omandatud erialase täienduskoolituse raames. Eriteadmiste omandamise vorm ei piira teadmiste kasutamist ekspertuurimuse läbiviimisel ja arvamuse andmisel. Asjaolu, et narkootilise aine valmistamisel kasutatav aine, ese või agregaat võib olla valmistatud tavakäibes muul eesmärgil kasutamiseks, ei sea kahtluse alla ekspertiisiaktis nr. AN-766b-06/3745 antud arvamust ekspertiisiks esitatud esemete rakendamisvõimalustest narkootilise aine valmistamisel. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonidega selles, et süüdistatava T. Tunise XXXXXX asuvast elukohast, seal asunud maastikuautost Toyota Land Cruiser, tema kasutuses olnud garaažikooperatiivi „T.“ boksist nr.11 ja K. külas asuvast autolammutustöökojast läbiotsimistel leitud aineist ja esemeist pole ühegi omamine või valdamine keelatud ja karistatav. Samuti nõustub ringkonnakohus apellantidega selles, et maastikuauto Toyota Land Cruiser võis olla pikka aega mootorsõidukina tänavaliikluses mittekasutatud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel pole kohtule esitatud tõendeid, mis lükkaksid ümber tunnistaja J. K. ütlused selles, et tema on kasutanud süüdistatava T. Tunise maastikuautot asjade transpordiks ja garaažikooperatiivis T. asuvat boksi nr.11 metallesemete hoidmiseks. Materjale kasutas ta autoremonditöökojas ning müüs XXXXXX asuvasse vanametalli kokkuostu. Tunnistaja J. K. on ütlustes selgitanud , et läbiotsimisel maasikuautost Toyota Land Cruiser ära võetud roostevabast terasest kraaniga kaan, millel kiri „Hico“ ja garaažikooperatiivi T. boksist nr. 11 ära võetud 100 cm kõrgune ja kolme toega metallsilinder kuuluvad temale. Tunnistaja kriminaalmenetlusse kaasamine süüdistatava või kaitsja taotlusel ning kohtuliku arutamise käigus ei ole asjaolud, mis iseenesest välistavad tunnistaja ütluste kui tõendi usaldusväärsuse. Ekspertiisiakti nr. AN-766B-06/3745 arvamuse järgi avastati kirja „Hico“ kandval kraaniga kaanel ja kolme toega metallsilindril amfetamiini jälg. Siinjuures ringkonnakohus nõustub apellantidega selles, et ekspertiisiakti nr.AN- 766B06/3745 uurimusliku osa järgi kandis ekspertiisiks esitatud pakend, milles asus metallkaas koos kraaniga, millele kiri „Hico“, pakendis nr. 26 ja kolme toega metallsilinder pakendis nr.9 ( II kd., tl.158-163 ). Läbiotsimise protokollide kohaselt asetati 27.juunil 2006.a. XXXXXX XXXX-XXX XX XXX hoovis seisnud maastikuautost Toyota Land Cruiser leitud „Hico“ kirja kandva kraaniga metallkaas pakki numbriga 3 ja garaažikooperatiivi T. boksist nr.11 läbiotsimisel leitud flansside ja kolme toega metallsilinder pakki number 5 ( II kd., tl. 10; 14 ). Kohtueelset menetlust juhtinud riigiprokuröri poolt ringkonnakohtu istungil antud selgituse kohaselt võib eelkirjeldatud esemete pakendite numeratsioonide lahknevus tekkida asjade asitõenditena vaatlemise järel toimunud asitõendite uuesti pakkimisel. Kahtlust pole, et ekspertiisiks esitati samad esemed, mis läbiotsimisel olid ära võetud. Viimast asjaolu apellandid esitatud apellatsioonides ega ringkonnakohtu istungil kahtluse alla ei seadnud. Süüdistatava T. Tunise ütluste kohaselt andis ta oma elukohas – XXXXXX, XXXX-XXX XX XXX - välja erinevad narkootilised ained, kuid ei viibinud vahetult maastikuauto Toyota Land Cruiser, garaažiboksi nr.11 ega K.s asuva autolammutustöökoja läbiotsimiste juures. Tema poolt väljaantud narkootilise aine pakendas menetleja ja pitseeris pakendi. Pakendit narkootilise ainega ei pandud kokku läbiotsimisel ära võetud metallesemetega, millised koos autole laoti. Ringkonnakohtu seisukohalt tõendavad need süüdistatava T. Tunise ütlused, et narkootilise aine jälg, mis ekspertiisiakti nr. AN -766B-06/3745 arvamuse kohaselt pakendites nr. 26; 9; 7; 8 asunud metallesemetel leiti, ei saanud üle kandud süüdistatava T. Tunise poolt välja antud ja menetleja poolt pitseeritud pakki paigutatud narkootilisest ainest, vaid sai eksperdi poolt uuritud metallesemetele tekkida enne
  5. juunil 2006.a. korraldatud läbiotsimisi. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonidega selles, et kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus läbiviidud jälitustoimingutes ega kohtueelse menetluse muudes toimingutes või süüdistusasja kohtuliku arutamise käigus pole saadud ühtegi tõendit süüdistatava T. Tunise poolt amfetamiini või amfetamiinsulfaadi reduktiivse amiinimise meetodil tootmiseks tunde või päevi kestva komplekse keemilise protsessi läbiviimise tehnilist laadi toimingute sooritamise kohta. Samuti pole saadud tõendeid vahetute tegude toimepanemise kohta, millised võiks olla käsitletud katsena valmistada narkootilist ainet reduktiivse amiinimise meetodil. Süüteo toimepanemise kavandamine ja ettevalmistamine ei ole KarS § 184 järgi karistatav käitumine. Kriminaalasjas nr. 1-04-66 tehtud Viru Maakohtu
  6. juuli 2006.a. jõustunud otsuse kohaselt luges maakohus tõendatuks, et süüdistatav T. Tunis kogus Lääne - Virumaal, XXXXXXXX XXXXXXX asuvasse XXXXX XXXXXXX materjale ja koostas seal seadme narkootilise aine lähteaine MDP-2-P valmistamiseks, kuid
  7. juunil 2003.a. aine valmistamise käigus reaktorina kasutatud seade plahvatas ning puhkes tulekahi. Sündmuskohalt võeti ära katel, katla kaas koos segamisseadmega, hapniku ja süsinikdioksiidi balloonid. Ekspert leidis segamisseadme labadelt katalüsaatorina kasutatavat nikkelalumiiniumoksiidi. Süüdistatava T. Tunise väidet biodiisli valmistamises ei hinnanud maakohus usaldusväärseks ja tõendite kogumi põhjal kindlakstehtud tegelikele asjaoludele vastavaks. Käesolevas kriminaalasjas pole süüdistatavale T. Tunisele esitatud süüdistust KarS § 198 lg.1 järgi narkootilise aine tootmiseks vajaliku vahendi, seadme või aine valmistamises või valdamises.

§ 268

lg.1 järgi toimub kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Riiklikku süüdistust esindav prokurör ei ole esimese astme kohtus

§ 268lg.2 alusel T. Tunisele esitatud süüdistust täiendanud ega uut süüdistusakti koostanud. Seetõttu ei olnud Kar

S § 184 sätestatud süüteo toimepanemiseks kasutatava aine või seadme valdamine kohtuliku arutamise esemeks esimese astme kohtus ega ole ringkonnakohtus apellatsioonimenetluses. Nimetatud asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et süüdistatava T. Tunise süü enne

  1. märtsi 2006.a. amfetamiini valmistamise laborivarustuse soetamises ja enne
  2. märtsi, XXXXXX narkootilise aine – amfetamiini – valmistamises , pole vaieldamatut tõendamist leidnud ning süüdistatav T. Tunis tuleb süüdistuse selles episoodis õigeks mõista. Ringkonnakohus ei pea seetõttu vajalikuks võtta seisukoht apellatsioonide väidete osas, mis käsitlevad narkootilise aine valmistamise aja ja koha määratletust, reduktiivse amiinimise protsessi olemust ja tingimusi, läbiotsimiste käigus ära võetud üksikute esemete võimalikku kasutatavust narkootilise aine –amfetamiini või amfetamiinisulfaadi – valmistamiseks või kompleksse keemilise protsessi läbiviimise tarbeks nende asjade omavahelist ühildatavust. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonide väidetega, milles seatakse kahtluse alla V. Lindvee ütluste usaldusväärsus ja tõendina lubatavus. Asjaolul, et V. Lindvee võib olla narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest Soome Vabariigis karistatud, ei ole tema ütluste tõendina hindamisel enamat Tähendust kui süüdistatava T. Tunise varasemal karistatusel Kars § 198 lg.1 järgi. Karistusregistri seaduse § 2 ja § 8 järgi on karistusregister riigi põhiregister, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuse kohta kohtulahendi ja ametiisiku otsuste alusel. Sama seaduse § 10 järgi kantakse välisriigi kohtus süüdi mõistetud Eesti kodaniku andmed karistusregistrisse Euroopa kriminaalkonventsioonide, välislepingute või riigiasutuste koostöölepinguga ettenähtud juhtudel ja korras. V. Lindvee varasema karistatuse kohta karistusregistris andmed puuduvad, sest teda pole varem Eesti Vabariigi kohtutes süüdi mõistetud siseriigis ega välisriigis kuriteo toimepanemise eest ega ole välisriik taotlenud välisriigi kohtu otsuse alusel tema andmete Eesti karistusregistrisse kandmist. Tegelikele asjaoludele ei vasta apellatsioonide väited V. Lindvee ütluste olulisest lahknevusest süüdistatava T. Tunise ütlustest ja jälitustoiminguga saadud teabest
  3. märtsi 2006.a. XXXXXX kokkusaamise asjaoludes. Ringkonnakohtu seisukohalt on ütluste ühetaolisuse hindamisel tähendus vaid tõenduseseme asjaolude tuvastamise seisukohal tähtsust omavatel asjaoludel. Lähtudes V. Lindveele ja T. Tunisele esitatud süüdistustega määratletud kohtuliku arutamise esemest, pole tõenduseseme asjaolude kindlakstegemise seisukohalt Tähendust V. Lindvee sõiduauto remondi asjaoludel ega sellel, millisel ajaperioodil täpselt võis toimuda V. Lindvee ja süüdistatava T. Tunise
  4. märtsi 2006.a. kokkusaamisele eelnevaid kõnelusi. V. Lindvee ja süüdistatava T. Tunise ütlused kattuvad jälitustoimingul saadud teabes selles, et enne
  5. märtsi 2006.a. leppis V. Lindvee süüdistatava T. Tunisega kokku XXXXXX kohtumise. E. L. ütlused selles, et
  6. märtsil 2006.a. Tallinnas, „S.“ tanklas sõiduauto BMW 318-i, reg. nr.XXX XXX peale võetud V. Lindveel midagi kaasas ei olnud ega midagi auto pagasiruumi ei pannud, lükkavad ümber süüdistatava T. Tunise ütlused ja apellatsiooni väited selles, et V. Lindvee tõi XXXXXXse kaasa ligi ühe kilogrammi amfetamiinsulfaati ning millest umbes 140 grammi narkootilist ainet andis süüdistatavale T. Tunisele. Molekulaarbioloogilise ekspertiisi aktis GE- 0870-06/2114 antud eksperdi arvamuse kohaselt leiti E. L. juhitud sõiduauto BMW 318-i pagasiruumist äravõetud 945,9 g. narkootilist ainet amfetamiini ( sulfaadina ) sisaldanud pakenditelt - sangadega paberkott, valget värvi plastikaatkott, kaks sinist värvi kilekotti, millest viimases asus pulbriline narkootiline aine – bioloogilise materjali jälgi, milles tehti vaieldamatult kindlaks süüdistatava T. Tunise DNA esinemine. Mitme isiku jäetud bioloogilise materjali jälgedes E. L. ja V. Lindvee DNA esinemist usaldusväärselt kindlaks ei tehtud. Ringkonnakohtu hinnangul on süüdistatava T. Tunise kaitseversiooni ja V. Lindvee ütluste õiguses hindamise seisukohalt oluline eksperdi poolt tuvastatud asjaolu, et sinist värvi kilekotil, mis pakendis vahetult narkootilist ainet ümbritses, leidus süüdistatava T. Tunise DNA-d ja ei leidunud V. Lindvee DNA-d. Juhul kui narkootilise aine toimetamine XXXXXXse ja sellest osa eraldamine leidnuks aset süüdistatava T. Tunise ütlustes ja apellatsioonis kirjeldatud viisil, pidanuks narkootilise aine pakkematerjalidel domineerima ainega manipuleerinud V. Lindvee bioloogiline materjal ja DNA. Eksperdi arvamuse järgi on narkootilist ainet ümbritsevatel pakkematerjalidel usaldusväärselt tehtud kindlaks ainuüksi süüdistatava T. Tunise DNA , mis on loogiline olukorras, kui aine pakendajaks oli süüdistatav T. Tunis, kes V. Lindvee ütluste järgi narkootilist aine temale edasi andis. Kriminaalasja menetluse käigus pole süüdistatavale T. Tunisele esitatud süüdistust suures koguses narkootilise aine V. Lindveega või muu teise isikuga grupis käitlemise osas. Seetõttu ei ole see kuriteokoosseisuline tunnus kohtuliku arutamise esemeks apellatsioonimenetluses ja ringkonnakohus jätab kohtule mittesiduvatena tähelepanuta kohtumenetluse ühe poole apellatsioonides esitatud arutelud ja õiguslikud hinnangud V. Lindvee ja E. L. käitumisele. Ebaõige on apellatsioonide väide, nagu poleks kindlaks tehtud süüdistatava T. Tunise elukohast 27.juunil 2006.a. ära võetud narkootiliste ainete suured kogused. Ekspertiisiaktis nr. AN-766a-06/3745 on antud arvamus läbiotsimisel äravõetud ainete koostise ja nende koguse kohta, mistõttu ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid arvnäitajaid korrata. Maakohus on otsuse põhiosas õigesti järeldanud, et kümnetes ja sadades grammides mõõdetava narkootilise aine koguse puhul on tegemist narkootilise aine suure kogusega. Vabariigi Valituses
  7. novembri 1997.a.määruse nr.229 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väikese ja suure koguse määrad“ järgi on suureks koguseks amfetamiini 1g, marihuaanat 50 g., hašišit 10 g., kokaiini 1 g., ja tablett kaaluga 0,5 g. sõltumata toimeaine protsentuaalsest kogusest. Süüdistatavalt T. Tuniselt võeti elukohas ära: 153, 3 g. pulbrilist narkootilist ainet, milles oli 93% puhasainet, ehk siis 142,29 g. puhast amfetamiini; 5,12 g. pulbrit, milles 82 % kokaiinhüdrokloriidi, ehk siis 4, 19 g. puhasainet; 62,5 g. marihuaanat; 0,72 g. hašišit; 66 MDMA tabletti, kogukaaluga 18,2 g.; 212,1 g. GHB-d puhasaine sisaldusega 44%. Üldteada asjaoluna on üks GHB annus narkojoobe tekitamiseks ühele üldpopulatsiooni inimesele 200 mg. kuni 2 g. Seega piisanuks ebaseaduslikult käideldud GHB-st ja MDMA tablettidest kaugelt enam kui 10-le inimesele narkojoobe tekitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul pole seetõttu kahtlust, et süüdistatav T. Tunis omandas ja hoidis oma elukohas eelloetletud narkootilisi aineid suures koguses, välja arvatud kokaiin. Samuti andis ta V. Lindveele edasi narkootilise aine suures koguses – 945,9 g. 82% pulbrilist amfetamiini, milles oli 775,63 g. puhasainet. Tegelikele asjaoludele ei vasta apellatsioonide väide, nagu poleks teada, kuidas ja millistes kogustes on käesolevas kriminaalasjas narkootiliste ainete ekspertiiside uurimisobjektiks olnud narkootilised ained üle antud Rootsi Kuningriigis asuvale Linköpingi kriminalistika laboratooriumile. Ekspert P. R. on maakohtus ütlusi andes selgitanud, et kriminaalmenetluse käigus ära võetud narkootilised ained 30 g. suurustes kogustes edastati Kohtuekspertiisi ja kriminalistikakeskuse poolt Linköpingi riiklikule kriminalistika laboratooriumile Eesti ja Rootsi politseikoostööleppe kohaselt. Ekspert P. R.i ütluseid toetab kaitsja poolt maakohtule esitatud ja kriminaaltoimiku juurde võetud materjal ( III kd., tl.291-302), millest nähtub, et Linköpingi riiklikule kriminalistikakeskusele edastati Tallinnast 30.märtsil ja
  8. juunil 2006.a. konfiskeeritud narkootiline aine, koguses 29, 8 g. See aine kogus on praktiliselt kattuv ekspert P. R. ütlustes nimetatud aine massiga. Rootsi politseiasutuses läbiviidud narkootilise aine uuringu eesmärgiks oli kontrollida Eestist saadetud aine samasust Rootsis politsei poolt menetletavate juhtumite puhul äravõetud narkootiliste ainetega. Kohtupraktikas on tõendina hinnatavad nii tõendusesemesse kuuluva asjaolu esinemise fakt kui selle puudumine. Ekspertiisiaktides nr. Ge-0870-06/2115 ja nr. GE-1485-06/3744 antud arvamustest nähtub, et ekspert on mõlema ekspertiisi läbiviimisel leidnud osadelt uurimisobjektidelt süüdistatava T. Tunise DNA-d ja osadelt objektidelt, sh. metallist flanss, metallist silinder, 2 metallist kaant, süüdistatava T. Tunise DNA vaieldamatut esinemist kindlaks ei tehtud. Mõlema ekspertiisi arvamused on kohtukõlbulikud tõendid ning nende tegemisega seotud kulud arvatakse

§ 175lg.1 p.3 järgi menetluskulude hulka.

Süüdimõistvat kohtuotsust tehes on maakohus

§ 180lg.1 kohaselt õigesti mõistnud ekspertiisid kulud välja süüdimõistetutelt.

Ringkonnakohus asub seisukohale, et olukorras kus tõendatud pole süüdistatava T. Tunise ja V. Lindvee poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine valmistamine süüdistatava T. Tunise poolt, pole süüdistatava T. Tunise tegude õigusliku hindamise seisukohalt Tähendust vaidlusel, kas V. Lindvee kinnipidamisel ja T. Tunise elukoha läbiotsimisel ära võetud narkootilised ained kuuluvad ühte nn. tootepartiisse või mitte. Ebaseaduslikult saab omandada, hoida, edasi anda mitte ainult ühes tootmisprotsessis valmistatud narkootilist ainet, vaid ka eri aegadel või meetodil valmistatud narkootilisi aineid. Seetõttu ringkonnakohus ei asu analüüsima ja hindama apellatsioonide väiteid V. Lindvee kinnipidamisel sõiduautost BMW 318-i leitud ja süüdistatava T. Tunise elukoha läbiotsimisel saadud pulbrilise amfetamiini ühte tootepartiisse kuulumise tõendatuse kohta. Ebaõiged on apellatsioonide väited süüdistatava T. Tunisele mõistetud karistuse ebaproportsionaalsusest süü suuruse ja kuriteo raskusega ning V. Lindveele mõistetud karistusega. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et V. Lindvee tunnistati süüdi ja mõisteti karistus KarS § 184 lg.1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest. See kuritegu on oluliselt kergem ning seaduses sätestatud sanktsiooni piirid ahtamad kui kuriteo puhul, milles on KarS § 184 lg.2 p.2 järgi süüdi tunnistatud ja karistatud süüdistatav T. Tunis. Süüdistatav T. Tunis on enne 30. märtsi 2006.a. toime pannud ja Viru Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud ja karistatud KarS § 189 lg.1 järgi, mis on KarS § 184 lg. 2 p.2 sätestatud kuriteokoosseisu täitvaks kvalifitseerivaks asjaoluks. Süüdistatava T. Tunise ja tunnistaja R. L. ütlustega tõendatud asjaolu, et süüdistatav ise tarvitas narkootilisi aineid, ei vähenda süüdistatava süü suurust narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise eest. Apellatsioonide väide, nagu põhjustanuks süüdistatava narkosõltuvuse Põhja Eesti Regionaalhaigla Keila osakonnas ravi käigus süstitud valuvaigistid, on mõningases vastuolus eelnimetatud haigla kirurgiakliiniku juhataja L. K. vastusega kaitsja järelepärimisele. Arsti vastusest nähtub ( III kd., tl.289), et süüdistatavale T. Tunisele tehti põletushaavade ravi käigus valuvaigistavaid süste narkootiliste analgeetikumide baasil ( mofiini analoog ). Muude kõrvaltoimete juures pole välistatud narkosõltuvuse teke, kuid 20 aasta pikkuse põletushaavade ravi praktika jooksul pole arstile teada patsientidel narkosõltuvuse kujunemise juhtumeid. Narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine ja edasiandmise teel käibesse laskmine on tahtlik tegu, mis seab ohtu väga suure hulga inimeste tervise ning riiklik hukkamõist väljendub seaduses sätestatud sanktsiooni raskuses – vangistuses tähtajaga kolmest kuni viieteistkümne aastani. Maakohus on süüdistatavale T. Tunisele karistuse mõistmisel võtnud arvesse tema süüd, ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine hulgast rahva tervisele põhjustatud kahju ulatust kui võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Seetõttu on maakohus õigesti otsustanud mõista karistuseks tähtajaline vangistus sanktsiooni keskmises määras. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellatsioonides taotletud vangistuse tähtaja lühendamine süüdistatava T. Tunise poolt vahi alla viibitud aja piires, vastavuses KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise alusega. Süüdistatava poolt varem toimepandud rahvatervise vastase kuritegu tõendab, et käesolevas asjas kohtuliku arutamise esemeks olnud kuritegu polnud süüdistatava T. Tunise isiklike asjaolude kokkusattumuse tõttu toimepandud juhuslikku laadi õiguserikkumine. Süüdistatava T. Tunise omandatud keemiaalased ja üldised teadmised võimaldasid tal selgelt aru saada toimepandud süüteo iseloomust ja tagajärje raskusest, mida väidetavalt toetas tema isiklik kogemus narkootiliste ainete tarvitamise sõltuvuse kujunemisest. Ringkonnakohtu seisukohalt pole apellatsioonimenetluses selgunud asjaolusid, mis jäänuks maakohtu tähelepanuta ja millede arvesse võtmine ringkonnakohtus võiks põhjendada süüdistatavale T. Tunisele mõistetud karistuse vähendamist alla sanktsiooni keskmist määra. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg.1 p.

3; § 338 p.1; § 340 lg.2 p. 2 ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu 3.juuli 2008.a. otsuse Terki Tunise süüdimõistmises enne

  1. märtsi 2006.a. amfetamiini valmistamiseks vajaliku laborivarustuse ja materjalide muretsemises ning enne
  2. märtsi 2006.a. , xxxxx linnas, suures koguses narkootilise aine- 945,9 gr. amfetamiini - ebaseaduslikus valmistamises ning mõistab Terki Tunis selles süüdistuses õigeks. Muus osas jätta vaidlustatud kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldada osaliselt. I. AMANN J. KATŠKOVSKAJA M. PREIMER Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 28.04.2009.a. otsusega nr. 3-1-1-32-09 RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Harju Maakohtu
  4. juuli
  5. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  6. novembri
  7. a otsused osaliselt T. Tuniselt kriminaalmenetluse käigus ära võetud pallaadiumkloriidi hävitamise osas, T. Tuniselt ekspertiisitasuna 92846 krooni väljamõistmise ja T. Tuniselt solidaarselt V. Lindveega ekspertiisitasuna 16060 krooni väljamõistmise osas.
  8. Tagastada T. Tunisele temalt kriminaalmenetluse käigus ära võetud pallaadiumkloriid.
  9. Mõista T. Tuniselt ekspertiisitasuna välja 7817 (seitse tuhat kaheksasada seitseteist) krooni.
  10. Mõista T. Tuniselt solidaarselt V. Lindveega ekspertiisitasuna välja 1510 (üks tuhat viissada kümme) krooni.
  11. Jätta muus osas Harju Maakohtu
  12. juuli
  13. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  14. novembri
  15. a otsused V. Lindvee ja T. Tunise süüditunnistamises ja karistamises muutmata.
  16. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.