Obsah (4)

§ 114§ 405§ 415§ 25

1-06-12187 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märtsil 2009.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-06-12187 Kohtukoosseis Kohtunik Ka

§ 114

p-des 2, 4 ja 7 ettenähtud kuriteo; − teise inimese tervise kahjustamise

§-s 121 ettenähtud kuriteo; − võõra asja rikkumise ja hävitamise, millega tekitas olulise kahju,

§-s 203 ettenähtud kuriteo; − plahvatuse tekitamise, kasutades lõhkeseadeldist ja põhjustades ohu inimese elule, tervisele ja varale,

§ 405

lg-s 2 ettenähtud kuriteo; − lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise ja edasitoimetamise

§ 415lg-s 1 ettenähtud kuriteo.

Märt Ringmaa valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes 10,7 kg ammooniumnitraadi, trotüüli ja bensiini sisaldava põlevvedeliku segust valmistatud lõhkeainega täidetud kanistrist, riidekotist, teibist, viiest 4,5V patareist, elektridetonaatorist, RCA pistmikust ja soojus-liikumisandurist, ning toimetas lõhkeseadeldise ööl vastu 19.11.2003 Tallinnas Pae tn 23 asuva elumaja trepikotta eesmärgiga tekitada plahvatus ja põhjustada sellega maja osaline kokkuvarisemine. Seda tehes pidas Märt Ringmaa võimalikuks ja möönis, et öösel elumajas toimunud varingu tagajärjel sureb ja saab tervisekahjustusi rohkem kui üks inimene. Lõhkeseadeldise plahvatuse pidi Märt Ringmaa plaani kohaselt initsieerima soojusliku objekti, s.o inimese või looma, liikumine lõhkeseadeldise osaks oleva soojus-liikumisanduri poolt kontrollitavas alas, mis pidi sulgema elektridetonaatori plahvatamiseks vajaliku vooluringi. Elektridetonaatori plahvatus toimuski 19.11.2003 mitte hiljem kui kell 01.30. Põhilõhkeaine plahvatus jäi aga toimumata põhjusel, et elektridetonaatori plahvatus ei suutnud põhilõhkeainet initsieerida (süüdata). Seega jäi plahvatuse toimumata Märt Ringmaa tahtest olenemata. Sellega pani Märt Ringmaa toime: − kahe või enama inimese tapmise kAe, kasutades selleks lõhkeseadeldist üldohtlikul viisil ning olles varem tapmise toime pannud isikuks,

§ 25lg 2 ja § 114 p-des 2, 3, 4 ja 7 ettenähtud kuriteo; − võõra asja rikkumise ja hävitamise k

Ae, millega tekitanuks olulise kahju,

§ 25lg-s 2 ja §-s 203 ettenähtud kuriteo; − plahvatuse tekitamise k

Ae, kasutades lõhkeseadeldist ja põhjustades ohu inimese elule, tervisele ja varale,

§ 25

lg 2 ja § 405 lg-s 2 ettenähtud kuriteo; − lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise ja edasitoimetamise

§ 415lg-s 1 ettenähtud kuriteo.

Märt Ringmaa valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes nitraate ja trotüüli sisaldava lõhkeainega täidetud plastanumast, kotist, teibist, 4,5V patareist, elektridetonaatorist, ühendusjuhtmetest, musta värvi pakeliidist võrgupistikust, tumblerlülitist ja kahepoolsest tinatatud plekist, ning toimetas lõhkeseadeldise ööl vastu 17.05.2004 Tallinnas XXXasuva elumaja korterisse nr 18 eesmärgiga tekitada plahvatus ja põhjustada sellega maja osaline varing. Seda tehes pidas Märt Ringmaa võimalikuks ja möönis, et öösel elumajas toimunud varingu tagajärjel sureb ja saab tervisekahjustusi rohkem kui üks inimene. 17.05.2004 kella 02.45 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel sai kergeid tervisekahjustusi V B (ik XXX), purunes enamik maja akendest ja korter 18 muutus elamiskõlbmatuks, samuti sai kahjustusi maja välisfassaad ning sisustus. Plahvatuse tagajärjel tekitati varalist kahju korter 18 omanikule N S 110 000 krooni, KÜ-le XXX705 000 krooni (taastamis-tööd) ja Tallinna Linnale 9080 krooni (2000 kr kannatanute abistamine ja 7080 kr ehitus-ekspertiis). Plahvatusega tekitati varalist kahju 7 9) 10) kokku summas 824 080 krooni. Sellega pani Märt Ringmaa toime: − kahe või enama inimese tapmise kAe, kasutades selleks lõhkeseadeldist üldohtlikul viisil ning olles varem tapmise toime pannud isikuks,

§ 25

lg 2 ja § 114 p-des 2, 3, 4 ja 7 ettenähtud kuriteo; − teise inimese tervise kahjustamise

§-s 121 ettenähtud kuriteo; − võõra asja rikkumise, millega tekitas olulise kahju,

§-s 203 ettenähtud kuriteo; − plahvatuse tekitamise, kasutades lõhkeseadeldist ja põhjustades ohu inimese elule, tervisele ja varale,

§ 405

lg-s 2 ettenähtud kuriteo; − lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise ja edasitoimetamise

§ 415lg-s 1 ettenähtud kuriteo.

Märt Ringmaa valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes nitraate ja heksogeeni sisaldava lõhkeainega täidetud plastanumast, kotist, teibist, 4,5V patareist, elektridetonaatorist, ühendusjuhtmetest, plekist, kollasest metallist kraega lülitist, ning toimetas lõhkeseadeldise ööl vastu 03.09.2004 Tallinnas Pae tn 68/78 maja kõrval asuva taksofoni kabiini juurde eesmärgiga tekitada plahvatus ja sellega tappa inimene, kes lõhkeseadeldist peitvat kotti puudutab. Seda tehes pidas Märt Ringmaa võimalikuks ja möönis, et elurajooni tänaval toimunud plahvatuse tagajärjel sureb rohkem kui üks inimEning kahjustusi saavad lähedalasuvad majad ja autod. 03.09.2004 kella 05.27 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel said surma PT(ik XXX) ja LBP(ik XXX). Samuti hävis plahvatuse tagajärjel Elion Ettevõtted AS-le kuulunud taksofon koos kabiiniga, purunesid vähemalt 33 aknaklaasi elumajas Pae 66, 3 aknaklaasi OÜ-le Rossis kuulunud juuksurisalongis ning kahjustusi said sõiduautod registreerimisnumbritega XXX, XXX, XXX, XXXja XXX. Plahvatusega tekitati varalist kahju sõiduauto XXX omanikule EU 2800 krooni, sõiduauto XXX omanikule OD 14 400 krooni, OÜ-le Rossis 1736 krooni, Elion Ettevõtted AS-le 15 410 krooni ning KÜ-le Pae 66 40 507,64 krooni. Plahvatusega tekitati varalist kahju kokku summas 74 853,64 krooni. Sellega pani Märt Ringmaa toime: − kahe inimese tapmise, kasutades selleks lõhkeseadeldist üldohtlikul viisil ning olles varem tapmise toime pannud isikuks,

§ 114

p-des 2, 3, 4 ja 7 ettenähtud kuriteo; − võõra asja rikkumise ja hävitamise, millega tekitas olulise kahju,

§-s 203 ettenähtud kuriteo; − plahvatuse tekitamise, kasutades lõhkeseadeldist ja põhjustades ohu inimese elule, tervisele ja varale,

§ 405

lg-s 2 ettenähtud kuriteo; − lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise ja edasitoimetamise

§ 415lg-s 1 ettenähtud kuriteo.

Märt Ringmaa valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes ammooniumnitraadil baseeruva lõhkeainega täidetud plekkanumast, riidekotist, äratuskellast, teibist, 4,5V patareist, elektridetonaatorist, ühendus-juhtmetest ja RVP-72 tüüpi pneumolülitist, ning toimetas lõhkeseadeldise ööl vastu 06.04.2005 plahvatuse tekitamise eesmärgil Tallinnas Punane 17A asuva klaastaara vastuvõtupunktina toiminud kioski tagusele alale. Seda tehes pidas Märt Ringmaa võimalikuks ja möönis, et elurajoonis tänavast paarikümne meetri kaugusel toimunud plahvatuse tagajärjel saavad inimesed vigastada ning majad ja autod kahjustusi. 06.04.2005 kella 08.20 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel sai elule mitteohtliku, kuid pikaajalist ravi nõudva tervisekahjustuse SR(ik XXX). Samuti purunesid OÜ-le Venolink kuulunud kioski tagasein, reklaamsilt ja aknaklaasid, OÜ Sa Nkontori aknaklaas ja laouks, Tallinna Paekaare Gümnaasiumi 84 aknaklaasi ning XXXkorteris 1 ja XXXkorteris 2 aknaklaasi, samuti said kahjustusi autod registreerimisnumbritega XXX, XXXja XXX. Plahvatuse tagajärjel tekitati 8 11) 12) varalist kahju OÜ-le Venolink 10 000 krooni, OÜ-le Sa N4 520 krooni, Tallinna Paekaare Gümnaasiumile 44 188,15 krooni, Tallinna Linnale 356 970 krooni (koolimaja akende vahetus), XXX valdajale N K 250 krooni ja XXXkorteri valdajale Z M 500 krooni. Plahvatusega tekitati varalist kahju kokku summas 416 428,15 krooni. Sellega pani Märt Ringmaa toime: − teise inimese tervise kahjustamise

§-s 121 ettenähtud kuriteo; − võõra asja rikkumise, millega tekitas olulise kahju,

§-s 203 ettenähtud kuriteo; − plahvatuse tekitamise, kasutades lõhkeseadeldist ja põhjustades ohu inimese elule, tervisele ja varale,

§ 405

lg-s 2 ettenähtud kuriteo; − lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise ja edasitoimetamise

§ 415lg-s 1 ettenähtud kuriteo.

Märt Ringmaa valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes heksogeeni ja trotüüli sisaldava lõhkeainega täidetud plekkämbrist, metallkorpusest, teibist, 4,5V patareist, elektridetonaatorist, ühendusjuhtmetest, ja trumblerlülitist, ning toimetas lõhkeseadeldise ööl vastu 09.09.2005 Tallinnas XXXasuva elumaja korteri rõdu alla eesmärgiga tekitada plahvatus ja sellega tappa inimene, kes lõhkeseadeldist peitvat ämbrit puudutab. Seda tehes pidas Märt Ringmaa võimalikuks ja möönis, et paarikümne meetri kaugusel koolistaadionist elumaja all toimunud plahvatuse tagajärjel saavad inimesed vigastada ning maja kahjustusi 09.09.2005 kella 09.31 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel sai V Š (ik XXX) surma ja lapseealine PS (ik XXX) kergeid tervisekahjustusi. Samuti purunesid plahvatuse tagajärjel kokku vähemalt 70 aknaklaasi Tallinna Paekaare Gümnaasiumil ja XXXelumajal ning kahjustusi said elumaja kandeseinad, keskkütte torustik, piirdeaed ja rõdu, mille alla lõhkeseadeldis oli asetatud. Plahvatuse tagajärjel tekitati varalist kahju KÜ-le 274 788,41 krooni, Tallinna Paekaare Gümnaasiumile 8000 krooni ning Tallinna Linnale 623 200 krooni (2800 kr kannatanute abistamine ja 620 400 koolimaja akende vahetus) Plahvatusega tekitati varalist kahju kokku summas 905 988,41 krooni. Sellega pani Märt Ringmaa toime: − tapmise, kasutades selleks lõhkeseadeldist üldohtlikul viisil ning olles varem tapmise toime pannud isikuks,

§ 114

p-des 2, 4 ja 7 ettenähtud kuriteo; − teise inimese tervise kahjustamise

§-s 121 ettenähtud kuriteo; − võõra asja rikkumise, millega tekitas olulise kahju,

§-s 203 ettenähtud kuriteo; − plahvatuse tekitamise, kasutades lõhkeseadeldist ja põhjustades ohu inimese elule, tervisele ja varale,

§ 405

lg-s 2 ettenähtud kuriteo; − lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise ja edasitoimetamise

§ 415lg-s 1 ettenähtud kuriteo.

Märt Ringmaa valmistas ebaseaduslikult eeluurimise käigus kindlakstegemata ajal, kohas ja asjaoludel lõhkeseadeldise, mis koosnes eeluurimisel tuvastamata lõhkeainega täidetud plastanumast, teibist, 4,5V patareist, elektridetonaatorist, ühendusjuhtmetest ja pistmikust, ning toimetas lõhkeseadeldise eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal Tallinnas Pae tn 19 asuva Lasnamäe Sotsiaalkeskust piirava võrkaia äärde tühermaa poolsele alale eesmärgiga tekitada plahvatus ja sellega tappa inimene, kes lõhkeseadeldist peitvat kotti puudutab. 03.11.2005 kella 07.47 ajal toimunud plahvatuse tagajärjel sai surma AM(ik XXX). Sellega pani Märt Ringmaa toime: − tapmise, kasutades selleks lõhkeseadeldist üldohtlikul viisil ning olles varem tapmise toime pannud isikuks,

§ 114

p-des 2, 4 ja 7 ettenähtud kuriteo; − plahvatuse tekitamise, kasutades lõhkeseadeldist ja põhjustades ohu inimese elule, tervisele ja varale,

§ 405

lg-s 2 ettenähtud kuriteo; − lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise ja edasitoimetamise

§ 415lg-s 1 9 13) ettenähtud kuriteo.

Märt Ringmaa esitas 05.07.2001 Tallinna Pensioniametile avalduse temale vanaduspensioni määramiseks, lisades avaldusele suurema vanaduspensioni saamise eesmärgil teadvalt ebaõigeid andmeid sisaldava Kolhoosiliikme tööraamatu, milles olevate kannete kohaselt töötas Märt Ringmaa Kuusalu kolhoosis alates 18.11.1979 kuni 31.01.

1. Tegelikult viibis aga Märt Ringmaa ajavahemikul 21.05.1979 kuni 05.06.1989 vanglas. Olles nii Märt Ringmaa tegelikust tööstaažist ebaõige ettekujutuse loomise tagajärjel viidud eksitusse, maksis Tallinna Pensioniamet
2. aasta maist kuni
3. aasta novembrini Märt Ringmaale alusetult vanaduspensioni kokku summas 20 255 krooni. Sellega pani Märt Ringmaa toime: − kelmuse ehk KrK § 143 lg-s 1 ettenähtud kuriteo (KrK 17.04.1996 redaktsioon), mis praegu on karistatav KarS § 209 lg 1 järgi; − teadvalt võltsitud ametliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ehk KrK §-s 186 ettenähtud kuriteo (KrK 17.04.1996 redaktsioon), mis praegu on karistatav KarS § 345 lg 1 järgi. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistatav Märt Ringmaa tunnistas temale esitatud süüdistuses süüdi vaid kelmuse episoodis, lõhkeseadeldistega seotud episoodides oma süüd ei tunnistanud. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 05.12.2007.a toimunud kohtuistungil kohtuliku uurimise käigus süüdistatav Märt Ringmaa kinnitas, et tema tunneb tunnistajatest AK kui endise naise õepoega, MK kui naise õde, KR– kes on endine abikaasa, V A ´i, H L - kes on hea sõber ja E K K , kui soliidset Eestiaegset prouat. Riigiprokuröri poolt esitatud küsimustele andis süüdistatav Märt Ringmaa ütlusi selle kohta, et ta on toime pannud kelmuse, esitades võltsitud tööraamatu Pensioniametile, kuid tööraamatut ta ise ei võltsinud. Nimelt tekkis tal 1994.aastal idee minna tööle, kuid kuna varasem töökoht likvideeriti ja ta tahtis minna teise töökohta, kuid see oli riiklik asutus, kus kindlasti oleks tekkinud küsimus, kus ta 10 aastat viibis. Inimene, kes teda sinna soovitas, ütles, et katku see aeg kuidagi kinni. Juhuslikult Hiiu õllesaalis „Saloon“, kohtas ta inimest, kes ütles, et seda on võimalik teha, küsides ka, millal ta kinni istus. Ta sai selle raamatu kätte. Asutusse ta tööle ei läinud - inglise keel oli vilets. Tööraamat jäi vedelema. 2001.a tuli pensionimääramise aeg kätte ja siis viis ta selle raamatu Pensioniametisse, selle alusel määrati alusetult suurem pension, kokku sai ta pensioni 20 255 krooni rohkem. Süüdistatav Märt Ringmaa kinnitas riigiprokurörile, et võltsitud tööraamatu Pensioniametisse viis ta ise, ta teadis, et see on võltsitud, tegi ta seda isikliku kasu saamise motiividel. Ta püüab end õigustada sellega, et
4. Ta on süüdi mõistetud süütu;
5. Ta töötas kogu karistuse kandmise aja ja suurendas kommunismi materiaaltehnilist baasi, selgitades, et kui inimesed said pensioni repressiivorganites teenimise eest, miks mitte tema vanglas töötamise aja eest!? Süüdistatav Märt Ringmaa täpsustas, et Hiiu õllesaloonis kohtus ta ühe juhusliku inimesega, nad hakkasid rääkima ja jutuks tuli oma elu, ka viimane oli korra kinni istunud. Riigiprokuröri esitatud küsimusele, kas ettepaneku tööraamatut võltsida tegi tema – Märt Ringmaa või teine, selgitas süüdistatav, et tema rääkis oma olukorrast, teine mees ütles, et seda on võimalik lahendada, öeldes, et teeb süüdistatavale kolhoosniku tööraamatu. Kas ta selle eest midagi maksis või ei, ta ei mäleta, aga ta tegi välja, kostitas alkohoolsete jookidega. Seda inimest kutsuti 10 Timmiks, täpset täisnime ei tea, on teda vast ka hiljem kohanud, kuid sel teemal enam rääkinud ei ole. Riigiprokuröri küsimusele, kas ta on toime pannud süüdistuses märgitud 9 plahvatust ja 2 plahvatusekAet, vastas süüdistatav Märt Ringmaa ei, nende suhtes ta end süüdi ei tunnista, selgitades, et ta on kogu aeg öelnud, et ühtegi pommi pole ta valmistanud, toimetanud ega kuskile paigutanud ja pole kellelegi rääkinud pommi valmistamisest – paigutamisest, enne ta arreteerimist, ta mõtleb enne
6. novembrit
7. Riigiprokuröri esitatud küsimusele, mida ta tegi plahvatuste kuupäevadel – s.o 1998.a. 17 ja 18 detsember, selgitas süüdistatav, et väga huvitav, aga ta oskab öelda, kuid ei saa kinnitada, selle kuupäeva on ta hiljem välja tuletanud. Sel päeval oli ta tööl valveelektrikuna Arpos AS-s, 24 tundi alates 17nda hommikust kell 8 kuni 18nda hommikuni kella 8-ni. Märkides, et teab ta seda sellepärast, et ta oli samal aastal oma sünnipäeval
8. mail tööl, nad olid valves järjest ööpäev so 24 h ja seejärel kolm päeva vaba. Arvestades sellega, et ta oli sünnipäeval tööl, oli ta tööl ka 17-18 detsember, täpselt 4 päeva kaupa loetud. Miks ta sünnipäeva mäletab, sest sai 60-a, teda premeeriti, ta tegi tööjuures laua. Ta oli Tallinna linnas, tal oli mitu autot käsutuses. Ta ei saa öelda, et see on alibi, aga eeluurimise ajal rääkis ta kindlasti plahvatuste kohta tõtt, ta pole midagi muud öelnud. Riigiprokuröri taotletud, kaitsja mittenõusolekul kohtu avaldatud (XVI kd. tl. 19 III lõik) Märt Ringmaa poolt eeluurimisel 28.11.2005.a. kahtlustatavana täiendaval ülekuulamisel, protokollis fikseeritud ütluste ja nimelt „Märt Ringmaa vastus: Minule esitatud kahtlustus ja kuupäevad on mulle arusaadavad. Nagu ma vanem ütlesin, ei ole mina neid kuritegusid toime pannud. Ma ei oska öelda, mida ma tegin nimetatud kuupäevadel. Seega ei oska ma öelda isiku või isikute nimesid, kes võiksid öelda minu asukoha kohta nendel päevadel.“ kohta selgitas Märt Ringmaa, et ta võis sel hetkel mitte mäletada, aga ta tuletas selle hiljem meelde. Ütluse andis ta siis, kui ei olnud selle peale mõelnud. Tal on seal palju tuletustehinguid. Küsimusele, kas ta on kindel, et sel perioodil sünnipäevast kuni 17-18.detsembrini ei vahetanud ta kellegagi tööpäevi, selgitas süüdistatav, et ta on selles kindel, kuna sellist kommet neil ei olnud. Seda on lihtne kontrollida, AS Arpos esineb nüüd OÜ-na Bronte. Vahetuses olid alati ühed ja samad inimesed. Vahetus algas hommikul kell 8 ja lõppes kell 8 hommikul järgmisel kuupäeval, kinnitades, et seega
9. detsember kell 8 algas,
10. detsember kell 8 lõppes ning eelnevail päevil, 14-
11. detsember ei olnud ta tööl, mis ta siis tegi, ta ei mäleta, aga teab, et ei olnud tööl. Tööl oli ta
12. detsember kõik päevad nelja päeva liites ja lahutades on tal 24-h tööpäevad. Ta ei tea öelda, mida ta tegi 21-
13. septembril 2000.a; 3-4.jaanuaril 2001.a; 10-11.aprillil 2001.a; 10-
14. mail 2003; samuti ei tea ta, mida tegi 18-
15. november 2003.a, kuid mäletab, et järgneval päeval,
16. novembril oli ta Tapa lähedal Moe asulas ja tegi KR korteris remonti. Raadiost kuulis, et Lasnamäele ühiselamusse koridori on toodud pomm, pärast ära viidud. Jutt kattus selle jutuga, mis prokurör hr Margus Kurm rääkis 1.veebruaril 2006 Postimehes avaldatud artiklis. Sellepärast tuli talle meelde, et on sellest kuulnud. Pomm toodi sisse ja viidi välja – sellest räägiti
17. veebruari 2006 Postimehes, tal on see leht olemas. Ta hakkas mõtlema, kust on kuulnud, selgus, et raadiost. See, et ta on midagi taolist kuulnud, meenus siis, kui ta luges Postimehest, talle tuli meelde, et oli Moe asulas kui kuulis raadiost seda uudist. Ta ei tea, kas Kariniga sel teemal rääkis. Ta oleks igaveseks unustanud, kui 1.veebruari Postimehe artiklit poleks olnud, mille KAPO talle andis. L ja Ringmaa pilt oli veel ja telefon, kus kutsuti inimesi üles teatama nende kuritegudest. Riigiprokuröri esitatud küsimusele, mida ta 16-17 mail 2004 tegi, selgitas Märt Ringmaa, et ei tea, mida ta 2-3 septembril 2004 tegi ta ei tea, mida ta 5-6 aprillil 2005 tegi, ei mäleta ta midagi, kuid tal on jälitusprotokollid, mis on täpselt selle kohta, kus ta sel ajal oli. Ise ei mäleta ta midagi. 11 Kus oli tema – Märt Ringmaa elukoht aastatel 1998-2005, sellele küsimusele süüdistatav vastata ei soovinud, selgitades, et ta on elanud mitmes kohas ja ei vasta, sest see toob ebameeldivusi toredatele inimestele, kel pole pistmist kuritegudega. Oma viibimise kohta Raasikul Pae 9 majas aastatel 1998-2005 selgitas süüdistatav, et kuni
18. aastani käis ta seal ainult suvel, aitas K ja viimase tädi aiatöödel. Hiljem hakkas ta talvel vahetevahel seal elama. Ta ei mäleta, millal kolis KR sinna elama. Viimane elas tädi korteris pärast tädi surma ja tema – Märt Ringmaa aitas KR , kuna viimane on liikumispuudega invaliid, nad on olnud 10 aastat abielus ja nad leppisid kokku, et ta abistab teda, kui tihti seda ei oska ta öelda, aga tihemini kui kord kuus, ta arvab, et käis iga nädal. Raasiku võtmed olid vundamendi õhutusavas. Ei vasta küsimusele, kui tihti viibis ta Tallinnas XXX, see ei oma mingit tähtsust, selgitab, et ta elas seal aastatel 1978-1979, hiljem on käinud ainult külas. Kui tihti ta käis külas, seda ta tõesti ei oska öelda, kui sattus Tallinna, siis ikka käis, isegi ööbis seal. Kui tihti, kas kord kuus, kord nädalas, sellele ta ei vasta, märkides riigiprokurörile, et toimikus on piisavalt andmeid ja ta ei soovi oma isiklikku elu arutada, sest see puudutab ka teiste isikute elu, mis ei ole seotud ühegi kuriteoga - ei ole seal pommi valmistanud, dokumenti võltsind - see on isiklik elu, mis puudutab teiste elu. Pae ja Punase tänava piirkonnas rohkem kortereid ei olnud, kus ta oleks elanud. Süüdistatav märkis, et elamise all mõtleb ta seda, kui omad õigust seal viibida, VEajal oli sissekirjutus. Oli sissekirjutus ja õigused elamispinnal elamiseks. Kui käid külas kellelgi, see on külastamine. Riigiprokuröri taotlusel, kaitsja mittenõusolekul avaldas kohus (XIV kd. tl. 90-93) assistent KRoots poolt koostatud õiendi, milles on kajastatud Eestis tegutsevatesse pankadesse Märt Ringmaa osas tehtud järelpärimise tulemusi ja nimelt: „Järelepäringutega tuvastati, et M. Ringmaa omas Hansapangas alates 12.10.1994 kontot nr.
19. Alates 12.04.1999 antud kontol tehingud puuduvad. Alates 24.05.2001 omab Märt Ringmaa kontot nr. 10010138681012 SEB Ühispangas. Samale kontole omavad arvete kasutamiseks üldvolitust ka KR. Nimetatud kontole on laekunud üksnes pension ja hoiuse intressid, samuti on teostatud sularaha väljamakseid. Alates 06.07.2001 kuni 09.11.2005 on Märt Ringmaa võtnud sularaha välja pangaautomaadist 96 korral. Kõige enam on raha välja võetud Hansapanga sularahaautomaadist nr. AMT00386 asukohaga Pae 74.“ Avaldatud õiendis oli ära toodud kõik sularahaautomaatide numbrid ja asukohad, kust M. Ringmaa on raha võtnud ning mitmel korral - ja nimelt nähtub koostatud õiendist, et „Pae 74 – 46 korral, Pae 84 – 16 korral, Sõpruse pst 249/251 – 15 korral, Jaama 1 – 4 korral, Peterburi tee 62a – 3 korral, Nõmme tee 23 – 2 korral, Suur – Sõjamäe 4 – 2 korral, Vesse 3/5 – 2 korral, Gonsiori 2 – 1 korral, Tartu mnt. 87 – 1 korral, Paldiski mnt 102 – 1 korral, Mooni 2 – 1 korral, Sütiste tee 19 – 1 korral ja Aia 3 – 1 korral, kokku 96 korral“ Samuti on koostatud õiendis ära toodud kuupäevaliselt, millal M. Ringmaa on oma kontolt 10010138681012 SEB Ühispangas võtnud välja sularaha. Õiendi koostaja on märkinud, et „Sularaha väljavõtmisel on Märt Ringmaa kasutanud peamiselt kolme sularahaautomaati. Lasnamäel Pae 74 ja Pae 84 asuvaid sularahaautomaate ning Mustamäel Sõpruse pst. 249/251 asuvat sularahaautomaati. Esimesed kaks sularahaautomaati jäävad Märt Ringmaa naistuttava VAi elukoha XXX vahetusse lähedusse. Samal aadressil elas Märt Ringmaa ka ise. Mustamäel asuva sularahaautomaadi vahetus läheduses on Märt Ringmaa endine elukoht aadressiga J. Sütiste tee 43-
20. Käesoleval ajal elab sellel aadressil Märt Ringmaa tütar. Märt Ringmaa omab üldvolitust ka SEB Ühispangas KR arvelduskonto nr. XXXXXXXXXXXXXX, (avatud 01.01.1999) XXXXXXXXXXXXXX (avatud 24.05.2005) ja kasutushoiuse nr. XXXXXXXXXXXXXX (avatud 27.08.2003) kasutamiseks. KRkontodele teostatud analüüsist nähtub, et 22.09.2000 on SEB Ühispanga kontolt nr. XXXXXXXXXXXXXX sularahaautomaadist nr. ATM00016 asukohaga 12 Sõpruse pst. 249/252 välja võetud 2000 eek-i. Samal päeval kell 03:38 toimus Hansapanga sularahaautomaadi nr. HAN00128 plahvatus asukohaga Sõpruse pst. 249/
21. Avaldatud õiendi pinnalt riigiprokuröri poolt esitatud küsimusele, millega Märt Ringmaa seletab, et on 96 korrast 62 korral võtnud raha välja Pae tänava pangaautomaatidest, märkis süüdistatav, et ta ei näe sellel küsimusel mõtet, aga selgitas, et tõi Lasnamäe turult toitu ja need on lähimad automaadid turule, kohe turu väravas, kui ta Lasnamäel oli, siis võttis ta raha välja küll. Märt Ringmaa kinnitas, et Sütiste tee 43-124 on ta elanud küll, elas ta seal 1973, ei mäleta…,1977 vist selgitades, et nimelt elab seal ta tütar, tütre juures on ta Tallinnas olles ööbinud, elanud pärast seda enam ei ole, aga tal olid tütre korteri võtmed. Kui tihti käis ta seal perioodil 1998-2005, ei mäleta, mitte eriti tihti, ta tõesti ei mäleta. Kus viibis 2005.a 6 – 9.septembril, seda ta teab - käis Vihula vallas. Algul ei mäletanud, siis tuli välja, et VApalus, et süüdistatav viiks teda oma õepoja AS matustele. Enne seda oli KR palunud, et tahab sõita oma õe juurde. Need kaks vana daami on ta transpordi kliendid. Tal on jälitusprotokoll. Käis ta Koska külas.
22. septembril 2005 oli Raasikul, aga ega ta ei mäleta täpselt, miks. Millal ta Vihulasse läks, ei mäleta, aga ta on lugenud jälitusprotokolli, KAPO abiga mäletan. Ta teab, et käis Vihulas, kus täpselt oli, teab ainult tugijaamade kõneeristuste järgi. 6-7 septembri kohta ta ei mäleta, vaatas kõneeristustest. Mida ta tegi 2-3 november 2005, seda ta mäletab,
23. novembrit mäletab. Pae 19 juures toimus plahvatus, ta hakkas valgel ajal Raasikult Tallinna sõitma. Tallinna jõudis, toetudes kõneeristustele, kuskil kell 8 hommikul, ta helistas Lasnamäe turult KR, peale seda läks VA külla, viimane elab Lasnamäe turu kõrval, ta oli kodus. Kella 10 ajal oli keegi helistanud HL. Arvab ta, et tema – Märt Ringmaa, ta ei mäleta seda kõnet, aga ta helistas viimasele tihti. Kõneeristustes on ta peamiselt 3 inimesele helistanud – L , A, Ringmaa, mida ta rääkis, ei mäleta. VA oli ikka kodus, kuidas ta muidu sisse sai. Kõne oli kell 10:02., aga ta võib eksida. 1998-2005 on ta töötanud AS Arpos
24. OÜ Bronte, otsEAS Arpose järglane. Pärast töötas Milverston Infosüsteemides, seal oli ta lühikest aega - ametlikult rohkem töötanud ei ole. Mis ajani Brontes, mis ajani Milverstonis, seda ta ei mäleta, tööraamatus kindlasti olemas. Mitteametlikult on töötanud, kus ei hakka rääkima, KAPOs juba rääkis. Alates
25. aastast kui lõpetas tehnikumi, on ta töötanud ainult elektri, automaatika ja elektroonika alal, ka kinnipidamiskohtades, nõukogude armees, ta ei ole midagi muud teinud. Kinni peeti ta
26. november
27. Politseinikud käisid esimest korda ta juures paar päeva varem -, kas
28. või
29. novembril, see on toimikus kirjas, käisid DNA-proovi võtmas. Võeti süljeproov antakse puupulk, selle otsas on vatitups, seda lutsid, see läheb võrdlusprooviks. Ta oli nõus andma, tal polnud midagi selle vastu. Mida, ta rääkis, seda ta hästi ei mäleta. Ta luges toimikust, et ta olevat öelnud, et „Kas see ongi miljoniproov?“. Ta oli just enne seda Lasnamäel ja seal oli jutt, et miljon on välja pandud info eest, mis viib kurjategijate tabamiseni, et paljudelt võetakse DNA proovi, politseinikega ajasid naljajuttu, täpselt ei mäleta, miljoniproovist oli juttu, ta ei osanud oma isikuga seostada. Kas ta mainis seda esimesena, seda ta ei mäleta, ta võis seda ise öelda, sest seda oli ajakirjanduses ka kirjutatud. Märt Ringmaa kinnitas, et sellel päeval, kui politsei esimest korda käis, võttis ta pangaautomaadist raha, kui palju, ei mäleta. Vist võttis rohkem, ta tahtis hakata autot remontima, aga mingit ebatavalist summat ei võtnud. Kas ta võttis kogu raha, seda ei mäleta, palju tal seal raha ei olnud ning kindlasti on ta ka varem nii palju raha võtnud. 13 Riigiprokuröri esitatud küsimusele, et avaldatud õiendist (XIV kd. lk. 90-93) nähtub, et aastast 2001 kuni kinnipidamiseni ei ole ta võtnud kunagi üle 5000 krooni, väga harva üle 2000 krooni, üks kord 6700 krooni, s.o
30. november 2005, samal päeval, kui politseinikud käisid, millega ta seda seletab, selgitas süüdistatav, et ta juba rääkis, ta näeb milleks prokurör tahab kasutada, aga tal pole midagi muud öelda, ta tahtis alustada autoremonti. Auto Mazda 626 vajas esisilla remonti. Ta tahtis seda Raasikul remontida, ta rääkis seal isegi töökoja peremehega, et seda kanali peal remontida. Kas ta võttis
31. novembril 2005 ja järgneval päeval uue mobiiltelefoni kaardi kasutusse, ta ei mäleta sellist asja, vist ei võtnud. Nad vahetasid K lihtsalt telefone, seal peab olema üks K telefonikaart. Riigiprokuröri taotletud, kaitsja nõusolekul ja kohtu avaldatud (XVIII kd. tl. 171-177) jälitusprotokolli viienda lehekülje lõpus oleva tabeli kohta riigiprokuröri esitatud küsimusele, kas ta – Märt Ringmaa võttis
32. või
33. novembril 2005 kasutusele uue kõnekaardi, mobiiltelefoni SIM-kaardi, selgitas süüdistatav, et ta järeldab, et ei võtnud, sest
34. novembril on ta helistanud kell 21.00 oma vanalt kõnekaardilt, numbrilt XXX, see on tema telefon. Seega ta arvab, et ei ole võtnud.
35. kuupäeval ta ei tea, mis kell ta arreteeriti. Ta võis kellegi telefonilt helistada. Telefon XXX oli tal vahistamisel taskus ja see on siiamaani KAPOs. Riigiprokuröri taotlusel, kohtu poolt avaldatud ja süüdistatava Märt Ringmaale tutvumiseks esitatud toimiku (XVIII kd. lk. 157) asuva kirja ja nimelt kohta selgitas süüdistatav menetlusosalistele, et see kiri on tema poolt kirjutatud, aga pliiAiga kirjutatud osa ei ole, pliiAiga on midagi juurde kirjutatud. Ta kirjutas selle kirja vangla eeluurimiskambris, kuna see on tõde, et kõik teada saaksid. Andis kirja kellegi kinnipeetava kätte edasisaatmiseks, tutvustamiseks, see oli nagu iseloomustuseks. Sellist kirja pidi saatma, tutvustama selleks, et selline ohtlik inimene, valetab, annab valetunnistusi, tema eesmärk oli AK paljastamine. S , kits vanglažargoonis tähendab Koputaja. Ta võinuks kirjutada, et viimane on piider ka, mida AKka on, aga ta ei hakanud AK kohta kirjutama nii halvasti. Aga ta saab praegu seda kirjutada, sest AK viibib jälle seal, vanglas.„Ooper“ vangla žargoonis on moodsas keeles julgeoleku töötaja, KAPO on KAPO. Väljend „мочите козла“ ei ole tema kirjutatud, keegi on juurde lisanud, aga väga õige väljend, ta saab aru, et tahetakse AKuriiniga kasta. Raasikult võetud asjadest, mis on kohtusaali laudadele laotatud, kuuluvad enamus talle, osa asju jäi sinna ka JK, ta ei suuda eristada, mis talle ja mis JKkuulub. Neid asju, mis on kindlalt tema omad, tunneb ta ära. Süüdistatav selgitas, et talle kuulub põrutusandur (pakend nr 0471), kindlasti kuuluvad talle fototakistid, trükkplaat, ta ei oska öelda, kas tema oma, ei tea, mis aparaadist pärineb, mingi skeemi osa mingist aparaadist. Kindlasti ei kuulu temale raam trafo ja kondensaatoriga - protokollis XV köites fototabelis nr 148, see ei kuulu talle, sellist asja pole Raasikul kunagi olnud, lüliti kohta ei oska ta öelda, selliseid lüliteid on olnud küll majapidamises. Kindlasti on tema oma see pump. Kindlasti ei kuulu talle see sinine plastmasslehter, hallika puudriga kokku määritud, see jäi Raasikule, kui JKja viimase K -nimeline sõber käisid Harju maakonnas torusid värvimas, alumiiniumpuuder oli nendel värvipigmendiks. Kindlasti ei kuulu temale need aegrelee pneumokambrid, need jäid JK viimase elektrikilpi lammutades, sealt tuli välja pneumorelee, kõik mõõteriistad jäid JK. Raasikul pole olnud aga läbiotsimisel ära võetud asja nr 121 – kandilise kujuga tops tinutatud raudplekist. Kindlasti ei kuulu süüdistatavale nn püstol TT „põsed“. Seda alumiiniumist piimanõu kasutas ta väetiste segamiseks, selgitades, et väetised ei reageeri alumiiniumiga. Hiljem JKja K võtsid selle alumiiniumpulbri ja panid sinna sisse, siis ta seda enam kasutanud ei ole. Vanad kanistrid, need vedelesid kuuri all, ta ei tea, millal tulid, vanad ja auklikud juba, ta pole toonud, pole ära ka visand. Punane kanister kotiga selle leidis ta Kostivere lähedalt prügimäelt. Kott oli ilus ja ta võttis selle ära. Elektrijuhtmed, kaabel 3sooneline, vasksoontega – on tema oma, tema majapidamisest. Arpose tööriided on JKomad, kes töötas seal ja jättis samal korral kui alumiiniumnõu, Raasikule, tema – Märt Ringmaa kasutas neid 14 auto remontimisel. Terve Arpose komplekt oli JKoma. Kindlasti ei kuulu talle 5,6 millimeeter kaliibriga sportpüssi padrunid. Need olid K omad, tema ei teadnud, et need seal olid. Raasikul oli broomheksiinirohu pudelis must püssirohi. Sellest ta teadis, see jäi JK sinna, viimane oli jahimees, ta ei teadnud, et see on lõhkeaine. Ülejäänu paistab tema oma olevat. Küsimusele, kas autost võetud kummikindad kuuluvad talle selgitas süüdistatav, et tal ei ole autos olnud kummikindaid, kummikinnastega tuleb tõsine vaidlus. Tema kasutatud kummikindad, aga need ei ole ikka veel siia ilmunud,
36. need, mis ta teab, et on kasutanud
37. köide nr 151 kindad. Riigiprokuröri esitatud küsimusele, kas talle kuulusid väetised vaatlusprotokollis punktides 107111, selgitas süüdistatav, et väetised olid KR omad. Tema väetas nendega aga pommi ei teinud. Kaitsja U. Simon esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis süüdistatav ütlusi selle kohta, et ta näeb Raasiku töökinnast, see kuulub talle, juhtides tähelepAsellele, et kindlasti ei ole autos olnud kummikindaid, mis siin on. Need on kasutamata. Tal ei olnud selliseid kindaid. Märt Ringmaa selgitas kaitsjale, et kummikindaid kasutas ta autovärvi parandamiseks, pahteldamiseks. Rohkem kummikindaid ta ei kasuta. Tal pole neid muuks vaja läinud, märkides, et neid kutsutakse vinüülkinnasteks, kui käest ära võtta, kohe rebeneb, ei ole võimalik üldse tervelt ära võtta, et kui tõmbasid ära, läksid lõhki, viskad minema. Vastuseks kaitsja küsimusele, et millised asjad asitõendite hulgast kuuluvad temale ja milleks need vajalikud olid, selgitas süüdistatav, et ta alustab nendest asjadest, mis on ekspertiisiaktis kvalifitseeritud kui lõkspommide osad ja nimelt aassilmused traatide otsas, see on ekspertiisiaktis KP-35-06, (XV kd lk 39 foto 120), need aasad on auto akuklemmide aasad. Suurema läbimõõduga aas on pluss-klemm, väiksema läbimõõduga aas miinusklemm, sobivad täpselt sinna, kui keegi tahab akut kontrollida. Auto aknapesu paak - tema autol pole sellist peal olnud, ta ei oska rääkida. Pump on vEpump, sellel on teistsugune paak. Pumba vahetas ta 1995.a ära. Auto aknapesu pump hiljem on ta vedelenud lihtsalt seal, esiklaasile vee pritsimiseks. (Plastpudel voolikuga) - see oli tosooli ümberpumpamiseks, radiaatori tihend läks nässu, nii kaua kuni ta uut otsis, pumpas ta sellega tosooli ümber - jahutusvedeliku survepaagist radiaatorisse. Piima tetrapakk - kaalukas süütõend, liikumisandur, oli koos suitsuanduriga Raasikul ülespanemiseks. KR tahtis Moele kolida ning nad otsustasid Raasikule panna liikumisanduri üles, raadiosaatja oleks juures olnud ja naabril raadiovastuvõtja, kui keegi oleks sisse tulnud, siis oleks raadiovastuvõtja piiksuma hakanud. Mõõteriistad, pneumolülitid jäid sinna K träni hulgas, peale K surma viimase sõbrad viisid träni ära, aastal 2004-2005 aastavahetusel. Pneumokambrid jäid sinna vedelema. Tema – Märt Ringmaa mõtles, et need on mingi gaasiseadme osad. Oleks ta neid täiskomplektis näinud, ta oleks teadnud millega on tegemist. Ta ei osanud anda sellele pneumaatilisele osale mingit tähendust, aga teab, milleks vEajal kasutati selgitades, et - katelde pumpade ohutusautomaatika kilpides lühiajalise viivituse tekitamiseks, enne lülitus tööle helisignaal, valgussignaal ja pärast seda, kui teatud aja jooksul seadet välja ei lülitanud, siis lülitas automaatika ta välja, selle relee reguleerimispiirid on 0,4 - 180 sekundit. Mõõteriistad on pärit ühest gaasiautomaatika seadistamise kilbist. Kilbis kontrolliti diferentsiaaltransformaatorilisi andureid. Kilp oli selline, et oli kontaktid väljaspool, vastavalt sellele sai mõõteriistu ühendada, 60-ndatest 70-ndatest aastatest, aastaarvud peal. See riistapuu oli reguleeritav stabilisaator koos magnetelektrilise mõõtesüsteemiga, mikroamprid, tegelikult millivoltides mõõtmiseks reguleeritud. Need jäid talle, osa olid vahelduvvoolu riistad, elektromagnetilisse süsteemi, sisseehitatud alaldiga magnetelektriline süsteem. Gaasimõõteriistade häälestamiseks oli kilp, vEajal kutsuti stendovaja proverka. Selle abil häälestati gaasiautomaatika anduri elektrilisi osi. Neid ei ole kuidagi võimalik nendes lõhkeseadeldistes kasutada, mida on uuritud, need on mõõteriistad väikestele vooludele ja pingetele. Sinine on RCA-pistik, seda pistikut ei leitud
38. aastal, aga 2006.aastal, pärast seda 15 kui Ringmaa juures oli läbiotsimine
39. aastal tehtud, leidus see episoodist
40. Neid oli tal kodus palju, kasutati tavaliselt antennide ühendamiseks. Kaabel TV-d ei olnud, vahetati antenne, need pistikud olid selle jaoks. Relee - vEajal nimetati mikroreleedeks. RES-22, 24-voldiline alalisvoolu relee. Väike karp, sees relee ümberlülitavate kontaktidega. Tavalised elektripistikud, huvitav asi, ühes otsas 3 kontakti, teises otsas kahe kontaktiga pistikupesa, see oli esimeses kohtus väga raske süütõend, hiljem eksperdi ülekuulamisel selgus, et see ei olnud see, vaid mingi Pärnust leitud pistik. Üleminek - vEajal kasutati kolmekontaktilisi pistikupesi, aga kõik kantavad elektritööriistad olid 2 pistikuga, et saada pinget pistikupesast, tuli panna sisse kolmene, siis kaheline, siis sai kasutada elektritööriistu - drellpuure ja taolisi kantavaid riistu. Kaitsja palus süüdistatava Märt Ringmaalt selgitust laual olnud kolme dioodlambi kohta, üks lamp on, millest väljusid kaks juhet, teine krokodillidega, kolmas juhtmetega lamp, süüdistatav märkis, tal oli kunagi Moskvitš, selle kaitsmekontaktid olid viletsad, lamp, pistik. Mugav oli lambike sisse panna ja kaitsmeid kontrollida. See oli täiesti konkreetselt tema oma, ta teab milleks ta seda kasutas. Teine oli tavaline valgusdiood eeltakistiga, näitas, kas on pinge või pole. Siis on koridori vaakumlüliti kaaned, miks nad on ühte kotti pandud, sest Pae tn 23, kus sellist lülitit kasutati viivise tekitamiseks, kaane sees oli valgusdiood. Need jäid jälle sinna Kst, kes tegi installAioonitöid. Tema tugevvoolu töid praktiliselt ei teinud. Elekter hakkas maksma, hakati koridori panema vaakumlüliteid. Sisemus läks katki, kaas jäi järele. Veel on tavalised nõrklülitid, survelülitid. Krokodilliga juhe - jõulupuu lamp punase värviga, kaks on järele jäänud, ta ei tea, kas on ühendatud. Krokodilliga on hea mugav näiteks kuskil jaotuskapis paljaid elektrijuhtmeid ühendada, naks-naks ühendus olemas. Süüdistatav märkis, et kõik asjad on tavalised igapäevased elektriseadmetes kasutatavad asjad. Siis on mingisugune toiteplokk, anduri, pisike raadio. Ta ei näe ühtegi asja, mida saab kasutada lõhkeseadmetes, need asjad olid ta tavalised töövahendid. SignalisAiooni liikumisandureid on ta pannud umbes 100 tükki üles. Nüüd kasutatakse põhiliselt neid ruumide kaitsmiseks. Vastuseks kaitsja küsimusele selgitas, et on ühel korral elektrimaterjale müünud, see oli 2003.a sügisel kui otsustati, et Raasikule enam kedagi elama ei jää, tahtis rämpsu maha müüa. Selleks läks keskturule, ajas seal juttu tuttava mehega, kes elektrikaupu müüs. Nende juurde tuli üks vEmees, kes soovis osta elektritarbeid, süüdistatav ütles mehele, et tal on terve vannitäis vAreleesid, lüliteid, isegi elektriarvesti ning nad leppisid kokku, et mees tuleb Raasikule asjadele järele. Kuid see vEmees ei tulnud ise, vaid saatis mingi noore mehe ilma rahata, tema ei olnud nõus asju ilma rahata andma, vaid läks uuesti turu väravasse, kus andis sellele vEmehele „padajanni“ üle. Need asjad, mis Kle kuulusid ja sõbrad ära viisid, sidus ta kokku, juhtmed kimpudesse. Kleepribaga pani külge läbimõõdu ja pikkuse, aga palju jäi veel järele ka. JKoli ta endise naise õemees, väga tore mees oli - töökas, tubli. Kui tuli EV, siis selgus, et ta ei oska kapitalismis elada - JKoskas hästi tööd teha, aga ei osanud raha küsida, tegi praktiliselt aitähi eest teistele tööd, sai pudeli viina, hakkas jooma - jõi korteri maha, naine hakkas jooma, poeg läks hukka. Süüdistatav ei tea, et JKl oleks olnud mingit seost lõhkeainete või lõhkeseadmetega. Isalt sai JKpüssi, Belgia Winchester. Kriminaalasja raames selgub, et see olevat ära võetud ja karistuseks saun õhku lastud. Niisuguses asjas pole JK keegi kahtlustanud. See tuli alles AKjutust välja. K elas Tallinnas Õismäel, siis kolis Kuusalu kolhoosi Kiiule, oli hinnatud gaasispetsialist. Korterid läksid poisi võlgade katteks, ühe korteri ostis võileivahinna eest Kuusalu valla komissar, et Ai tegusid kinni mätsida, siis kolis Lääne-Virumaale, siis tuli Tallinnasse ema, EKK juurde. Viimased kuud elas JKoma elukaaslase TLjuures Tondil. Tänaval varises kokku, suri. 16 Selle kohta, kuidas JK asjad Raasikule said selgitas Märt Ringmaa, et Raasiku maja kuulus MK. J ja M K ei tahtnud seal elada, nad laenasid KRlt raha, selle eest lubasid selle maja K . Kuskil
41. aastate keskel, kui A oli suurem, hakkasid nad arutama, et milleks seda maja K jätta, et nad maksavad talle raha, maja maksis tollal mõnituhat rubla, et maksavad talle kroonides rublade asemel kinni - M K ütles K – „Et 10-kordne hind, et saad 3500 krooni selle maja eest“. Tema – Märt Ringmaa ütles, et mis jama, turuhind on ju, ta sõitis K juurde läbi rääkima, tuli suur pahandus. Maja hind koos maaga oli juba tollal umbes 100 000 krooni. Suhted läksid teravaks Raasiku maja pärast selline on Eesti tänapäeva tegelikkus, et õed ja vennad lähevad tülli vara pärast. Maja peale oli laenatud raha. M ja JK laenasid KR käest raha. Selle raha eest lubasid K maja ja said auto said lisaks rahale. Lõpuks kui maa ja majad läksid hinda, hakkasid tagasi tahtma. Tema – Märt Ringmaa käis läbirääkimistel. A oli ka läbirääkimistel aktiivne osavõtja, kutsus teise tuppa ema, konsulteerisid. Plaan oli maja kohe maha müüa ja siis K raha ära maksta. Seal oli juttu sajast tuhandest, et keegi ostab maja ära selle hinnaga. Tänu tema vahelesegamisele tehing jäi toimumata. Sellest ajast peale läks nende vahekord halvaks. J veel said läbi, aga kui ta neile külla läks, pani poiss alati plehku. Nüüd kohtus nägi ta viimast vist üle 10 aasta. A ähvardasin, et kui maali tagasi ei too, võtan kõrvad maha. Poisil oli viga küljes, varastas, viimane on talt palju varastanud, kõigilt sugulastelt varastanud. Mõni peab AK kleptomaaniks. Ta teab, et J põdes paljusid haigusi, aga suri infarkti, süda oli täiesti läbi, probleemid kõhunäärmega, tarvitas pidevalt südamerohtu, mingeid väikeseid tablette. Süüdistatav Märt Ringmaa selgitas kaitsjale, et tema ei ole kelleltki küsinud lõhkeainet, detonaatoreid, dünamiidipulki. Tulirelva on ta käes hoidnud sõjaväes, mitte mujal. Märki ta moosipurkide vahel lasknud ei ole. Riigiprokuröri teisesküsitlusel esitatud küsimustele vastas Märt Ringmaa, et mehega, kellele ta müüs elektritarbeid sai ta tuttavaks Keskturul, võis olla 2003 varasügis. Viimane tundis huvi veneaegsete releede, kontaktorite, trafode vastu. Tema ütles, et tal seda rämpsu küll, et toob talle selle müüa. Tema tahtis neist lihtsalt lahti saada, turule läks ta juhuslikult, mitte nimelt sellepärast. Teist korda nägi seda meest siis, kui andis viimasele need asjad turu väravas. Mehel oli hele Ford Transit, nad tõstsid asjad sinna kottidega. Mees maksis talle selle eest 1000 krooni ringis. Müüdud asjade seas olid igasugused elektrilülitusaparaadid, vahereleed, ka külmutusseadmetes kasutatavaid releeandureid, juhtmeid, lüliteid, tumblereid, aga täpselt ei mäleta enam. Ta oli nad sorteerinud plastikkottidesse, ühetüübilised kokku. Oli igat sorti lõpplüliteid. Oleks teadnud, et küsitakse, oleks võinud nimekirja teha. Viimane neid ükshaaval läbi ei vaadanud, oli lihtsalt jutt, et ta võtab need. Temal polnud neid enam vaja. See inimEoli 10-15 aastat temast noorem, lühemat kasvu, tavaline keskmine vEinimene, ei oska viimast kirjeldada. Võib-olla ta tunneks viimase ära, kui ta üksinda esitatakse, teiste seas ta meest ära ei tunneks. Jutt oli, et too elab Kohtla-Järve kandis. Riigiprokurör Margus Kurmi taotlusel kuulati kriminaalasja kohtulikul uurimisel tunnistajatena üle isikud, kes andsid ütlusi kõigis kuriteoepisoodides. Tunnistaja HL andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.06.2007.a toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et süüdistatav Märt Ringmaad ta tunneb juba hulga aega, alates 1970 - st töötasid nad koos Vilniuse spetsialiseeritud montaažseadistusvalitsuses, 1979.a. lavastati nad süüdlasteks ja pandi ilmaaegu kinni, normaalselt said läbi. Riigiprokurör M. Kurmi poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja HL ütlusi selle kohta, et ta küll ei mäleta, et Märt Ringmaa oleks palunud tal osta enda tarbeks erinevaid 17 elektritehnilisi komponente, kui viimane seda oleks palunud, ta arvab, et ta oleks seda teinud küll. Ta arvab, et oli oma arvutis Pae tänaval toimunud plahvatusest salvestanud pilte seoses sellega, et kui seal pakuti neid igasugu summasid ja ta ei olegi kindel, kas on tema, sest arvutit kasutasid ka ta pojad, kes on väga internetifännid ja igasugust porno saite uurivad ja kõike ettejuhtuvaid, nii et ta ei ole üldse kindel, et ta on salvestanud seda. Isegi ta ei tea seda, kas nad olid, aga talle öeldi Kapos, et olevat olnud. Süüdistatava Märt Ringmaa esitatud küsimustele enda kahtlustatavana kinnipidamise kohta vastas tunnistaja HL, et ta kutsuti KAPOsse päeval kell 13.00 ja nagu ta aru sai, siis samal ajal tehti Valklas läbiotsimist ja siis ta nägi, et uurija telefoni teel ikka kuulis, et midagi ei ole leitud. Kell 7 õhtul öeldi, et korras, võid ära minna, aga võtavad igaks juhuks jopelt lõhkeaine proovid, tõmmati mingi kleepsuga üle ja 5 minuti pärast öeldi talle, et ta jope on lõhkeainega koos ja pandi käed raudu ja viidi politseivalitsusse, hommikul kohtusse, kohtus pandi sanktsiooni peale. Jope oli ta ostnud kaks nädalat enne seda ja oli vist teist korda üldse seljas ja ta ei teagi siiamaani, mis lõhkeaine seal oli või midagi, jopet ta ei ole tagasi saanud siiani. Hiljem tuli välja, et ta on võltsitud dokumenti kasutanud, aga 11 kuud oli ta kahtlusalune pommipanija abilisena ja siis tunnistas ta end süüdi, mida ta teinud oli ja sai oma karistuse kätte ja nüüd kannab karistust. Tunnistaja HL märkis, et KAPO hakkas tema vastu huvi ilmutama, sellepärast - ühesõnaga talle öeldi, et kuna ta olevat hakanud ajalehele vasemale ja paremale intervjuusid andma, tuli ta kinni panna, selline märkus talle öeldi. Aga muidugi, ta esimEõhtu muidugi ütles, et ta ei usu, et Ringmaa on süüdi. Tunnistaja HL täpsustas kohtule, et samal hommikul ilmus Ekspressis see artikkel ja siis lõunal kutsuti ta kell 1 politseisse, kell 7 tuli välja, et ta on lõhkeainega määritud ja läks. Süüdistatava Märt Ringmaa esitatud küsimusele, kas ta on tema majapidamisse toonud või teinud seal midagi kummikinnastega, vastas tunnistaja HL, et ei oska öelda, ei ole hapet midagi nagu sellist ei ole olnud, ta ei pööra tähelepanu, võib-olla, kui mingisugune must töö oli võib-olla, aga ei meditsiinilist kummikinnast ei ole ta üldse kuskil näinudki, tähendab neid kummikindaid ei leitud, kui kummikindad olid siis ilmselt majapidamises. Kaitsja Urmas Simon poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja HL ütlusi selle kohta, et nagu ta hiljem kuulis, siis jope oli määritud mingisuguse nitroglütseriini või ammoniidiga või trotüüliga. Kaitsja esitatud küsimusele, kas ta teab, kuidas see aine võis ta jopele sattuda, märkis tunnistaja, et tema ei usu üldse, et jopel see oli, jope oli nii uus. Kohtule selgitas tunnistaja, et võib-olla, kaupluses asju proovitakse, võib-olla tõesti mingisugune, inimEproovis selga, ta on nüüd hiljem lugenud, huvi tundnud selle asja vastu, pidid olema, et hoopis mingisugused arstirohud annavad igasuguseid selliseid reaktsioone ja, nii et ei tea siis, ta lihtsalt ei ole huvi tundnud. Kohtuliku uurimise käigus iseloomustas tunnistaja kaitsjale Märt Ringmaad, kui väga vastutuleliku, abivalmi inimesena, märkides, et ta küll ei suuda uskuda, et viimasel on mingi seos nende pommidega olemas, seda ta juba esimeses intervjuus ütles Ekspressile. Märt Ringmaa hobiks, huviks on elektroonika – see on viimase töö ja hobi eluaeg olnud, aga lõhkeaine kohta ta ei ole kunagi sellist midagi kuulnud, isegi ei ole kommentaari kuskil võib-olla noh ega nad ei ole nii vestelnud ka - neil teemadel, nii väga tihti nad koos ei olnud, sest tema – HL elas ikkagi maal. 18 Kindlasti on nad omavahel arutanud nt elektroonika või elektriga seonduvaid mingeid probleeme, teoreetilisi lahendusi, sest kui tal ikka mingisugune isegi valgusrelee võib-olla automaatne voolu sisselülitamine, et nt öötuled põlema panna, ta alati küsis Ringmaa käest nõu, et kuidas parem oleks. Märt Ringmaa ei ole tema juures hoidnud mingisuguseid oma tööriistu, vahendeid, tema teada küll mitte midagi. Märt Ringmaa ei käinud tema juures aitamas midagi elektrivallas parandada, sellist asja ei olnud. Märt Ringmaa käis, see tähendab tõi oma abikaasa KR sauna iga kahe nädala tagant, sest seal Raasikul, kus Kelas, seal ei olnud vett ja pesemisvõimalusi. Kohtule täpsustas HL, et Märt Ringmaa tõi oma abikaasa mitte Abja – Paluojale vaid Valklasse, seal on Raasikult 14 km, seal samas ligidal. Ise tema – HL elab jah praegu Abja-Paluojal, aga siis see aeg elas ta Valklas. Viimasel ajal elas Märt Ringmaa Raasikul, kuid tunnistaja teab, et ta külastas ka VALasnamäel. KAPOs talle kogu aeg räägiti, et Ringmaal pidi omaette korter olema kuskil Pae tänaval, aga tunnistaja polnud sellest kuulnud, kuid teda ei usutud. Kas neil omavahel on juttu olnud nendest pommiplahvatustest, seda ta täpselt küll ei mäleta, aga võis olla et nad midagi rääkisid, kuna inimesed ikka räägivad aktuaalsetest asjadest. Mingeid plahvatuste toimumise skeeme või motiive, nad Ringmaaga absoluutselt kindasti ei arutanud, aga tunnistaja arvates on see motiiv on ju selge, seal on ju maffia, jagab oma töömaid, kes kellele ära teeb ja see on ju tavaline lugu, see on ju 90-test aastatest peale. Seoses sellega, et tunnistaja HL väitis, et teab neid plahvatuste motiive ja nimelt, et maffia jagab maid - palus riigiprokurör M. Kurm teisesküsitlusel tunnistajal täpsemalt selgitada, milline maffia ja mis maid jagatakse. Tunnistaja HL selgitas riigiprokurörile, et see on ju teada, soovitades lugeda lehtedest, märkides, et siis on ju pilt kohe selge, kuidas 90-tel aastatel käis see, keegi maksab kuskil reketit kuskil baaris ja siis, kui ei taha maksta, siis tehakse paugukene. Mis telefoni ta
42. aasta sügisel kasutas, seda ta ei tea, tähendab aga number pole muutunud, praegune number peaks olema, ta ei ole numbrit 10 aastat vahetanud, see on tal peas, see on XXX, see on hea kerge number. 2005.a sügisel number XXXsee on vist tema number, ta kardab, et see peaks olema tema SMART kaart. Tunnistaja VA andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.06.2007.a toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et süüdistatavat Märt Ringmaad teab alates 1969.a nad said tuttavaks ja sõbrad on siiamaani. Tunnistaja VA kinnitas kohtus, et põhimõtteliselt vastab see tõele, et nemad Märt Ringmaaga on 1970-ndate aastate lõpus elanud aasta aega koos kooselu, siis olid nad kõige rohkem koos no ju siis elasid nad koos kui vabaabielupaar – lähedastes isiklikes suhetes. Tunnistajale on arusaadav, et ta võib keelduda ütluste andmisest, selgitades, et tal ei ole midagi varjata. Riigiprokurör M. Kurmi poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja VAütlusi selle kohta, et Märt Ringmaa on teda külastanud. Kuid 1990.-ndate aastate teisel poolel ja aastatel pärast 2000 pidevalt Ringmaa tema juures elanud ei ole. Niikaua kui Märt Ringmaa tööl käis, viibis ta tihti tema juures, ka ööbis ja läks sealt tööle. Viimased 5 aastat on Märt Ringmaa tema juures käinud harva, ta hakkas käima mingit vanainimest hooldamas, seetõttu käis harvemini tunnistaja juures. Sagedamini käis Märt Ringmaa tunnistaja juures kuni 2002.aastani, pärast seda jäid need käigud iga aastaga harvemaks. Kas ta elas Märt Ringmaaga koos või mitte ta ei tea, kuna tal pole rohkem elukaaslasi olnud, ta ei tea, kuidas sellele küsimusele vastata. Ajavahemikul aastani siis 2002-2003, kohutusid, kuidas juhtus, vahest ei kohtunud Märt Ringmaaga paar nädalat, siis võisid kohtuda paar korda nädalas, vahest kord nädalas. Tihti oli nii, et kui tunnistajal 19 midagi vaja oli, siis ta ise helistas ja kutsus appi. Tunnistaja arvab, et kui Märt Ringmaa tema juures ei olnud, siis elas ta Raasikul. Märt Ringmaa töötas firmas Arpis või Arpos. Varasemalt olid Märt Ringmaa’l tunnistaja korteri võtmed, aga viimasel ajal ei olnud, sest neid lukkusid vahetati nii tihti, välisuksele pandi ka lukk, samuti tuli tunnistaja tütar Tartust Tallinnasse elama ja võtmed said temale. Nii ei olnud Märt Ringmaal viimasel ajal ei tunnistaja korteri ega välisukse võtit.
43. novembril 2005.a, kui Märt Ringmaa vahistati, siis tal tunnistaja korteri võtmeid ei olnud. Riigiprokuröri taotletud, kaitsja nõusolekul ja kohtu avaldatud (XVII kd. tl. 61-62) VApoolt eeluurimisel tunnistajana täiendaval ülekuulamisel, protokollis fikseeritud ütluste ja nimelt teise lõigu „Kindlasti andsin Märt Ringmaale oma korteri välisukse võtme, sest muidu poleks ta saanud minu juurde korterisse sisse. Samuti andsin talle kõikide teiste uste võtmed – s.o koridori vaheukse ja välisukse võtmed. Kuna meie majas vahetati (tänu pidevale lõhkumisele) trepikoja välisukse lukustust, siis välisuksel tihti vahetatud sulgemis – avanemissüsteemi – võtmed ja magnetlukustus. Mina andsin alati ka Märdile kas tavalise võtme või magnetvõtme, et ta saaks korterisse sisse tulla. 2005.a. novembris, mil Märt Ringmaa vahistati, pidi tal kindlasti olema kogu võtmete komplekt, millega sai minu maja trepikotta ja korterisse siseneda. Kus see võtmete komplekt on, ma ei oska öelda. Minule seda tagasi Märt Ringmaa pole andnud. Ma tahtsingi, et Märdil oleks vaba juurdepääs minu korterisse, sest näiteks suvel oli vaja kasta lilli, kui mina olin Saaremaal sugulaste juures.“ kohta märkis VA, et see, mis ta praegu räägib on õige, selgitades riigiprokurörile, sest et ta oli eeluurimisel niivõrd segaduses, et tal oli täitsa ükskõik, mis ta seal räägib, sest ta oli niivõrd ära ehmatatud. Tegelikult on ta Märt Ringmaale muidugi neid võtmeid andnud, aga viimasel ajal Märt Ringmaal ei olnud võtmeid, sest ta ei käinud tunnistaja juuures enam praktiliselt üldse. Tõenäoliselt ta eeluurimise ajal valetas, tal oli täitsa ükskõik, mis ta seal rääkis, sest teda kutsuti niivõrd tihti ja ta oli nii ära sõimatud ja hirmutatud. Tunnistaja kinnitas, et Märt Ringmaa algul võis viibida tema korteris ka siis, kui tunnistajat ei olnud kodus, kuid viimasel ajal, 2005.a kindlasti mitte. Märt Ringmaa tuli tema juurde siis, kui tunnistajal olid vabad päevad, ta käis vahetustega tööl. Ta töötab Regionaalhaiglas Kose tuberkuloosiosakonnas, vahel on ka öösel tööl olema, seda juhtub tavaliselt 7 korda kuus - 24 tundi öövalvet, vahetus algab hommikul 8-st 8-ni. Kui vahetus lõpeb hommikul kell 8, siis tema jõuab koju Punasele tänavale erinevalt, sõltuvalt sellest, millise transpordivahendiga tuleb, kuid igal juhul jõuab koju peale kella üheksat. Kui ta tuleb Paide bussiga, see on otse buss ja jõuab jõuab Tallinna bussijaama umbes 20 minutit enne kella 9-t. Marsruut jõuab kohe peale 9-t Tallinna. Ta tuleb bussijaamas maha. No eks ta sõidab niiviisi 40 minutit umbes, käib KoseUuemõisast läbi. Tunnistaja ei mäleta, kas ta viibis ööl vastu
44. septembrit 2005.a tööl või mitte, aga ta oli ööl vastu
45. septembrit 2005.a. õepoja matustel, õepoja nimi oli AS. Matused toimusid Muhu saarel. Ta teab seda, et igal juhul eelmine päev sõitsid nad sinna Saaremaale. Kus ta viibis ööl vastu
46. novembrit 2005.a, seda ta ei mäleta, võimalik, et võis viibida tööl, aga ta ei tea seda. Kui ta eeluurimisel seda mäletas ja see pandi kirja, siis see on õige, sest siis oli vähem aega möödas, kui ta oli tööl, siis ta pidi kindlasti seda sel ajal mäletama. Riigiprokuröri taotletud, kaitsja nõusolekul ja kohtu avaldatud (XVII kd. tl. 54-55) VApoolt eeluurimisel tunnistajana ülekuulamisel, protokollis fikseeritud ütluste ja nimelt küsimuse „Kus Teie viibisite ööl vastu
47. septembrit 2005 ja
48. novembrit 2005.a.?“ teise lõigu „Ööl vastu
49. novembrit 2005 olin tööl. Tavaliselt, kui tulen hommikuti töölt Kose Tuberkuloosihaiglast, siis jõuan koju kella 11.00 ajal. Kella 11.00 ajal jõuan koju siis, kui käin kuskilt kauplusest läbi. Kui ma poes ei käi, siis jõuan koju natuke peale 10.30.“ kohta märkis VA, et 3.novembril 2005 öösel oli ta siis tööl küll, aga millal ta koju tuli, seda ta küll ei mäleta, see on nii erinevalt. 20 Tema elukohas Punase tänava korteris on umbes 5 aastat olnud lauatelefon, mille number on XXX. HL´t tunneb Märdi kaudu ja ta on HL helistanud, tunnistaja teab HLmobiiltelefoni numbrit, tal on see üles kirjutatud, peast ta seda ei tea, number oli seepärast, et L tahtis kogu aeg rääkida oma ema tervise probleemidest, seepärast rääkisid.
50. novembril 2005 kell 10.03 kui on ta koduselt numbrilt helistatud HLmobiiltelefoni numbrile, siis tõenäoliselt helistas tema ise, kuna keegi teine ei saanudki helistada. Selles on ta kindel, ta tuli koju, Märti seal ei olnud, viimane tuli kuskil alles päeval sinna. Riigiprokuröri taotletud, kaitsja nõusolekul ja kohtu avaldatud (XVII kd. tl. 55) VApoolt eeluurimisel tunnistajana täiendaval ülekuulamisel, protokollis fikseeritud ütluste ja nimelt „Minu koduselt numbrilt XXX (nagu nähtub kõneeristusest) on tehtud kella 10.00 ajal kõne telefonile XXX. Olen kindel, et mina pole sellele numbrile helistanud. Mina ei helista tavaliselt oma lauatelefonilt mobiiltelefonile. Kui mina helistan mobiiltelefonile, siis teen seda äärmisel juhul ning mingile ametiasutusele, kui tavanumbrit ei tea. Mina ei tea ühtegi HLmobiiltelefoni numbrit. Samuti ei ole mina kordagi helistanud HL. Juhul, kui minu koduselt telefoninumbrilt o helistatud mõnele HLkontaktnumbrile, siis on seda teinud Märt Ringmaa. Keegi minu sugulastest, kes mind kodus külastada võivad, ei tea ei Märt Ringmaa ega ka HLkontaktandmeid.“ kohta selgitas tunnistaja, et kui sealt telefonilt tuli kõne, siis helistas tema – VA, sest keegi ei teine ei saanud helistada, aga ta ei julgenud, ta salgas sellepärast L kõned kõik maha, kui viimane võeti ühesõnaga samamoodi kinni, ta ei julgenudki rääkida, et veel tunneb kedagi. Kaitsja Urmas Simon poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja VA ütlusi, selgitusi selle kohta, et ta oli ära hirmutatud ja sõimatud, selle all ta mõtles, et teda käidi korduvalt üle kuulamas, lubati panna kõrvalkongi, kuna ta pidavat kõike teadma. Ka kodus käidi teda kiusamas. Kes see käis kodus teda üle kuulamas, tunnistaja nimeliselt ei tea. Üks oli see Veenema aga teine kes oli - Tähismaa või Tähemaa, või ta ei tea, midagi sellist nimi oli. Temaga käis üks noormees kaasas, ta ei sõimanud, aga see teine oli väga agressiivne. Viimane luges kõik need igasugused laibad ja mis need tagajärjed. Süüdistatava Märt Ringmaa esitatud küsimustele vastas tunnistaja VA, et kui asi oli L kõnes, siis ta ei julgenud sellest üldse iitsatada. Töölt jõuab koju pidevalt erineval ajal, aga loomulikult on võimalik, et ta jõudis enne 10-t koju. Tunnistaja VT andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.06.2007.a. toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et süüdistatavat Märt Ringmaad on ta näinud Punasel tänaval, isiklikult ei ole tuttav. Riigiprokurör M. Kurmi poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja VTütlusi selle kohta, et Märt Ringmaad on ta näinud Punane 33, selgitades, et ta nägi, et viimane käis seal esimesel korrusel, kas Märt Ringmaa seal elas või käis külas, seda ta ei tea. Märt Ringmaad nägi ta seal ikka rohkem kui üks-kaks korda. Ise tunnistaja oli seal oma tütre juures, tütar elab tal seal Punane 33 ja ta käib oma diabeetik tütre poega süstimas ja kuna ta seal oli, siis ta ikka vaatab aknast välja ja näeb seda härrast sealt käimas, aga seda ta ei oska öelda, kas viimane seal elas või oli pikemalt, lühemalt külas, ta ei tea seda, ta ei oska öelda. Kaitsja Urmas Simon poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja VT ütlusi selle kohta, et kui ta aknast välja vaatas, siis Märt Ringmaa äratas ta tähelepAsellega, et oli heledapäine meesterahvas ja ta sealt majast enamjaolt ikka tunneb, kes sinna trepikotta lähevad ja rohkemat ta ei tea . Kui talle näidati pilti, siis ta tundis ära, et viimane on lihtsalt käinud majas, kas tuli poest või läks prügikasti viima. 21 Süüdistatav Märt Ringmaa kohtuliku uurimise käigus tunnistaja Virve Tint’ile küsimusi esitada ei soovinud. Tunnistaja JB andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.06.2007.a. toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et süüdistatavat Märt Ringmaad tunneb ta, kas 1994-1997.a. ta ei mäleta, suhted on head, normaalsed. Riigiprokurör M. Kurmi poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja JB ütlusi selle kohta, et 90-te aastate lõpus 2000 alguses elas ta XXXja ta oli Märt Ringmaa naaber, viimane elas ta naaberkorteris koos Vga. Küsimusele, millest ta järeldas, et Märt Ringmaa elas selles korteris, selgitas tunnistaja JB, et ta ei oskagi öelda, kui viimane käis sealt sisse-välja, siis järelikult elas seal, ta usub. Tunnistaja kinnitas, et ikka loomulikult Märt Ringmaa vahel sisenes korterisse ja väljus sealt üksinda ilma V . Vahest ta ikka vestles Märt Ringmaaga koridori peal, neil olid lühemad vestlused. Ta ei oska öelda, kas viimane oli pigem kinnine või avatud inimene, lihtsalt viisakas inimEoli ja kogu lugu, nii palju kui oli vaja, nii palju rääkis. Tunnistaja JB märkis, et ise kolis ta sealt Punase tänava korterist ära 2000.a, sinna kanti sattus ta ka pärast, käies lapsele järgi, täpsustades, et lapsel elas seal kõrvalmajas sõber, siis käis ta peale tööd lapsel järgi ja viis ta koju. Hiljem, kui ta käis oma lapsel seal majas järgi ta Märt Ringmaad ei näinud, selles on ta kindel. Riigiprokuröri taotletud, kaitsja nõusolekul ja kohtu avaldatud (17 kd. tl. 73) JBpoolt eeluurimisel tunnistajana ülekuulamisel, protokollis fikseeritud ütluste ja nimelt „Võin öelda, et Märt elas mitmeid aastaid V korteris edasi peale seda, kui mina XXX korterist ära kolisin. Sellisele järeldusele tulin ma sellepärast, et viisin Punane tn 33 kõrvalmaja juurde oma poega, kellel elas kõrvalmajas sõber. Poega viisin ma sõbra juurde külla päris tihti (mitmel korral nädalas), mistõttu nägin ka Märdi kasutuses olnud sõiduautosid Punane tn 33 maja ees seismas.“ selgitas tunnistaja JB, et aga see oli auto, mitte Märt, see on ikka vahe ju. Kaitsja Urmas Simon poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja JBütlusi selle kohta, et ta teab, et Märdil olid omad võtmed. Kui Märt käis sisse välja, kas V oli see aeg kodus, seda ta ei oska öelda ju, ta ei käinud kontrollimas. Süüdistatav Märt Ringmaa kohtuliku uurimise käigus tunnistaja JB’ile küsimusi esitada ei soovinud. Tunnistaja AR andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.06.2007.a. toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et süüdistatavat Märt Ringmaad ta teab, viimane oli kunagi ta naabrimees, aastaarvu küll ei mäleta, aga 3-4 a tagasi. Riigiprokurör M. Kurmi poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja ARütlusi selle kohta, et 2001-2005 aastani elas ta XXXTallinn ning Märt Ringmaa oli ta naabrimees siis, kui ta elas sellel aadressil. Küsimusele, et millest ta järeldas, et Märt Ringmaa elas selles korteris, selgitas tunnistaja, et tal jäi selline mulje, viimane viibis seal üsna tihti, ning elas seal naisterahvaga koos, kelle nime tunnistaja ei tea. Naabrite käitumises midagi erilist ei olnud, mis oleks tema tähelepAäratanud. 22 Olid inimesed nagu inimesed ikka, ausalt öeldes ega ta ei süüvinud ka eriti teiste tegemistesse. Märt Ringmaaga tema peale „tere“ taseme ei suhelnud. Süüdistatav Märt Ringmaa ja tema kaitsja kohtuliku uurimise käigus tunnistaja AR’ile küsimusi esitada ei soovinud. Tunnistaja LLandis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.06.2007.a toimunud kohtuistungil kohtu poolt esitatud küsimustele antud ütlusi selle kohta, et süüdistatavat Märt Ringmaad ta ei tunne, HL’t tunneb vist alates 2003.a. Riigiprokurör M. Kurmi poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja LL ütlusi selle kohta, et HL elas ta koos, aga viimane käis ära nädalate kaupa ema juures Abja Paluojal. Tunnistaja elas Valkla XXX, oma majas ja HL elas tema juures, aga mitte pidevalt. HLkäis tema juures niimoodi, et nädalalõpus oli tema juures, kuskil esmaspäev-teisipäev sõitis aga ema juurde ja ta arvab, et see toimus aastatel 2004-2005, siis käis viimane pidevalt ema juures. Tunnistaja kinnitas riigiprokurörile, et HLl ikka oli mingeid asju tema juures, päris palju oli igasuguseid oma riided ja seal all oli ka, ta maja oli kahekordne ja allkorrusel, seal oli ka igasuguseid HLasju, aga viimane aeg viidi need tal sealt ära, mingid tööriistad ja HLasjad sealt läbiotsimise käigus ära viidi, põhiliselt kuulusid kõik need asjad L . Endal tal mingit kokkupuudet lõhkeainega olnud ei ole, aga poeg on tal rahuvalvaja ja viimasel oli küll kokkupuuteid lõhkeainega, ta nagu rääkisin pojaga, seal töö juures, kus ta töötab. Tunnistaja LL märkis, et Märt Ringmaad ta isiklikult ei tunne, kuid ükskord ta nägi viimast seal, kui ta HL peale võttis, siis Märt Ringmaa oli seal tee ääres Punasel tänaval ja Märt Ringmaa jäi talle meelde, sest viimasel oli pea ära värvitud, sedasi jäigi meelde. Juuksed olid Märt Ringmaal punakat värvi, selline punakaspruun, tunnistajale tundus see meesterahva jaoks ebaloomulik värv. Kaitsja Urmas Simon poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja LLütlusi selle kohta, et ta küll ei usu, et Märt Ringmaa oleks tema juures mingeid oma asju hoidnud. Süüdistatav Märt Ringmaa kohtuliku uurimise käigus tunnistaja LLküsimusi esitada ei soovinud. Tunnistaja M K andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.06.2007.a toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tunneb Märt Ringmaad kui õe KR endist meest, nende omavahelised suhted olid head. Riigiprokurör M. Kurmi poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja M K ütlusi selle kohta, et AKon ta poeg ja JK oli ta endine abikaasa. JK suri . Märt Ringmaa ja JK said omavahel hästi läbi ning tema arvab, et tema abikaasa JK oskas valmistada lõhkeseadeldisi, selgitades, et arvab ta seda sellepärast nii, et mees remontis Keskkomitee Kirjastuses (tolleaegne Keskkomitee Kirjastuse garaaž) autot ja siis abikaasa ise rääkis tunnistajale, et ta lasi õhku sinna kogunenud suure šlaki hunniku. JK oli spordipüss, vist 7-lasuline, aga ta ei ole kindel. Sellest loost, kui see püss politsei poolt ära võeti teab tunnistaja seda, et JK laenas selle püssi JDile kasutada, kuid D ’i käest see püss konfiskeeriti. Mis juhtus pärast seda konfiskeerimist, tunnistaja täpselt ei mäleta, kas oli päev või oli paar päeva hiljem, tuli D nende juurde koju, kaasas olid mitu meest, võib-olla isegi kolm, otseselt ei ähvardanud JKt, kuna ilmselt päris kindel ta ei olnud, aga küsis JKlt, et kas sina tegid, kas sina lasid suvilas seina sisse augu. JKvastas, et „ei mina ei tea midagi“. Seda, et D ’i maja juures oli toimunud plahvatus sai tunnistaja teada järgmine päev, eks siis seal küla peal oli sellest juttu. 23 Millised näevad välja lõhkeaine ammoniitpulgad ja detonaatorid, seda tunnistaja ei tea, samuti ei ole kindel kas abikaasa hoidis või võis hoida kodus lõhkeainet, Joli palju igasugust tehnikat ja asju ning tunnistaja täpselt ei tea, mis tal oli või ei olnud. Kohtu poolt näidatud ja eelnevalt avaldatud kirja nägi tunnistaja esimest korda eelmises kohtus. Kaitsja U. Simon poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele vastas tunnistaja M K, et KAPO ametnikud on tema juures kodus käinud ühel korral, siis võeti ta autosse ja toodi ülekuulamisele. Kodus tal KAPO ametnikega mingit vestlust olnud ja nad ei ole talle mingeid hüvesid lubanud, kas kellelegi teisele on lubatud, seda tunnistaja ei tea. Samuti selgitas tunnistaja, et miilits ei ole meelitanud teda Märt Ringmaa vastu ütlusi andma. Talle isiklikult küll pole mitte midagi lubatud, miilits ei ole teda kunagi üle kuulanud. Kaitsja poolt esitatud küsimusele, kas ta teab, kas JK’ile on miilits survet avaldanud, selgitas tunnistaja M K, et tema käis omal ajal ülekuulamisel, aga ega ka temale midagi vist ei lubatud. Kaitsja taotletud, riigiprokuröri nõusolekul ja kohtu poolt avaldatud I kd. tl. 48 tunnistaja M K´i pool eeluurimisel antud ütluste „Nimelt oli JK’ile hiljem miilitsa poolt pakutud, et anna Märt Ringmaa üles, siis saad load tagasi.“ kohta selgitas tunnistaja, et tal tuleb meelde, et abikaas rääkis talle seda, aga ei kasutanud seda võimalust. See oli seoses eelmise süüdistusega – seifi vargustega, nad olid küsinud otseselt, et andku ülesse, kus on raha. Peale selle sportpüssi ei ole tema näinud, et JKl oleks kodus tulirelvi olnud. Kui tunnistaja on kohal olnud, ei tea ta küll, et Märt Ringmaa ja JKoleks kodu lähedal mingisugust pauku teinud. Kas ta abikaasa hoidis kodus mingeid keemilisi aineid ja mis seal oli, seda ta ei tea. Kui ta peale oma ema surma seal koristas, oli seal igasuguseid asju, seal olid isegi vanad loomarohud alles, mida ta viskas lihtsalt prügiauku. Iseloomustades oma poega selgitas tunnistaja M K, et poeg on tal kuidas kunagi, vahel küllaltki töökas, poega on karistatud vähemalt 3 korda, viimased olid autovargused, need autod saadi kõik kätte. Reeglina tema abikaasa pojal autoga ringi sõita ei lubanud, poeg sõitis isa autoga ringi ilma loata. Kodunt A asju varastanud ei ole, aga Märt Ringmaalt varastas ühe maali, mis sellest maalist edasi sai ta ei tea. Arvab, et poeg võib olla narkootikume proovinud, kuid kindlasti ta tarvitaja ei ole, ühtegi süstlajälge ei ole kunagi olnud. Alkoholi tarvitab A mõõdukalt. Pärast poja vabanemist tunnistaja toetas oma poega, niipalju kui sai, samuti sai Avabanedes mingi summa ja abiraha Vihula vallast. Oma vanaemaga, Jaagu emaga ei olnud A mingeid konflikte. Vastuseks süüdistatava Märt Ringmaa poolt esitatud küsimustele kinnitas tunnistaja, et 2000.a. kui JTallinnasse elama, tema ise asus Paasi külla elama. Sel ajal käis JK tunnistaja juures Paasi külas korra või kaks, mitte rohkem. Märt Ringmaa käes tunnistaja tulirelva näinud ei ole, samuti ei ole ta kuulnud Märt Ringmaad Paasi külas mingist relvast paugutamas, tunnistaja teab, et jahil Märt Ringmaa ei käinud. Mingit informAiooni tunnistajal selle kohta, et Märt Ringmaa oleks seotud JD sauna õhkulaskmisega, ei ole, motiivi ei olnud. Riigiprokuröri Margus Kurm´i poolt teisesküsitluses esitatud küsimustele andis tunnistaja M K ütlusi selle kohta, et Märt Ringmaaga nad nii tihedalt ei suhelnud, tema vastu oli viimane viisakas, neil ei ole omavahel mingeid konflikte olnud. Kohtule selgitas tunnistaja, et A ja tema isa said omavahel hästi läbi, kinnitades, et suhted olid neil tihedad. 24 Süüdistatava Märt Ringmaa poolt esitatud lisaküsimustele vastuseks selgitas tunnistaja M K, et viimast autot A isal ära ei lõhkunud, Jjättis ise selle auto sinna Kuusalusse vedelema, ära ei toonud ja üks Ai klassivend sõitis selle hunnikusse. Tunnistaja AKandis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.06.2007.a toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et süüdistatavat Märt Ringmaad tunneb ta kuskil 13-aastasest saati, mis on umbes 15 aastat, omavahelisi suhteid praegu ei ole, aga Ringmaa on perekonnatuttav. Riigiprokurör M. Kurm´i poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis AKütlusi selle kohta, et JKon ta isa, kinnitades, et ta isa on koos Märt Ringmaaga korraldanud ühe plahvatuse, kas 1997-1998.a Kiiu aadressil, JDsuvekodus või elumajas. Isal oli sellel ajal Belgia sportpüss ja ta laenas selle JDile, aga kuna JDilt võeti see sportpüss politsei poolt ära, siis isa nõudis kahjutasu 12
51. Härra JD ei olnud nõus seda maksma. Sellepeale hakati plaanima kättemaksu. Tunnistaja oli koridoris, kohe elutoa juures aadressil: XXXja kuulis, kuidas Märt Ringmaa ja isa rääkisid, et midagi tuleb ette võtta, et tuleb kätte maksta selle eest, lubasid nagu mingi pommi või midagi sellist teha. Üks - kaks nädalat hiljem peale seda juttu, mäletab ta, et JD tuli neile ja oli hästi maruvihane; et „Teie korraldasite“, võib-olla algul isa peale ega tema ei teadnudki sellest ja et lasid nagu õhku ta maja ja et sinna oli auk seina sisse lastud. Isa muidugi rääkis, et tema ei tea asjast mitte midagi, vaidles D ga hetke, aga peale seda isa rääkis talle täpselt, öeldes, et: „jah, seda ära muidugi kellelegi räägi, et see oli nende korraldatud“. Et tunnistaja isa ja Märt Ringmaa poolt oli see pomm pandud. Pomm oli ehitatud nii: ammonniit, äratuskell, mingi tavaline kapinupp, mis oli neljakandiliseks viilitud, see oli pandud nagu äratus - selle üleskeeramise nupu asemele, seinalüliti oli lülitiks, et nii kui äratuskell õigele ajale seada, keerlema hakkab, siis lülitab nupu sisse, siis seadistub see lõhkemehhanism. Sel ajal võis tunnistaja olla 14-15 aastat vana, see võis toimuda 1998.a, päris tükk aega tagasi, võib-olla aastat ta täpselt ei ütle, aga muidu on kõik detailselt meeles. Tunnistaja ei tea, kas tema isa ja Märt Ringmaa ka varem niimoodi lõhkeseadeldisi valmistasid või lõhkeainet kAetasid, midagi nad seal Paasi külas tegid, aga pärastpoole küll. Kui Kiiu korter oli juba maha müüdud, siis nad elasid Lääne-Virumaal Vihula vallas Paasi külas, endises vanaema talus. Kui nad sinna elama asusid, hakkas Märt isal pidevalt külas käima, nad pidevalt kAetasid seal igasuguseid segusid. Ta mäletab, kui mingi salpeeter, kollane väävel, ta ei tea, mis asjad seal kõik olid, et nitreerisid - põhiline asi, mis tal meeles oli, sest küsis isa käest, milleks üldse või mis asja nad teevad ja isa vahest ikka rääkis, ütles et põhiasi on, et odavat lõhkeainet saada. Ta mäletab veel, et üritati soolast teha, et nitreeriti soola. Tal on hästi meeles, sest isa näitas talle, et oli suitsupakikile sisse pandud, see oli ära kivistunud ja vahest oli kuulda väiksemat paugutamist, aga, kas sellest asja saadi või ei saadud, seda tunnistaja täpselt ei tea, aga mäletab seda, et igasugust keemiat oli hästi palju. Tunnistaja teab, et tema isa muretses Märt Ringmaale 6 pulka ammoniiti ja detonaatoreid. Need ammoniidipulgad olid kuskil 40 cm pikad. Mäletab ka seda, mis hinnaga isa need sai - 100 krooni oli ammoniidipulk ja 25 krooni oli detonaator. Ta mäletab, et detonaatori pikkus võis olla mingi 7 või 8 cm, need sai isa Väli Ivo kaudu. Isa rääkis tunnistajale, et Märt tellis lõhkeainet ja ta sai seda Väli Ivo kaudu. Neid detonaatoreid ja ammoniiti on ta ise näinud - vaadanud, kAunud. Need asjad seisid mõnda aega toas, kapi peal, pärast seda, kui Märt Ringmaa neile järgi tuli, näitas isa, et sai raha ka kätte. Tunnistaja mäletab, et kuskil 2000.a kandis oli selline intsident et, isa ja Märt Ringmaa istusid rohelises autos, see oli IŠ-kombi Moskvitš ja tunnistaja nägi isa käes granaati, see oli selline ümar granaat, keskelt vaskservaga. Pärast tunnistaja küsis isalt, et mis siukse asjaga tehakse ja siis isa 25 rääkis, et see pidi Märdi oma olema, selleks otstarbeks, et kui midagi väga tõsist juhtub, et kui muud võimalust ei ole siis Märt võtab vastasest kinni, tõmbab splindi ära ja laseb end koos vastasega õhku nagu õhib. Samuti analoogsel ajavahemikul mäletab tunnistaja, et koju tulles leidis ta voodikastist lahtivõetud TT püstoli, isa sattus nagu samal momendil sinna ja ütles, et ära puudu seda, et see on Märdi oma ja et tal on vaja sinna ainult lasersihik peale paigaldada. Seda lasersihiku paigaldamist, tegemist nägi tunnistaja ise ja kui ta ei eksi, siis oli ta vist temaga isegi kaasas. See sai ostetud Hotell Tallinna ligidalt, elektroonikapoest Tevalo. Sealt sai lasersihik ostetud 1200 krooni eest ja kinnituse vormi tegi isa ise, see tehti alumiiniumist kAe- ja eksperimentaaltehases ja kui nad selle relva valmis said, siis veel isa ja Märt tulistasid saunast sahvrisse, niimoodi et maja seinas on siiamaani augud sees, tänapäevani veel. Nad kontrollisid nagu sihiku õigsust, et kas on täpne ja peale seda relva nende kodus enam ei olnud, sest Märt viis selle ära. AKkinnitas kohtus, et tema isa ja Märt Ringmaa said läbi ideaalselt – väga hästi, neil oli pidevalt hästi palju omavahelisi asju, saladusi ning et tavaliselt, kui ikka mingisuguste asjadega seal tegeleti nt. mingi keemia asjaga ja kui tunnistaja läks ligi, siis muidugi vaikiti see moment, nagu eriti ei tahetud rääkida, aga isa tavaliselt hiljem talle ikka seletas. Tunnistaja mäletab, et teda hakkas huvitama, mis tegelane see Märt siis selline on, aga isa ütles talle, et parem on, mida vähem sa tead, seda kasulikum sul on, et parem ära uuri, et selle inimese arvel on nii mõnegi inimese elu ja et parem on, kui sa üldse midagi ei tea, ei suhtle ja, ära kuula eriti. Seda võis isa öelda tunnistajale 2000.aastal, sest siis olidki need intsidendid ja tunnistajat hakkas asi huvitama. Kaitsja U. Simon esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja AK ütlusi selle kohta, et ammoniit on lõhkeaine, millest koosneb, miuke ja, kuidas välja näeb, seda ta ei tea, kuna ta ei ole otseselt keemik, aga need pulgad, mida tema nägi olid tema teada eri suurusega, need olid kuskil 40 cm, siukses tumedas paberis, läbimõõtu ei tea. Kinnitab, et isa ja Märt Ringmaa korraldasid ennegi mingeid kAeid ja plahvatusi, isa jutu järgi ta teab, et purkides oli ammooniumsalpeeter, kollane väävel ja hästi palju asju, millest tema – AK üldse aru ei saanud ja isa seletas talle, et nad nitreerisid midagi. Mis see tähendab, et nitreerisid, seda ei oska tunnistaja täpselt kommenteerida, ta ei ole spetsialist. Isa näitas neid asju, aga niipalju ta teab, et sellest ammooniumsalpeetrist tehakse püssirohtu ja ta ei tea mida veel. Detonaatorid olid eraldi, neist tulid juhtmed välja, kas rohelised või valged, 2 juhet, mis olid 10 cm pikkused, aga võisid ka pikemad olla, pikkust ta ei mäleta. Kui palju isal raha oli, mitut rahatähte viimane näitas, seda ta küll ei mäleta, igal juhul mingid sajalised seal olid, ta ei hakanud seda uurima, ta lihtsalt teab, et isa ütles ise talle lihtsalt hinna ütles, et 100 krooni on see ammoniidi pulk ning detonaator eraldi on 25 krooni. Miks isa talle seda rääkis, seda tunnistaja öelda ei oska, selgitades, et isa rääkis talle paljusid asju, aga ta ei oskagi sellele nagu mingisugust seletust anda, isad ikka räägivad. Peale püstoli TT teab ta veel maketi järgi Valter B5, rohkem ta relvi ei tunne. Kaitsja U. Simon poolt esitatud küsimustele, kust tunnistaja teadis, et see on TT püstol, selgitas tunnistaja, et vaevalt isal seda valetada oli vaja, tema teada on ta seda enne vist kuskil vEajakirjas ka veel näinud. Ta nägi seda, siis see oli lahti täitsa võetud ja siis tuli kohe isa ja isa seletas seda täpselt, milleks, mis, mismoodi, ütles ka, et ära küsi, et see ei ole minu oma, aga nagu noorel mehel ikka, tekkis tunnistajal huvi kohe siukse asja vastu, et ikkagi püstol. 26 Granaati nägi ta ise, see oli isa käes autos, isa talle küll granaati ei näidanud. Auto seisis maja ees, tähendab maja ja sauna vahel nagu tavaliselt, autouks oli lahti ja ta lihtsalt vaatas ja, siis nägi isa käes granaati, pärast ta küsis selle kohta, et, mis, mille jaoks see granaat oli mõeldud. Kui isa ja Märt omavahel rääkisid, siis ema oli tavaliselt ikka toas, köögis, saunas või seal ligidal, sest ta elas samal aadressil. Sportpüssi kirjeldas AKjärgmiselt: et põhimõtteliselt nagu pumbamehhanismiga, ta ei tea, kas see on õige sõna nagu pumppüss. All on nagu eraldi toru, kuhu sisse läksid salv ja 12 padrunit ja kolmas läks nagu pesasse kohe, et tavaline sportpüssi kaliiber, ta ei tea, mis see number võib olla, aga Belgia oma. Seda ehitust teab ta nii täpselt, sest ta on seda ise niivõrd palju näinud. Ta oli koguaeg isal kõrval, aga ise lahti võtnud ei ole, sest siis oli ta selleks natukEliiga noor. Seda, et salve mahub 12 padrunit teab ta sellepärast, et ta on isa kõrval istunud, ta on ise näinud, palju isa on sisse pannud, ta on näinud, kui ta - isa on seda puhastanud, ta räägib, et tunneb seda, õigemini tundis seda relva päris hästi. Isa tavaliselt lasi selle püssiga märki ja seda igal pool nii maal, Kuusalus. Kaitsja poolt esitatud küsimusele, kas kohtu poolt XVIII köitest tl. 34 avaldatud on kiri tema poolt kirjutatud emale vastas tunnistaja AKjaatavalt, selgitades selle juurde, et isikud ülikõrgest organisAioonist ongi tema teada terve Kaitsepolitsei, märkides, et need isikud ülikõrgest organisAioonist pidid tema ema juures käima, et tunnistus võtta Märt Ringmaa ja isa kohta. KAPO uurijad talle midagi ei lubanud. Miks nad kõigepealt tema juurde tulid, ta ei tea, tema teada käidi kõikide sugulaste juures. KAPO uurijad ütlesid, et nad lähevad ta ema juurde ning nad soovisid, et tema – AKtunnistaks täpselt nii nagu asjad olid, et räägiks, mida teab. Ausas tunnistuses ei leia ta midagi imelikku. KAPO uurijad ei lubanud teda avavanglasse paigutada, vaid ta ise üritas, aga pole kuhugi saanud, paljusid aidatakse, aga teda siiamaani mitte. Kirjutas ta teistmoodi, sest seda ta lootis. Jalule on teda juba sellega aidatud, et ta on oma elustiili muutnud, selgitades, et kui ta poleks tunnistanud, siis võib-olla oleks ta vana eluviisi juures üldse. Selgitades kaitsjale, et see tähendab, kuna ta on oma elustiili muutnud ja elab hoopis teist elu, siis sellega on juba väga palju aidatud, seda on väga raske lahti seletada. Põhimõtteliselt oled juba korra astunud kriminaalsest maailmast välja hoopis teise elustiili peale ja sa tead, et lävid selliste inimestega nagu KAPO, siis hoiad oma käed kuritegevusest elulõpuni eemal. Nendega ta ei lävinud mitte tihti, aga enne ikka käidi, seda siis, kui ta kinnipidamisasutuses viibis. Selgitades kaitsjale, et uurijad ikka alati käivad. Teda on karistatud vist 6 korda varguste eest, KAPO uurijad käisid tema juures, kui ta Märt Ringmaa kohta tunnistusi andis ja nad ei ole talle midagi lubanud. Tänu sellele, et ta on lävinud KAPO-ga ta enam kuritegevusega ei tegele ja ongi jalul, seda on väga raske seletada. Enne käis ainult kurjategijatega läbi, aga praegu käib ta väga paljude politseinikega läbi, rääkides viimastega juttu, varem pani ta jooksu, kui politseiniku nägi. Ta ei ole loomulikult mitte KAPO palgal, ta ei ole kunagi KAPOst ega politseiasutusest raha saanud. Ta mõjutas ema ütlusi andma sest, et viimane tõtt räägiks, aga ega seal ei olegi millegagi mõjutatud, seal ei ole üldse mõjutust. KAPO oleks tema ema aidanud samamoodi, tema – AKon oma ema elu ka natukEära rikkunud ja tast sõltub nüüd ta ema tulevik samamoodi. Riigiprokuröri poolt teisesküsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja AKütlusi selle kohta, et vargused, mille eest teda on karistatud on ta enamuses toime pannud igalt poolt, võibolla on ka kunagi kodunt mõne pisiasja varastanud, kuid karistatud teda selle eest ei ole. Märt Ringmaalt ta midagi varastanud ei ole, aga ühe maali on ta võtnud, aga see lubati talle ja ta ei teadnud, et see Märt Ringmaa oma on. Seda lubas vanaema siis, kui ta elus oli ja selle eest lubas veel Märt Ringmaa tunnistajal kõrvad peast ära lõigata, kui ta seda maali kohe tagasi ei too. Kahjuks ta ei 27 saanud seda kätte, sellepärast et ta tõesti teadis, et see oli lubatud ja vanaema ka ei öelnud, et see Märdile kuulub, aga see moment, kui kõrvad lubati ära lõigata, ta usub, et seal oli rohkem kui tõsi taga, sest et niukest pöörast pilku pole ta veel varem kunagi näinud. No kõrvad on tal alles, tal on õnneks läinud siis. Selle maali müüs ta antikvariaati edasi, vanaema teadis sellest. Mis aasta see oli, seda ta kahjuks ei mäleta, siis ta oli 17-18 aastane, kui palju ta raha sai, sellele vastusele jääb ta kahjuks võlgu, sest asju oli palju, seal oli mingeid vaagnaid. Nad käisid niimoodi, et nad kohe ostsid, talle maksti protsenti, et niimoodi konkreetset summat ta ei oskagi öelda. Narkootikume ta tarbinud ei ole, korra on proovinud, aga see oli väga ammu ja ei meeldinud. Süüdistatava Märt Ringmaa poolt esitatud küsimustele andis tunnistaja AKütlusi selle kohta, et ta vabanes karistuse kandmisest 8 mail 2007, kinnitades, et vabaduses on ta nüüd viibinud üle kuu aja. Oma isa JKga sai ta läbi hästi. Isa autodega on ta sõitnud küll luba küsimata, aga ka tagasi viinud, sellest ei ole probleemi olnud ja tavaliselt tal lubati. Ära ajanud isa autot ta küll ei ole. Enda teada ta oma vanaemalt EKKlt varastanud ei ole, selgitades, et vanaema on talle ise raha andnud kui ta on küsinud, vanaemaga ta lihtsalt ei saa praegu läbi, ning viimane võib ka tema vastu olla. Tunnistaja mäletab, kuidas teda toodi pagasiruumis Rakverest Tallinna, selgitades, et kui ta päris ausalt ütleb, siis ta tänapäevani pole aru saanud, mis seal oli, sellepärast, et talt nõuti raha mingisuguste 500 dollariliste eest, mida ta olevat kellelegi müünud, mida ta ka tema – Märt Ringmaa kuuldes muideks, helistas ja kontrollis, et sellist raha pole olemaski ja tema – Märt Ringmaa peaks seda ise ka väga hästi mäletama. Tunnistaja AKkinnitas, et süüdistatavalt ei ole ta küll midagi varastanud, isegi mitte raha taskutest, selgitades, et ta poleks julgenudki seda teha teades Märt Ringmaa iseloomu. Märt Ringmaa mõõteriistade kohta selgitas tunnistaja A K, et ossinograafide kohta ütles isa, et need on tema oma, osad olid vist katki, isa ütles, et need ei tööta ja pole mõtetki korda neid teha ja siis tunnistaja võttis need lahti, võttis välja teatud elemendid. Tunnistaja AK kinnitas süüdistatava Märt Ringmaale, et osad mõõteriistad peaks alles olema jah, aga raha vargust taskust ta loomulikult eitab. AS Arpos töötas ta vist millalgi enne
52. Ära tuli ta sealt, sest 2000 krooni palk ei olnud piisav, palka ei makstud ka õigel ajal välja ja ta ei saanud veel viimast töörahagi muidu kätte, kui palus teiste inimeste abi. Tema isa töötas ka ikka sel ajal. Lõhkeainetest, mis seal segati, mäletab tunnistaja salpeetrit ning ta teab nii palju, et sellest tehakse püssirohtu, aga mis temaga rohkem tehakse, seda ta ei tea. Mis sinna salpeetrisse lisati ega ta ei näinud, ei teadnud. Teab et oli veel kollane väävel ja seal oli palju purke, aga ta ei tea, mis need kõik olid, sest kahjuks ta ei jaga keemiat nii hästi, aga seda ta teab, mida isa rääkis – kollane väävel. Tunnistaja mainis niisugust protsessi nagu nitreerimine, kuid mida see endast kujutab ta ei oska seda täpselt öelda, aga isa jutu järgi ta mäletab, isa oli küll tark nendes asjades, et näiteks nitreeritud papp vist pidi dünamiit olema. Isa seletas talle ka küllaltki lihtsalt, et ta aru saaks, aga tema ei jagagi nendest midagi. Kas see dünamiit plahvatas ka, seda tunnistaja ei tea. Süüdistatavale kirjeldas tunnistaja AKeelnevalt mainitud pommi veel järgmiselt, et see oli ikka mehhaaniline, isa ütles alati mehhaaniline, et mehhaanilist äratuskella on vaja. Lõhkeseadeldist ta näinud ei ole, aga ta on kuulnud, isa seletas talle täpselt, konkreetselt detailselt ära. Märkides, süüdistatavale, et kellad on ju erineva suurusega ning, kas see mahuks nt 100 mm torusse, 10 cm läbimõõduga torusse ära ta tõesti vastata ei oska. Tunnistaja AKkinnitas kohtus süüdistatava Märt Ringmaale, et tema – AKsugulasi st emapoolseid sugulasi on ülekuulatud selles kriminaalasjas, vähemalt niipalju kui ta teab, aga ta võib ka ebatäpselt teada, aga tema teada kuulati vist kõik üle, ta arvab küll jah. Tunnistaja AKkinnitas riigiprokurörile, et ka Märt Ringmaa töötas AS Arpos, valveelektrikuna. 28 Teisesküsitluses vastas AKsüüdistatava Märt Ringmaa poolt esitatavatele küsimustele, et ta küll tahtis, aga kahjuks ei saanud sõjaväes teenida, samuti kahjuks ei ole ta Eesti Kaitseväes teeninud ning ega ta ikka „Kukk“ ei ole küll. Kas ta kujutab ette, milline on käsigranaat, milline on ta põhimõtteline ehitus, vastas tunnistaja süüdistatavale, et neid näitab pidevalt igal pool telekas. Mitme sekundi pärast, kui pika viite järel granaat detoneerub, kui see splint välja võtta, seda ta ei oska öelda, sellega ta võib kindlasti eksida, sest ta seda tõesti ei tea. Tunnistaja MRpoolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.06.2007.a toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et tema töötab Tallinna Transpordiametis peaspetsialistina, süüdistatavat Märt Ringmaad tunneb ta niipalju kui meedia kaudu. Riigiprokurör M. Kurm´i poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis MRütlusi selle kohta, et 1994.a töötas ta Harju Politseiprefektuuris ja nimelt teenindas Kuusalu valda, oli vanemkonstaabli ametikohal, hiljem samast aastast oli abikomissar. A K’it tunneb ta päris hästi - juba sellest ajast peale, kui tunnistaja alustas tööd Kuusalu vallas, ta on seal samas elanud kogu elu, selgitades, kui ta hakkas teenindama kordnikuna seda piirkonda, siis peale seda hakkas AK talle silma kui pisikEkrutskitega poiss, mis pärast kasvasid üle muidugi juba kuritegudeks, alguses olid A Kl pisemat sorti vargused, märkides, et samas, mis viimase juures nagu imestama pani oli see, et alati kui ta nendele vahele jäi, siis tunnistas ausalt kõik ülesse selle nagu asi oli juhtunud. Selliste puhul on see väga haruldane ja ta tunneb seda perekonda ka teisiti. Aastat ta ei mäleta, aga see oli kas 84-85.a. või midagi, kui tal oli kuulutus üleval, ta soovis osta korterit Kuusalusse Kiiu ja JKpakkus, et nad müüvad oma korteri maha, kuna nad lähevad kuskile Lääne-Virumaale talumajja elama. Tunnistaja MRvastas kaitsja U. Simon poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele, et kuna sellest on niivõrd palju aega möödas, siis mitu korda ta on AKkahtlustatavana kinni pidanud, neid kordi ta meeles küll pidanud ei ole, et kas AKoli haldus - või kriminaalkorras kinnipeetud, aga ta teab, et päris mitmel korral, kui sai teda kriminaaluurija ja kaitsja juuresolekul vist üle kuulatud kahtlustatavana, andis ta seal väga tõesed ütlused iga oma teo kohta. Mis põhjusel oli AKhalduskorras kinni peetud ta ei mäleta, võis olla see alkoholi tarbimine, võis olla see suitsetamine või iganes mis, aga tal meeldis ka öisel ajal ringi luusida. Tema ei tea seoseid A K’i ja narkootiliste ainete vahel tema ajal seda neid ei olnud A Kl oli rohkem alkoholiprobleeme. Kaitsja poolt esitatud küsimusele, et kas ta teab, millised sidemed võisid valitseda A K’i ja tema perekonna liikmete vahel, kuidas viimasel perekonnas isa-emaga suhted olid, märkis tunnistaja M Reiska, et talle tundus, et nad hoidsid väga kokku, et usaldus neil omavahel oli, sest et väga palju tundsid - nii JKkui ka ema - muret tema- AKkäekäigu vastu, aga noh, kui poiss on läinud, siis teda vägisi kinni ei hoia ja nemad püüdsid ka mõjutada omal ajal. Kaitsja esitatud küsimusele, millal ta viimati A K’iga kohtus, selgitas tunnistaja, et kui ta ei eksi, siis oligi see peale eelmist kohtuistungit, tähendab ta nägi siis viimast ja ei tundnud teda ära. Tunnistaja K– E K andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 14.11.2007.a. toimunud kohtuistungil läbiviidud kaugülekuulamise käigus ütlusi selle kohta, et tema on Märt Ringmaad näinud 5 korda, Märt Ringmaa käis ikka vahel ta poja juures. Märt Ringmaa jättis talle väga hea mulje, viimane oli intelligentne, soliidne, ta tõesti ei oska ütelda, ta ei teagi, kus Märt Ringmaa 29 elas, ta ei tea mitte midagi. Kohtuliku menetluse käigus vastas tunnistaja K– E K kohtu poolt küsitud, riigiprokuröri esitatud küsimustele, et tema abikaasa OOnägi Märt Ringmaad sama palju kui tema, võib-olla isegi vähem, teda ei polnud vahel kodus. Tunnistaja lapselaps A K, keerutas selle supi kokku, viimane on igavEpätt, ta on nii palju varastanud, ta on nii palju teda osatanud, viimane on isa peale laimu rääkinud, AKtuli vanglast välja ja helistas ja tema ütles, et „kuule, mis asja sa teed, ma pole midagi teinud, ma kaeban selle prokuröri kohtusse, kaeban ajalehed kohtusse“. Tunnistaja K– E K kinnitas, et tema abikaasa OOja Märt Ringmaa olid kohtunud mõned korrad. Omavahel läbisaamise kohta selgitas tunnistaja, et nad istusid kõik koos, rääkisid juttu, istusid, rääkisid juttu. Sõbralikult, ei olnud seal kaklust, ta oli lihtsalt liiga intelligentne, et kakelda. Kohtu poolt esitatud küsimusele, kas ta majahoovis - Valgevase 16 hoovis oli midagi maha kaevatud, maetud, märkis tunnistaja, et ta naerab selle peale, selgitades, et sõjaaegu mees oli 12aastane, no poisikestega koos, ega tema ei tea, viimane niisugune, et rääkis ja ta veel kiitis teda, tema ütles täpselt, et nii lollid, ah lastevembud. Olid siis mingisugused padrunid, need on ammu aegunud, uurija Kaasik käis siin kontrollimas, siin käidi politseiga kontrollimas. Küsimusele, kas ta abikaasa ütles talle, mis asjad need on, mis seal maha olid maetud, selgitas tunnistaja K– E K, et need olid pisikesed, ta ise nägi ka, abikaasa hakkas seda aeda kaevama, pisikesed mustad junnid tulid välja, viimane ütles, et jah poistega, et siis võib-olla kuskil seal laiali vedelesid ja nemad tõid omale aeda ja siis nad mAid maha ja ütles, et hakkas kaevama ja siis ütles, et näed, kus me lolli vembud on, siin käis koer, siis nad käisid selle aparaadiga, mitte midagi, see oli selle poisi keerutus. Küsimusele, kas ta abikaasa OOsoovis Märt Ringmaa käest midagi osta vastas tunnistaja, et Ooli niisugune, et tema ütles, et tema tahab omale revolvrit saada ja tema – KE K ütles, et sina ei tohi seda omale saada, sellepärast, et sina oled nii närviline, et sa lased teise inimese valuga tedagi maha, nojah võibolla ta Märdile jah rääkis, et küll ta – OOtahaks omale saada, aga mingisugust ostmist, mingisugust kauplemist seal ei olnud. Kohtuliku menetluse käigus vastas tunnistaja K– E K kohtu poolt küsitud, kaitsja U. Simon esitatud küsimustele, et AKon talt nii palju varastanud, et ei oska nimetadagi, märkides, et üks asi peab olema seal Es arhiivis alles, selgitades, et nad olid maal suvel puhkusel - abikaasa ja ta poeg, selle poisi isa ja tulid tagasi, neil oli sisse murtud 16 000.- eest viidi ära ja tema – K- E K ei julgenud prokurörile ütelda, et see oli ta lapselaps ja niimoodi viimane jäi ja kadus see asi ära, aga AKon talt varastanud ära laulatussõrmused, raha, tolmuimeja, ta ei saa nii palju rääkidagi, kui palju see poiss on varastanud. Märdilt varastas ju selle kalli maali ka ära ja sellepärast AKkannab viha, seda sellepärast, et Märt Ringmaa ütles, et ta veel näitab sellele poisile, et kas ükskord saab poisist inimene. Küsimusele, millesse suri JK, vastas tunnistaja, et JKleiti tänavalt, ta oli vähihaige. Politsei ütles, et süda, aga millesse tegelikult suri, seda ta tõesti ei tea. Milliseid ravimeid JKtarvitas, seda ta küll ei tea, ega JKväga palju ravimeid üldse ei kasutanud, viimasel ajal JKei töötanud, tema oli rohkem tunnistaja ülevalpidaja, aitas teda siin, aga elas üleval teisel korrusel, mitte ei elanud nendega koos. Tunnistaja kinnitas, et JKl oli süda haige, tal oli enne infarkt. Kas JKtarvitas südamerohtusid, seda ta ei oska ütelda, võib-olla tõesti, ta ei mäleta ju ka enam. Eks siis midagi ikka tarvitas, sellepärast JKoli ju noor, kui tal see esimEinfarkt oli, viimane kukkus ju tänaval kokku. 30 Tunnistaja IGV andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 15.06.2007.a. toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema Märt Ringmaad ta ei tunne. Kaitsja U. Simon ´i poolt esmasküsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja IGVütlusi selle kohta, et ta tunneb Jja A Kt, selgitades, et Jkunagi remontis tema Žigulit ja tuttava kaudu sai ta viimast tundma, A aga on tema poeg ning käis oma isaga vahel kaasas, tunneb ta neid 2000.a., võib-olla 1999.a. või sinna kanti. JKja tema omavaheliste suhete kohta selgitas tunnistaja IGV, et ega nad eriti läbi ei käinud, ei olnud nagu vajadust. Tunnistaja kinnitas kaitsjale, et JKtal otseselt lõhkeainet ei küsinud, selgitades, et see eelmine kord oli nii, et uurija pani sõnad selliselt, aga päris nii see ei olnud. JKkuidagi küsis, aga otseselt sellist juttu ei olnud. Uurija siis lõpuks ütles, et paneme nii, et neid ei ole tarvis, et need ütlused on niikuinii ainult tal tarvis. Kaitsja U. Simon esitatud küsimusele, mis tasandil neil juttu lõhkeainest oli, kui viimane otseselt ei küsinud, selgitas tunnistaja IGV, et see on nii ammu, et niimoodi täpselt ei oskagi mäletada, aga tema JKlõhkeainet muretsenud, andnud, müünud ei ole. JK ta detonaatoreid müünud ei ole. Kaitsja paludes tunnistajal iseloomustada A Kt, märkis viimane, et AKon valetaja, eriti ei tea ta midagi, aga kui võimalik varastab ja ükspuha, kelle tagant. Tal oli kunagi mingi asi, mis läks kaduma, aga pärast Jtõi tagasi ja vabandas, aga ta ei mäleta mis seal oli, mingi tööriist garaažist kadus korraks ära, sest teisi tal ei käinud. Kas ta isa tagant on midagi varastatud, seda ta ei oska öelda. Tunnistaja selgitas, et tema elabki Jja A K ühes külas, umbes 2-3 km vahet. Samuti kinnitas tunnistaja kaitsjale, et JKon talt raha laenanud, AKon küsinud, aga ta teadis, et viimane on selline, et kui laenad ei anna kunagi tagasi. AKon talle kunagi müüa pakkunud varastatud telefone, tema teada üht autot, see oli ka kuskil pihta pandud, aga ostnud ta talt ei ole. Tema arust sõitis AKka JKautoga, kas viimane oma ise autoga avarii teinud on, seda ta ei tea. Riigiprokurör M. Kurm poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja IGV ütlusi selle kohta, et JKga oli juttu sellest, et kopratammid on vaja hävitada, aga uurija pani siis, et on vaja lõhata, aga nii see otseselt ei olnud, uurija ütles, et need ütlused jäävad ainult temale enda tarbeks, et neid ei ole kohtus üldse vaja, et võime siia need ütlused julgelt panna. Riigiprokuröri taotletud, kaitsja nõusolekul ja kohtu avaldatud (I kd. tl. 138-142) tunnistaja Ivo Gabriel Väli eeluurimisel kahtlustatavana antud ja protokollitud ütluste kohta ja nimelt „JKkohta võin öelda niipalju, et sel ajal, kui ta minu autot remontis, küsis ta minu ühel päeval käest lõhkeainet. Lõhkeainet küsis Jminu käest kopratammide õhkulaskmiseks. Kas tema elukoha läheduses oli kopratamme või mitte, ma ei oska öelda. Minu elukoha läheduses kopratamme ei ole. Miks JKjust minu poole pöördus lõhkeaine ostmise sooviga, ma ei oska seletada. Ta küsis minult üksnes lõhkeainet, täpsustamata, millist liiki lõhkeainet tal vaja läheb. Minul ei ole mitte midagi kunagi olnud ei lõhkeainet ega deotnaatoreid. Jutuajamine lõhkeaine teemal jäi minule meelde sellepärast, et jutt oli kopratammidest, mida vaja õhku lasta, sest ei minu ega ka Jaagu elukoha läheduses ma ei teadnud kobraste elukohti. Jelas minu elukohast ca 3-4 kilomeetrit eemal metsa sees“, selgitas tunnistaja, et K rääkis, et vaja on hävitada kopratamme, hävitada ära, aga niimoodi see asi ei olnud, et mingit lõhkeainet, uurija pani ise need sõnad niimoodi paika. Temal on vaja enda jaoks neid, et see ei lähe kohtusse ega tähenda mitte midagi. Kuna ta oli esimest korda kinni, siis oli ta pinges, ei pannud tähele, mis sinna kirja sai. Tema juures tehti ka 31 läbiotsimine ja politsei leidis 4 relva ja laskemoona, palju laskemoona oli, seda ta öelda ei oska, ta ei lugenud neid, need ei olnud otseselt tema omad, aga oli umbes üle
53. Riigiprokuröri poolt esitatud küsimusele, kas JKrääkis millegi lõhkamisest või õhkamisest vastas tunnistaja kohtus, et viimane rääkis rohkem hävitamisest, et on vaja kopratammid hävitada ära. Tunnistaja IGVmärkis, et see äri mille juht ta on tegeleb metsa väljaveoga, planeerimistööd, kaevetöödega, selgitades, et sai muretsetud üks kopp, et kui on vaja trasse kaevata, kanalisAioone teha, mahuteid maa sisse panna, autot laadida. Süüdistatav Märt Ringmaa kohtuliku uurimise käigus tunnistaja soovinud. IGVle küsimusi esitada ei Tunnistaja KRpoolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 23.08.2007.a. toimunud kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et süüdistatav Märt Ringmaa on tema jaoks lahutatud abikaasa, laste isa, abielu on lahutatud vist alates 1977.a., käesoleval ajal nende omavahelised suhted – ta ei oska öelda, igal juhul viimane aitas teda, õigemini aitas oma lapsi sellega, et organiseeris oma tütre lapsega sinna Sütiste tee korterisse, Raasiku maja jäi pojale, vihavaenu teatud mõttes ta vastu on, samas ei saa öelda, et ta ikka vihane on, kohtule saab rääkida tõtt. Kaitsja U. Simon esmasel küsitlusel esitatud küsimustele, andis tunnistaja KRütlusi selle kohta, et praegu tema päris Raasikul ei ela, vaid Sütistes, selgitades, et suvel on ta Raasikul vahest 2 nädalat korraga ka. Tema teadis, et Märt Ringmaa käis peale nende lahutust tööl nii viimane talle ütles, viimasel oli mingisugune Vilniuse kontor. Kellena töötas, ta ei tea, mingi elektri või automaatikaseadmete ülesseadistajate ülemus või – täpselt ta ei tea, juttu oli, aga ega tema – KRei mäleta seda. Siis töötas ta kunagi veel Maratis, siis kui nad abiellusid, siis oli Maratis ja veel töötas mingis firmas Orpus või Arpus, väimehe käest ta küsis ja väimees ütles, et see on see firma, kus Märt töötas ja töötas K Jja K Jaagu poeg ka, kes olevat varguse pärast sealt minema löödud seda rääkis väimees. JKoli tema – KR õe abikaasa. JK elas algul Õismäel ja sealt läksid Kiiule, viimane oli seal katlamaja juhataja, kui ta ei eksi, Märt võib-olla teab paremini ja sealt siis, kui tuli Eesti valitsus, siis läks JKema juurde, tähendab oma ämma juurde koos Maiega. J Raasikul elanud ei ole, aga on seal käinud, ta tassis sinna oma auto osi ja eriti peale seda, kui ta oli sunnitud sellele M Reiskale müüma oma korteri ära, siis oli vaja ruttu teha puhtaks, siis ta tassis sinna igasugu asju, autoosi ja muud träni, täpsemalt tunnistaja ei vaadanud. A K’it teab ta teda väiksest saadik, siis oli ta niisugune tore poiss, aga kuskil 7-s klassis jäi ta toppama, siis ta hakkas kurameerima ühe tüdrukuga, sellega oli tal laps. A on valetaja, varastaja väljapressija, tunnistaja ei teagi teist niisugust inimest, kuid kahjuks on ta tema sugulane ja paha on rääkida inimesest halvasti. Ta võib tuua sadu näiteid, kus A on petnud ja varastanud ja isegi oma isa tagant ning kunagi on teinud nii palju pahandusi oma isale. A pärast oli isa sunnitud ära müüma Õismäe korter, ühetoalise. Siis oli J kuigi palju raha ja AK ütles, et ostam