4-09-4526 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Lõpposa Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoobril 2009.a. Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-09-4526 (12061608) Kohtunik Ene Muts Koht

) § 120 lg 2 järgi rahatrahviga 45 000 krooni. 15.12.2008. a kella 15.30 ajal põletas AS-i Lihameister tööline V. V. AS-i Lihameister tsehhijuhataja J. K. korraldusel Tartumaal Konguta vallas Kobilu külas AS-i Lihameister tootmishoone taga suures metallkonteineris ettevõtte tegevuse käigus tekkinud jäätmeid. Metallkonteineris põlesid puit, papp ning loomakondid. Põletades jäätmeid rikkus AS-i Lihameister tsehhijuhataja J. K.

§ 28

lg 1, mille kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Põletades jäätmeid, rikkus AS-i Lihameister tsehhijuhataja J. K. jäätmeseaduse § 71 lg 1 alusel kehtestatud Konguta valla jäätmehoolduseeskirja § 4 lg 8, millekohaselt on jäätmete käitlemine, s.h. põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi. Väärteo toimepanemine on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlustega ning tunnistajate T. T, V. V. ja J. K. ütlustega. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. AS Lihameister esitas vastulause, mida ei ole otsuse tegemisel arvestatud järgmistel põhjustel. AS-i Lihameister pöördumine Konguta Vallavalitsuse ja Tartumaa Keskkonnateenistuse poole on informatiivne vastus väärteoprotokollile. Vastavalt KarS § 17 lg 3 seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. Isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Kuivõrd AS-i Lihameister tsehhijuhataja J. K. on analoogse tegevuse eest ka varem karistatud, siis ei ole kohane vastulauses esitatud väide, et AS Lihameister ei pea teadma kõiki kehtivaid seadusi peast ning et Keskkonnaametil peaks olema pigem ettevõtteid soovitav ja suunav roll. AS-le Lihameister ei heideta ette keskkonnale ohu tekitamist, vaid jäätmekäitlusnõuete rikkumist, mida AS Lihameister ei ole vaidlustanud. Jäätmete kõrvaldamine avamaal põletamise läbi on Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruse nr 104 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“ § 2 lg 2 p 10 kohaselt jäätmete kõrvaldamistoiming.

§ 73lg 2 p 1 järgi on jäätmete kõrvaldamiseks nõutav jäätmeluba.

Seega ei ole õige vastulauses esitatud väide, et paari-kolme katkise resti ja umbes 100 kg papijäätmete põletamiseks ei pea eraldi luba taotlema. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Otsuses on märgitud

§ 120lg 2 ja § 1207 lg 2 dispositsioonid ja sanktsioonid. 2 Otsuses on märgitud, et Kar

S § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega kvalifitseerub AS-i Lihameister jäätmete põletamine

§ 120lg 2 järgi.

Kaebuse sisu ja põhjendused. Kaebuse esitaja leiab, et keskkonnainspektsiooni 09.03.2009. a otsus ei ole seaduslik ja tuleb tervikuna tühistada. Kaebuses taotletakse väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuses esitatakse seaduse kohaldamise osas järgmised vastuväited.

§ 28

lg 1 paikneb peatükis, millega sätestatakse üldnõuded ning ka see säte on üldsõnaline: jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Kohtuväline menetleja ei ole sätet sisustanud ning sellega rikutakse kaebuse esitaja kaitseõigust, mida tuleb pidada väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Seetõttu ei ole võimalik otsuse tegemisel viidatud sättele tugineda. Konguta valla jäätmehoolduseeskirja § 4 lg 8 keelab jäätmete põletamise väljaspool selleks ettenähtud kohta, kuid lubab küttekolletes ilma loata põletada immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi. Kaebuse esitaja leiab, et ei ole tõendatud millegi muu kui immutamata ja värvimata puidu ning kiletamata paberi või kartongi põletamine. Seega on ka Konguta valla jäätmehoolduseeskirja § 4 lg 8 kohaldamine alusetu. Keskkonnaministri

1. aprilli
2. a määrusega nr 21 kehtestatud „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemisekorral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ § 2 p 2 kohaselt pole jäätmeloa omamine kohustuslik tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise korral, kui jäätmeid kõrvaldatakse nende tekkekohas kuni 1 tonn aastas. Kohtuväline menetleja ei ole viidanud, et kaebuse esitaja oleks läinud vastuollu Keskkonnaministri
3. aprilli
4. a määruse nr 21 § 2 punktiga
5. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada rikkumise laadi. Peaaegu maksimaalse karistuse mõistmine ei ole antud asjas põhjendatud ka teo tõendatuse korral.

§ 120

koosseisu esinemine ei ole tõendatud.

§ 120

näeb ette vastutuse jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladustamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta ning on sellisena blanketseks süüteokoosseisuks. Blanketse normi sisustamata jätmist tuleb pidada kaitseõiguse oluliseks rikkumiseks, mis välistab normi kohaldamise.

§ 1207

osas on küll viidatud väidetavalt rikutud normile, kuid avamata on teo õigusvastasus. Avamata on ka juriidilise isiku vastutuse alused. Otsuses on küll märgitud, et teo on toime pannud J. K, kuid otsusest ei nähtu, milles etteheidetav tegu seisnes. Selle seose avamata jätmine rikub kaebuse esitaja õigusi, sest talle inkrimineeritav tegu tuleneb teise isiku teost ning antud juhul on tegemist kaitseõiguse rikkumisega. Kaebuse esitaja leiab, et kaebuses kirjeldatud asjaolud on aluseks otsuse tühistamisele ja väärteomenetluse lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuses esitatakse tõendite hindamise osas järgmised vastuväited: Väärteoasja toimikusse kogutud tõendid ei kinnita põletamist AS-i Lihameister tsehhijuhataja J. K. ega ka V. V. poolt. 3 Tõendite kogumist nähtub vastupidine. Nimelt V. V. antud konkreetne korraldus konte mitte põletada ning V. V. kinnitas korralduse täitmist. Kohtuväline menetleja on jätnud hindamata esitatud saatelehed ja arved, mille kohaselt on tellitud jäätmevedu nii tava- kui loomsete jäätmete osas. Vedu on teostatud ning sellega seoses arveldatud. Eelnevast nähtub ka, et väide raha kokkuhoidmise kohta olukorras, kus juriidiline isik kulutab nii või teisiti raha jäätmete veoks, ei ole põhjendatud. Esitatud tõendite alusel ei ole võimalik teha järeldust, et kaebuse esitaja on toimepannud inkrimineeritava teo. Kaebuse esitajal ei ole võimalik otsusest aru saada, millised tõendid millist koosseisulist asjaolu kinnitama peaksid. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Tunnistaja T. T. andis ütlusi selle kohta, et ta töötab Keskkonnainspektsioonis vaneminspektorina ligi 3 aastat. Ta teostas üldist järelvalvet koos J. T-T. ja sellega seose sõitsid Rannu vallas ringi. 15.12.

1. a sõitsid AS Lihameistri territooriumist mööda. Tunnistaja nägi, et hoovist tuleb tossu ja otsustasid vaatama minna, et kes ja mida põletab. Kohapeal nägid, et oli metallist tünn, mille ümber erinevaid metallist anumaid, euroaluseid, pappi, pabereid ja ka loomseid jäätmeid. Ühes tünnis olid kondid, liha. Nad vaatasid läbi avade sisse suurde tünni, kus põletati jääke. Tünnil oli laiust 2 m võib-olla ja pikkust võibolla 2,5-3 m. Ühelt poolt olid näha ribid, suure tõenäosusega veiseribid ja teiselt poolt olid näha suuremad tükid, kindlasti loomne aine. Oli näha ka puujuppe ja pappi, pappkastid. Asjaga tegeles V. V. Ta oli seal juures. Kolleeg rääkis temaga. AS-i Lihameister toomishoone on Kobilu külas. Nad sõitsid sisse tee pealt, kus näitas AS-i Lihameister märk. Tossuallika avastasid territooriumilt. Kohapeal nägid üht suurt tünni, kus põletati. Suures tünnis oli tuli, leegid, hõõgus, oli tuhka. Kõrval oli üks väiksem tünn, kus loomsed jäätmed sees. Väiksemas tünnis tuld ei olnud. Sai räägitud, et loomseid jäätmeid ei tohi põletada. Lõkkes oli puit ja papp ja loomsed jäätmed, silmaga vaadates. Tunnistaja J. K. andis ütlusi selle kohta, et ta on AS-i Lihameister tootmisjuht, umbes 2,5 aastat. Tootmistsehh asub Konguta vallas Kobilu külas. Keskkonnainspektorid on korduvalt käinud ja ettekirjutusi teinud, 2-3 korda kindlasti. Ei mäleta millal viimati, 3-4 kuud tagasi. Väljas oli soe. Talvel käimist ei meenu. Jäätmete põletamist on tuvastatud. See oli nende ühe kontrollimise ajal ja tuvastati, et põletasid jäätmeid. Suures plekkanumas põletati erinevaid jäätmeid. On neljakandiline metallkonteiner, 2 m kõrgust umbes ja 1, 5 m laiust ja 2, 5 m pikkust. Tootmisprotsessi käigus korjatakse jäätmed sinna kokku. Konteiner on mõeldudki põletamiseks. Tikuga süüdatakse tuli. Ronitakse redeliga sisse ja süüdatakse, on ka õhuavad mõlemas küljes, diameetriga umbes 20 cm. Konkreetsel juhul põles paberit ja pappi. V. V. pani põlema. Tunnistaja andis talle korralduse. Kõik loomseid jäätmeid lähevad loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse. RagnSelsi lähevad kõik muud jäätmed peale loomsete. Arvestust peavad kilepakendite üle, ei oska öelda kui palju jäätmeid tekib kuus. Papi ja puidu kohta ei pea arvestust. Põletasid papi kõik kohapeal. Kord kuus põletasid konteineri täie. Ei viibi ise juures kui põletatakse. Ei ole andnud V. V. korraldust lisada loomseid jäätmeid põletatava materjali hulka. Ühel mitmest korrast kui seal käidi kekskonnainspektsioonist, siis oli võib-olla tuvastatav, et midagi loomset seal oli. Ühel korral 3-st kontrollreidist seal midagi oli, teistel kordadel ei tuvastanud ei tunnistaja ega keegi teine midagi. Ei saa väita kindlalt, et ei põlenud loomseid jäätmeid. Tunnistaja konkreetselt ei mäleta, kas ta oli kohapeal 15.12.
2. a. Kui protokollis on kirjas, et teda ei olnud seal, ju 4 siis ei olnud. Ei saa väita, et siis loomseid jäätmeid ei põletatud, kui teda ei olnud kohapeal. V. V. on üleüldiselt antud korraldus põletada jäätmeid. Korraldust ei antud konkreetse korra kohta. Tunnistaja V. V. andis ütlusi selle kohta, et ta töötab AS-s Lihameister 3 aastat tootmisruumide koristajana. Tema tööülesanded on seadmete, ruumide, põrandate pesemine; transporttööd, ka jäätmete väljaviimine tootmisruumidest. Nende jäätmete - paber, kartong, katkised puitalused - hävitamine toimub põletamise teel. Kevadest saadik enam ei põleta, sest keskkonnaamet keelas igasuguse põletamise. Ta ei tohtinud kõiki jäätmeid põletada - kilet, konte, lihajäätmeid sorteeris ja pani prügikottidesse, mille jäätmeauto ära viib. Sorteerivad papi ja köidavad kokku ja see viiakse ka ära. Puitalused viivad inimesed kütteks ära. Varem lubati põletada puitaluseid ja paberit, pappi, kartongi. Detsembris
3. a pandi järelejäänud kondid konteinerisse ja viidi põletamiseks Hummulisse, kus oli lihakontide hävitusjaam. Kondid kogutakse konteinerisse ja kui saab täis, siis viiakse minema. Detsembris
4. a koguti põlevad materjalid mahutisse ja kui see sai täis siis põletati ära. Keegi ei keelanud. Kevadel öeldi, et tuld teha ei tohi. Tunnistaja elab Rannu vallas ja vallalehes kirjutati, et lõket võib teha lõkkekohas. Said julgust sellest ja põletati, aga keskkonnaametnikud leidsid, et põletatakse tööstuslikult ja põletamine keelati ära. Konguta valla eeskirjadest ei tea ta midagi. Mahuti on suur, metallist, 2 m kõrgune, 4 m pikk ja 1,5 m lai. Tuli pandi külje peal olevast õhuluugist. Kui Keskkonnainspektsioon tuli, siis oli mahutis tuli. Põles puitu, pappi, kartongi. Keskkonnaametnikud leidsid, et mõned kondid on seal. Need võisid sinna sattuda või mõni võis visata, aga on teada, et neid ei tohi põletada, see on teada. Oli sattunud konte sinna ja tekkis pahandus sellest. Tunnistaja märkas seda, et kondid olid, kui papp oli ära põlenud. Nimelt ta konte sinna sisse loopima ei hakkaks. Ju siis sorteerimine ei olnud nii põhjalik. Dokumentaalsed tõendid. Sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 38- 41) andmetel on 15.12.2008.a vaatlus toimunud ajavahemikus kella 15.30 kuni 15.45 AS-is Lihameister. Vaatlusel kasutati fotoaparaati. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on kirjeldatud teekonda Tartu linnast sündmuskohani. Sõites Tartu linnast Puhja, keerati pärast Puhjat Annikoru peale. Sõites edasi umbes 2,2 km näitab teeviit vasakule AS-Lihameister 0,
5. Seda teed mööda edasi sõites umbes ühe kilomeetri pärast asuvad paremal pool teed vanad laudahooned ning nende kõrval AS Lihameister tootmishoone. AS Lihameister tootmishoonete taha viib suurelt teelt umbes 130 meetri pikkune tee, mida mööda saab sõita AS Lihameister tootmishoonete tagaküljel paiknevale territooriumile. Tootmishoonetest umbes 20 meetri kaugusel paikneb umbes 2,5 meetrit lai ja 2 meetrit kõrge metallist tünn. Kaugemal vaatlusel on näha tünni ümber liikumist ja tünnist tulevat suitsu. Lähenedes tootmishoone tagaküljele on näha kuidas tünni visatakse pappkast. Lähemal vaatlusel selgub, et tünnist tõuseb suitsu, mis tekib puidu, pappkastide ja loomsetele kudedele iseloomuliku välimusega jäätmetest. Sündmuskohal viibides selgus, et AS Lihatööstus tootmishoone territooriumil metalltünni juures liikus ning pappkaste ja muid jäätmeid viskas tünni AS Lihameister töötaja Valev Vanker. Sündmuskohal tehtud 4 fotot on lisatud protokollile.
6. fotolt on näha läbi avause puitmaterjali ja loomsete kudede jäätmeid (looma selgroog).
7. fotolt on näha pappkastid loomsete kudede jäätmeid (looma ribid, roided) 5 Ragnar Sells AS arvete andmetel on AS Lihameister tasunud osutatud teenuste eest, konteinerite tühjendamise, laenutamise ja sõidu eest perioodil novembrist
8. a kuni jaanuarini
9. a. vedu on toimunud Konguta vallast Kobilu külast (tl 26-28). Saatelehtede andmetel on veetud AS-ist Lihameister Tartumaal, Konguta vallas Kobilu külas asuvast tootemitsehhist AS-ile Valga Lihatööstus loomseid jäätmeid, mis on ainult hävitamiseks (tl 29-30). AS Valga Lihatööstuse arvete andmetel on AS Lihatööstus tasunud oktoobrist
10. a kuni jaanuarini
11. a jäätmekäitluse eest (tl 31-34). Kohtu järeldused.

§ 28. Kontrollitud jäätmekäitlus

§ 120. Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine

§ 1207. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumine

§ 73

lõike 5 alusel kehtestatud „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ § 1. Üldsätted

§ 28

lg 1 nõudeid ning kannab selle tagajärjel vastutust

§ 120lg 2 järgi.

Tegu on toime pandud juriidilise isiku töötaja, tsehhijuhataja J. K. korraldusel.

§ 28

järgi on nõutav jäätmekäitluse kontrollimine.

§ 28lg.

1 järgi jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. AS-l Lihameister ei olnud jäätmekäitluse luba. Suuliste tõenditega, tunnistajate T. T. ja V. V. ütlustega, samuti dokumentaalse tõendiga, sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud AS Lihatööstuse territooriumil Tartumaal, Konguta vallas Kobilu külas jäätmete põletamine. Kõik eelnimetatud tõendid kinnitavad puidu, paberi, papi ja loomsete jäätmete põletamist

1. detsembril
2. a. Põletamine toimus selleks spetsiaalselt kohaldatud metallkonteineris. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodel jäädvustatud põlemisjäägid: puit, papp ja loomsed jäätmed, on tuvastatud kohtuistungil tunnistaja V. V. ütlustega. Tunnistaja kinnitas eelnimetatud jäätmete olemasolu põlemisjääkide hulgas. KarS § 14 lg-st 1 tulenevalt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel väärteo eest, mille on juriidilise isiku huvides toime pannud tema juhtivtöötaja või organ. Käsitletaval juhul ei pannud tegu vahetult toime juriidilise isiku juhtivtöötaja ega organ, vaid tavatöötajad V. V, kes tule konteineris süütas. Seda asjaolu kinnitab tunnistaja V. V. ja tunnistaja T.T, kes nägi V. V. sündmuskohal tulekolde juures toimetamas. Tunnistajate J. K. ja V. V. ütlustega on tõendatud, et korralduse jäätmete põletamiseks andis V. V. tsehhijuhataja J. K. Korraldus oli üldine. Korraldust ei antud ühekordselt iga konkreetse põletamise eel. Korralduse täitmise aja valis V. V, kes oli tootmishoones koristaja, vedas jäätmeid kokku ja jälgis põletamiseks 7 kohaldatud konteineri täituvust. Tsehhijuhatajana oli J. K. pädev juhtima tootmisprotsessi algusest lõpuni ja seega on tootmise lõppproduktina jäätmete käitlemise viisi üle otsustamine tema pädevuses. Tunnistajate ütlustest järeldub, et J. K. ei olnud 15.12.
3. a jäätmete põletamise ajal tootmishoone territooriumil. See asjaolu ei oma ka tähtsust, sest põletamine ei olnud ühekordne ja korraldus selleks oli tal töötajale antud. V. V.r tegutses tsehhijuhataja käsul. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 10.02.
4. a otsuses nr. 3-1-1-145-05 märkinud, et kohtupraktikas aktsepteeritud ka seda, et teo paneb toime juriidilise isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul või vähemalt heakskiidul. Eeltoodust järeldub, et kohtuväline menetleja on teinud õiged järeldused füüsilisest isikut, kelle kaudu tegu toime pandi ja selleks isikuks on J. K. Tegu on toime pandud juriidilise isiku tegevussfääris, sellega seotud valdkonnas. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 23.03.
5. a otsuses nr. 3-1-1-9-05 väljendanud seisukoha, mille järgi nõudes, et tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides, väljendub juriidilise isiku ja teo vaheline side. See tuleneb asjaolust, et juriidilise isikuga ei ole seotud juriidilise isiku juhtivtöötajate või organi liikmete kogu tegevus, vaid ainult osa sellest. Juriidilise isiku huvid võivad olla kahtlemata laiemad kui üksnes varalise kasu saamine ning puudutada ka valdkondi, mis jäävad tema põhitegevusest (äriregistrisse kantud tegevusaladest) väljapoole. Väärteomenetluses uuritud tõenditest ei järeldu J. K. isiklikke huve jäätmete põletamiseks korralduse andmiseks. Dokumentaalsetest tõenditest, arvetest ja saatelehtedest järeldub, et AS Lihatööstus on teinud kulutusi jäätmete käitlemiseks, nende kogumiseks ja äraveoks. Seetõttu ei ole alust järeldada, et jäätmete põletamine oli seotud majanduslike huvidega ja võimaldas veoarvelt kokku hoida ning rikastuda. Jäätmete põletamine oli seotud vajadusega hävitada tootmisega seoses tekkinud jäätmeid. Kuigi osa jäätmeid veeti ära, hävitati ka osa jäätmeid kohapeal põletamise teel. Jäätmete käitlemine on keskkonnahoiuga seotud tegevus. Keskkonnavastaste süütegudega kahjustatav õigushüve on inimest ümbritsev looduskeskkond – maa, vesi, õhk ning muud keskkonna ilmnemisvormid, taime- ja loomariik. Keskkonna kaitsmine on looduse ja tema elementide inimtegevusest tuleneva kahjuliku mõju vältimine, looduse tasakaalu säilitamine ja looduse säästlik kasutamine. Keskkonna kaitsmine on põhiseaduslik kohustus, mis tuleneb PS §-st
6. Vaidlusalusel juhul toimus keskkonda kahjustav tegevus jäätmete põletamisel õhu põletusjääkidega saastamisega. Oluline ei ole seejuures asjaolu, kas sellisest tegevusest ka materiaalset kasu saadi. AS Lihatööstus ei omanud jäätmekäitlusluba. Keskkonnaministri
7. aprilli
8. a määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ lisas toodud nimekirjas on tavajäätmete liigid ja nende taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, mille korral, olenemata kogusest jäätmeloa omamine pole kohustuslik. Määruse lisas sätestatud nimekirjas on paber ja kartong. Uuritud tõenditega on tuvastatud, et konkreetsel juhul põletati koos lubatud jäätmetega ka loomseid jäätmeid. Loomsete jäätmete põletamine ei ole lubatud. AS Lihameister on loata käidelnud loomseid jäätmeid ja üle andnud neid üle ka jäätmekäitlusettevõttele. Tal oli kohustus anda kõik loomsed jäätmed üle jäätmekäitlusettevõttele. Põletades jäätmeid, rikkus AS-i Lihameister tsehhijuhataja J. K. jäätmeseaduse § 71 lg 1 alusel kehtestatud Konguta valla jäätmehoolduseeskirja § 4 lg 8, millekohaselt on jäätmete käitlemine, s.h. põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti keelatud. Küttekolletes võib 8 loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi. Põletamiseks kohaldatud konteiner ei ole käsitletav küttekoldena. Konguta valla jäätmehoolduseeskiri, on kehtestatud seaduslikul alusel eesmärgiga säilitada Konguta vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. Eeskiri, mis määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Konguta valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Konguta valla haldusterritooriumil. Seda asjaolu pidi J.K. teadma töötades valla territooriumil asuva tootmistsehhi juhatajana. Asjakohatud on V. V. väited selles, et Rannu vallas on teised eeskirjad.

§ 71

lg 1 alusel kehtestatakse eeskirjad iga omavalitsuse territooriumil ja need on kehtivad konkreetse omavalitsuse piirides. Eeltoodud tuvastatud asjaolude olemasolul on tõendatud juriidilise isiku, AS-i Lihatööstus poolt

§ 28

lg 1 ja Konguta valla jäätmehoolduseeskirja § 4 lg 8 nõuete rikkumine, mis toob kaasa vastutuse

§ 120lg 2 järgi.

Kohtuväline menetleja on õigesti leidnud, et Konguta valla jäätmehoolduseeskirja § 4 lg 8 nõuete rikkumisega kaasneb vastutus ka

§ 1207

lg 2 järgi, kuid karituse määramisel tehtud järeldusega on piirdutud vaid vastutusega

§ 120lg 2 järgi. Õige on kohtuvälise menetleja otsuses märgitu, mille järgi Kar

S § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Sellest lähtudes kvalifitseeriti AS-i Lihameister jäätmete põletamine

§ 120lg 2 järgi ja määrati eelnimetatud seadusesätte alusel ka karistus.

Teo kvalifitseerimine ainult ühele seaduse paragrahvile annab alust järeldada, et teise paragrahvi järgi kvalifitseerimine langeb ära. KarS § 63 lg 1 sätestatud ühe teoga toimepandud mitmele eri koosseisule vastava süüteo eest karistuse mõistmisel tuleb viidata ka kõigile neile eri süüteokoosseisudele, mille eest karistus määratakse. Õige oli märkida karistamine KarS § 63 lg 1 alusel

§ 120

lg 2 ja

§ 1207lg 2 järgi.

Ühe, kergema süüteokoosseisu kvalifitseeriva seadusesätte väljajätmisel saab järeldada ka väljajäänud sätte alusel karistamata jätmist. Karistuse sisustamisel

§-ga 1207 lg 2 kaebemenetluses raskendaks kohus menetlusaluse isiku olukorda ja see ei ole lubatud. Seepärast kohus järeldab, et karistus on määratud ainult

§ 120lg 2 järgi. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei tuvastanud Kar

S § 57 sätestatud karistust kergendavaid ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. 30.05.2008. a Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni keskkonnakaitse peainspektor-nõuniku kt Aile Kureoja otsusega on AS Lihameiter karistatud

§ 120lg 2 järgi rahatrahviga 25 000 krooni.

Karistus on aegumata. Kohus on jõudnud järeldusele, et tegu pandi toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. J.K. ei kontrollinud oma alluva tööd sellise hoolikusega, mis vältinuks loomsete jäätmete põletamise koos Keskkonnaministri

1. aprilli
2. a määruse nr 21 lisas märgitud põletamiseks lubatud jäätmetega. KarS § 15 lg 3 järgi on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Arvestades teo toimepanemist ettevaatamatusest ja kohtuvälise menetleja poolt vastutuse piiritlemist

§-ga 120 lg 2, on määratud karistus ebaproportsionaalne süü suurusega. Karistuse määramine sanktsiooni maksimumilähedases määras on põhjendamatu ka varasemat karistust ja üldpreventiivseid asjaolusid arvestades. Seetõttu tühistab kohus VTMS § 132 p 2 alusel kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. 9 Kaebuse lahendamisel ei tuvastanud kohus väärteomenetluse normide rikkumist. Kohus ei nõustu kaebuse väidetega selles, et etteheidetav tegu on sisustamata ning seetõttu rikutakse kaitseõigust. Nii väärteoprotokollid kui kohtuvälise menetleja otsuses on väärteokoosseis blanketselt sisustatud viidetega seadusele ja seaduse alusel kehtestatud õigusnormidega. Kohtuvälise menetleja otsuses on põhjendatud vastulauses esitatud väidete kõrvale jätmist. Kohtuväline menetleja on otsust motiveerinud ja selles kirjeldatud arutluse käik on arusaadav ja jälgitav. Kohtuvälise menetleja kogutud tõendite uurimisel ja hindamisel jõudis kohus samadele järeldustele. Väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ei ole alust. Samal isikul on varasem kustumata karistatus samasuguse teo eest. Seetõttu ei ole alust ka väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 30 alusel otstarbekuse kaalutlustel. Tunnistajate J. K. ja V. V. ütlustest järeldub, et olukord AS-i Lihatööstus jäätmekäitluses on pärast viimast karistust muutunud. Erinevatel jäätmetel on erineva märgistusega konteinerid ja J. K. kontrollib aegajalt neid. Jäätmete hoidmiseks on spetsiaalne jäätmeruum. Jäätmeruumi korjatakse kõik jäätmed, mis tekivad tootmisprotsessi käigus, loomsed jäätmed, aga ka paber ja papp. Hoone ümbruses ei ole rohkem midagi ladustatud. Ene Muts Kohtunik 10