4-09-3514 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2009.a Pärnu Väärteoasja number 4-09-3514 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula Väärteoasi Ando Peik` kaebus väärteoasjas Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse konstaabel Martin Runno` poolt 06.03.2009.a tehtud kiirmenetluse otsusele nr 10220882729366 Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi Istungil osalenud isikud: kaebuse esitajana Ando Peik (ik 36510176027) kohtuvälise menetleja esindajana Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse komissar Reelika Rebane RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse § 7422 lg 2 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas
- Jätta Ando Peik` kaebus rahuldamata.
- Jätta Julgestuspolitsei Liiklusjärelevalve talituse konstaabel Martin Runno` poolt 06.03.2009.a tehtud kiirmenetluse otsus nr 10220882729366 muutmata. Rahatrahv 3420 krooni tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 27.10.2009.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 28.10.2009.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 10.11.2009.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluse käik 4-09-3514 06.03.2009.a on koostatud Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse konstaabel Martin Runno` poolt kiirmenetluse otsus nr 10220882729366 selle kohta, et 06.03.2009.a kella 19:30 ajal Pärnumaal Saarde vallas Valga-Uulu tee
- km juhtis A. Peik mootorsõidukit (Renault Kangoo, r/n xxxxx) kiirusega 126± 8km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 2 järgi. Nimetatud otsusega on määratud A. Peik` LS § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 57 trahviühiku ulatuses, so 3420 krooni. Kaebuse sisu 09.03.2009.a esitas A. Peik Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses järgmistel põhjustel: Kaebaja ei nõustu, et mõõdetud sõidukiirus kuulus tema poolt juhitud mootorsõidukile, kuivõrd mõned minutid enne kaebaja peatamist möödus temast samas suunas sõitvad 2 autot. Kiirmenetluse otsusega nõustus A. Peik, kuna teda ähvardati politseiametnike poolt, et mittenõustumise korral võetakse temalt juhiluba kuni 6 kuuks. A. Peik vajab aga juhtimisõigust igapäevaelus. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Julgestuspolitsei Teenistusosakonna politseidirektor Ago Estermaa oma 16.03.2009.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. A. Peik juhtis mootorsõidukit kiirusega 126±8 km/h, suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel oli 90 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Kombineeritud liiklusjärelevalve käigus ei näidatud juhile seadme tabloole fikseeritud lugemit. Menetleja leiab, et kaebaja väide, et mõõdetud sõidukiirus ei kuulanud tema sõidukile, on vale. Mõõtmise ajal liiklesid tee nähtavas ulatuses vaid kaks sõidukit - kaebaja poolt juhitud Renault Kangoo ja politseisõiduk, millest kiirust mõõdeti. Seega on välistatud võimalus, et mõõdetud kiirus kuulus mõnele teisele teel liikunud sõidukile. Samuti märgib kohtuväline menetleja, et Julgestuspolitsei ametnikel puudub võimalus mõjutada üldmenetluse käigus määratava karistuse liiki ja suurust, seetõttu ei ole neil ka mõtet kedagi mõne konkreetse karistusega ähvardada. Julgestuspolitsei ametnike poolt üldmenetluse käigus koostatud väärteomaterjalid edastatakse peale esmaseid menetlustoiminguid sündmuskohajärgsesse politseiasutusse, kus toimub nende edasine menetlemine ja otsuse vormistamine. Kohtuväline menetleja leiab, et lubatust 30% suurema sõidukiirusega liikuv sõiduk on ka hõreda liikluse korral väga ohtlik, kuna manöövreid sooritavatele kaasliiklejatele ei pruugi olla arusaadav oodatust kiirem lähenemine, mis võib viia raskete tagajärgedega liiklusõnnetusteni. Arvestades, et varasem sama rikkumise eest määratud oluliselt madalam rahatrahv ei suutnud mõjutada kaebajat rikkumistest hoidumisele, leiab kohtuväline menetleja, et määratud rahatrahv 57 trahviühiku ulatuses on põhjendatud. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja jäid esitatud kaebuse juurde. Kaebaja leiab, et ei ole temale süüstatavat väärtegu toime pannud. A. Peik on seisukohal, et ei ole kiirust ületanud. Samuti leiab A. Peik, et menetleja poolt määratud karistus, so rahatrahv 3420 krooni, on liialt karm. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetleja on seisukohal, et A. Peik` poolt rikkumise toimepanemine on fikseeritud, so tuvastati sõiduki number, mark ja värv. Menetleja leiab, et ei ole kahtlust, et mõõdetud kiirus kuulus kaebaja poolt juhitud sõidukile. Lisaks märgib kohtuväline menetleja, et isikule karistuse määramisel piirduti vaid rahatrahviga, so juhtimisõigust ära ei võetud, kuigi tegemist oli väga ohtliku rikkumisega. Pärnu Maakohtu seisukoht Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja 2
(4)4-09-3514 kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjalidega, leidis, et A. Peik` kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Asja kohtulikul arutamisel avaldas kaebaja, et ta ei ole kiirust ületanud ning teda on politseitöötajate poolt peatatud alusetult. Kaebaja hinnangul ületas 06.03.2009.a õhtusel pimedal ajal Kilingi – Nõmme – Pärnu maanteel kiirust ilmselt mõni teine sõiduk, kuid politseitöötajad pidasid ekslikult kiiruse ületajaks kaebaja poolt juhitud sõidukit. Hiljem, kohtuliku uurimise lõpul avaldas kaebaja, et tema sõiduk ei saanud olla kiirust ületanud sõiduk, kuna tema pööras Uulu – Kilingi–Nõmme teele kõrvalteelt, Valga ja Kilingi – Nõmme suunas liigelnud politseisõidukist Pärnu poolt, mistõttu tema sõiduk ei saanud Kilingi – Nõmme – Uulu maanteel politseisõidukile vastu tulla. Kohus leidis asja kohtuliku arutamise põhjal, et kaebaja vastuväited on kohtuliku uurimisega ümber lükatud ning seda alljärgnevate tõenditega – tunnistaja Ragnar Jänes kinnitas kohtus, et 06.03.2009.a viibis ta politseitöötajana tööülesannete täitmisel Uulu – Valga maanteel. Liikudes politseiautoga Pärnu poolt Kilingi – Nõmme ja Valga suunas, tuli vastu Renault kaubik, millel fikseeriti kiirusemõõtjaga kiiruseks 126 km/h. Fikseerinud vastutuleva sõiduki kiiruse, tegid politseitöötajad enda sõidukiga tagasipöörde ning asusid kiiruseületajat jälitama. Umbes 3-4 kilomeetri pärast jõudsid politseitöötajad kiirust ületanud sõidukile järele ning pidasid ta kinni. Kinnipeetud sõiduki juhiks osutus kaebaja Ando Peik, kes kohapeal antud seletuses kiiruse ületamist ei vaidlustanud. Tunnistaja hinnangul on välistatud, et kinni peeti vale sõiduk, kuna ta nägi vastutuleva sõiduki marki, numbrit ja värvust. Eeltoodud tunnused lähevad kokku kinnipeetud, kaebaja juhitud sõiduki tunnustega. Samuti kinnitas tunnistaja, et pärast kaebaja poolt vastutulnud sõidukit kuni selle hetkeni, millal politseitöötajad tagasipöörde tegid ja kiiruseületajat jälitama asusid, rohkem sõidukeid vastu ei tulnud, mille tõttu on välistatud, et jälitati valet sõidukit. Eeltoodust nähtub, et esinevad vastuolud kaebaja ning tunnistaja ütlustes. Kohus leidis, et ei ole alust kahelda politseitöötajast tunnistaja R. Jänes`e ütlustes. Tunnistaja kinnitas, et kiiruseületamine fikseeriti juba mõnisada meetrit enne seda, kui kiirust ületanud vastutulev sõiduk politseiautoga kohakuti jõudis. Fikseerinud olulise kiiruseületamise (36 km/h rohkem, kui antud kohal lubatud suurim sõidukiirus), pöördus liiklusjärelevalvet teinud politseitöötajate tähelepanu kiirust ületanud sõidukile. Kohtu hinnangul on usutav, et politseitöötajast tunnistaja jälgis seejärel vastusõitvat kiirust ületavat sõidukit tegemaks kindlaks millise sõidukiga on tegemist, tagamaks hiljem liikluseeskirju rikkunud sõiduki kinnipidamise. Kohus leidis, et jälgides hoolikalt vastutulevat sõidukit, on normaalse nähtavusega maanteel, ilma sademeteta ilmaolude korral ka laternate valguses täiesti võimalik fikseerida vastutuleva sõiduki marki, kere tüüpi, numbrit ning ka värvust. Kohtu hinnangul ei saa antud juhul jätta tähelepanuta asjaolu, et kiirust ületanud sõiduki puhul oli tegemist spetsiifilise Renault nn kaubiku tüüpi sõidukiga, milline jääb kergemini meelde ja mida saab ilmselt nii liiklust kui sõidukeid tundev politseitöötaja kergesti fikseerida. -Asja kohtuliku uurimise käigus vaadeldud videosalvestises on fikseeritud, et kohe pärast kiiruseületaja tuvastamist peatasid politseitöötajad enda sõiduki, lasid mööda tagant tulnud teised sõidukid, tegid tagasipöörde ning asusid kiirust ületanud sõidukile järele sõitma. Salvestisest on näha, et pärast kiiruseületaja vastu tulekut kuni tagasipöörde sooritamiseni rohkem sõidukeid politseiautole vastu ei tulnud. Seega oli kiirust ületanud sõiduk viimane vastutulnud sõiduk, millele politseitöötajad järgnesid. Nimetatud asjaolu välistab selle, et politseitöötajad oleksid järgnenud valele sõidukile. -Kohus ei pidanud tõepärasteks kaebaja väiteid selle kohta, et kuna kaebaja pööras kõrvalteelt Uulu – Kilingi – Nõmme teele politseiautost Pärnu poolt, siis ei saanud ta politseiautole vastu sõita ning temaga maanteel kohtuda. Kaebaja ei ole väärteomenetluse käigus eeltoodut varem kinnitanud. Asja kohtulikul arutamisel andis ta algul ütlusi, mille kohaselt liikles ta Kilingi – Nõmmest Pärnu poole. Alles hiljem, kohtuliku uurimise lõpus, kui politseitöötajad täpsustasid kohta, kus kiiruseületamine fikseeriti, meenus kaebajale, et tema sõitis hoopis Lodja postijaama juurest kõrvalteelt Uulu – Kilingi – Nõmme – Valga maanteele. Kohus leidis, et kaebaja ütlused on paljasõnalised ning ajendatud soovist vabaneda vastutusest kiiruse ületamise eest. Samuti ei ole kaebaja ütlused usutavad. Lähtudes kaebaja ütlustest, oleks pidanud politsei sõidukile tulema vastu kiirust ületanud, kaebaja juhitud sõidukiga võrreldes täpselt sama marki, sarnase registreerimisnumbri ning värvusega kaubiku tüüpi Renault. Seejärel pidanuks kiirust ületanud Renault umbes 3 kilomeetri jooksul, so ajal kui politsei jälitas kiiruse ületajat, 3
(4)4-09-3514 pöörama ära kõrvalteele ning samal ajal oleks pidanud kõrvalteelt maanteele, politseile ette pöörama samasugune kaebaja juhitud sõiduk. Kohtu hinnangul ei taoline nn kokkusattumus usutav ning tõepärane. -Kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et kiirusmõõteseadet kasutades on sõiduki kiiruseks fikseeritud 126 pluss miinus kaheksa kilomeetrit tunnis, mis ületab antud teelõigul suurima lubatud sõidukiiruse rohkem kui 20 km/h ning milline rikkumine vastab LE § 124 p 2 ja LS § 7422 lg 2 tunnustele. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist kaebaja A. Peik` poolt väärteo toimepanek LS § 7422 lg 2 järgi, so lubatust vähemalt 28 km/h suurema sõidukiirusega mootorsõiduki juhtimises. Kohus ei tuvastanud väärteoasja kohtuliku menetlusega väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi VTMS § 133 toodud alustel. LS § 7422 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 2140 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuks. A. Peik` on karistatud rahatrahviga 57 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul sanktsiooni keskmise määra lähedane karistusmäär. Karistuse kohaldamisel on KarS § 56 lg 1 alusel karistamise aluseks isiku süü, millele lisaks arvestatakse karistuse kohaldamisel karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huve. Kohtu hinnangul vastab A. Peik` keskmise karistusmäära lähedases määras kohaldatud rahatrahv nii teo raskusele kui süü suurusele, kuna A. Peik` käitumises puuduvad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, samuti on tema puhul pimedal, õhtusel ajal maanteel toimepandud liikluseeskirjade rikkumine piisavalt ohtlik kohaldamaks karistust vähemalt sanktsiooni keskmises määras. Samas ei ole see aga siiski nii ohtlik rikkumine, mis peaks tingimata kaasa tooma karistuse kohaldamise sanktsiooni maksimaalses määras või juhtimisõiguse äravõtmise. Tulenevalt eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Julgestuspolitsei Liiklusjärelevalve talituse konstaabel M. Runno` poolt 06.03.2009.a tehtud kiirmenetluse otsus nr 10220882729366 ei kuulu tühistamisele ning A. Peik` kaebus ei kuulu rahuldamisele. Teet Olvik Kohtunik 4
(4)