Ärakiri Kohtuasi nr 4-09-7334 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 22.10.2009 Viru Maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupp sekretär Aile Siil juuresolekul arutas avalikul kohtuistungil 22. 10. 2009 Rakvere koht

§ 74

`17 lg 1 järgi ja teda on karistatud rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses so 3600.00 krooni;

§ 74

`21 lg 1 järgi ja teda on karistatud rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses so 4200.00 krooni;

§ 74

`31 lg 1 järgi ja teda on karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kaebuses taotleb A.Pehtla väärteootsuse tühistamist osaliselt ja väärteomenetluse lõpetamist

§ 74

`21 lg 1 ja

§ 74`31 lg 1 järgi.

Väärteootsusest nähtub, et A.Pehtla 30.03.2009.a. kl 20.40 xxxx sissesõidutee juhtis mootorsõidukit, tagurdamisel ei veendunud manöövri ohutuses mille tõttu sõitis otsa pargitud sõidukile, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju R E; juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kui politseile teatamine oli kohustuslik; juht tarvitas alkoholi peale liiklusõnnetust enne selle asjaolude välja selgitamist. Kaebuses tunnistab A.Pehtla varalise kahju tekitamist R.E, kuid vaidlustab enda süüditunnistamise liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumises ja alkoholi tarvitamises enne liiklusõnnetuse asjaolude selgitamist sündmuskohal. Ta väidab, et on olemas kirjalik kokkuleppe kannatanuga, kuid seda temalt ei küsitud ja ta ei osanud seda ka pakkuda kuna arvas, et see tuleb esitada ainult kindlustusele, ta palub üle kuulata mitmed tunnistajad, kes kinnitavad tema tegevust sündmuskohal ja peale sündmuskohalt lahkumist. Koos kaebusega esitas ta ka paberilehe enda ja R.E allkirjadega, paberil tekst milles A.Pehtla tunnistab oma süüd liiklusõnnetuse põhjustamises, paberil on ka kuupäev 30.03.2009.a. ja kellaaeg 19.50 14.

2. esitatud vastulauses märgib A.Pehtla, et sündmuskohal sõlmis kannatanuga suulise kokkuleppe, mille otsustasid vormistada järgmisel päeval. Kaebuse vastuses leiab kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakond, et kaevatav otsus on seaduslik. Vastuses viidatakse Riigikohtu praktikale ja Liikluseeskirja § 227-le milles otseselt nõutakse liiklusõnnetuse järgse kokkuleppe kirjalikku vormi. A.Pehtla kohtus antud ütlustest nähtub, et ta tunnistab otsa tagurdamist R.E autole ja seega liiklusõnnetuse põhjustamist, ta väidab, et sai sündmuskohal kannatanuga kokkuleppele ja ta lahkus sündmuskohalt, läks koju, palus tuttaval tuua pudeli viina, ta läks abikaasa töökohta, jõi autos viina ja jäi tagaistmele magama, kui abikaas ta koju viis pidas politsei nad kinni, abikaasa sai protokolli lubadeta sõitmise eest ja teda ennast toimetati politseisse kus tuvastati joove. Ta kinnitab, et koos kaebusega esitatud paber (kokkulepe) on koostatud õnnetusjärgsel päeval. A.Pehtla ja tema kaitsja jäid kohtus kaebuse juurde väites, et kuna suuline kokkulepe süüdlase ja kannatanu vahel oli sündmuskohal olemas, siis polnud vajadust kutsuda politseid, ja sündmuskohalt lahkumine ja hilisem alkoholitarvitamine polnud seega keelatud. Kohtuväline menetleja leidis, et kaevatav otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu. Kohus leiab, et kaevatav otsus on seaduslik, kohtuväline menetlus on läbi viidud väärteomenetlusõigust järgides, A.Pehtlale mõistetud karistus on põhjendatud ja seaduslik. Kohtu arvates on A.Pehtla süü kõigis temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemise tõendatud eelkõige tema enda ütlustega. A.Pehtla on tunnistanud LE § 91 rikkumisttagurdades R.E sõidukile otsasõitu mille tagajärjel deformeerus sõiduki tagumine uks.

§ 74

`17 lg 1 järgi kvalifitseeritava liiklusnõuete rikkumisega tekitatud varalise kahju põhjustamine on tõendatud ka liiklusõnnetuse aktiga. LE § 227 sätestab, et kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. LE § 228 sätestab, et liiklusõnnetuses osalenud juhid ei tohi tarvitada alkoholi, narkootikumi või psühhotroopset ainet kuni asjaolude selgitamiseni sündmuskohal. Eeltoodust nähtub otseselt, et nõutav on sündmuskohal sõlmitava kokkuleppe kirjalik vorm, et just kirjalikult vormistatud kokkulepet saab lugeda selliseks asjaolude selgitamiseks mille puhul võib lahkuda sündmuskohalt, võib jätta teatamata politseile ja mille järgselt pole keelatud tarvitada alkoholi. Kohtu arvates pole menetlusökonoomika seisukohast lähtuvalt vajalik detailselt välja selgitada, mida konkreetselt A.Pehtla liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohal ja hiljem kodus, autos ja abikaasa töökohas tegi ning ei pidanud seetõttu vajalikuks tunnistajate väljakutsumist kohtuistungile. A.Pehtla on ise kinnitanud, et LE §-s 227 nimetatud kirjalikult vormistatud dokumenti sündmuskohal ei vormistatud, on kinnitanud ka seda, et peale sündmuskohalt lahkumist tarvitas ta alkoholi. Seega tunnistab ta ennast sisuliselt süüdi LE § 227 ja 228 rikkumises ja

§ 74`21 ja 74`31 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises.

Asjaolu, et A.Pehtla väitel jõuti sündmuskohal kokkuleppele ja kokkulepe otsustati kirjalikult vormistada hiljem, ei tee sündmuskohalt lahkumist, politseisse mitteteatamist ja alkoholitarvitamist lubatavaks. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib lahendis 3-1-1-93-06, et LE § 227 lg 1 kohaselt võib toimunud liiklusõnnetusest politseile teatamata jätta üksnes juhul, kui õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses 2 ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud. Samas lahendis rõhutatakse sedagi, et LE § 227 lg-s 1 nimetatud kokkulepe tuleb sõlmida liiklusõnnetuse toimumiskohas. Sarnased seisukohad on väljendatud ka Riigikohtu lahendites 3-1-1-31-05 ja 3-1-1-81-

1. Kohus leiab, et A.Pehtlale karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja järginud karistuse mõistmise põhimõtteid. Karistust kergendava asjaoluna on arvestatud süü osalist tunnistamist ja A.Pehtlat on kõigi rikkumiste eest karistatud sanktsiooni keskmisest määrast leebemalt. Arvestades varasemate liiklusrikkumiste olemasolu A.Pehtlal on põhjendatud ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p1; 135 kohus otsustas: ALLAN PEHTLA (isikukood 36604267016 kaevatav otsus jätta muutmata. elukoht xxxx) kaebus jätta rahuldamata, Kohtuotsuse peale on pooltel õigus advokaadist kaitsja või esindaja vahendusel esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 (kolmkümmend) päeva jooksul alates päevast, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Tiit Kullerkupp Lea Herne Kohtuotsus jõustus
2. veebruaril
3. a. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne 3