otsuse nr.2440,05,015758 täitmine Roman Manjak suhtes aegunuks ja lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr.095/2006/
lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud
lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud.
lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Seega Ida Politseiprefektuuri 20.12.2005.a. otsuse nr.2440,05,015758 täitmise tähtaeg aegus tingimusel, et puuduvad
Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt
§-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. Sellele on oma 16.02.2004.a. lahendis nr.3-3-1-5-04 osundanud Riigikohtu halduskolleegium. Riigikohus on 02.10.2008.a. lahendi 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et VTMS § 203 lg 5; TMS § 202 lg 1 ja
lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja TMS § 202 lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud
lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Riigikohus on oma 30.10.2003.a. lahendis 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.). Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalekaldumisena. 2 Sellest tulenevalt leiab kohus, et Roman Manjak ei ole temale mõistetud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidunud. Ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et Roman Manjak oleks oma aktiivse tegevusega teinud kohtutäituril võimatuks täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades kohtuvälise menetleja otsuse täitmise. Asjaolu, et isik oli teadlik temale määratud rahatrahvist, kuid seda vabatahtlikult ei täitnud, ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. Vastavalt
lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaeg on pikendatud. Rahalise karistuse täitmisele pööramise edasilükkamist reguleerib VTMS § 209 lg 2, mis sätestab, et rahalise karistuse täitmise edasilükkamise üle otsustab oma määrusega kas kohtuväline menetleja või kohus, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Puuduvad andmed, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi täitmist on edasi lükatud või pikendatud. Seega, ülalmainitud otsuse täitmise tähtaeg on aegunud. TMS § 202 lg 2 kohaselt on rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Lähtudes eeltoodust juhindudes TMS § 202 lg 1,
lg 1 p 3 peab kohus võimalikuks lõpetada seoses aegumisega Roman Manjaki suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr.095/2006/829. Jüri Sakkart Kohtunik 3 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03 detsembril 2009.a. Kohtla-Järve kohtumajas Asja number 4-09-15117 Kohtunik Jüri Sakkart Avaldus Roman Manjak´i avaldus täitmise aegumise kohaldamiseks täiteasjas nr.095/2006/829 Avalduse esitaja Roman Manjak, isikukood: 37802172240 Kohtutäitur Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman Juhindudes TMS § 202,
otsuse nr.2440,05,015758 täitmine Roman Manjak suhtes aegunuks ja lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr.095/2006/
lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud
lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud.
lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Seega Ida Politseiprefektuuri 20.12.2005.a. otsuse nr.2440,05,015758 täitmise tähtaeg aegus tingimusel, et puuduvad
Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt
§-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. Sellele on oma 16.02.2004.a. lahendis nr.3-3-1-5-04 osundanud Riigikohtu halduskolleegium. Riigikohus on 02.10.2008.a. lahendi 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et VTMS § 203 lg 5; TMS § 202 lg 1 ja
lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja TMS § 202 lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud
lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Riigikohus on oma 30.10.2003.a. lahendis 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.). Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalekaldumisena. 2 Sellest tulenevalt leiab kohus, et Roman Manjak ei ole temale mõistetud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidunud. Ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et Roman Manjak oleks oma aktiivse tegevusega teinud kohtutäituril võimatuks täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades kohtuvälise menetleja otsuse täitmise. Asjaolu, et isik oli teadlik temale määratud rahatrahvist, kuid seda vabatahtlikult ei täitnud, ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. Vastavalt
lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaeg on pikendatud. Rahalise karistuse täitmisele pööramise edasilükkamist reguleerib VTMS § 209 lg 2, mis sätestab, et rahalise karistuse täitmise edasilükkamise üle otsustab oma määrusega kas kohtuväline menetleja või kohus, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Puuduvad andmed, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi täitmist on edasi lükatud või pikendatud. Seega, ülalmainitud otsuse täitmise tähtaeg on aegunud. TMS § 202 lg 2 kohaselt on rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Lähtudes eeltoodust juhindudes TMS § 202 lg 1,
lg 1 p 3 peab kohus võimalikuks lõpetada seoses aegumisega Roman Manjaki suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr.095/2006/829. Jüri Sakkart Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.