4-09-20265/6

4-09-20265 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.novembril 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja kl 12.45 Väärteoasja number 4-09-20265 Kohtunik Viktor Brügel Kohtuistungisekretär Elina Huobolainen Väärteoasi Andres Tanni kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabli Margus Pihli 08.09.2009 otsuse peale väärteoasjas 2302,09,013505 Kaebuse esitaja Andres Tann IK 36707010252, elukoht xxx, töökoht H I OÜ, juhatuse liige, EV kodanik Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus (Rahumäe tee 6 Tallinn15074) Asja arutamise aeg 24.11.2009 kl 12:00 Istungil osalesid Kaebuse esitaja Andres Tann Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §§dest 132 p 1, 134 ja 135 kohus otsustas: Jätta Andres Tanni kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabli Margus Pihli 08.09.2009.a. otsus väärteoasjas nr 2302,09,013505 Andres Tanni suhtes muutmata. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (kuni 01.12.2009). Kohtuotsus koostatakse tervikuna kassatsiooniteate saamisest 15-ndal päeval ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 (seitsme) päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud 08.09.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2302,09,013505 karistas Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel M s Pihl Andres Tanni liiklusseaduse (LS) § 74'31 lg 1 alusel põhikaristusena rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 9000 krooni ja 74'31 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega seitsmeks kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Andres Tann 08.08.2009.a kell 09:15 Harju maakonnas Tallinna linnas Haabersti linnaosas Õismäe tee 113 mootorsõidukit MB ja osales liiklusõnnetuses Õismäe tee 113. Juht lahkus mootorsõiduki juhina liiklusõnnetuses, milles põhjustati ainult varaline kahju ja ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeskirja § 227 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 74'31 lg 1 järgi. Andres Tann esitas eelnimetatud otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas Põhja Politseiprefektuuri otsuse, taotledes muuta väärteoasjas tehtud otsust ja leevendada talle määratud karistust, tühistades lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise 7 kuuks. Kaebuse kohaselt helistas kaebajale 08.08.2009 kl 09 ajal tema astmahaige 75 aastane ema ja ütles, et tunneb end väga halvasti. Kaebaja hakkas kartma ema tervise pärast ja jättes oma asjaajamised sinnapaika, sõitis ema juurde. Kl. 09.15 paiku Õismäe tee 113 toimus liiklusõnnetus kaebaja sõiduki ja autobussi vahel, kuna bussijuht ei andnud kaebajale teed ettenähtud kohas. Avarii tagajärjel sai kaebaja sõiduk tugevasti vigastada. Bussijuht, kes avarii põhjustas, hüppas bussist välja ja tuli tänavale karjudes ja ähvardades. Kaebajale tundus, et bussijuht tahab temaga kakelda ja hoidis käes metallkangi või varda moodi asja. Kaebaja sai aru, et avarii toimus tema süül, kuid ei tahtnud klaarida suhteid bussijuhiga, seda enam, et talle jäi mulje, justkui tahaks bussijuht teda rünnata ja tekitada talle tervisekahjustusi. Kuna kaebajale tegi muret ema elu ja tervis, otsustas ta oma teekonda jätkata ja ema juurde jõuda. Kaebaja kirjutas 20.08.2009 politseile avalduse, milles palus mitte talt ära võtta juhtimisõigust, kuna ta annab tööd 32 inimesele. Kaebaja leiab, et avarii tekitamises tema süüdi ei ole ja peab süüdlaseks bussijuhti. Kaebaja leiab, et ei ole süüdi selles, et ei jäänud avariikohale ootama politsei saabumist, kuna omas selleks mõjuvaid põhjuseid, ema haigestumine ja hirm bussijuhi oma voli ees. Liiklusõnnetuse korral kulub politsei kohalesaabumiseks ja juhtunu vormistamiseks mitte üks tund. Ema juurde jõudmiseks oli kaebajal aega vaid mõned minutid. Avariiga ei tekitatud kellegile tervisekahjustusi ja varalist kahju sai ainult kaebaja ise. Liikluseeskirjade kohaselt avarii tekitamises kaebaja süüdi ei olnud. Kaebaja töö on seotud igapäevaste sõitudega tema firma erinevatele objektidele nende pidevaks hooldamiseks. Tal on kolm juuksurisalongi ja üks autokäsipesula, kus kokku töötab 32 inimest. Kaebaja töötab igal päeval, kaasa arvatud puhkepäevadel ja läbib autoga keskmiselt 150 km päevas. Kui kaebajalt võetakse juhtimisõigus ära, siis kõik need 32 töötajat jäävad tööst ilma. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde ning palus talt juhtimisõigust mitte ära võtta. Kaebaja ütluste kohaselt töötab tema ema ühes tema juuksurisalongis administraatorina ja nad elavad emaga ühes korteris. Igal hommikul viib ta ema sadamamarketis asuvasse juuksurisalongi ja õhtul toob ema töölt ära. 08.08.2009 hommikul kl 08 käis ta ära sadamamarketis, et näha, kas kõik on tööle tulnud, ja peale sõitis koju tagasi emale järgi, et teda kl 09-ks tööle viia, kui ema helistas, et tunneb ennast halvasti. Ema põeb astmat ja tal on jalad haiged. Kaebaja oli juba peaaegu koju jõudnud, tahtis enne veel minna Õismäe Maksima poodi, kui juhtus liiklusõnnetus, kokkupõrge bussiga. Kaebaja ei hakanud politseid ära ootama, sest tahtis kiiremini ema juurde jõuda. Kaebaja leiab, et 08.08.09 liiklusõnnetuses oli tegelikult süüdi bussijuht. Kaebaja nõustub sellega, et tegi valesti, kui sõitis avariikohalt ära, kuid peale avariid ta ei ole oma autot varjanud, politseile oli tema telefoninumber teada. Vastuseks kohtuvälise menetleja küsimustele kaebaja selgitas, et seda juhtub tihti, kui ema tunneb ennast halvasti ja 08.08.2009 ta emale kiirabi ei kutsunud. Kui toimus avarii bussiga, siis tema oma sõidukist välja ei läinud ja bussijuhiga ei rääkinud, samuti ei selgitanud bussijuhile, et peab ema tõttu sündmuspaigalt lahkuma. Peale avariid ta lahkus sündmuskohalt kohe ega jätnud bussijuhile oma kontaktandmeid, kuid leiab, et ei ole ennast politsei eest varjanud, sest politseile olid siiski tema kontaktandmed teada. Kohtuväline menetleja palus kohtuistungil jätta kaebuse rahuldamata. Väärtegu on tõendatud. Isikul on 6 kehtivat liiklusalast karistust ja ühel korral on tema suhtes ka lisakaristust kohaldatud. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebuse esitaja suhtes kohaldatud karistus on õige ja proportsionaalne. Väärteoasja materjalid koosnevad järgmistest dokumentidest: sündmuskoha vaatlusprotokoll LÕ 1360, fototabelid 08.08.2009 vaatlusprotokolli juurde LÕ 1360 9-l lehel; väärteoprotokoll AB 1131760, Andres Tanni avaldus 20.08.2009 Põhja PP-le, väärteootsus 2302,09,013505, Salva kahjukäsitluse päring 15.09.2009, karistusregistri teatis Andres Tanni kohta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja, ning hinnanud antud asjas kogutud tõendeid, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja väärteootsus muutmata. Liikluseeskiri § 227 sätestab, et kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Liiklusseaduse § 74'31 lg 1 kohaselt on liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik, karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Lg 2 kohaselt võib süüdlase suhtes lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kaebaja ei vaidlusta, et tema käitumises esinesid LS § 74'31 lg 1 süüteokoosseisu objektiivse külje tunnused, st et ta osales liiklusõnnetuses, mille käigus põhjustati sõidukitele varaline kahju, kuid ta ei kooskõlastanud teise liiklusõnnetuse osapoolega tekkinud kahju eest vastutava isikut ning lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ilma sellest politseile teatamata ja politseid ära ootamata. Kaebaja leiab, et tema käitumist õigustab see, et väidetavalt käitus liiklusõnnetuses osalenud bussijuht tema suhtes ähvardavalt ja tema ema oli kodus tervislikult ohtlikus seisundis, mistõttu ta pidi kiirustama ema juurde. Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 kohaselt on tegu karistatav, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus leiab, et kaebaja väited ei anna alust hinnata tema käitumist õigusvastasust välistavalt, st et tema puhul oleks olnud tegemist tegutsemisega hädakaitse seisundis või hädaseisundis (KarS §§-d 27 ja 28), sest vastavad väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtuvälises menetluses Andres Tann oma avalduses Põhja PP-le 20.08.2009 mingeid asjaolusid bussijuhipoolse ähvardamise või ema eluohtliku seisundi kohta ei märkinud. Kiirabi ta 08.08.2009 emale ei kutsunud, enne ema juurde jõudmist pidas ta võimalikuks veel kauplusest läbi minna. Eeltoodust tulenevalt asub kohu seisukohale, et A.Tanni poolt toimepandud tegu vastab Liiklusseaduse § 74'31 lg 1 süüteokooseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus juhindub Andres Tannile määratud karistuse hindamisel KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse kohaldamisel üld- ja eripreventiivsest eesmärgist. Kohtu hinnangul ei ole A.Tanni poolt esitatud väited arvessevõetavad temale määratud karistuse kergendamiseks, sealhulgas lisakaristuse mittekohaldamiseks. Karistuse puhul ei saa kohus mööda vaadata asjaolust, et A.Tannil on 6 kehtivat liiklusalast väärteokaristust, kusjuures viimane jõusolev karistus sisaldas lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist. Kuigi kohus möönab, et juhtimisõiguse äravõtmine A,Tannilt selliseks pikaks perioodiks nagu 7 kuud võib mõjuda pärssivalt tema ettevõtlusalasele tegevusele, siiski ei saa isiku ettevõtluses osalemine ja selle kaudu töötamisvõimaluste pakkumine teistele inimestele õigustada tema poolt korduvalt liiklusalaste õigusnormide eiramist. Vastupidi, selline isik, kes omab või juhib ettevõtet ning on tööandjaks teistele inimestele, peaks olema liikluses samamoodi vastutustundlik ja eeskuju andev. Asjaolu, et A.Tann on järjest toime pannud liiklusalaseid süütegusid, on küllaldaseks põhjuseks, et tema suhtes kohaldataks lisakaristust selliseks pikaks perioodiks, mis tingib tema puhul juhtimisõiguse taastamiseks ka liiklusalaste teadmiste täiendavat kontrolli. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Andres Tanni esitatud kaebus on alusetu ning see tuleb jätta rahuldamata. Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §§-dest 132 p 1, 134 ja 135 jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Viktor Brügel Kohtunik