1-08-1561/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26jaanuaril 2010.a Kohtla-Järve kohtumaja avalik kaugkohtuistung 1-08-1561 Jüri Sakkart Marge Ojaäär Svetlana Hamaza Ave Arnim Viru Vangla esitatud materjalid Boriss Dmitrijev´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Kohtuasja nr Kohtunik Kohtuistungisekretär Tõlk Prokuröri abi Kohtuasi Süüdimõistetu Boriss Dmitrijev (isikukood: 36909230021; viibib xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384, kohus MÄÄRAS: Jätta Boriss Dmitrijev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Määrus saata Viru Vanglale, prokurörile ja Boriss Dmitrijevile. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 29.12.2009.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Boriss Dmitrijevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Boriss Dmitrijev tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 12.12.2000.a otsusega KrK § 115 lg 2 p 2 ja §1151 lg 1 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest 6 aastat vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Linnakohtu 12.11.1998.a kohtuotsusega mõistetud karistuse (9 aastat vabadusekaotust) ärakandmata osa - 6 aastat 3 kuud ja 19 päeva osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti 10 aastat vabadusekaotust. Kantud karistusest arvati maha 3 ööpäeva ning loeti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 aastat 11 kuud ja 29 päeva vabadusekaotust. Tartu Ringkonnakohtu 01.03.2001.a otsusega B. Dmitrijev KrK § 115 lg 2 p 2 järgi mõisteti õigeks ja KrK § 40 lg 3 alusel liideti § 115 lg 1 alusel mõistetud karistusele 3 aastat vangistust – 12.11.1998.a Tartu Linnakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa. Lõplik karistus mõisteti 8 aastat vangistust, millest loeti kantuks 3 päeva vangistust. Ärakandmisele kuulus 7 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Harju Maakohtu 15.02.2008 määrusega 1-08-1561 vabastati Boriss Dmitrijev karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 25.02.2009. Viru Maakohtu 04.02.2009 a. määrusega ülalmainitud ärakandmata vangisuse osa pöörati täitmisele. 1 Karistuse kandmise algus oli 29.06.2009.a ja lõpp on 10.04.2010.a. Boriss Dmitrijevi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on teda 1 kord karistatud distsiplinaarkorras. Viru Vanglas viibides kinnipeetav ei õppi ega tööta. Kinnipeetaval on katlakütja, tisleri ja keevitaja erialad. Enne vangistust töötas keevitajana. Peale vabanemist garanteeritud töökoht puudub. Vabanemisel kindel elukoht puudub. Enne vangistust kuritarvitas alkoholi. Viru Vangla ei toeta kinnipeetav vabastamist ennetähtaegselt. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Boriss Dmitrijevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist kuna 15.02.2008.a. Harju Maakohtu määrusega vabastati B.Dmitrijev ennetähtaegselt ning tema, olles teadlik kriminaalhoolduse nõuetest ja kohustustest, rikkus neid katseajal korduvalt. Esimese väärteo pani ta toime katseaja kolmandal kuul. Katseaja kümne kuu jooksul rikkus ta kahel korral kohtu poolt pandud kohustust mitte tarbida alkoholi. Seetõttu ei pea ettekande kriminaalhooldaja ennetähtaegset vabastamist otstarbekaks. Boriss Dmitrijev ei taotle kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul Boriss Dmitrijevi ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Boriss Dmitrijevi ja prokuröri arvamuse, leiab, et Boriss Dmitrijev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Boriss Dmitrijevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse ajal on kinnipeetav karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega pole oma käitumisega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituda seaduskuulekalt. Boriss Dmitrijev on varem kriminaalkorras karistatud, kuid vaatamata sellele ei ole oma eelnevast karistusest järeldusi teinud ja paranemise teele ei asunud ning olles vabastatud tingimisi enne tähtaega vangistusest ei täitnud ta katseajal kontrollnõudeid ja kohustusi, mis räägib sellest et ta ei suuda hoiduda õigusrikkumiste toimepanemisest ega järgida kontrollnõudeid. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht, mis raskendaks toimetulekud ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Alkoholi kuritarvitamine võib omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Peale seda puudub kinnipeetaval vabaduses kindel elukoht ja lähedaste toetus. Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et Boriss Dmitrijevi puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Kohtu hinnangul kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise risk on suur kuna talle oli antud võimalus uue ja seaduskuuleka elu alustamiseks aga ta ei kasutanud seda võimalust. 2 Arvestades Boriss Dmitrijevi poolt toimepandud kuritegude kaskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Jüri Sakkart Kohtunik 3