lg 1; Iakov Saprykine (Jakov Saprõkin) süüdistuses
§-de 376 lg 1, 418 lg 1, 420; Oleg Berjozov´i süüdistuses
lg 1 järgi; OÜ Kursap Prima ja OÜ Alfalant süüdistuses
S.Narusberg, süüdistatava Iakov Saprõkini kaitsja adv. A.Ennok, süüdistatava Oleg Berjozovi kaitsja adv. R.Bergson ja Põhja Prokuratuuri eriasjade prokurör Kadri Väling Apeleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 27.juunist 2008.a. 2 Prokurör Kadri Väling Süüdistatavad Galina Gunditš, Iakov Saprõkin, Oleg Berjozov, OÜ KURSAP PRIMA ja OÜ ALFALANT (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsjad Adv. S. Narusberg, adv. A. Ennok, adv. R.Bergson RESOLUTSIOON Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 27.juuni 2008.a. otsus ja nimelt: 1) Galina Gunditši süüdimõistmises ja karistamises
prg. 376 lg 1 järgi ja temalt menetluskulude sissenõudmise osas. 2) Oleg Berjozovi süüdimõistmises ja karistamises
prg. 376 lg 1 järgi ja temalt menetluskulude sissenõudmise osas. 3) Jakov Saprõkini süüdimõistmises
prg.376 lg 1 järgi osas, mis puudutab tubakatoodete ebaseaduslikku käitlemist grupis Galina Gunditši ja Oleg Berjozoviga, temalt menetluskulude – ekspertiisitasu 973 krooni ja asitõendite transpordihoiu-ja valvekulu – 40000 krooni – osas. 4) Jakov Saprõkinile
prg. 376 lg 1 järgi mõistetud karistuse osas. 5) Jakov Saprõkinile
prg. 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas. 6) OÜ Kursap Prima süüdimõistmises ja karistamises
prg. 376 lg 1 järgi ja OÜ-lt Kursap Prima menetluskulude väljamõistmise osas. 7) Asitõendite - 114 700 tk. sigarette; 1190,2 kg praaksigarette; 6 522,66 kg. suitsetamistubakat ; 8 kasti kokkuvoltimata sigaretipaberit, 3 kaubaalust sigaretipaberi rullidega, 63 eraldi sigaretipaberi rulli – 3 konfiskeerimise osas. Teha uus o t s u s , millega 1) Mõista Galina Gunditš õigeks temale
prg. 376 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. 2) Tunnistada Galina Gunditši õigust taotleda Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse prg. 1 lg 1 alusel alusetult vahi all viibitud aja eest 8.september 2005.a. kuni 27.september 2005.a., s.o. 20 päeva eest hüvitist. 3) Mõista Oleg Berjozov õigeks temale
prg. 376 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. 4) Mõista OÜ Kursap Prima õigeks temale
prg. 376 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. 5) Tubakatoodete aineekspertiisidega seotud menetluskulud ja asitõendite transpordi-, hoiu- ja valvekulud – jätta riigi kanda. 6) Mõista Jakov Saprõkinile karistuseks
prg. 376 lg 1 järgi 6 kuud vangistust. 7) Mõista Jakov Saprõkinile liitkaristuseks
prg. 64 lg 1 alusel 8 ( kaheksa) kuud vangistust.
prg. 68 lg 1 alusel arvata karistusest kantuks eelvangistuses viibitud 20 päeva (8.09.- 27.09.2005.a.).
prg. 74 lg 1 alusel ei pöörata ärakandmata vangistuse osa täitmisele, kui J.Saprõkin ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
prg. 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid. 8) Asitõendid - 114 700 tk. sigarette; 1190,2 kg 4 praaksigarette; 6 522,66 kg. suitsetamistubakat ; 8 kasti kokkuvoltimata sigaretipaberit, 3 kaubaalust sigaretipaberi rullidega, 63 eraldi sigaretipaberi rulli- jätta hoiule kuni süüdistatavate saüüküsimuse otsustamiseni nende tegevusele vastavas menetluses. 9) Mõista Eesti Vabariigilt Oleg Berjozovi kasuks välja 109 740 ( sada üheksa tuhat seitsesada nelikümmend ) krooni valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 10) Mõista Eesti Vabariigilt OÜ ALFALANT kasuks välja 109 740 ( sada üheksa tuhat seitsesada nelikümmend ) krooni valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 11) Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 12) Süüdistatavate Galina Gunditši, Oleg Berjozovi ja OÜ Kursap Prima kaitsjate apellatsioonid rahuldada. Süüdistatava Jakov Saprõkini kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada 5 üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohtu otsusega 27.juunist 2008.a. mõisteti G a l i n a GUNDITŠ süüdi
lg 1 järgi ja karistati 1(üks) aasta ja 2 (kaks) kuu vangistusega.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistusaeg (08.09 - 27.09.2005.a.) ning karistusest loeti kantuks 20 päeva vangistust. Seega mõistetud vangistusest jääb kanda 1 aasta 1 kuu ja 10 päeva vangistust.
lg 1 alusel vangistuse ärakandmata osa jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui G. Gunditš 2 (kahe) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
I a k o v SAPRYKINE (Jakov Saprõkin) mõisteti süüdi
lg 1 järgi ja karistati 1(üks) aasta ja 4 (neli) kuu vangistusega;
lg 1 järgi 4 (neli) kuud vangistust;
Liitkaristuseks
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel, mõisteti 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistusaeg (08.09.27.09.2005.a.) ning karistusest loeti kantuks 20 päeva vangistust. Seega mõistetud vangistusest jääb kanda 1 aasta 5 kuud ja 10 päeva vangistust.
lg 1 alusel vangistuse ärakandmata osa jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui I. Saprykine (Jakov Saprõkin) 2 (kahe) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
O l e g BERJOZOV mõisteti süüdi
lg 1 järgi ja karistati 1(üks) aasta vangistusega.
Berjozov 18 (kaheksateist) - kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
OÜ Kursap Prima mõisteti süüdi
lg 2 järgi ja karistati rahalise karistusega 70 000 (seitsekümmend tuhat) krooni. OÜ Alfalant mõisteti süüdistuses
Menetluskulud mõisteti riigieelarve tuludesse: Galina Gunditšilt: määratud kaitsjale makstav tasu 43 011 (nelikümmend kolm tuhat üksteist) krooni; ekspertiisitasu (kolmandik aineekspertiisist) 973 (üheksasada seitsekümmend kolm) krooni; asitõendite transpordi-, valve- ja hoiukuludest 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; Iakov Saprykine`ilt: ekspertiisitasud: 973 (üheksasada seitsekümmend kolm) krooni (mis on kolmandik aineekspertiisist) ja 1 960 (üks tuhat üheksasada kuuskümmend) krooni (s.o. ballistikaekspertiisi maksumus); süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning asitõendite transpordi-, valve ja hoiukuludest 40 000 (nelikümmend tuhat) krooni; 6 Oleg Berjozovilt: ekspertiisitasu (kolmandik aineekspertiisist) 973 (üheksasada seitsekümmend kolm) krooni; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning asitõendite transpordi, valve- ja hoiukuludest 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni. OÜ-lt Kursap Primalt: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja asitõendite transpordi- ja hoiukuludest 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni.
prg. 376 lg 1 järgi on Galina Gunditš, Oleg Berjozov ja Iakov Saprõkin mõistetud süüdi - tubakatoodete ebaseaduslikus käitlemises ajavahemikul 16.06.20.06.2001.a, mis seisnes aktsiisialuse kauba, s.o suures koguses tubakatoodete - 114 700 tk., praaksigarette kokku 1190,20 kg ja suitsetamistubakat kokku 6522,66 kg. - toimetamises Xxxxxxx tänavalt Xxxx-xxxxxxx tänavale ja seal hoidmises, kusjuures aktsiisialune kaup oli Eesti maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis. Nimetatud aadressil hoiti tubakasaadusi kuni oktoobrini 2004.a ning seejärel toimetati tubakatooted edasi Xxxxx alevikku, Xxxxxxxx xxx xx, kus ladustati ja hoiti suures koguses tubakatooteid kuni 08.09.2005.a. G. Gunditš, O. Berjozov on mõistetud süüdi ka selles, et nad ei taotlenud ei Xxxx-xxxxxxx tänaval ega Xxxxx alevikus, Xxxxxxxx xxx xx hoones aktsiisilao tegevusluba ja ei viinud seal olevaid tubakatooteid vastavusse tollal kehtinud tubakaseaduse nõuetega. - Jakov Saprõkin on süüdi mõistetud veel selles, et tema toimetas edasi ajavahemikul 16.10.-18.10.2004.a. OÜ Alfalant aadressilt Harjumaa, Xxxxxxxxx vald, Xxxxx alevik, Xxxxxxxx xxx xx aktsiisialust kaupa nõuetega mittevastavas müügipakendis sigarette - 50 160 tk sigarette Prima Nevo ning hoidis ja ladustas neid enda elukohas kuni Maksu-ja Tolliameti Uurimisosakonna poolt teostatud läbiotsimiseni 08.09.2005.a. -
prg. 418 lg 1 järgi on Jakov Saprõkin mõistetud süüdi selles, et tema hoidis 08.09.2005.a. Harjumaal Saue vallas Xxxxxx külas Xxxxxx x -x asuvas eramus tulirelva oluliste osade hulka kuuluvaid: 30-06 (7,62x63mm) kaliibrilist Soome TIKKA M690 mudeli jahikarabiini nr RH 816684 relvarauda, mis kuulub tulirelva oluliste osade hulka (Relvaseaduse § 21) ; omavalmistatud 5,6 mm kaliibrilist vintpüssi, mis kuulub tulirelvade hulka (Relvaseadus § 12 lg.2, lg.3) Põhja Politseiprefektuuri andmete kohaselt ei oma Iakov Saprykine (Jakov Saprõkin) loetletud esemete hoidmiseks ja kasutamiseks relvaluba. -
prg. 420 lg 1 järgi on Jakov Saprõkin mõistetud süüdi ka selles, et tema hoidis 08.09.2005.a. Harjumaal Xxxx vallas Xxxxxx x -x asuvas eramus tulirelva kambrilise ehitusega kasutamiskõlblikku omavalmistatud helisummutit (Relvaseadus § 22 lg.1 p.3), mis on valmistatud kasutamiseks kuni 5,6 mm kaliibriliste tulirelvadega ja, mis on vastavalt Relvaseaduse § 22 lg.5 tsiviilkäibes keelatud. 7 - - - OÜ Kursap Prima on mõistetud süüdi selles, et tema juhatuse liikmed Galina Gunditš (juhatuse liige alates 13.12.1999.a. kuni käesoleva ajani) ja Oleg Berjozov (juhatuse liige alates 19.04.1999.a. kuni käesoleva ajani) ja OÜ Kursap Prima heakskiidul volitatud esindajana tegutsenud Jakov Saprõkin, tegutsesid koos OÜ huvides järgmiselt: Hoidsid ja ladustasid suures koguses Tubakaaktsiisi ja Tubakaseaduse nõuetele mittevastavat aktsiisialust kaupa alates 1.09.2002.a. kuni oktoobrini 2004.a. aadressil Xxxx-xxxxxxx xx/Xxxxxxxx xx, hoone xx, Tallinnas. oktoobris-detsembris 2004.a. toimetas Oleg Berjozov koos Galina Gunditši ja Jakob Saprõkiniga OÜ Kursap Prima vara Iakov Saprykine poolt organiseeritud transpordivahendite abil aadressile Harjumaa Xxxxxxxxx vald Xxxxx alevik, Xxxxxxxx xxx xx. OÜ-t Alfalant oli esitatud süüdistus selles, et tema juhatuse liikmed Galina Gunditš ja Oleg Berjozov ja nende isikute heakskiidul Jakov Saprõkin kui OÜ Alfalant volitatud esindaja tegutsesid koos OÜ huvides : 2004.a. oktoobrist kuni 08.09.2005.a. toimunud läbiotsimiseni OÜ Alfalant poolt 01.12.2004.a. OÜ-lt P. renditud aadressil Harjumaa, Xxxxxxxxx vald, Xxxxx alevik, Xxxxxxxx xxx xx asuva hoone I korruse ruumides hoidsid ja ladustasid Eesti maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis suures koguses tubakatooteid : valmissigarette - 114 700 tk, ümbertöötlemiseks mõeldud praaksigarette kokku 1190,20 kg ja suitsetamistubakat kokku 6522,66 kg. Maakohus mõistis OÜ Alfalant vaidlustatud kohtuotsusega
prg. 376 lg 2 järgi õigeks põhjendades oma seisukohta alljärgnevalt: OÜ Alfalant süüdistusest ei nähtu, mis oli see tegu, mis oleks toime pandud OÜ Alfalant huvides. Isegi kui oletada, et OÜ- lt Alfalant oleks hoiule võetud tubakatooted konfiskeeritud, ei oleks OÜ Alfalant sellest mingit kahju saanud. Tubakatoodete hoiule andmine ei muuda tubakatoodete omandiõigust. Kohus nõustus OÜ Alfalant kaitsja R. Bergsoniga selles, et OÜ Alfalant poolt sõlmitud ruumide rendileping ei tee teda seal oleva kauba omanikuks, omanikuks jäi OÜ Kursap Prima. Samuti nõustus kohus kaitsjaga selles, et OÜ Kursap Prima andis kauba hoiule, OÜ-l Alfalant ei olnud tubakatoodetega mingit pistmist. OÜ Alfalant tegevusalade hulgas ei ole märgitud ühtegi tubakatoodete käitlemisega seotud tegevust . Ainuüksi asjaolu, et nii OÜ Kursap Prima kui ka OÜ Alfalant juhatuse liikmed on ühed ja samad isikud ja OÜ Alfalant nimel on sõlmitud mitteeluruumi rendileping , ei anna veel alust isikute tegevust omistada ka kõigile nendega seotud firmadele. Tunnistaja V. K. on andnud ütlusi, et OÜ Alfalant sai lepingu alusel enda kasutusse ruumid Xxxxxs, Xxxxxxxx xxx xx hoones, OÜ Kursap Prima tõi renditud ruumidesse seadmed ja mingid kastid, mis anti OÜ P. hoiule. Tunnistaja N. H. on andnud ütlusi, et sõlmiti leping OÜ-ga Kursap Prima sigarettide valmistamiseks ja tootmiseks vajalikke seadmete müümiseks. Aktist nähtub, et OÜ Kursap Prima annab üle ja OÜ P. võtab vastu erinevaid seadmed ja masinad ning tubakat ja valmissigarette. Kohus leidis, et kuna OÜ Alfalant tegevuses ei ole tuvastatav
märgitud tegu, mistõttu tuleb ta
8 APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD : Süüdistatava Galina Gunditši ja OÜ Kursap Prima kaitsja adv. Sergei Narusberg taotleb esitatud apellatsioonides kohtuotsuse tühistamist G.Gunditši ja OÜ Kursap Prima suhtes ja uue otsusega nende õigeksmõistmist. Apellatsioonid on oma sisult identsed ning nende motiivid on järgmised. 1) Kohus on põhimõtteliselt ekslikult leidnud, et läbiotsimisel äravõetud esemed 114700 praaksigarette , on aktsiisialune kaup. Tulenevalt seadusest on tegemist tubakatootmise praaktoodanguga. Nimetatud tubakatootmise protsessis tekkinud praaktoodang edaspidi kuulus ümbertöötlemisele tubakatootmise käigus. Vastavalt alljärgnevale arvutusele : 114700 : 20 (sigarettide arv ühes pakis) = 5735 pakki x 3.-EEK (aktsiis 20 sigaretti eest ühes pakkis) = 17205.-EEK (tasumisele kuuluv aktsiisi summa). Selle summa korvas OÜ Kursap Prima poolt tasutud Tolli`le tagatisesumma aktsiisi eest tulevikus valmistatud tubakatoodetelt. Kusjuures tagastatud Tolli poolt 09.07.2008 osa vabatagatisest summas 28097.00 EEK samuti ületab 17205.-EEK (tasumisele kuuluv summa). 2) Kohus jättis arvestamata Rahandusministeeriumi kirja 13.09.1999 nr 20-25/4988/5093, mis oli saadetud OÜ Kursap Prima (V kd. tl. 95), millest nähtub, et tubakat ei maksustata importimisel aktsiisiga tubakaaktsiisi seaduse alusel, mis tähendab, et OÜ Kursap Prima (kui riigi tubakatoodangu sisetootjat imporditud tubakast) jaoks kehtib kohustus tasuda aktsiisi valmistatud tubakatoodangu eest. Vastavalt Eesti Vabariigi Klassifikaatorikeskuse 12.07.1999.a. EKN väljavõttele (V kd. tl 94) Eestisse imporditud tubakas ei ole aktsiisialune ja tema koodiks on
10) Süüdistusest ning kohtuotsusest ei nähtu – kui palju on tasumata aktsiisi ning milline Tubakaaktsiisi seaduse konkreetne norm on rikutud. 11) Mille alusel oli võetud, kui füüsiline isik, vastutusele G.Gunditš? Tubakas, tootmisseadmed jne. kuulusid OÜ-le Kursap Prima. Ta ei ole süüdi ning on firma juhatuse liige. 12) Aadressil XXXXXXXX X perioodiliselt toimusid tolli poolt kontrollid. Märkusi ega ettekirjutusi ei olnud. 13) Peale kolimist Xxxxxxx X tubakatooteid ei valmistatud. Olid kinnitatud projektid sigaretitehase jaoks, toimus kontroll omavalitsuse ning riigiorganite poolt. Xxxxx tsehhis ehitustööd toimusid vastavalt kinnitatud projektidele (elekter, kanalisatsioon, jne). 14) Puuduvad andmed (näiteks aktsiisikomiteest), millised oleks tõendanud OÜ Kursap Prima aktsiisivõlgnevusest. Vastupidiselt kohus jättis arvestamata, et oli tasutud tagatismaks ning mingit võlgnevust riigile ei olnud ega ei ole. 15) Tolli spetsialist kinnitas kohtus, et OÜ Kursap Prima tubakas ei olnud aktsiisialune, kuna lõpptoodanguks tuleb arvestada toodangu väljaminek tootmisliinilt, s.t. pakitud sigarettide väljaminek. Samuti juhul, kui on tasutud aktsiisi tagatis, siis aktsiisi kaupa võib hoida oma äranägemisel. Süüdistatava Jakov Saprõkini kaitsja adv. Aivar Ennok vaidlustab süüdistatava J.Sapõkini süüdimõistmist
Apellatsioonis on eelkõige esitatud süüdistatava J.Saprõkini ütlused temale esitatud vaidlusaluste süüdistuste osas. Seejärel loetletud täiendavad kirjalikud tõendid, millised maakohtus olid kaitsja taotluse alusel lisatud kriminaaltoimiku materjalidele ja millised apellandi väitel kinnitavad süüdistatava ütlusi. Veel toob apellant eraldi välja prokuröri nõudekirjale Maksu- ja Tolliameti vastuse , millest nähtub kokkuvõtvalt, et OÜ Kursap Prima poolt imporditud tubakas oli koodiga 2401 st töötlemata tubakas, mis kinnitab süüdistatavate poolt nii kohtueelses menetluses kui 10 kohtumenetluse käigus antud ütlusi. Eeltoodu alusel teeb apellant järelduse, e süüdistatava J.Saprõkini osas on põhjendutud kohaldada
sätteid.
lg 1 ja 2 kohaselt puudub isikul süü, kui ta ei saa aru teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Kui eksimus on teo toimepanijale välditav, võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. Kaitsja leiab, et loetletud kirjalike tõendite analüüsist nähtub, et kaebuses väljatoodud süüdistatava I.Saprõkini ütluste näol ei ole tegemist meelevaldse kaitseversiooniga, vaid et tema ütlused on kooskõlas esitatud kirjalike tõenditega, millest tuleb järeldada, et süüdistatava ütlused on kooskõlas faktiliste asjaoludega ja vastavad tõele. Kaitsja rõhutab, et käesoleval juhul ei ole tegemist nn põrandaaluse ettevõttega, kes eirates kõiki seadusi püüab kiiresti teenida mingit kasu, et siis kaduda. Vastupidi, kõik asjas kogutud tõendid näitavad seda, et tegemist oli legaalse suurettevõttega, kes püüdis pikaks ajaks jääda legaalselt tubakaturule tegutsema. Nimetatud asjaolu kinnitab üheselt mahukas kirjavahetus vastavate ametiasutustega, mis varjatud tegutsemise puhul oleks mõeldamatu. Samas tuleb märkida, et tubakatoodete tootmist reguleeriv seadusandlus oli lünklik ja vastuoluline. Selle kinnituseks tsiteeritakse apellatsioonis Rahandusministeeriumi kirja 13.09.1999.a., milline on adresseeritud OÜ Kursap Prima vastuseks nende järelepärimisele.
kommenteeritud väljaande § 39 komm.7.4. nähtub, et kui (süüdistatava poolne) järelemõtlemine ei anna kindlat tulemust (kahtlus jääb püsima), tuleb pöörduda teise isiku poole asjatundliku ja pädeva nõu saamiseks. Kui nõuandest tuleneb luba tegutseda, on normirikkumise korral tegemist vältimatu eksimusega; jääb aga kahtlus püsima, on tegutsemise korral tegemist välditava eksimusega. Eksimus lakkab üldse olemast, kui asjatundlik nõuanne osundab üheselt teo keelatusele. Käesoleval juhul on süüdistava poolt pöördutud mitte lihtsalt teise isiku poole, vaid maksimaalselt kompetentsete riigiasutuste (Rahandusministeerium, Tolliamet, Eesti Vabariiklik Klassifikaatorikeskus) poole asjatundliku ja pädeva nõuande saamiseks, kusjuures ametiasutuste ükski asjatundlik nõuanne ei osundanud üheselt teo keelatusele. OÜ Kursap Prima oli vaidlusalusel ajal ainuke tubakatoodete tootja Eestis, millega seoses oli ka ametiasutustel vähe praktilisi kogemusi firma ametlikele järelepärimistele adekvaatsel ja õiguskindlal vastamisel. Nimetatud olukord viis selleni, et kuigi firma esindajad lisaks kirjalikele järelepärimistele kohtusid mitmekümnel korral ka vahetult vastavate ametiasutuste ametnikega, jäid õhku teatavad vastuolud ja küsitavused, millistes firma esindajad käitusid heas usus püüdes seadusi mitte rikkuda. Samas oleks põhjendamatu eeldada, et ettevõtjast sõltumatud lüngad ja vastuolud seadusandluses oleks tinginud selle, et nad oma mahuka ja kuluka äriprojekti oleksid pidanud katkestama või lõpetama. J.Saprõkini süü käsitlemisel tuleks lisaks eeltoodule arvestada ka sellega, et tema 11 puhul on tegemist juristi-nõuandjaga, mitte omaniku või juhatuse liikmega. Kohus aga leidis, et J.Saprõkin on käesolevas asjas üks võtmeisikuid, karistas teda vangistusega
kohaldamisega ning nõudis temalt välja menetluskulud summas 40 000.-, mis kaitsja arvates on ebaseaduslik ja põhjendamatu. Apellant ei nõustu ka maakohtu põhjendustega süüdistatavate käitumisele antud juriidilise hinnangu osas. Kaitsja leiab, et juba alates käesoleva kriminaalasja kohtueelsest menetlusest, rääkimata süüdistusakti koostamisest ja asja kohtusse saatmisest, oleks süüdistus pidanud sisustama nii blanketse
kui ATKAS § 1 lg 2 konkreetse Rahandusministeeriumi määruse vastavate sätetega, millest nähtuks, et kaup, mille käitlemises süüdistatavat süüdistatakse , on faktiliselt aktsiisalune kaup. Kuna viide puudub, on süüdistus ebakonkreetne ja sisustamata, mis rikub oluliselt süüdistatava kaitseõigust ja ei võimalda süüdistatavat konkreetses süüteos süüdi tunnistada. Asja materjalidele liidetud OÜ-le Kursap Prima 12.07.1999.a. adresseeritud Eesti Vabariikliku Klassifikaatorikeskuse Eesti Kaupade nomenklatuuri (EKN) väljavõte näitab ilmekalt, et EKN eksisteeris ka enne ATKAS jõustumist 01.04.2003.a. Maksu -ja Tolliameti tolliosakonna peaspetsialisti R. T. ütluste kohaselt on OÜ Kursap Prima Kaup koodi all 2401, mis tähendab, et tegemist on töötlemata tubakaga ehk aktsiisivaba kaubaga. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale J.Saprõkinile esitatud süüdistus
Süüdistatava ütlustest nähtub, et OÜ Kursap Prima eesmärgiks oli importida mitteaktsiisialust töötlemata tubakat. Olukorra täpsustamiseks pidasid nad kirjavahetust Majandusministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning tegid endile üheselt selgeks, et tubakas koodiga 2401 on aktsiisivaba. Kuna masinate häälestamisel tekkisid nii proovipartiid kui praaksigaretid, tasusid nad ette aktsiisimaksu, mis käesolevaks ajaks on 80 000.- krooni. OÜ Kursap Prima oli aktsiisimaksu osas ettemaks 80 000.- krooni. Nimetatud ettemaks võimaldas säilitada praaksigarette tarbijataaras ettemakstud aktsiisisumma väärtuses. Xxxxx alevis asunud praak ja tubakajäätmed, mis ei olnud pakendatud tarbijataarasse kuulus koodi alla 2401, mis ei ole aktsiisialune kaup. Nimetatud kauba hoidmine oli kooskõlas eelpoolnimetatud Rahandusministeeriumi kirjaga 13.09.99.a. ja Tolliameti kirjaga 10.08.01.a. Tubakatoodete tootmise spetsiifika on see, et toodang muutub aktsiisialuseks momendist, kui tuleb välja 20 sigaretiga pakk. Pakile on aga ostetud aktsiisimärk juba varem, sest pakk tuleb liinilt juba pealekleebitud varemostetud aktsiisimärgiga. Hinnates kogutud tõendeid kogumis võib tulla järeldusele, et ei süüdistatav I.Saprõkin ega kaassüüdistatavad ei käitunud süüliselt.. 12 Esitatud süüdistuses
lg 1 pole süüdistatav J.Saprõkin ennast ei kohtueelses menetluses ega kohtus süüdi tunnistanud. Kohus oma otsuses ei pea usaldusväärseks J.Saprõkini ütlusi selle kohta, et tema arust ei ole tegemist helisummutiga viidates ka sellele, et süüdistatava näol on tegemist isikuga, kes on aastaid töötanud miilitsas ja politseis, omab erialast ettevalmistust seega ka relvade ja selle osade tundmise kohta. Kaitsja leiab, et asjaolu, et süüdistataval on teatavad teadmised relvade ja selle osade osas põhjustabki olukorra, et süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud
lg 1 järgi esitatud süüdistuses, kuid ei tunnista ennast süüdi
Süüdistatav on jätkuvalt veendumusel, et tegemist oli mingi deodorandipudelist valmistatud väikese jämedusega tühja toru või pudelitaolise esemega, millel ei olnud helisummuti tunnuseid ja mida nähes ei pidanud ta seda helisummutiks. Seega puudus tal tahtlus tulirelva helisummuti ebaseaduslikuks käitlemiseks ja ta tuleb nimetatud kuriteoepisoodis õigeks mõista. Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et poole kuludest seoses asitõendite transpordiga, valvega ja hoidmisega kannab riik, poole aga süüdistatavad sh J.Saprõkin 40 000.- krooni. Kohus oma otsuses on ise välja toonud asjaolu, et masinad ja seadmed tuleb omanikule tagastada, esitatud arvetest ei ole võimalik aru saada, millistes konteinerites hoiti masinaid ja seadmeid, millistes tubakatooteid. Kahtlematult võtavad masinad ja seadmed konteinerites oluliselt rohkem ruumi kui tubakas, samuti on oluliselt kulukam nende transportimine. Kuna puuduvad vastavad dokumendid mis näitaksid otseselt tubakatoodetele tehtud kulutusi, puudub alus süüdistatavalt J.Saprõkinilt menetluskulude hüvitamise nõudmiseks. Vastavalt konto väljavõttele tagastati Maksu-ja Tolliameti poolt 09.07.2008.a. OÜ-le Kursap Prima tagatis 28097.- krooni. Tagastamise fakt rõhutab veelkord asjaolu, et OÜ-l Kursap Prima oli riigile tehtud ettemakseid, milline asjaolu omab tõenduslikku tähtsust. Lähtudes eeltoodust palub kaitsja tühistada maakohtu otsus osaliselt süüdistatava J.Saprõkini süüditunnistamises
lg 1 ja 420 lg 1 järgi ning teha uus kohtuotsus, milles süüdistatav nimetatud süüdistustes õigeks mõista. Süüdistatava Oleg Berjozovi kaitsja adv. Raivo Bergson ei nõustu O. Berjozovi süüdimõistmisega järgmistel põhjustel. 1) Teod, milles O. Berjozov süüdi mõisteti, ei ole kriminaalkorras karistatavad. Seaduse tekst ise on vaidlusalust kaasust silmas pidades järgmine: „maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas 13 müügipakendis tubakatoodete hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest suures koguses...“ Kaitsja on seisukohal, et seadusandja tahtis sellise sõnastusega esmajoones reguleerida tubakatoodete müüki ja kaupade ettevalmistamist müügiks, mitte tootmisprotsessi. Sel põhjusel soovitabki karistusseadustiku kommentaar pöörduda täpsema teabe saamiseks pakendiseaduse poole. Siit teeb kaitsja järelduse, et seaduses on rõhk sõnal „müügipakend“. Seadusandja nimetab ühe konkreetse rikkumise – maksumärgiga märgistamata müügipakend ja annab ka laiema konkreetselt nimetamata loetelu müügipakendi rikkumistele – teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis. Seaduses pole sõnagi praaktoodangu hoidmisest, ladustamisest või edasitoimetamisest, sest sellisele toodanguproduktile pole ette nähtud mingisugust müügipakendit ega ole ka järelikult reegleid, kuidas see müügipakend välja peaks nägema. Naeruväärne oleks nõuda Kursap Primalt ühest kohast teise kolimisel praaktoodangu, pooltoodangu või kuivatatava tubaka pakendamist müügipakendisse või selle maksumärgistamist. Kaitsja on seisukohal, et kuriteoks ei ole mitte aktsiisi maksmata jätmine/mitteõigeaegne maksmine vaid müügipakendis, so juba müümiseks valmis olevate tubakatoodete hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine. Karistusõiguslikult saabub süüdlasele kriitiline piir just seejärel kui ta on aktsiisi maksmata teinud kõik, et kohe-kohe paisata tubakasaadused müügile ja saada toodangust suuremat kasu. Seega ei järgneks kriminaalkaristust tootjale, kellel seisab laos tonnide viisi suitsetamistubakat, mida on töödeldud ja peenestatud kuid mida pole veel sigarettideks tehtud. Kriminaalkaristuse mittekohaldamine ei tähenda teiste sanktsioonide välistamist. Kaubandusliku külje reguleerimisest kõneleb ka seadus. Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 61 maksumärgistamine lg 6 ütleb järgmist: maksumärgistamata tubakatoote, mis ei ole tolliprotseduuril ega ajutises aktsiisivabastuses, käitlemine kaubanduslikul eesmärgil, on keelatud. Seaduse sõnastusest lähtudes leiab kaitsja , et praaktoodang, mida süüdistuse järgi oli mittevastavas müügipakendis 114 700 sigaretti ning 1190,2 kg ümbertöötamist ootavaid praaksigarette ja mis oli ühelt rendipinnalt teisele kolimisel pakendatud transportimist võimaldavatesse kastidesse, ei kuulu
Omaette küsimus on nende eest aktsiisi tasumine, sanktsioonid mitteõigeaegse tasumise eest jne. 2) Tegemist ei olnud aktsiisialuse kaubaga. Kohus asus seisukohale, et OÜ Kursap Prima ruumidest äravõetud 6522,66 kg. tubaka näol on tegemist suitsetamistubakaga kuna seda on 14 töödeldud . Seega asub kohus seisukohale, et tegemist on aktsiisialuse kaubaga. Selle seisukohaga kaitsja ei nõustu. Kas kaup on aktsiisialane või ei, näitab kauba kood. Tubakas, mida pole töödeldud või mis pole valmis suitsetamiseks, pole aktsiisialune. Selline tubakas on koodiga
Maakohus lähtus karistuse mõistmisel enneolematult suurest tubakasaaduste kogusest. Siinjuures jättis kohus aga tähelepanuta, et selline enneolematu kogus tubakasaadusi oli ostetud ja praaksigarid toodetud ajal kui OÜ Kursap Prima omas selleks vastavat litsentsi. Kui mingist rikkumisest saab rääkida, oli tegemist seaduslikul alusel saadud tubakatoodete hilisema hoidmisnõude rikkumisega. Arvestades O. Berjozovi isikut ning tema osa tubakatoodete hoidmisel, peab kaitsja ta karistamist vabadusekaotusliku karistusega liialt rangeks. Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 27.07.08.a. kohtuotsus Oleg Berjozov osas ja mõista ta õigeks. 17 Prokurör vaidlustab esitatud apellatsioonis Harju Maakohtu otsus osaliselt OÜ Alfalant õigeksmõistmise osas ja kõigile füüsilisest isikust süüdistatavatele määratud karistuse suuruse ja katseaja pikkuse osas. Prokurör , vastupidiselt maakohtu seisukohale leiab, et OÜ-le ALFALANT esitatud süüdistuse tekst kajastab OÜ-le Alfalant etteheidetava
lg.2 järgi kirjeldatud teona Harjumaa, Xxxxxxxxx vald, Xxxxx alevik, Xxxxxxxx xxx xx asuva hoone I korruse ruumides suures koguses maksumärgiga märgistamata ja teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmist ja ladustamist. Nimetatud tegevus on toimunud OÜ huvides, sest nii süüdistatavate kui ka tunnistajate OÜ P. juhatuse liikme V. K. ja N. B. sõnade kohaselt oli Xxxxx alevikus Xxxxxxxx xxx xx renditud ruumides kavatsus sinna veetud kauba ja seadmete abil käivitada sigarettide tootmise tehas. Nimetatud tehas pidi hakkama tegutsema OÜ Alfalant nime all. Kuivõrd süüdistus seisneb aga selles, et OÜ Alfalant huvides on tema juhatuse liikmed ja volitatud esindaja hoidnud ja ladustanud OÜ-lt P. renditud ruumides (rendileping vormistati 01.12.2004.a., kolimine toimus oktoobrist 2004.a.) äritegevuseks vajaliku materjali, siis pole ka õige kohtu väide, et OÜ Alfalant süüdistuses puudub
objektiivne koosseis ehk siis OÜ huvides suures koguses ebaseaduslik tubakatoodete käitlemine. Kohus arutleb oma otsuses 08.09.2005.a. läbiotsimisel leitud ja ära võetud tubakatoodete omandiõiguse üle. Kuivõrd
lg.2 järgi esitatud süüdistuses on tehtud etteheide OÜ-le Alfalant selles, et tema oma juhatuse liikmete ja volitatud esindaja kaudu on ta hoidnud ja ladustanud tema valduses olevaid OÜ-le Kursap Prima kuuluvaid käitlemiseks keelatud tubakatooteid, siis puudub süüdistuse mõttes tähendus sellel, kas ladustatud toodete omandiõigus on OÜ-lt Kursap Prima OÜ-le Alfalant üle läinud või mitte. Hoolimata asjaolust, et Xxxxx alevikus Xxxxxxxx xxx xx ruumid ei olnud tubakatoodete tootmisega tegelemiseks sobilikud, et puudus projekt, mille järgi hakata tööd tegema, puudus ruumide kasutusluba ja polnud taotletud tubakatoodete hoidmiseks, ladustamiseks ja tootmiseks luba, hoidsid ja ladustasid G.Gunditš, I.Saprykine ja O.Berjozov OÜ Alfalant poolt kasutusele võetud ruumides käitlemiseks keelatud tubakatooteid. Nõustuda võib kohtu väitega, et isegi kui MTA oleks avastanud OÜ Alfalant renditud ruumidest käitlemiseks keelatud tubakatooted ja need konfiskeerinud, ei oleks OÜ Alfalant kannatanud sellest otsest kahju, vaid OÜ Kursap Prima. OÜ-l Alfalant aga oleks jäänud süüdistatavate plaanide realiseerimise korral saamata majanduslik kasu, mis tulenes suures koguses juba toodetud valmissigarettidest, ümbertöötlemiseks sobilikust algmaterjalist – praaksigarettidest, ja suitsetamistubakast. Süüdistatav 18 O.Berjozov selgitas kohtus, et just tubakatoodetesse investeeritud summad hoidsid neid kõiki aastaid seotuna nende „õnnetute“ ettevõtmistega; lootus, et kunagi on võimalik soetatud kauba eest saada tagasi vähemalt investeeritud summad. Eelnevast tulenevalt on prokurör seisukohal, et tõendamist on leidnud, et süüdistatavad G.Gunditš, O.Berjozov ja J.Saprõkin soetasid OÜ Alfalant ja võtsid selle poolt renditud ruumidesse kaasa OÜ Kursap Prima kogu vara. Uue OÜ kasutusele võtmisega oli võimalik uusi lubasid taotledes varjata MTA-ga suheldes juba olemasolevat aktsiisikaupa, võttes kasutusele uue OÜ on võimalik MTA tähelepanu kõrvale juhtida OÜ Kursap Prima aktsiisikaubast ja alustada puhtalt lehelt MTA-lt loa taotlemist tubakatoodete tootmiseks. Kui luba on käes, on aga juba olemas valmis aktsiisikaup, mida saaks OÜ nimelt realiseerida ja kasumit teenida. Tubakatooteid ja seadmeid Xxxxx, Xxxxxxxx xxx xx toimetades andsid OÜ Kursap Prima nimel tema juhatuse liikmed ja volitatud esindaja kogu vara OÜ-le P. hoiule. Kuid 01.12.2004.a. rendilepingut sõlmides võttis nimetatud varad oma valdusse ja muutus vastutavaks muuhulgas ka käitlemiseks keelatud suures koguses tubakatoodete hoidmise ja ladustamise eest OÜ Alfalant. Seega on OÜ Alfalant juhtkond ja volitatud esindaja, toimetades OÜ poolt renditud ruumidesse OÜ Kursap Prima aktsiisikaupa, tegutsenud OÜ Alfalant huvides, eesmärgiga saada OÜ Kursap Prima aktsiisikaubast kasumist OÜ-le Alfalant.
lg.2 alusel kvalifitseeritud OÜ huvides toimepandud teod võivad saabuda tulevikus ja nende saabumise tõenäosust on OÜ Alfalant juhtkond ja volitatud esindaja pidanud reaalseks. Sellele viitavad süüdistatavate ja tunnistajate ütlused, millised kirjeldavad nende tegutsemist Dvigateli territooriumilt Xxxxx OÜ Kursap Prima varade ja kauba toimetamisel. Kõik süüdistatavad panustasid OÜ Alfalant raames uue sigaretitehase avamisele. II Kohtuotsust lugedes ei ole võimalik aru saada, millistest kriteeriumidest lähtuvalt on kohus määranud füüsilistest isikutest süüdistatavatele erinevate kuritegude toimepanemise eest konkreetses määras vangistuse, liitkaristuse ja katseaja pikkuse ning miks ta pole nõustunud prokuröri poolt esitatud taotlusega I astme kohtus. Üldteada on põhimõte, et karistuse mõistmine ei saa olla juhuslik tegevus, mis põhineb menetlejate ja/või menetlusosaliste poolt edastatud meelevaldsetel põhjendustel esitatud taotlustel. Riigikohtu poolt korraldatud kohtunike ja prokuröride koolitustel/ümarlaudadel on korduvalt 19 rõhutatud, et kohtul on konkreetse kuriteo eest karistust mõistes mõistlik lähtuda sanktsiooni keskmisest ja seda aluseks võttes arvestada karistuse suurendamisel/vähendamisel kergendavate, raskendavate ja muude seadusest tulenevate asjaoludega. Alternatiivseid objektiivsust näitavaid lähtealuseid karistuse mõistmisel ei ole prokurörile teada. Antud kohtuotsuses on kohus arvestanud
lg.1 järgi kvalifitseeritud kuritegude puhul iga isiku puhul teopanust, tegutsemise aktiivsust, nagu esitas oma taotluses ka prokurör, kuid tulemus on arusaamatutel põhjustel teine. Kohus on rõhutanud süü suurust hinnates, et oluline on tubakatoodete kogus. Nimelt ei ole olnud tegemist mitte kümnete või sadade kilodega, vaid mitme tonni tubakatoodete ebaseadusliku käitlemisega. Kuid vaatamata sellele mõistab kohus süüdistatavatele karistuse sanktsiooni alampiiri läheduses. Kohtuotsusest ei ole võimalik välja lugeda põhjendust, mis on olnud I.Saprykine karistamisel
lg.1 ja § 420 lg.1 järgi karistuse määra mõistmise aluseks ja miks see erineb prokuröri poolt esitatud taotlusest. Kohus toob eraldi välja süüdistatavate osas vastutust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise ja jällegi mõistab karistuse, milline viitab rohkete leevendavate momentide olemasolule. Kohus on niivõrd kuivõrd arvestanud karistuse mõistmisel ka isikuid iseloomustavat materjali. Kohus arvestas varasemat karistatust või seotust muude kriminaalasjadega. Selle tegevuse tulemusena jõudis kohus järeldusele, et G.Gunditšile määratud varasem rahaline karistus ja I.Saprykine’le suhtes kohaldatud muu mõjutusvahend (KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamine ja riigile kohustusliku rahasumma tasumine) pole vajalikku mõju avaldanud. Kohus märgib, et O.Berjozov on varem karistamata isik, aga samas on jätnud põhjendamata, miks siis temale peaks karistuseks määratama just selline karistuse määr, nagu seda on otsusega teinud. Selleks, et igale süüdistatavale saaks määratud tema teopanusele ja isikule vastav õiglane karistus, tuleks märkida ära kuriteo raskus ja mastaapsus ning iga isiku kohta käiv iseloomustav materjal. Süüdistatavate teadlikult valitud ebaseaduslik tegevus (mitte küll veel juriidilisele isikule OÜ-le Kursap Prima karistusõiguslikult etteheidetav tegevus; juriidilise isiku vastutus tuleneb
jõustumisest 01.09.2002.a.) sai alguse 16.-20.06.2001.a., kui süüdistatavad otsustasid hakata varjama MTA eest OÜ Kursap Prima aktsiisiga maksustamisele kuuluvat kaupa aktsiisimaksu tasumise kohustusest või erikonfiskeerimisest kõrvalehiilimiseks. Selline tegevus sai punkti MTA poolt teostatud 20 läbiotsimisega 08.09.2005.a. Xxxxx alevikus, Xxxxxxxx xxx xx ruumides, kust MTA leidis OÜ Alfalant kasutusel olevatest ruumidest hoituna ja ladustatuna mitmetes tonnides käitlemiseks keelatud tubakatooted. Selline üle 4 aasta väldanud tegevus tohututes kogustes tubakatoodetega, on juba oma ette „saavutus“. Oma „saavutuse“ kindlustamiseks võtsid ka süüdistatavad kasutusele uue äriühingu. Võib öelda, et süüdistatavad on valinud seadustest kõrvalehiilimise oma elustiiliks. Seda kinnitab ka sõnaselgelt fakt, et mitte keegi süüdistatavatest ei väljendanud kordagi kriminaalmenetluse, s.h kohtumenetluse käigus kahetsust toime pandud kuritegude pärast, vastupidi – etteheiteid on tehtud nii prokuratuuri eriti aga Maksu-ja Tolliameti erinevate töötajate suhtes. Loomulikult võib sellist tegevust käsitleda kaitseversioonina, kuid süüdimõistmise korral tuleb seda siiski arvestada karistuse määra valikul isikut ja tema süüd iseloomustatava teabena. Oluline on ka märkida, et Galina Gunditš on ka praegu kolme eksisteeriva OÜ (Kursap Prima, Alfalant, D.) juhatuse liige, hoolimata asjaolust, et kõikides neis ettevõtetes on tema juhi staatus ja juhi oskuste rakendamine kaasa toonud kriminaalvastutusele võtmise. Kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud fakti, et G.Gunditšil oleks soov loobuda sellisest tegevusest. Kriminaalmenetluse käigus on selgunud, et G.Gunditš tegutseb igapäevaselt OÜ D. raames toidupoe pidamisega. G.Gunditš on varem kriminaalkorras karistatud rahalise karistusega Eesti Vabariigis keelatud alkoholi käitlemise eest, sellist alkoholi käitles G.Gunditš OÜ D. poes. G.Gunditšile mõisteti rahaline karistus 24.03.2005.a., s.o. ajal, mil oli salaja toimetatud OÜ Kursap Prima aktsiisikaup Dvigateli tehase territooriumilt Xxxxx ja oli paigutatud OÜ Alfalant valduses olevatesse ruumidesse hoiule. Seega käesolevast kriminaalasjast tulenevaid tehiolusid jälgides, ei ole G.Gunditš pidanud oluliseks endale selgeks teha Eesti Vabariigis kehtivaid reegleid aktsiisikauba käitlemisel, vaid on ajendatud kerge raha teenimisest. Kui seda tehakse grupis, on ka tema tegutsemismastaap suurem. Oleg Berjozov on OÜ Kursap Prima ja OÜ Alfalant juhatuse liige ja töötab OÜ-s T.. O.Berjozov on kriminaalkorras karistamata. O.Berjozovi teopanust antud kriminaalasjas arvestades, pole võimalik kõrvale heita fakti, et teda on samuti motiveerinud tegutsema kehtivaid reegleid eirates, kerge võimalus raha teenimiseks. O.Berjozovi passiivne roll OÜ-te juhatuses ja piirdumine üksnes rahaliste vahendite investeerimise ja juhatuse liikmena vajalike dokumentide allkirjastamises, ei vähenda tema süüd. Juhatuse liikme staatuses olev isik peab ise olema OÜ-te juhtimises aktiivne, sest tema on see isik, kellelt kolmandad isikud või riik pärib aru OÜ tegevuse kohta. Juhatuse liikme rolliks on osaühingut esindada kõigis tema tehingutes ja muudes suhetes riigiga või teiste äriühingutega. Juhatuse liige mitte sekkudes enda poolt juhitava ettevõtte tegevusse, 21 delegeerides oma ülesandeid volituse alusel tegutsenud teisele isikule, ei vabane vastutusest, vaid vastutab seega ka volituse alusel tegutsenud isiku ja teiste juhatuse liikmete tegevuse eest. Iakov Saprykine näol on tegemist isikuga, kes on kohtusaalis deklareerinud, et on juristiharidusega ja võimeline hästi orienteeruma Eesti Vabariigis kehtivates seadustes. I.Saprykine olnud erinevatel aegadel seotud erinevate OÜ-tega. Kriminaalmenetluses uurimise all olnud sündmuste ajal on ta olnud OÜ S. juhatuse liige ja omanik, OÜ G. B. O. juhatuse liige, samaaegselt OÜ-s D. juhataja rollis ja OÜ-tes Kursap Prima ja Alfalant aktiivselt volituse alusel tegutsev isik. Kõik nimetatud äriühingud on tegutsenud aktsiisiga maksustatava kaubaga. I.Saprykine tegutsemist jälgides nii kriminaalmenetluse käigus tuvastatud sündmuste, eeluurimise kui ka kohtumenetluse ajal (ütluste hämav ja ennastõigustav sisu, pidev menetlejate süüdistamine, kohtumenetluse jaoks suvalistel ajahetkedel uute tõendite juhuslik leidmine jne) on oluline märkida, et tal puudub igasugune respekt Eesti Vabariigis kehtivate reeglite suhtes. Ja seda mitte ainult aktsiisikauba kohta käivate reeglite, vaid ka relvade ja relvaosade käsitlemist reguleerivate seaduste vastu. Seejuures on oluline märkida, et I.Saprikyne on aastaid töötanud õiguskaitse süsteemis, hoolimata kehtivast riigikorrast. Seda asjaolu on ta ise rõhutanud eksperdina relva osadele hinnangut andes. I.Saprykine on olnud MTA UO huviorbiidis ka varem, seda kriminaalasjas nr.0493200005, milles 01.07.2005.a. lõpetati menetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu 44 147.- krooni tasumise järel. Ka selles menetluses oli kuriteo objektiks tollijärelevalve all olev kaup, seekord orgaaniline lahusti. Kaks kuud hiljem peeti I.Saprykine kahtlustatavana kinni Xxxxxs, Xxxxxxxx xxx xx ruumides, kus MTA UO avastas ligi 10 tonni erinevaid tubakatooteid. Kuid kõik need faktid näitavad üht, et I.Saprykine on motiveeritud tegutsema seadusi rikkudes kerge raha teenimise eesmärgil ja nagu näitab käesolev kriminaalmenetlus on ta sellises tegevuses visa ja järjekindel. Seega on tõendatud kõigi füüsilistest isikutest süüdistatavate puhul, et nad on tegutsenud koos grupis omakasu ajendil, millised on kindlasti käsitletavad raskendavate asjaoludena Lähtudes tuvastatud asjaoludest ja juhindudes
regulatsioonist, on põhjendamatu süüdistatavatele karistuste mõistmine alla sanktsiooni keskmise määra ja seda enamgi üldmenetluses arutatavas kriminaalasjas, kui puuduvad menetluslikud alused karistuse kergendamiseks. 22 Prokurör nõustub, et hoolimata eeltoodud faktidest, on võimalik saavutada füüsilistest isikutest süüdistatavatele mõistetud vangistust täitmisele mitte pöörates, karistuse eesmärk. Küsimus seisneb aga selles, milline peaks olema aeg, mille jooksul süüdistatavad tõestavad järelevalve all viibides, et neist on saanud korralikud Eesti Vabariigi kodanikud ja/või Eesti ühiskonna sellised liikmed, kes tahavad tunda selle ühiskonna reegleid ja seadusi, kus nad elavad. Süüdistatavate ebaseaduslik tegevus leidis oma lõpu Maksu-ja Tolliameti sekkumise tõttu rohkem kui neljaaastase tegutsemise järel. G.Gunditšil ja I.Saprykinel on olnud sarnaste reeglitega probleeme varasemalt. 2001.a. suvest kuni I astme kohtuotsuse tegemiseni 27.06.2008.a. on süüdistatavad kangekaelselt kinnitanud, et nemad on tegutsenud seadust järgides ja üritanud üle kahe aasta toimunud kohtuistungi jooksul pakkuda kohtule tubaka- ja aktsiisiseadustest erinevaid tõlgendusi. Sellest tulenevalt on põhjendatud arvamus, et antud kriminaalmenetluses süüdistatavate staatuses olnud isikutel uue seaduskuuleka elustiili õppimine ei saa aga toimuda muul moel kui maksimum katseaja jooksul, mida seadus võimaldab. Eeltoodu alusel prokurör taotleb: 1) Tühistada Harju Maakohtu osaliselt 27.06.2008 kohtuotsus nr.1-06-2780 OÜ Alfalant õigeksmõistmise osas
lg.2 järgi; samuti füüsilisest isikust süüdistatavatele mõistetud karistuste osas. 2) Teha süüdimõistvev kohtuotsus, tunnistades OÜ Alfalant süüdi ja karistada teda
lg.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 70 000 krooni suuruse rahalise karistusega. 3) Mõista füüsilisest isikust süüdistatavatele prokuröri poolt I astme kohtus taotletud karistuse määras: - Galina Gunditšile mõista karistuseks
- Iakov Saprykine’le mõista karistuseks
lg.1 järgi 2 aastat ja 4 kuud vangistust;
lg.1 järgi 4 kuud vangistust,
lg.1 järgi 4 kuud vangistust.
- Oleg Berjozovile mõista karistuseks 2 aastat vangistust.
lg.1 ja 3 sätteid kohaldades mitte pöörata mõistetavaid karistusi reaalselt täitmisele, kui süüdistatavad ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidavad katseaja jooksul kriminaalhooldaja järelevalve all
§-s 75 lg.1 nimetatud kontrollnõudeid. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatavad ja nende kaitsjad kaitsjate poolt esitatud apellatsioone ning vaidles vastu prokuröri 23 apellatsioonile, prokurör aga toetas enda poolt esitatud apellatsiooni ja vaidles vastu kaitsjate poolt süüdistatavate suhtes esitatud apellatsioonidele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega tuli alljärgnevatele järeldustele. Galina Gunditši, Jakov Saprõkini ja Oleg Berjozovi
prg. 376 lg 1 ja OÜ KURSAP PRIMA
prg. 376 lg 2 järgi süüdimõistmise osas. Kohtukolleegium annab oma hinnangu süüdistatavatele esitatud
prg. 376 järgi süüdistuste osas kahes osas. Esmalt süüdistuste osas, mis on esitatud süüdistatavatele ühiselt toimepanduna ja ka sisuliselt Oü-le KURSAP PRIMA ja ALFALANT ning seejärel süüdistuse osas, mis on esitatud ainult süüdistatavale J.Saprõkinile. 1.
prg. 376 sätestab vastutuse tubakatoodete käitlemise korra rikkumise eest. Nimetatud paragrahvi esimene lõige täpsustab tegevust, millise seaduseandja on lugenud kriminaalkorras karistatavaks käitlemise korra rikkumiseks ja nimelt: Maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodetega kauplemise eest, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või kui teo objektiks olid tubakatooted suures koguses, samuti maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest suures koguses. Kohtukolleegium saab sellisest seaduse tekstist aru nii, et kriminaalkorras on karistatavad järgmised tegevused. 1) Maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodetega kauplemine, kui varem on süüdlasele kohaldatud väärteokaristust. Kohtukolleegiumi arvates on selle teo objektiks juba müügipakendatud tubakatooted 2) Tubakatoodetega kauplemine, kui teo objektiks on tubakatooted suures koguses – siit ei ole kohtukolleegiumi arvates väljaloetav sõnaselgelt seaduseandja tahet, et teo objektiks olevad tubakatooted peaks olema müügipakendatud e. karistatav on siis suures koguses ka lahtiste tubakatoodetega kauplemine ja 3) maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine suures koguses – see on tegevus, mis on süüdistatavatele süüdistustes inkrimineeritud ja mille sisu üle ka tegelikult vaidlus käib. Tubakatoodete käitlemist reguleerib Tubakaseadus. Kohtukolleegium on seisukohal, et
prg. 376 kriminaliseerib just Tubakaseaduses väärteokorras karistatava käitlemise korra rikkumise. Kõik , mis puudutab aktsiiside (mitte)maksmist ja aktsiilaopidamisega seotud kohustuste mittetäitmist, see on reguleeritud Maksukorralduse seaduses ja Alkoholi-,tubaka- ja kütuseaktsiisi 24 seaduses. ATKAS on maksuseadus ja selle rikkumine toob kaasa vastutuse maksusüüteo toimepanemise eest . ATKAS rikkumise eest ei ole vastustust ette nähtud Tubakaseaduses ega
prg. 376 järgi. Aktsiis on vastavalt MKS prg. 3 lg 2 p.-le 7 riiklik maks. Vastavalt sama seaduse prg. 1 lg 2-le kohaldatakse MKS-s sätestatut kõikidele riiklikele maksudele, kui maksuseaduses ei ole ettenähtud erieeskirju. Tubakaaktsiisi tasumine toimub maksumärkide ostmise teel, mis asendab tavapärast maksu deklareerimist. Maksumärkide ostmine ja maksumärgistamine ei ole ATKAS seadusest tulenevalt vaadeldavad identsete mõistetena. Maksumärgi ostmine tähendab sisuliselt aktsiisi tasumist, maksumärgistamine aga maksumärgi kleepimist müügivalmis ja pakendatud tubakatootele. Maksumärgi ostmine ja maksumärgistamine ei toimu ka üheaegselt. Maksumärgistamist reguleerivad ATKAS prg.-d 61-65. Vastutuse aktsiisiga maksustavate kaupadega seotud eeskirjade rikkumise eest näeb ja nägi ka süüdistuses märgitud ajavahemikul ette Maksukorralduse seadus. Nii sätestab MKS § 154-1 vastutuse aktsiisiga maksustatavate kaupadega seotud eeskirjade rikkumise eest. MKS prg. 154-1 lg 1 näeb ette füüsilise isiku poolt aktsiisiseaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõudeid rikkudes aktsiisikauba tootmise, lähetamise, vastuvõtmise, hoidmise, ladustamise, võõrandamise või muu ebaseadusliku toimingu aktsiisikaubaga, kui puudub käesoleva seaduse §-s 152 või 154 sätestatud väärteo koosseis. Teise lõike järgi vastutab sama tegevuse eest juriidiline isik. MKS prg. 154 lg 1 näeb ette vastutuse Maksudeklaratsiooni, dokumentide, asjade või muu teabe tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhalduri juures enda registreerimata jätmise, maksuhaldurile valeandmete, teadvalt ebaõigete dokumentide esitamise, arvestuse pidamise nõuete eiramise, maksuhalduri korralduse täitmatajätmise või muul viisil maksuhalduri tegevuse takistamise eest. Maksumenetlus on samuti reguleeritud MKS-s. Seejuures MKS prg. 92 lg 2 kohaselt toimub ka nendel juhtudel, kui maksuseaduses (antud juhul ATKAS-s) on ette nähtud maksu tasumine maksumärkide ostmise teel , maksusumma määramine MKS-s ettenähtud juhtudel ja korras. Maksukohustuse täitmise kontrollimine on maksuhalduri kohustus ja see toimub eelkõige maksukohustuslase poolt esitatud maksudeklaratsioonide alusel. Seejuures vastavalt MKS prg. 85 lg 1-le on maksudeklaratsiooniks ka maksuhaldurile esitatav aktsiisimaksu arvutamise dokument, mille esitamise kohustus tuleneb seadusest. ATKAS prg. 22 lg 1 p. 4 kohaselt peab aktsiisi maksma ka isik , kes on rikkunud ATKAS nõudeid, olles ebaseaduslikult tootnud aktsiisikaupa väljaspool aktsiisiladu või võõrandanud, kasutanud või lähetanud aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa ja sama seaduse p. 6 kohaselt ka isik, kelle aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks. Vastavalt ATKAS prg. 24 lg 1-le tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. ATKAS prg. 24 näebki ette erisuse olenevalt, kas on tegemist ATKAS prg. 22 lg 1 p.-s 4 või p.-s 6 märgitud isikuga. Ja nimelt esimesel juhul tekib maksukohustus rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt rikkumise päeval või, kui rikkumise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis rikkumise avastamise päeval ja teisel juhul tekib maksukohustus sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel. Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud arvutama tasumisele kuuluva summa ja 25 maksma selle seaduses ettenähtud tähtpäevaks. Maksukohustuse rikkumine tob kaasa vastutuse maksusüüteo toimepanemise eest. Kohtukolleegium on seisukohal, et süüdistatavatele süüdistustes inkrimineeritud ajavahemikul kehtinud ja ka kehtivad seadused ( MKS ja ATKAS) garanteerivad täielikult selle, et olukord, kus tuleb hakata vaidlema selle üle, kas üksiksigaretid, lahtine tubakas või praaksigaretid peavad olema maksumärgistatud või mitte, kas praaksigarette tuleb selleks, et nad saaks maksumärgistatud eelnevalt pakendada ja kas üksiksigarettidele, praaksigarettidele ja müügipakendamata suitsetamistubakale kehtivad ka teised müügipakendile esitatavad nõuded võrdselt müügipakenditega, on välistatud. Seadus mitte ei võimalda vaid kohustab maksuhaldurit (MKS prg. 5 lg 1 kohaselt on riiklike maksude maksuhaldur maksu – ja Tolliamet)) kontrollima nii MKS kui ka maksuseaduste (ATKAS on maksuseadus) täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust (MKS prg. 10 lg 1). Maksuhalduri ülesanded on samuti sätestatud sama paragrahvi teises lõikes ja nendeks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras; arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad; nõuda sisse maksuvõlad; kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. Veel kohustab seadus (MKS prg. 10 lg 3) maksuhaldurit menetlust läbi viima võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi. Kohtukolleegium on veendunud, et seaduse õige kohaldamine oleks välistanud käesolevas kriminaalasjas kohtumenetluses , s.h. apellatsioonimenetluses tekkinud vaidluse selle üle, kas süüdistuses loetletud tubakatooted pidid süüdistuses kirjeldatud kohas ja ajal olema maksumärgistatud ja kas nad pidid vastama ka teistele samadele nõuetele, millised on kehtestatud müügipakendile kuna õigeaegne väärteomenetlus oleks isikute süüdimõistmise korral kaasa toonud ka vaidlusaluse kauba konfiskeerimise. Kohtukolleegium ei saa aktsepteerida olukorda, kus maksuhalduri haldussuutmatus on tekitanud olukorra, kus prokurör taotleb sisuliselt kohtult sellise materiaalseaduse kohaldamist, mis kohtukolleegiumi arvates on mõeldud kohaldamisele käesolevas kaasuses tuvastatud tehioludest erinevatel juhtudel. Tegelikult, kui süvenenult lugeda nii ATKAS kui TubS sätteid ja püüda tõlgendada ka nende sisu, siis on selgelt tajutav, et seadustes ei ole arvestatud olukorraga, mida tegelikult reaalses elus ei saa ette tulla. Reaalselt on nii, et tubakavabrik (aktsiisiladu) tegeleb tubakatoodete valmistamisega algusest lõpuni, s.t. et näiteks sigarettide puhul hõlmab tubakatoote valmistamine sigarettide valmistamist, töötlemist ja ka nende pakendamist müügipakendisse. Reaalselt võib sellisel juhul olla kaks erinevat olukorda – tubakatoodete tootjal on aktsiisilaopidaja õigused ja toimib aktsiisivabastus. Maksumärgistamine toimub müügipakendamisel ning kui maksumärki või muud tubakatoote müügipakendile ettenähtud kohustuslikku infot ei ole sigaretipakkidele enne nende kiletamist kleebitud ja selliseid müügipakendeid hoitakse, ladustatakse, toimetatakse edasi 26 , on tegemist Tubakaseaduse rikkumisega. Vastupidisel juhul, kui aktsiisilaopidaja õigust ei ole, siis saab tegevuse seaduslikkuse kontroll alguse juba tollipiiril. Käesoleval juhul on ebaseaduslikkus saanud aga alguse mitte tubakatoodete riiki importimisel ja tootmisel vaid nende hoidmisel alates momendist, kui n.ö. tubakavabrikul ei olnud enam õigust tubakatoodete tootmisega edasi tegeleda. Selline olukord ei saanud ja nagu ka kriminaalasja materjalidest nähtub ei olnud teadmata riiklike maksude maksmise üle järelevalvet teostavale Maksu-ja Tolliametile. Nagu kohtukolleegium juba eelpool põhjendas olid seadustes ettenähtud võimalused ja kohustused tekkinud olukorras tubakavabriku väidetava ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks ja tubakatoodete konfiskeerimiseks. Arvestades ATKAS ja Tubakaseaduse erinevusi, nende eesmärke ja konkreetse seadusega kaitstavate õigushüvede erinevusi, on käesoleval juhul süüdistuse sisu ja sellele antud karistusõiguslik hinnang vastuolulised, süüdistus on lahtimõtestamata ja süüdistatavatele etteheidetavate tegude osas ka kohati arusaamatu. See aga tuleneb sellest, et võimatu on hakata kohandama seadust olukorrale, mis on mõeldud kohaldamisele teistsuguste tehiolude korral. Oma sellekohase seisukoha põhjendamisel, peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada ka oma arusaama Tubakaseaduse mõttest ja sisust ja selle läbi avada süüdistuses esinevad vastuolud. Tubakaseaduse 1.peatükk, mis reguleerib tubakatoote käitlemist just selle seaduse mõttes sätestab tubakatoodetele esitatavad nõuded (1.jagu), tubakatoote pakendile esitatavad nõuded (2.jagu), tubakatoote käitlemisele esitatavad nõuded (3.jagu). Tubakaseaduse mõttes on tubakatoote käitlemine tubakatoote tootmine, mis hõlmab valmistamise, töötlemise ja pakendamise ; tubakatootega kauplemine; tubakatoote hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses. Et tubakatoote tootmise lõppetapina mõtleb seaduseandja pakendamise all just müügipakendisse pakendamist, siis seda kinnitab Tubakaseaduse 1.peatüki 2.jaos esitatud nõuete kohustuslik märkimine just müügipakendile või siis juba müügipakendit vahetult ümbritsevale rühmapakendile. Samuti ATKAS-s on sõnaselgelt välja öeldud ( prg. 21 lg 2), et tubakatoote tootmine on selle valmistamine, töötlemine ja pakendamine müügipakendisse. Kohtukolleegium leiab, et seaduseandja kohustab maksumärgistama e. maksumärki kleepima nende tubakatoodete puhul , mis on loetletud süüdistuses – sigaretid ja suitsetamistubakas- just müügipakendile. Tubakaseaduse prg. 1 lg 2 kohaselt maksumärgistatakse tubakatoote müügipakend ATKAS kohaselt. Ka lubab sellekohase järelduse teha Rahandusministri määrus – nii käesoleval ajal kehtiv, kui ka süüdistuses märgitud ajavahemikul kehtivad, mis määrab maksumärgi kujunduse (Rahandusministri määrused nr. 56 14.juunist 2001.a.; nr. 30 19.veebruarist 2003.a. ja käesoleval ajal kehtiv nr. 25 12.aprillist 2006.a.). Nii on määruses ettenähtud, et Maksumärgi alumisse rosetti trükitakse: 1) sigarettide puhul – sigarettide maksimaalne jaehind kroonides ja sentides; 27 2) sigarettidest erinevate tubakatoodete puhul – maksumärgi liik trükitähega tähistatuna ja number, mis märgib tubakatoodete kogust müügipakendis. Sigarite ja sigarillode puhul märgitakse nende kogus müügipakendis tükkides. Suitsetamistubaka ja närimistubaka puhul märgitakse nende kogus müügipakendis grammides. Neid sätteid lugedes peaks olema piisavalt arusaadav, et teha ainumõistlik järeldus - puudub igasugune vajadus pakendamata üksiksigarettidele või praaksigarettidele kleepida märk, millel on trükitud sigaretipaki maksimaalne jaehind. Kuidas aga lahtisele tubakale kleepida märk, millel märgitud number annab teavet tubaka kogusele müügipakendis, jääb samuti arusaamatuks. Samuti on Tubakaseaduse 1.peatüki 2.jaos loetletud nõuded kohustuslikud just müügipakendile. See tuleneb otseselt nii Tubakaseadusest, kus on sõnaselgelt öeldud, et üks või teine info ja hoiatus kantakse müügipakendile, kui ka Tubakaseadusega seonduvast EL direktiivist 2001/37/EÜ, kus eestikeelses tõlkes on kasutatud sõna tarbijapakend. Selline arusaam on kohtukolleegiumi arvates väljaloetav ka
prg. 376 sõnastusest. Siinjuures vajab äramärkimist, et seaduseandja ei ole pidanud karistatavaks nii kehtiva Tubakaseaduse prg. 39 kui ka varem kehtinud Tubakaseaduse redaktsiooni prg. 21-6 järgi ega ka
prg. 376 järgi maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoote tootmist, s.o. valmistamist, töötlemist ja pakendamist müügipakendisse. Eeltoodu tähendab aga et kuni müügipakendisse pakendamiseni ei ole nõutav ei tubakatoodete maksumärgistamine ega ka nendele tubakaseaduses prg. –s 12 (varasemas prg.-s 3) loetletud ja tarbija jaoks mõeldud info ja hoiatuste kandmine. Tubakaseaduse prg. 4 kohaselt on tubakatoote müügipakend tubakatoote pakend pakendiseaduse prg. 3 lg 1 p.1 tähenduses. Pakendiseaduse prg. 3 lg 1 p.1 avab müügipakendi mõiste ja nimelt : müügipakend ehk esmane pakend – lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks määratud müügiühiku osa. Teatavasti sigarettide puhul on selleks mõõtühikuks sigaretipakk , milles on vähemalt 20 sigaretti ja suitsetamistubaka puhul on selleks müügipakend, kust on näha selles sisalduva tubakakogus grammides. Kohtukolleegium leiab, et eeltoodu annab aluse kindlalt väita, et müügipakendisse pakendatakse tubakatoode eesmärgiga pakkuda teda müügiks. Müügipakendisse pakendamine ei ole nõutav, kui tubakatoodet hoitakse või veetakse ühest kohast teise tootmisjärgus ( tootmine = valmistamine, töötlemine ja pakendamine müügipakendisse). Kuna tubakaseadus ei näe ette vastutust tubakatoote tootmise eest, siis peaks kehtima ka seisukoht, et tootmise etapis ja omamata eesmärki tubakatooteid tükikaupa või lahtiselt müüa, ei ole nende hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine karistatav
prg. 376 järgi. Küll peavad selles käitlemisjärgus olema täidetud kõik ATKAS-st tulenevad nõuded. Ka on kohtukolleegium kindlalt veendunud, et maksumärgid tuleb kleepida nii sigarettide kui ka suitsetamistubaka puhul alles müügipakendile mitte üksiksigarettidele ega ka mitte muudele pakendiliikidele n. veopakendile. Igal juhul loeb kohtukolleegium sellise nõude esitamist prokuröri poolt välja esitatud süüdistuse sisust, kus süüdistatavatele heidetakse ette, et praaksigaretid, üksiksigaretid ja suitsetamistubakas on maksumärgistamata. Kohtukolleegiumis 28 tekitab arusaamatust, kuidas prokurör kujutab ette , kuidas peaks toimuma ja miks peaks olema vajalik sellisele tootmisjärgus olevale toodangule nagu seda on käesolevas kriminaalasjas süüdistuse objektiks olevad tubakatooted ja ka praaktoodang , maksumärgistamine e. maksumärkide kleepimine tubakatoodetele ja ka tarbijale mõeldud info ning hoiatuste kandmine. Kohtukolleegium möönab, et olukorras, kus seadusi ei tõlgendata süstemaatiliselt vaid kontekstist „rebitakse“ välja üksikud sätted võib tõesti jõuda sellisele ebamõistlikule seisukohale, et lahtine sigaret, pakendamata tubakas ja praaksigaret kui tubakatooted peavad olema maksumärgistatud. Nimelt, kui lugeda ainult ATKAS prg. 61 lg 1 sätteid, siis sealt võib välja lugeda lause, et tubakatoote maksumärgistamine on selle kinnitamine tubakatootele või selle müügipakendile. Kohtukolleegiumil on ülalpool toodud põhjendusi arvestades alust väita, et tubakatoote all ei mõtle seaduseandja siiski praaksigarette, lahtiseid pakendamata sigarette ja pakendamata tubakat vaid sigareid. Sellisele järeldusele võib jõuda , kui lugeda Tubakaseaduse prg. 22 lg 3 p. 1 , kus on öeldud, et tükikaupa võib sigariga kaubelda , kui iga sigar on eraldi pakendatud ja maksumärgistatud. Kas
prg. 376 sõnastusest on võimalik välja lugeda seaduseandja tahet ka sellisena, et keelatud on käidelda, s.o. hoida, ladustada ja toimetada edasi suures koguses tubakatooteid, mis ei ole veel müügiks pakendatud, siis kindlat vastust sellele küsimusele ei ole võimalik saada ei Tubakaseaduse eelnõu juures olevast selgitusest (Riigikogu koduleheküljelt) , karistusseadustiku kommentaaridest ega ka kohtupraktikast. Kohtukolleegium on aga seisukohal, et sellisel juhul kui see on olnud seaduseandja küll mitte selgelt väljaloetav tahe, siis tuleb eraldi tuvastada nende tubakatoodete ebaseaduslik käitlemine eesmärgiga ka sellisel kujul nendega kaubelda ja seda Kaubandustegevuse seaduse prg. –s 3 loetletud tegevuse mõttes. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatud tehioludest lähtuvalt tulnuks kohtukolleegiumi arvates sellisel juhul tuvastada, et süüdistatavad kavatsesid pakkuda müügiks tubakatooteid just sellisel kujul nagu nad neid ladustasid – lahtiste sigarettidena, lahtise suitsetamistubaka ja praaksigarettidena. Tuvastatud on, et OÜ KURSAP PRIMA omas kunagi õigust toota tubakatooteid – sigarette. Tuvastatud on ka , et süüdistuses näidatud ajavahemikul 2001-2205 .a. ei ole tubakatooteid toodetud ega ka müüdud. Tubakatoodete kogus on süüdistuses märgitud ajavahemikul ca 4 aasta jooksul olnud ühesugune. Analüüsides süüdistatavatele esitatud süüdistust osas, mis puudutab just ühiselt toimepandud käitlemist (s.t. v.a. J.Saprõkinile üksinda toimepandud käitlemine) , on sealt väljaloetavad järgmised prokuröri seisukohad. - esiteks süüdistatakse Galina Gunditš´it, Oleg Berjozov´it ja OÜ Kursap Prima juhtorgani heakskiidul volituse alusel tegutsenud Iakov Saprykin´it (Jakov Saprõkin) selles, et nemad olles OÜ Kursap Prima juhatuse liikmed ja Iakov Saprykin (Jakov Saprõkin) tegutsedes OÜ Kursap Prima juhtorgani 29 volitatud esindajana, toimetasid ajavahemikul 16.06.-20.06.2001.a. aadressilt XxxxxxxX/XXXXX XX, Tallinnas (OÜ Kursap Prima registreeritud tegevuskoht) aadressile Xxxx-xxxxxxx XX/Xxxxxxxx xx, hoone XX, Tallinnas 01.01.1995.a.-01.04.2003.a. kehtinud Tubakaaktsiisi seadus (RT I 1994, 54, 901) §§ 1 ja 2 lg 2 mõistes aktsiisialust kaupa - Eesti maksumärgiga märgistamata ja 01.01.2001.a.-15.04.2004.a. kehtinud Tubakaseadus (edaspidi TubS) (RT I 2000, 59, 379) §§ 3 ja 4 tulenevatele nõuetele mittevastavas müügipakendis valmissigarette - 114 700 tk., praaksigarette kokku 1190,20 kg ja suitsetamistubakat kokku 7052,41 kg. Nimetatud tubakatooted toimetasid G. Gunditš, O. Berjozovi ja I. Saprykin edasi TubS § 3 lg 5 kohaselt suures koguses. Sellele tegevusele annab prokurör süüdistuses omapoolse hinnangu leides, et sellise tegevusega rikkusid nad Tubakaaktsiisi seaduse § 6 lg 1 sätteid, mille kohaselt tubakatoodete väljaviimisel tootmisettevõttest (Eestis asuv koht - hoone ja territoorium, kus toodetakse, sealhulgas töödeldakse ja pakitakse müügipakendisse tubakatooteid) peavad olema nendele või nende müügipakenditele kinnitatud maksumärgid. Kohtukolleegiumi arvates tähendab eeltoodu sisuliselt seda, et aktsiisilaost ei saa ja ei tohi viia välja tubakatoodet enne, kui ta on müügipakendatud ja maksumärgistatud. Kui seda tehakse, siis sellega rikutakse ATKAS sätteid. Kui sellise tubakatootega kaubeldakse , s.o. lahtise e. pakendamata tubakatootega, siis rikutakse TubS sätteid ja kui kaubeldakse suures ulatuses, siis on tegemist
prg.-s 376 ettenähtud ühe süüteokoosseisuga. Samuti ei ole OÜ Kursap Prima juhatuse liikmed Galina Gunditš, Oleg Berjozov, samuti OÜ volitatud esindaja Jakob Saprõkin süüdistuse kohaselt uuele OÜ Kursap Prima aadressile Xxxxxxxxxxx XX/Xxxxxxxx xx, hoone XX, Tallinnas asuvasse hoonesse (OÜ Kursap Prima uuele tegevuskohale), taotlenud ja saanud TubS §§ 7 lg.4 ja 8 lg.2 kohaselt majandusministrilt tegevusluba, millega saada õigust hoida ja ladustada uues asukohas aktsiisialust kaupa – suitsetamistubakat, praaksigarette ja valmissigarette. Suures koguses Tubakaaktsiisi ja Tubakaseaduse nõuetele mittevastavat aktsiisialust kaupa hoidis ja ladustas Galina Gunditš koos Oleg Berjozovi ja Jakov Saprõkiniga aadressil Xxxxxxxxxxx XX/Xxxxxxxx xx, hoone XX, Tallinnas kuni oktoobrini 2004.a. Lähtudes prokuröri seisukohast, ei ole kohtukolleegiumi arvates tegemist
prg. 376 järgi karistatava kuriteoga kuna nagu kohtukolleegium juba eelnevalt märkis ei ole ATKAS sätete rikkumine nimetatud paragrahvi järgi karistatav. - edasi järgnevad süüdistuses järgmised etteheited süüdistatavatele : 01.04.2003.a. kehtima hakanud Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse (edaspidi ATKAS) (RT I 2003, 2, 17) §§ 38 ja 39 kohaselt ei ole Galina Gunditš, Oleg Berjozov OÜ Kursap Prima juhatuse liikmetena ega ka Jakov Saprõkin OÜ volitatud esindajana esitanud Tolliametile taotlust saada ega ka saanud uues OÜ Kursap Prima tegevuskohas - aadressil Xxxx-xxxxxxx 30 xx/Xxxxxxxx xx, hoone xx, Tallinnas - aktsiisilao tegevusluba, et saada õigust sellel aadressil tegutseda aktsiisilaopidajana ja käsitleda OÜ-t Kursap Prima aktsiisilaona. Jällegi on tegemist tegevusega, mille tegematajätmise eest on ettenähtud vastutus ATKAS- s mitte Tubakaseaduses. Samasisuliste, väljapoole
prg. 376 süüteokoosseisu jäävate süüdistustega on sisustatud ka kogu ülejäänud süüdistus ja nimelt: - Samuti ei ole Galina Gunditš ja Oleg Berjozov OÜ Kursap Prima juhatuse liikmetena ega ka Jakov Saprõkin OÜ volitatud esindajana taotlenud koos aktsiisilaopidaja õigustega aktsiisialuse kauba suhtes ajutist aktsiisivabastust ATKAS §§ 26, 27 kohaselt. Eelpoolnimetatud toimingute tegemata jätmine oli OÜ Kursap Prima huvides. Vastasel juhul oleks OÜ-le kuuluvad tubakatooted, millised olid vastavalt ajavahemikul 01.01.2001.a.-04.06.2005.a. kehtinud TubS (RT I 2004, 18, 131) § 3 lg 4 nõuetele mittevastavas müügipakendis ja 01.04.2003.a. kehtima hakanud ATKAS § 61 lg.6 alusel maksumärgiga märgistamata, Tolliameti poolt erikonfiskeeritud. - Sellel aadressil sõlmis Galina Gunditš 01.12.2004.a. seekord OÜ Alfalant (reg nr.11053927) juhatuse liikmena OÜ P. (reg. nr. xxxxxxxx) juhatuse liikme V. K. mitteeluruumi rendilepingu, mille lepingu kohaselt võttis OÜ Alfalant kuni 31.12.2009.a. rendile sellel aadressil asuvad ruumid, kuhu soovis rajada koos Oleg Berjozovi ja Jakov Saprõkiniga sigarettide tootmiseks tehase. - OÜ Alfalant juhatuse liikmed Galina Gunditš ja Oleg Berjozov, samuti Jakov Saprõkin OÜ Alfalant volitatud esindajana ei ole esitanud Tolliametile taotlust saada ega ole saanud OÜ Alfalant tegevuskohas - aadressil Harjumaa, Xxxxxxxxx vald, Xxxxx alevik, Xxxxxxxx xxx xx asuvas hoones - aktsiisilao tegevusluba vastavalt ATKAS (RT I 2003, 90, 602) §§ 38 ja 39, et saada selliselt õigust tegutseda aktsiisilaopidajana Maksu -ja Tolliameti poolt aktsepteeritud kohas, s.t. saada õigust sellel aadressil tegutseda aktsiisilaopidajana ja käsitleda OÜ-t Alfalant aktsiisilaona. - OÜ Alfalant juhatuse liikmed Galina Gunditš ja Oleg Berjozov, samuti Jakov Saprõkin OÜ Alfalant volitatud esindajana ei ole esitanud Tolliametile taotlust saada ega ole saanud OÜ Alfalant tegevuskohas - aadressil Harjumaa, Xxxxxxxxx vald, Xxxxx alevik, Xxxxxxxx xxx xx asuvas hoones - aktsiisilao tegevusluba vastavalt ATKAS (RT I 2003, 90, 602) §§ 38 ja 39, et saada selliselt õigust tegutseda aktsiisilaopidajana Maksu -ja Tolliameti poolt aktsepteeritud kohas, s.t. saada õigust sellel aadressil tegutseda aktsiisilaopidajana ja käsitleda OÜ-t Alfalant aktsiisilaona. Veel heidetakse süüdistatavatele süüdistustes ette, et nad ei ole 01.04.2003.a. kehtima hakanud ATKAS § 1 lg 1 ja § 16 lg 1, 3, 4 mõistes endiselt aktsiisikaubana käsitletavat OÜ Kursap Prima vara - valmissigarette- 114 700 tk., praaksigarette kokku 1190,20 kg ja suitsetamistubakat kokku 7052,41 kg märgistanud Eesti maksumärkidega ja viinud nimetatud tubakatooted vastavusse 31 01.01.2001.a.-15.04.2004.a. kehtinud (RT I 2004, 18, 131) TubS §§ 3 ja 4 tulenevate nõuetega. Siit on väljaloetav prokuröri etteheide, mis sisuliselt läbib ka kogu ülejäänud süüdistust, mida kohtukolleegium ei pea vajalikuks üle korrata ja mis kohtukolleegiumi arvates teebki kogu süüdistuse arusaamatuks. Nimelt, oma seisukoha selles, et nii maksumärgid kui ka nimetatud ajal kehtinud Tubakaseaduse prg. -s 3 , (millele süüdistuses üldsõnaliselt viidatakse) loetletud nõuded on kohustuslikud müügipakendile, on kohtukolleegium juba eelnevalt välja öelnud ja seda põhjendanud ja see tuleneb kohtukolleegiumi arvates ka otseselt seadusest. Sisuliselt heidab prokurör süüdistatavatele ette, et süüdistatavad ei ole vaidlusaluseid tubakatooteid maksumärgistanud maksumärgiga ja viinud nad vastavusse TubS prg. 3 ja 4 tulenevate nõuetega. Samas tuleneb Pakendiseadusest, et müügipakendisse pakendatakse kaup, mis on mõeldud lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks. Kohtukolleegiumi arvates on põhjendamatu ja ebamõistlik nõuda, et süüdistatavad pidanuks kauba, mida nad ei kavatsenud pakkuda müügiks vaid mida nad ladustasid ja toimetasid edasi tootmise jätkamiseks selleks nõuetekohaste ruumide leidmisel, pakendama müügipakendisse. Seda enam, nagu kohtukolleegium ka varem märkis, et tubakatoodete tootmine ei ole Tubakaseaduse järgi üldse karistatav käitlemisstaadium. Kohtukolleegium ei nõustu sellise süüdistuse ülesehitusega, et süüdistatavatele heidetakse ette nende nõuete täitmatajätmist ( otseselt süüdistustes süüdistatavatele esitatud etteheide – ei märgistanud maksumärgiga ja ei viinud tubakatooteid vastavusse Tubakaseaduses tubakatoote müügipakendile esitatavatele nõuetele) , mis ei tulene Tubakaseadusest ja on teise seadusega e. antud juhul ATKAS-ga keelatud. Nimelt, vastavalt ATKAS prg. 21 lg 4-le on aktsiisikaupa lubatud toota aktsiisilaos. Sama paragrahvi esimese lõike kohaselt on tubakatoote tootmine ka selle pakendamine müügipakendisse. ATKAS prg. 61 lg 4 –le ei olnud süüdistatavatel ka õigust tubakatoodete maksumärgistamiseks. Kui kehtiks tõesti kohustus, et ka lahtised ja praaktubakatooted tuleb maksumärgistada või kui seadus kohustaks lahtiseid ja praaksigarette müügipakendama ka juhul, kui puudub eesmärk neid müügiks pakkuda, siis tekiks dilemma, kus oleks võimalik täita ühte õiguslikku kohustust ainult teise õigusliku kohustuse täitmatajätmise hinnaga e. kohustuste kollisioon. Veel esineb süüdistuses etteheide süüdistatavatele, et nad toimetasid oktoobrisdetsembris 2004.a. OÜ Kursap Prima vara Jakob Saprõkini poolt organiseeritud transpordivahendite abil aadressile Harjumaa, Xxxxxxxxx vald, Xxxxx alevik, Xxxxxxxx xxx xx. Sellest süüdistusest ei ole üldse väljaloetav, kas süüdistuses märgitud vara hulka kuulusid ka tubakatooted või tegemist oli masinatega. Kohtukolleegium kordab oma eelnevalt juba väljaöeldud seisukohta ja nimelt : arvestades käesolevas kriminaalasjas tuvastatud tehiolusid ja nimelt seda, et tegemist on OÜ-ga, kellel oli süüdistusele eelnenud ajal olemas tegutsemisluba ja kes tootis sigarette ning kes süüdistuses näidatud ajavahemikul ei tegelenud ei 32 tubakatoodete tootmisega ega ka nende müügiga vaid n.ö. säilitas olemasolevaid tubakatooteid , millised müügiks lubatud toodete seisukohast olid n.ö. pooltooted, kujutab süüdistuses süüdistatavatele etteheidetud tegevus ATKAS sätete rikkumist. Selles osas on kohtukolleegium oma karistusõigusliku hinnangu samuti andnud käesoleva kohtuotsuse põhjendustes. Kohtukolleegiumi arusaama kohaselt ei ole vaidlust selles, et kogu süüdistuses süüdistatavatele etteheidetud tegevus , s.o. süüdistuses loetletud tubakatoodete käitlemine väljaspool aktsiisiladu, toimus eesmärgiga jätkata sigarettide tootmist. Selline järeldus tuleneb nii kriminaalasjas tuvastatud tehioludest kui ka süüdistusest, kus märgitakse, et süüdistatavatel oli soov rajada sigarettide tootmise tehas. Kõik eeltoodu annab kohtukolleegiumi arvates väita, et süüdistus on üldsõnaline ja selle sisu kriminaalasjas tuvastatud tehioludest tulenevalt ebapiisavalt avatud , mis on aga omakorda viinud selleni, et süüdistus on arusaamatu ja vastuoluline. Riigikohus on oma otsuses nr.3-1-1-16-04 märkinud, et arvestades seda, et isegi ühte liiki kuritegusid on võimalik toime panna väga erineval viisil, samuti seda, et erinevat liiki tõendite puhul on võimalik erinev tõendamiskäik, ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates võimalik esitada ammendavat kataloogi asjaoludest, mis peavad olema süüdistuses ära näidatud. Süüdistuses sisalduv kuriteo asjaolude kirjeldus peab tulenevalt kaitseõiguse tagamise nõudest olema sedavõrd konkreetne, et isik saaks aru, millise kuriteo toimepanemises teda süüdistatakse, ja et süüdistusversiooni ning seda kinnitavate tõendite kummutamine ei oleks - arvestades konkreetse kriminaalasja eripära - isiku jaoks ülemääraselt koormav. Seda Riigikohtu nõuet ei ole kohtukolleegiumi arvates käesoleval juhul järgitud. Põhiseaduse § 23 lg-st 1 ja § 13 lg-st 2 tulenev karistusseaduse määratletuse nõue eeldab omakorda, et isiku teole antav karistusõiguslik väljendus ehk kvalifikatsioon vastaks võimalikult täpselt isiku faktilisele teole (Riigikohtu otsus nr.3-1-1-83-05). Kohtukolleegiumi arvates on kogu kriminaalasja menetlus toimunud sisuliselt süüdistatavate poolt ATKAS sätete rikkumise faktide tuvastamise eesmärgil. Kõik kohtueelse menetluse materjalid (sealhulgas tunnistajate ülekuulamisprotokollide sisu) ja ka kohtuliku vaidluse esemeks olnud asjaolud, samuti esitatud apellatsioonide sisu kinnitavad eelöeldut. Apellatsioonikohtu istungil ei käsitlenud prokurör oma seisukoha kujundamisel samuti
prg. 376 ettenähtud süüteokoosseisu obligatoorseid elemente vaid rõhutas süüdistatavate poolt just ATKAS sätete rikkumist tubakatoodete käitlemisel. Veel enam, kohtueelse menetluse käigus on isegi Maksu-ja Tolliameti poolt uurimisorgani nõudmisel väljaarvutatud tasumata aktsiisimaks ja käibemaks (t.l. 420). Tähelepanu väärib seejuures samuti asjaolu, et ka aktsiisimaksu puhul tuli selleks üksiksigaretid ümber arvutada tarbijapakenditeks e. jagada 20-ga ja lähtuda just sigaretipaki jaemüügihinnast. 33 Põhimõtteliselt on võimalik süüdistuse ülesehitus selliselt, et olukorras, kus näiliselt on tegemist süütegude kogumiga, kuid tegelikult süütegude kogum puudub, subsumeeritakse isiku tegu ühe koosseisu alla. Sellist seadusekonkurentsi nimetatakse konsumeerimiseks ehk äratarvitamiseks. Konsumeerimine on olukord, kus koos raskema põhideliktiga on toime pandud mittekaristatav eel- või järeltegu. Seejuures on oluline, et süüdimõistmine põhiteos ammendab kaasnevate tegude ebaõiguse. Kuid sellisel juhul peab esiteks, vähemalt põhidelikt vastama
süüteokoosseisule, mille järgi tegu kvalifitseeritakse. Teiseks, põhidelikt neelab eel- või järeldelikti üksnes siis, kui neis avaldub väiksem ebaõigus kui põhideliktis. Sellisel juhul loetakse eel- või järeldelikti taunitavus põhideliktiga kaetuks ning isikut karistatakse üksnes põhidelikti eest. Eel- või järeldeliktiga kaasneva ebaõiguse suuruse kindlaksmääramiseks tuleb arvesse võtta kõiki faktilisi asjaolusid ning mitte taandada eel- või järelteo ja põhiteoga kaasneva ebaõiguse väljaselgitamist üksnes nimetatud tegude eest ette nähtud karistuste võrdlemisele. Järelteo neeldumist põhiteos ei toimu juhtudel kui järeltegu suurendab eelneva teo kahju; kui järelteoga kahjustatakse mingit muud õigushüve kui kahjustati põhiteoga ning kui järelteoga piiratakse kolmandate isikute õigushüvesid. Sellistel juhtudel on selge, et järelteoga kaasnev ebaõigus on niivõrd suur, et järelteo neeldumine põhideliktis ei ole võimalik (Riigikohtu otsus 3-1-1-92-07). Arvestades eeltoodut ja seda, et süüdistatavatele esitatud süüdistuses kirjeldatud tegevus ei vasta
prg. 376 süüteokoosseisule, et süüdistuses kirjeldatud tegevuse alusel ei ole võimalik tuvastada kuriteo tõendamiseseme asjaolusid ja selgitada kuritegu, mille toimepanemises süüdistatavaid süüdistatakse ning ka juhindudes Riigikohtu otsuses 3-1-1-96-06 väljendatud seisukohast, ei ole võimalik nõustuda maakohtu süüdistust toetava seisukohaga ja süüdistatavad tuleb õigeks mõista
prg. 376 järgi osas, mis puudutab neile ühiselt inkrimineeritud tubakatoodete ebaseaduslikku käitlemist.
prg. 376 järgi on põhjendatud osa, mis puudutab tema elukohast äravõetud müügipakendatud tubakatoodete ebaseaduslikku käitlemist , s.o. maksumärgistamata ja teistele müügipakendile esitatud nõuetele mittevastavas müügipakendis sigarettide edasi toimetamises oma elukohta ja seal hoidmises ning ladustamises. Kuna süüdistuse maht J.Saprõkini süüdimõistmises
prg. 376 lg 1 järgi väheneb oluliselt, kuulub vähendamisele ka temale
prg. 376 lg 1 järgi mõistetud karistus. Kohtukolleegium on seisukohal, et seaduses ettenähtud rahalise karistuse mõistmine J.Saprõkinile ei ole võimalik kuna ei ole piisavaks mõjutamaks J.Saprõkinit edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Selline järeldus põhineb asjaolul, et varem on J.Saprõkini suhtes kohaldatud kriminaalmenetluses rahalisi sanktsioone , kui tema suhtes menetlushuvi puudumise tõttu lõpetatud kriminaalasjas kohustati teda tasuma 44 147 krooni. Arvestades ülaltoodud asjaolusid leiab kohtukolleegium , et maakohtu otsus kuulub tühistamisele ka asitõendite hoiukulude ja menetluskulude väljamõistmise osas süüdimõistetutelt. Kohtukolleegium on seisukohal, et kõik asitõendite transpordi – valve- ja hoiukulud tuleb jätta riigi kanda. Tubakatoodete kogus, milles apellatsioonikohus süüdimõistva kohtuotsuse jõusse jättis võrreldes transporditud ja eeluurimise ajal hoitud ning valvatud asitõenditega, on sedavõrd väike , et see ei vajanud eraldi transportimist ja valveteenuste kasutamist. Maakohtu otsusega süüdistatavatelt väljamõistetud aineekspertiisikulud jätab 35 kohtukolleegium samuti riigi kanda kuna nimetatud ekspertiis ei ole J.Saprõkini süüdimõistmist puudutavas osas asjassepuutuv (tubakatoodete osas). Relva ekspertiisiga seotud menetluskuld jäävad J.Saprõkini kanda. Süüdistatavatelt Galina Gunditšilt, Oleg Berjozovilt ja OÜ KURSAP PRIMAA-lt väljamõistetud sundraha osas kuulub kohtuotsus samuti tühistamisele. Galina Gunditšil viibis käesoleva kriminaalasja menetluse ajal vahi all 8.septembrist 2005.a. kuni 27.septembrini 2005.a., s.o. 20 päeva. Galina Gunditš kuulub käesoleva otsusega kogu esitatud süüdistuses õigeks mõistmisele. Seega on Galina Gunditšil õigus vastavalt Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse prg. 1 lk-le 1 õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumisel taotleda tekitatud kahju eest hüvitist. J.Saprõkini süüdimõistmise osas
prg. 420 lg 1 järgi. J.Saprõkin on põhjendatult mõistetud süüdi
prg. 420 lg 1 järgi. J.Saprõkini ütlusi selles, et ta ei teadnud, et tegemist on helisummutiga, ei ole maakohus pidanud usutavateks ja on ka põhjendanud, miks ei usu J.Saprõkini sellekohaseid ütlusi. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata oma otsuses. Apellatsioonis korratakse sisuliselt J.Saprõkini poolt maakohtus esitatud väiteid vaidlusaluse süüdistuse osas. Kohtukolleegium märgib omalt poolt, et isegi sel juhul, kui J.Saprõkin ei teadnud täpselt, kas tema poolt hoitud helisummuti taoline ese on helisummutiga või mitte, ei välista selline n.ö. kahtlus tema vastutust. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab
lg-s 1 kirjeldatud kuriteokoosseis tahtlust, mistõttu see koosseis on täidetud, kui tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kui isikul on võimalus kontrollida, kas tema poolt hoitav tulirelva helisummuti taoline ese on tsiviilkäibes keelatud tulirelva omavalmistatud helisummuti, kuid ta ei kasuta seda võimalust, või ta on hoitava helisummuti sarnase eseme liigi osas ükskõikne, vastutab ta sätte järgi, mis kehtestab vastutuse seda liiki tsiviilkäibes keelatud tulirelva helisummuti ebaseadusliku hoidmise eest, millist ta tegelikult hoidis. Siinjuures peab kohtukolleegium asjassepuutuvaks viidata Riigikohtu otsuses nr. 3-1-1- 122-05 väljendatud seisukohale. Kohtukolleegiumi ülaltoodud seisukohad sisuliselt tingivad olukorra, kus kohus ei peaks andma omapoolset hinnangut prokuröri apellatsioonis esitatud seisukohtadele. Arvestades aga seda, et kohtukolleegium ei saa põhimõtteliselt nõustuda prokuröri apellatsioonis esitatud seisukohtadega, peab kohtukolleegium vajalikuks ka nendel peatuda. OÜ ALFALANT õigeksmõistmise osas. Sisuliselt on tuvastatud, et OÜ Alfalant sõlmis mitteeluruumideruumide rendilepingu ja sai enda kasutusse ruumid, kus ladustati ja hoiti OÜ KURSAP Prima kaupa – suures koguses üksiksigarette, praaksigarette ja 36 suitsetamistubakat. Teada on ka fakt, et mõlema firma juhatusse kuulusid ühed ja samad isikud. Esmalt märgib kohtukolleegium, et nõustub maakohtu seisukohaga, et viimatinimetatud asjaolu ei saa olla määravaks OÜ Alfalant süüküsimuse otsustamisel. Kohtukolleegium on seisukohal, et OÜ Alfalant süüküsimuse otsustamisel tuleb lähtuda sellest, milline olnuks otsustus juhul, kui OÜ Alfalant juhatusse oleks kuulunud teised isikud e. mitte samad, kes rendilevõtja firma juhatusse. OÜ Alfalant süüküsimus tuleb lahendada ühetaoliselt nii ühel kui ka teisel juhul. Otsustamaks, kas OÜ-le Alfalant on omistatav tubakatoodete käitlemine, peab kohtukolleegium vajalikuks märkida järgmist. Prokurör väidab esitatud apellatsioonis, et OÜ Alfalant on oma juhatuse liikmete ja volitatud esindaja kaudu hoidnud ja ladustanud tema valduses olevaid OÜ-le Kursap Prima kuuluvaid käitlemiseks keelatud tubakatooteid ja seetõttu puudub süüdistuse mõttes tähendus sellel, kas ladustatud toodete omandiõigus on OÜ-lt Kursap Prima OÜ-le Alfalant üle läinud või mitte. Kohtukolleegium ei pea sellist prokuröri seisukohta põhjendatuks. OÜ Alfalant oli ruumide kasutaja, kus vaidlusalust kaupa hoiti. OÜ-l Alfalant, kui ruumide kasutajal puudus mitteomanikuna õiguslik võim seda kaupa käsutada. Osaühing pakkus vaid ladustamisteenust. Seega ei vasta ta eeltoodud tõlgendusest lähtuvalt Tubakaseaduse prg. 6 sätestatud käitleja tunnustele. Kohtukolleegium leiab, et mõistete käitleja ja käitlemine sisustamisel on asjassepuutuvad Riigikohtu otsustes nr. 3-3-1-49-07 ja 3-3-1-68-07 väljendatud seisukohad, kus on antud küll konkreetsele EL õigusaktile omapoolne selgitus ja asjaolud ei ole kattuvad käesolevas kriminaalasjas tuvastatud asjaoludega, kuid puudutavad samuti just laopidaja vastutust. Apellatsioonis esitatud väitel, et süüdistatavatel oli kavatsus OÜ ALFALANT poolt renditud ruumides hakata tulevikus tootma tubakatooteid, ei ole
prg. 376 süüküsimuse otsustamise seisukohast määravat tähtsust. Esiteks , ei saa olla karistatav kavatsust kunagi tulevikus tootma hakata. Teiseks TubS, mis määratleb küll tubakatoodete tootmise - e. valmistamise, töötlemise ja pakendamise – ühe ja kohtukolleegiumi arvates ka nimetatud seaduse seisukohast käitlemise objektiks oleva tubakatoodangu käitlemise algetapina, ei näe ette vastutust tubakatoodete tootmise eest. Vastutus on ettenähtud alles tootmisele järgnevate e. peale tubakatoodete pakendamist saabuvate käitlemisviiside eest, kui on rikutud TubS-st tulenevaid nõudeid. Ka ülejäänud apellatsioonis esitatud etteheited OÜ-le Alfalant , puudutavad sisuliselt hinnangut OÜ KURSAP PRIMA tegevusele ja seda ka kohtukolleegiumi arvates ATKAS seisukohast. Seega on kohtukolleegium seisukohal, et olenemata käesolevas kohtuotsuses väljendatud apellatsioonikohtu seisukohast ja nimelt, et süüdistatavad kuuluvad neile ühiselt toimepandud käitlemises esitatud süüdistuses õigeksmõistmisele, on maakohus põhjendatult OÜ ALFALANT õigeks mõistnud maakohtu otsuses 37 toodud põhjendustel. Prokuröri apellatsioonis esitatud väited ei lükka kohtukolleegiumi arvates ümber maakohtu järeldust OÜ Alfalant süü osas. Karistuse mõistmise osas Prokurör on vaidlustanud apellatsioonis kohtu poolt süüdistatavatele mõistetud vangistusmäärad kui ka määratud katseaja pikkused. Etteheited, millised on apellatsioonis prokuröri poolt maakohtule tehtud on järgmised. Esiteks, heidab prokurör maakohtule ette, et maakohus ei ole oma otsuses põhjendanud, miks ta ei ole nõustunud prokuröri poolt kohtule tehtud ettepanekuga nii konkreetse vangistuse määra, liitkaristuse pikkuse kui ka katseaja pikkuse osas. Kohtukolleegium leiab, et kohustust põhjendada, miks kohus ei nõustu prokuröri konkreetse seisukohaga karistuse ja katseaja pikkuse osas, ei tulene seadusest. Veel enam, kohus ei ole seotud prokuröri poolt taotletava karistusega. Kohus on kohustatud mõistetud karistust põhjendama. Kohus ei pea hakkama motiveerima, millistel asjaoludel on ebakohane prokuröri taotletud karistus; kuivõrd karistuse mõistmine on kohtu pädevuses, peab kohus ära näitama enda argumendid, mis viisid konkreetse karistuseni ning sellesse ei kuulu väitlus prokuröriga. Süüdistatavale mõistetud karistus kas on motiveeritud või mitte ning seda küsimust ei saa lahendada selle valguses, kas on aktsepteeritud prokuröri poolt taotletud karistust. Kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohus on kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu.(Riigikohtu otsus nr.3-1-1-91-07). Kohtukolleegium leiab, et käesolevas kohtuasjas on maakohus piisavalt põhjendanud süüdistatavatele mõistetud karistust – nii karistuse liiki kui ka määra. Asjaolu , et maakohus, kes sisuliselt arvestas karistuse mõistmisel ka kõiki neid karistuse mõistmisel arvestatavaid asjaolusid, millistele on viidanud prokurör oma apellatsioonis, ei jõudnud sama tulemuseni, milliseni jõudis prokurör, ei ole kohtukolleegiumi seisukohast maakohtule etteheidetav. Õigesti märgib prokurör, et karistuse mõistmine ei saa olla juhuslik tegevus, mis põhineb menetlejate või menetlusosaliste poolt edastatud meelevaldsetel põhjendustel esitatud taotlustel. Samas aga esitab prokurör asjaolusid, milliseid tema arvates tuleks arvestada karistuse mõistmisel, mis kohtukolleegiumi arvates on ilmselt meelevaldsed ja ei saa olla arvestatavad süüdistatavatele karistuse mõistmisel. Nii leiab prokurör, et piisavalt ei ole kohus arvestanud süüdistatavate “saavutust” pikaajaliselt , s.o 4 aastat tegeleda ebaseadusliku tubakatoodete käitlemisega. Nagu juba kohtukolleegium eelpool käesolevas kohtuotsuses oma seisukoha välja ütles, ei oleks selline “saavutus” võimalik ilma, et maksuseaduste täitmise üle 38 järelevalvet teostav MTA oma tegevusetust ja haldussuutmatust oleks ilmutanud . Veel leiab prokurör, et arvestada tulnuks seda, et süüdistatavad on teinud etteheiteid nii prokuratuuri, kui ka Maksu – ja Tolliameti aadressil ja et J.Saprõkin on väga “tülikas” süüdistatav oma taotluste ja tõendite esitamisega. Kohtukolleegium on veendunud, et selliste asjaolude loetlemine kohtuotsuses karistuse mõistmisel arvestatavate asjaoludena on lubamatu ning annab piisava aluse kahelda kohtumõistja erapooletuses. Süüdistataval on õigus kaitsta ennast kogu menetluse kestel ja valida selleks endale sobiv kaitsetaktika. Üldmenetlus võimaldab ka süüdistataval ennast aktiivselt kaitsta. Süüdistatava soovi ennast aktiivselt kaitsta ei saa temale kuidagi ette heita ja see asjaolu ei saa ega tohi mõjutada mitte ainult mõistetavat vaid kohtukolleegiumi arvates ka taotletavat karistust. Nõustuda ei saa prokuröri seisukohaga, et üldmenetlus on justkui süüdistatavale karistust raskendav asjaolu ja üldmenetluses on n.ö. mõtteline sanktsiooni alammäär kõrgem, kui prokurörile soodsamates lühimenetluse variantides ning üldmenetluses ei olegi justkui võimalik mõista karistust alla sanktsiooni keskmäära. Selline seiskoht on ilmselt meelevaldne ja on üldteada ning seadusest tulenev fakt , et ka üldmenetluses on kohtul õigus mõista karistus, mis on alla sanktsiooni keskmäära , et teatud juhtudel on võimalus mõista isegi karistus alla sanktsiooni alammäära ja seaduslike aluste olemasolul ka süüdistatav õigeks mõista. Lugedes maakohtu otsust ja selles esitatud põhjendusi süüdistatavatele mõistetud karistuse liigi ja määra osas, on kohtukolleegiumi seisukohast tegemist motiveeritud otsusega. Nõustuda ei saa prokuröri märkustega justkui oleks tegemist kohtu poolt juhusliku tegevusega. Mis puudutab prokuröri viidet Riigikohtu poolt korraldatud ümarlaudadel antud n.ö. juhistesse, siis on need pelgalt soovituslikud ning on kindlasti suureks “abimeheks” algajale süüdistajale. Tegelikult sõltub süüdistatavale mõistetav karistus alati suuremal või vähemal määral kohtuniku äranägemisest. Karistuse mõistmine on peaaegu alati teatud valimine erinevate õiguslike variantide vahel või kõigi vajalike õiguslike tingimuste arvestamine, kus kohtunikul jääb alati teatud otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile. Karistuse mõistmine on selles mõttes ka õiguslikult reguleerimata ja teaduslikult tuvastamatu suhteakt kohtuniku ja süüdistatava vahel sõltudes mitte ainult süüdistatava, vaid ka kohtuniku isikust. Samal ajal ei ole süüdistatava isik iseseisev karistuse mõistmise alus. Seega ei eksisteeri karistuse mõistmisel selliseid “kalkulaatoreid”, milliste olemasolule vihjab prokurör. Prokurör märgib apellatsioonis, et ta ei tea muid objektiivsust näitavaid lähtealuseid karistuse mõistmisel kui need, millised on temale teada ümarlaudadel antud juhistest ja millised põhinevad sisuliselt aritmeetilisel kalkulatsioonil – tuleb kokku lugeda kergendavad, raskendavad ja muud seadusest tulenevad asjaolud ning arvutada välja sanktsiooni keskmäär ja siis olenevalt nende asjaolude arvust hakata karistuse keskmäära suurendama/vähendama ning tulemus ongi käes. Kui üldse midagi seesugust väita, siis selline matemaatika saaks olla kohaldatav juhul, kui on tegemist sanktsiooniga, mis näeb ette ainult ühte liiki karistuse näiteks, vangistuse ja teiseks, kui on tegemist süüteokoosseisuga, mis näeb ette ühe teokoosseisu. Antud juhul on
prg. 376 näol tegemist süüteokoosseisuga, mis koosneb kümnest erinevast teokoosseisust ja mille sanktsioon näeb 39 vangistuse kõrval karistusena ette ka rahalise karistuse. Ka
prg. 418 lg 1 ja 420 lg 1 on selles mõttes analoogilised süüteokoosseisud (sanktsioon näeb ette vangistuse kõrval ka rahalise karistuse ja tegemist on teokoosseisude paljususega). Vaidlustatud kohtuotsuses on maakohus lugenud need asjaolud, milliste esinemist prokurör peab mõistetud vangistusmäära suurendamise aluseks (G.Gunditši karistatus ja J.Saprõkini suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine menetlushuvi puudumisel) , rahalise karistuse kohaldamist välistavateks asjaoludeks. Ka leiab kohtukolleegium, et süüdistatavatele inkrimineeritud
prg. 376 raskeimaks teokoosseisuks tuleb siiski lugeda tubakatoodetega kauplemist , nii nagu J.Saprõkinile inkrimineeritud
prg. 418 lg 1 ja 420 lg 1 puhul kindlasti vastava tulirelva või helisummuti kasutamist. Selliste süütegude puhul, kus esineb teokoosseisude paljusus, tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatavale inkrimineeritud konkreetset teokoosseisu ja selle raskust võrreldes teiste samasse süüteokoosseisu kuuluvate teokoosseisudega. Mis aga puudutab katseaegade pikkust, siis ka siin ei nõustu kohtukolleegium prokuröri seisukohaga, et süüdistatavatele määratud katseaeg peab vastama seaduses ettenähtud maksimaalse katseaja pikkusele ja seda just kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades, Juhul, kui süüdistatavad ei täidaks neile kohtu poolt määratud kohustusi, on vastavalt
prg. 74 lg 4-le võimalus ka hiljem pikendada neile kohtu poolt määratud katseaega. Õigusabikulude hüvitamine Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13.oktoobri
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.