`17 lg 1 järgi ja teda on karistatud rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses so 3600.00 krooni;
`21 lg 1 järgi ja teda on karistatud rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses so 4200.00 krooni;
`31 lg 1 järgi ja teda on karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kaebuses taotleb A.Pehtla väärteootsuse tühistamist osaliselt ja väärteomenetluse lõpetamist
`21 lg 1 ja
Väärteootsusest nähtub, et A.Pehtla 30.03.2009.a. kl 20.40 xxxx sissesõidutee juhtis mootorsõidukit, tagurdamisel ei veendunud manöövri ohutuses mille tõttu sõitis otsa pargitud sõidukile, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju R E; juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kui politseile teatamine oli kohustuslik; juht tarvitas alkoholi peale liiklusõnnetust enne selle asjaolude välja selgitamist. Kaebuses tunnistab A.Pehtla varalise kahju tekitamist R.E, kuid vaidlustab enda süüditunnistamise liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumises ja alkoholi tarvitamises enne liiklusõnnetuse asjaolude selgitamist sündmuskohal. Ta väidab, et on olemas kirjalik kokkuleppe kannatanuga, kuid seda temalt ei küsitud ja ta ei osanud seda ka pakkuda kuna arvas, et see tuleb esitada ainult kindlustusele, ta palub üle kuulata mitmed tunnistajad, kes kinnitavad tema tegevust sündmuskohal ja peale sündmuskohalt lahkumist. Koos kaebusega esitas ta ka paberilehe enda ja R.E allkirjadega, paberil tekst milles A.Pehtla tunnistab oma süüd liiklusõnnetuse põhjustamises, paberil on ka kuupäev 30.03.2009.a. ja kellaaeg 19.50 14.
`17 lg 1 järgi kvalifitseeritava liiklusnõuete rikkumisega tekitatud varalise kahju põhjustamine on tõendatud ka liiklusõnnetuse aktiga. LE § 227 sätestab, et kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. LE § 228 sätestab, et liiklusõnnetuses osalenud juhid ei tohi tarvitada alkoholi, narkootikumi või psühhotroopset ainet kuni asjaolude selgitamiseni sündmuskohal. Eeltoodust nähtub otseselt, et nõutav on sündmuskohal sõlmitava kokkuleppe kirjalik vorm, et just kirjalikult vormistatud kokkulepet saab lugeda selliseks asjaolude selgitamiseks mille puhul võib lahkuda sündmuskohalt, võib jätta teatamata politseile ja mille järgselt pole keelatud tarvitada alkoholi. Kohtu arvates pole menetlusökonoomika seisukohast lähtuvalt vajalik detailselt välja selgitada, mida konkreetselt A.Pehtla liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohal ja hiljem kodus, autos ja abikaasa töökohas tegi ning ei pidanud seetõttu vajalikuks tunnistajate väljakutsumist kohtuistungile. A.Pehtla on ise kinnitanud, et LE §-s 227 nimetatud kirjalikult vormistatud dokumenti sündmuskohal ei vormistatud, on kinnitanud ka seda, et peale sündmuskohalt lahkumist tarvitas ta alkoholi. Seega tunnistab ta ennast sisuliselt süüdi LE § 227 ja 228 rikkumises ja
Asjaolu, et A.Pehtla väitel jõuti sündmuskohal kokkuleppele ja kokkulepe otsustati kirjalikult vormistada hiljem, ei tee sündmuskohalt lahkumist, politseisse mitteteatamist ja alkoholitarvitamist lubatavaks. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib lahendis 3-1-1-93-06, et LE § 227 lg 1 kohaselt võib toimunud liiklusõnnetusest politseile teatamata jätta üksnes juhul, kui õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses 2 ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud. Samas lahendis rõhutatakse sedagi, et LE § 227 lg-s 1 nimetatud kokkulepe tuleb sõlmida liiklusõnnetuse toimumiskohas. Sarnased seisukohad on väljendatud ka Riigikohtu lahendites 3-1-1-31-05 ja 3-1-1-81-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.