5

4-09-25803 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.jaanuaril 2010.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-09-25803 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Aleksandr Agruzov, isikukood 35910200219, elukoht xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja: Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskond, asukoht Tallinna 12, Paide, ametnik Üllar Kütt Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Agruzovi kaebus rahuldamata. Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 24.oktoobri 2009.a. otsus väärteoasjas nr.2500,09,002471 Aleksandr Agruzovi karistamises Liiklusseaduse (LS) § 7447 lg 2 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o. 5400.00 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kaebuse sisu Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 24.oktoobri 2009.a. otsuse nr.2500,09,002471 alusel on Aleksandr Agruzovit karistatud Liiklusseaduse (LS) § 7447 lg 2 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o. 5400.00 krooni, selle eest, et Aleksandr Agruzov juhtis 30.septembril 2009.a. kella 14.04 ajal xxxxxxxxxxx maakonnas xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx-xxxxxxxxxx tee 4.kilomeetril autorongi, esitades kontrollimisel sõidumeeriku salvestuslehed ajavahemikus 17.-18.september 2009.a., kus juhil 24 tunni jooksul oli ööpävast katkematut puhkeperioodi 5 tundi ja 44 min ja ajavahemikus 23.- 24.september 2009.a., kus juhil 24 tunni jooksul oli ööpeävast katkematut puhkeperioodi 8 tundi ja 26 min minimaalse 9 tunni asemel. Kaebuse esitaja palub tühistada eelpoolnimetatud kohtuvälise menetleja otsus. Kaebuse kohaselt ei nähtu vaidlustatud otsusest selgelt ja üheselt, millise süüteo on Aleksandr Agruzov 30.septembril 2009.a. toime pannud ning mille eest on teda karistatud. LS § 17 lg 1 kohaselt peab kohustusliku sõidumeerikuga mootorsõiduki juht esitama sõidumeeriku salvestuslehe kontrolli teostavale politseiametnikule, mida kaebuse esitaja ka tegi, samas on kaebuse esitaja veendumusel, et autorongi juhtimist ning sõidumeeriku salvestuslehtede esitamist ei saa temale süüks panna, kuna sõidumeeriku salvestuslehtede esitamise kohustus tuleneb seadusest. VTMS § 19 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Antud juhul on kaebuse esitajale selgusetu, millise süüteo toimepanemist temale ette heidetakse,millise süüteo osas on menetlus toimunud ning mille eest on teda konkreetselt karistatud. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et Aleksandr Agruzovile süüks pandav LS § 7447 lg 2 rikkumine on leidnud tõendamist ning puudub alus määratud karistuse tühistamiseks. Kohtu seisukoht Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 73 lg 1 p-le 1 on teinud kohtuväline menetleja otsuse Aleksandr Agruzovile rahatrahvi määramise kohta LS § 7447 lg 2 alusel, mis näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhile kehtestatust üle kahe tunni lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest. Erinõuded juhi töö- ja puhkeajale on sätestatud LS § 203 lg-s 1, mille kohaselt sõitjate veoks üle kaheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõiduja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ning juhi ja tema tööandja kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitletavate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.04.2006, lk 1-14). EÜ määrus nr 561/2006 art 8.1 on sätestanud juhi kohustuse kinni pidada ööpäevastest ja iganädalastest puhkeperioodidest. Art 8.2 kohaselt 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi peab juht alustama uut ööpäevast puhkeperioodi. Kui ööpäevase puhkeperioodi 24-tunnisesse ajavahemikku jääv osa moodustab vähemalt 9 tundi, kuid vähem kui 11 tundi, loetakse kõnealune ööpäevane puhkeperiood vähendatud ööpäevaseks puhkeperioodiks. Antud väärteomaterjalidest nähtub, et Aleksandr Agruzov juhtis 30.septembril 2009.a. autorongi ning selle käigus teostati politsei poolt liiklusjärelevalvet, mille käigus vastavalt „Liiklusjärelevalve teostamise korra“ § 9 lg-le 5 kontrolliti sõidumeeriku salvestuslehtede alusel töö- sõidu- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamist. Aluseks on võetud 24-tunnine periood, millest nähtuvalt on vastavalt sõidumeeriku salvestuslehtedele tuvastatud katkematu puhkeperioodi pikkus, mis on vähem kui eelpoolnimetatud 9 tundi, mida ei ole kaebuse esitaja ka ise sisuliselt vaidlustanud. Kaebuse esitaja on leidnud, et kohtuvälise menetleja otsusest ei ole võimalik aru saada, millist rikkumist talle ette heidetakse. Õige on see, kohtuvälise menetleja otsus Aleksandr Agruzovi rikkumise kohta väärteo kirjelduse osas on tõesti raskesti jälgitav, samas on otsuse väärteokirjelduses märgitud, et katkematut puhkeperioodi oli ajavahemikul 17.-18.september 5 tundi ja 44 minutit ja 23.-24.september 8 tundi ja 26 minutit ning sulgudesse on märgitud miinimum 9 tundi. Ka väärteoprotokolli koostamisel on kaebuse esitaja andnud ütlusi, millest võib aru saada, et talle on selge, mida talle ette heidetakse ning eeltoodust lähtudes leiab 2 kohus, et kaebuse esitaja põhjendused selle kohta, et talle on selgusetu talle etteheidetav süütegu, on otsitud ega ole kooskõlas väärteoasjas kogutud tõenditega. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et Aleksandr Agruzovi on õigesti karistatud LS § 7447 lg 2 järgi. Karistuse määramisel on aluseks isiku süü. Aleksandr Agruzovi poolt toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel tuleb arvestada nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid, mida kohtuväline menetleja karistust määrates ei tuvastanud ning neid ei tuvastanud ka kohus. LS § 7447 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Antud juhul on kohtuväline menetleja määranud karistuse veidi alla keskmise määra. Karistuse määramisel tuleb arvestada võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süüteo toimepanemisest ja õiguskorra kaitmise huvisid. Aleksandr Agruzov on varem korduvalt karistatud erinevate liiklusalaste rikkumiste eest, pannes antud rikkumise toime ajal, mil varasemad karistused on kõik kustumata, tegemata kohtu arvates jätkuvalt järeldusi talle mõistetud varasematest karistusest. Eeltoodust lähtudes ei ole kohtu arvates põhjust rääkida ka kaebuse esitaja liiga karmist karistamisest. Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et Aleksandr Agruzovi poolt pandi toime rikkumine LS § 7447 lg 2 järgi. Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust ning õigesti kohaldatud karistuse kohaldamise aluseid, mistõttu tuleb jätta muutmata Aleksandr Agruzovile mõistetud karistus. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, §-dest 133-135 leiab kohtunik, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Ingrid Niinemägi Kohtunik 3