Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik Jaak Rünk pani väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. 8.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse §-s 7435 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Jaak Rünk. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Tegemist on seadusandja poolt menetlejale antud õiguse, mitte aga kohustusega. Menetlusalusel isikul ei ole seega õigust väärteomenetluse lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel ning menetlejale ei saa ette heita seda, et ta on menetlenud väärteoasja lõpuni. Väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS §-st 202. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. KrMS-s §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Kohus ei pea võimalikuks väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, sest kohtu arvates ei ole antud juhul neid kriteeriume, mis seda lubaksid, kuna tegemist on suhteliselt levinud liiklusalase õiguserikkumisega. Liiklusseaduse § 7435 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.
lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 6 kuuskümmend krooni. Menetlusalusele isikule Jaak Rüngale kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseaduse § 7435 lg 1 alusel määratud rahatrahv 37 trahviühiku ulatuses, s.o. 2220 krooni on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suurem.
lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna vanemkonstaabel Ave Uue on otsuses 03.07.2008 väärteoasjas nr: 2590,08,006088 nimetanud, et karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid on arvestatud. Kohus leiab, et üksnes otsusesse märgitud sõna „arvestatud“ põhjal ei ole võimalik järeldada, mida on menetlusaluse isiku Jaak Rünga karistust raskendava ja kergendava asjaoluna arvestatud. Kohtu arvates menetlusaluse isiku Jaak Rünga karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud sootuks puuduvad. Kohtuväline menetleja on vastulauses esitatu jätnud otsuse tegemisel arvestamata, kuna vastulauses öeldu, on ilmses vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Menetlusalust isikut Jaak Rünka on varem väärteokorras 2-l korral karistatud, kusjuures nimetatud väärteo toimepanemise ajal oli tal kehtiv väärteokaristus (rahatrahv 600 krooni) analoogse väärteo toimepanemise eest (tl 19). Seega järeldub sellest, et varem määratud karistus väiksema rahatrahvi näol ei ole suutnud panna menetlusalust isikut Jaak Rünka hoiduma liiklusnõuete rikkumisest. Eraldi väärib kohtu arvates ära märkimist asjaolu, et tegemist ei ole vähetähtsa liiklusalase väärteoga, mille eest määratavad karistused võiksid ja peaksid olla väikesed, sest turvavarustuse nõuetekohane kasutamine on eriti oluline liiklusohutuse tagamise seisukohalt, sest see võib päästa nii juhi enda kui ka kaasreisijate elu ja tervise. Seega on karistuse määramisel lähtutud ka õiguskorra kaitsmise huvidest, arvestades selle üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Menetlusalusele isikule Jaak Rüngale on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja. Kohtuväline menetleja ei ole kohtu arvates oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust. Kuna VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu üksnes väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 pdes 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel, jääb menetlusaluse isiku Jaak Rünga poolt kaitsjale makstud tasu summas 3000 krooni tema enda kanda. 9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, 133, 134, 135 jätab kohus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna vanemkonstaabli Ave Uue 03.07.2008 otsuse väärteoasjas nr: 2590,08,006088 muutmata ja Jaak Rünga kaebuse rahuldamata. Kohtunik: /allkiri/ Heli Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 11. veebruar 2010. a. Nooremreferent Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.