← Eesti

1-08-16101/7

1-08-16101 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2009. a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-16101 (08230112529) Kohtunik Eha Popova Rahvakohtuniku

§ 238

lg 2 alusel ärakandmisele kuulub rahaline karistus 40 miinimumpäevamäära, so 2000 krooni, karistus kustumata, vahistatud 08.08.2008.a. Kaitsja RESOLUTSIOON Owe Ladva 2 Tunnistada süüdi Silver Mägi KarS § 114 p 2,3; 203 ja 404 järgi ja mõista karistuseks KarS § 63 lg lg 1 alusel 15 (viisteist) aastat vangistust, KarS § 266 lg 1 järgi 6 (kuus) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 63 lg 2 lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga liitkaristuseks 15 (viisteist) aastat vangistust. ning mõista Tõkend – vahistamine – jätta endiseks ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 06.08.2008.a. Välja mõista S. Mägilt riigituludesse sundraha 10875.- krooni ja menetluskulud 59121,60 krooni. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 AS SEB Pank viitenumber

  1. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Välja mõista S. Mägilt 6110.- krooni MK(ik XXX) kasuks; 5000.- krooni A N (ik XXX) kasuks; 7139.- krooni K K (ik XXX) kasuks; 348 RP ( ik XXX) kasuks. Asitõendid – 2 DVD plaati - jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD Silver Mägi süüdistatakse selles, et tema 05.08.2008.a ajavahemikul 23.30-23.42 tungis valdaja tahte vastaselt Tallinnas XXX majja, avades käega läbi välisukse katkise aknaklaasi seestpoolt ukselingi alla vajutamisega maja XXX tänavapoolse välisukse, misjärel sisenes majja. Seega on Silver Mägi toime pannud KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku sissetungimise. Samuti tema 05.08.2008.a ajavahemikul kell 23.30-23.42 olles sisenenud XXXTallinn asuvasse 8 korteriga puumajja, mis asus tiheda asustusega puumajade elamurajoonis ning teades, et majas viibivad selle elanikud ning et tegemist on hilise kellaajaga ja inimesed võivad juba magada või olla magama jäämas, süütas lahtise tule allikat, s.o. tikku kasutades tagumise trepikoja, pannes põlema seal asuva kivivilla, millest tekkis ulatuslik tulekahju ja mürgine vingugaas, mille tagajärjel ei pääsenud inimesed korteritest välja. Oma sellise tegevusega tappis S.Mägi üldohtlikul viisil enam kui kaks inimest, s.o. maja teise korruse korteris nr 6 olnud AK, TN ja SS, kes surid saadud vingumürgitusse samas kohapeal. Seega pani Silver Mägi toime KarS § 114 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tapmise, kui see on toime pandud üldohtlikul viisil ning kahe või enama inimese suhtes. 3 Samuti tema 05.08.2008.a ajavahemikul kell 23.30-23.42 olles sisenenud XXXTallinn 8 korteriga puumajja, mis asub tiheda asustusega puumajade elamurajoonis ning teades, et majas viibivad selle elanikud ning et tegemist on hilise kellaajaga ja inimesed võivad juba magada või olla magama jäämas, süütas lahtise tule allikat, s.o. tikku kasutades tagumise trepikoja, pannes põlema seal asuva kivivilla, millest tekkis ulatuslik tulekahju ja : mürgine vingugaas, mille tagajärjel ei pääse inimesed korteritest välja, asetades sellega ohtu majaelanike: MM, AA, KR, PM, AM, MM ja KT elu ja tervise. Enne majast välja saamist said kõik tulekahju ajal majas viibinud isikud vingukahjustusi. Seega on Silver Mägi toime pannud KarS § 404 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra asja süütamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. Samuti tema, 05.08.2008.a ajavahemikul 23.30-23.42 peale seada, kui oli sisenenud aadressil Tallinnas XXX puumajja, rikkus ja hävitas tahtlikult võõrast vara, s.o. süütas lahtise tule allikaga ehk tikust tuld tõmmates ja selle trepikojas asuvasse kivivilla visates maja trepikoja. Süütamise tagajärjel süttis hoone tagumine trepikoda, kust tuli liikus edasi hoone esimese ja teise korruse koridori ning tulekahjust eralduv suits ning kuumus levis maja kaheksasse korterisse. Tulekahju tagajärjel sai tulekahjustusi maja trepikoda ning suitsu ja kuumakahjustusi majas asuvad korterid. Silver Mägi tekitas maja trepikoja süütamise ning sellest edasi arenenud tulekahjuga varalise kahju: 1) XXXmaja kaasomanikele, keda esindab PM kokku summas 2 719 177.60 krooni; 2) AM korterite nr 2, 4, 7 kahjustustega seoses kokku kahju 207 381.50 krooni 3) I V 'le korterist nr 1 kahju summas 325 300.- krooni. 4) T V korteris nr 3 kokku kahju 5000 krooni; 5) R P korteris nr 5 kahju kokku 150 000.- krooni 6) MM korteris nr 7 summas 4000.- krooni, põhjustades oma tegevusega kokku varalise kahju summas 3 410 858.50 krooni ehk olulise varalise kahju. Sellise tegevusega pani Silver Mägi toime võõra vara rikkumise ja hävitamise, kui sellega on põhjustatud oluline kahju, s.o. KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav S. Mägi tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi osaliselt ning seletab, et ta tundis isiklikult MM ja tema vanemaid. 5.08.08 jõi ta Luha 5 koos tuttavatega viina. Tal tekkis konflikt RR, kellelt oli varastanud jalgratta. RR lõi teda jalgratta varguse eest ja selle eest ta oli MM võlgu. Ta vihastas ka MM peale, kuna juba oli kokkulepe, et ta maksab raha ära. Ta ütles J. T , et süütab kättemaksust MM maja. Ta läks XXX ning sisenes majja ja läks teisele korrusele. Tegemist on 2 korruselise puitmajaga. Koridoride siseviimistlus on samuti puidust. Ta teadis, et inimesed elavad mõlemal korrusel. Trepikojas nurgas vill ja veel midagi. Ta süütas selle ning peale seda lahkus majast. Ta süütas maja õhtul hilja, oli juba pime. Ta sai aru, et inimesed on majas. Majja sisenemisel ta kedagi ei näinud. Ta oli varem käinud maja mõlemal korrusel. MM elas esimesel korrusel. Praht, mille ta süütas, oli II korrusel. Ta nägi, et see hakkas kohe põlema ning lahkus trepikojast. Inimesi ta ei hoiatanud, et maja põleb. M ta samuti enne seda ühendust ei võtnud ja ei ähvardanud ega hoiatanud teda. Kui ta majast väljus, siis kõndis natuke eemale ja nägi, et maja on hoovi poolt leekides ja tuletõrjujad juba tegutsesid. Ta liikus staadioni poole ja nägi seal J. T, kellele ta ütles, et tema süütas maja. Järgmisel hommikul helistas D. S ja ütles, et tulekahjus hukkus 3 inimest. 07.08.2008 ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt kahtlustataval Silver Mägil paluti selgitada uurimisgrupile aadressil Luha 5, Tallinn, mida ta tegi aadressil Luha 5 ja kuidas oli see 4 aadress seoses sündmuskohaga XXX. Kahtlustatav Silver Mägi vaatas maja suunas ja seletas, et ta käis siin juttu rääkimas. Ühed poisid elasid siin, vennad. Ja nende juurest läks ta edasi M juurde mööda Luha tänavat. Seejärel uurimisgrupp liikus Luha tänavalt Väike-Ameerika tänavale, sealt Toom-Kuninga tänava suunas ja edasi XXX tänavale maja nr 31 juurde. Kahtlustatav Silver Mägi näitas, kuidas ta maja sisenes pannes käe läbi väikese uksetahvli ava ning avas ukse, samas seletades, et lükkas lingi alla ja lükkas selle puruks. Seejärel osutas Silver Mägi veel ukse ava suunas ja seletas, et sellel uksetahvlil ei olnud klaasi ees aga teistel oli. Seepeale avas kahtlustatav Silver Mägi maja ukse ja liikus edasi majja trepist üles teisele korrusele ja näitas, kus ta WC käis. Välja tulles nägi nurgas põrandal „mingit paska“. Silver Mägi näitas uurimisgrupile kohta, kus uurimistoimingu läbiviimise ajal oli näha põlemisjälgedega vatitaoline materjal. Seejärel kahtlustatav selgitas, et võttis siitsamast tiku ja viskas sinna põlema"(osutas käega nurga suunas ja jäljendas viskeliigutust). Tikud võttis kahtlustatav oma pükste taskust. Silver Mägi lisas, et suhteliselt kiiresti süttivad asjad olid ning sulasid, hakkasid tilkuma ja põlema läks kiiresti. Hakkas vaikselt põlema minema. Samal hetkel läks ta minema ja jooksis majast välja. Ühest tikust läks kõik põlema, põlevvedelikku ei kasutanud. Silver Mägi näitas uurimisgrupile, kus elas M . Kahtlustatav lahkus majast sama trepi kaudu ja suundus lahkudes staadioni poole. /kd II t/l 249-253/ Kannatanu P. M soni ütluste kohaselt 05.08.2008 elas tema Tallinnas, XXX 31 maja korteris nr 4, mis asub I korrusel. Ta oli just magama jäämas, kui öösel 23.45- 00.00 ajal tuli poeg M ja ütles, et nende maja põleb. Avades seejärel korteri välisukse nägi ta trepikojas leeke, abikA A tõmbas ukse kinni ja nad kolmekesi väljusid aknast, kuna uksest väljuda ei saanud. Õues nägi ta, et maja hoovipoolne osa on leekides. Kohalesaabunud tuletõrje aitas välja inimesi II korruse korterist nr 8, kes ise välja enam ei pääsenud. Kuna korteri nr 6 aknad olid lahti, siis esialgu arvas, et inimesed said välja sealt korterist, kuid siis hiljem sai teada, et tuletõrje leidis sealt korterist hukkunud. Hetkel kui nemad tulekahju avastasid ei olnud enam kellelgi võimalik läbi trepikoja õue pääseda. Tema, abikA A ja poeg M elavad I korrusel ja teine poeg MM elab II korrusel korteris nr
  2. Tema ise sai kiirabiautos esmaabi, kuna oli šokis, vigastusi juhtunust ei saanud. Maja kuulub kaasomanikele, kelledeks on tema, P M , TV, RP ja PV. Kaasomanikele on maja põlenguga tekitatud kahju 2, 719 117.60 krooni, millest kindlustus hüvitas 1 767 465.45 krooni. Hüvitamata jäi omavastutus 10 000.- krooni ja 961 652.60 krooni, kuid selles osas kaasomanikud kriminaalasjas tsiviilhagi esitamisest loobuvad. Pere tsiviilhagi on summas 3486.krooni, s.o. padjad summas 258.- krooni, põlenud puidujäätmete äravedu, 2229.- krooni, taskulamp 170.-, patareid 129.-, kütusekulu asjaajamisele 500.- krooni, tekk 115.-, tekk 85.-. Kannatanu A. M soni ütluste kohaselt elas tema 05.08.2008 Tallinnas, XXX 31- 4 korteris ning viibis tulekahju ajal kodus. Korter asub I korrusel tänavapoolses osas. Kella 23.40 ajal, kui ta vaatas voodist televiisorit, tuli poeg M ja ütles, et maja põleb. Kannatanu läks kohe hoovi poolt aknast vaatama ja nägi, et hoovipoolne välisuks põleb lausleegiga. Tehes seejärel korteri välisukse lahti nägi, et koridoris oli laustulemüür ees. Enne, kui ta koos abikA ja pojaga korterist akna kaudu väljuda jõudis, hakkas korterisse tulema suitsu, vingu ja leeke pragude vahelt. Majast välja saades nägi, et põles terve hoovipoolne majaosa. Tuletõrje abiga said II korruselt välja AAja tema elukaaslane. Kannatanu MM ütluste kohaselt elas tema 05.08.08 koos vanematega XXX 31-
  3. Korter asub I korrusel. Ta vaatas õhtul kodus televiisorit ja kella 23.30 ajal kuulis korraga tuleraginat. Ta vaatas välja hoovipoolsest aknast ja nägi, et maja tagumise ukse juures I ja II korrus on tugevates leekides. Seejärel, vaadates koridori, nägi, et koridor oli suitsu täis. Ta äratas vanemad ja väljus akna kaudu korterist. Uksest ei saanud enam väljuda, sest muidu oleks ära põlenud, koridor oli suitsu täis. Enne korterist väljumist hakkas juba vaikselt korterisse vingu ja suitsu 5 tulema. Väljas nägi, et maja oli tänava poolt tossu täis ja hoovi poolt koridori osa põles kuni katuseni välja. Üleval akna peal nägi samuti korterist nr 6 ühte meestest midagi karjumas, kuid seal oli võimatu näha, kes ta on, sest see korter ja terve maja oli tossu täis. Inimeste hukkumisest sai ta hiljem teada, kuna ise läks maja juurest eemale. Tulekahjuga seoses ei ole mingit kahju tekitatud. Silver Mägi tunneb 6- 7 aastat, läbisaamine oli normaalne. Mingit vihavaenu ei ole olnud. Silver Mägi teadis, kuidas maja tänavapoolset ust ilma võtmeta avada saab. Silver on suitsetaja. Silver on seal majas käinud ja teadis ka seda, et lisaks nende perele elavad majas teised inimesed. Kannatanu K. T ütluste kohaselt 05.08.2008 jõudis ta koju umbes kella 23.30 ajal. Majja sisenes tänavapoolsest uksest, mille avas oma võtmega. Temast jäi uks lukku. Mingit liikumist ta ei kuulnud ega näinud. Korraga kuulis suurt praginat ja vaatas aknast välja, kuid ei näinud midagi. Ta vaatas koridori ja nägi, et koridor on suitsu täis. Suits tungis korterisse ja suitsuandur hakkas tööle. Ta proovis kõigepealt väljuda ukse kaudu, kuna välisuks oli korteri lähedal. See tundus liiga raske ning ta püüdis avada akna ning selle kaudu väljuda. Tal ei õnnestunud akent lahti saada. Seejärel pani mantli selga ja tõmbas kapuutsi pähe ja tal õnnestus koridori kaudu majast väljuda. Tulekahju tõttu vigastusi ei saanud. Teistkordselt läbi koridori välisukse poole minnes oli põlemise ragin hääle järgi nagu lähemal. Korteri uks on välisuksest ca 2- 3 meetri kaugusel. Majast välja jõudes nägi, et korter nr 6 oli leekides, selle korteri aknad purunesid tulekahju tõttu. Kannatanu A. A ütluste kohaselt elas tema koos elukaaslasega korteris nr 8 üürilisena. Nende üürikorter asus II korrusel. 05.08.3008 olid nad kodus, kui öösel enne kella 00.00 paiku nägi ta vastasmaja aknast peegeldumas põlengut. Ta läks vaatama ja nägi, et nende maja esimese korruse sissepääsu juurest tulid leegid. Helistas kohe 112 ja kutsus tuletõrje. Seejärel tegi lahti korteri ukse ja nägi, et tuli oli juba koridoris ning uksest enam välja ei saanud. Koridoris tuli vastu must suits ja midagi ei näinud. Teise korruse aknad on maapinnast umbes 4 meetri kõrgusel. Tuletõrje ootamise ajal hakkas tuppa vingu sisse tulema ja nad tegid aknad lahti, kuna hingata oli raske. Kui tuletõrje kohale jõudis ronisid redelist alla. Väljas nägi, et maja tagumisest osast koridori juurest tulid leegid välja. Tulekahju tagajärjel sai vingumürgituse ja talle anti arstiabi. Muid füüsilisi vigastusi ei saanud. Hiljem sai teada, et tema kõrvalkorterist ei pääsenud 3 inimest välja ja nad hukkusid tulekahjus. II korruselt oli võimalik välja pääseda koridori mõlemas otsas olevast trepist. Nende korter jääb tagumisele trepile lähemale, nende kõrvalkorter ( nr 6) jäi treppidest kõige kaugemale. Kui tulekahju avastati, siis ei olnud enam võimalik koridorist trepi kaudu väljuda. Teise korruse WC-s käis ta kuskil 15 minutit enne tulekahju avastamist. Sellel ajal oli kõik vaikne ning ta ei näinud kedagi. Enne tulekahju avastamist ei kuulnud ta koridoris mingit liikumist. Teisel korrusel ei olnud koridoris mingit pahna ega soojustusvilla. Trepikodades ei olnud suitsuandurit, ning korteris olev suitsuandur hakkas tööle alles siis, kui ta korteri ukse avas ja suits koridorist korterisse tuli. Materiaalset kahju temale ei tekitatud. Kannatanu MM ütluste kohaselt elas ta korteris nr 7, mis asub II korrusel. 05.08.2008 õhtul oli kodus ja korraga kella 23.30-24.00 paiku tuli ukse vahelt sisse suitsu. Ta vaatas uksest välja ja nägi, et koridor oli paksult suitsu täis. Seejärel sulges ta ukse kinni ja hüppas II korruse aknast alla, kuna trepikoja kaudu ei olnud enam võimalik väljuda. Kukkumisel vigastas ta suud. Õues nägi suurt leeki I ja II korruse trepikoja juures. Teiselt korruselt oleks õue saanud ainult läbi koridori või aknast alla hüpates, kuid tulekahju ajal enam koridorist läbi ei saanud. Tema korteris olid suitsukahjustused, kahju hüvitas kindlustus ja hagi ta ei esita. Silver Mägi on tema ammune tuttav ning nende omavahelised suhted on normaalsed, vihavaenu ei ole. 05.08.2008 käis Silver korra tema juures ja nad ajasid hoovis juttu, kõik oli nende vahel korras. Silver on tal 6 varem külas käinud ja teab kuidas majja ilma võtmeta sisse pääseb. Silver lõhkus küll tema vara, kuid selle probleemi nad lahendasid ära. Tema ei ole kellelgi, sh Rene Raudsepal, palun seda küsimust Silveriga arutada. Ta ei tea miks Silver tema vastu viha võis tunda. Tema jaoks on Silveri tegu ja kättemaksu soov täielik üllatus. Kõigi eeltoodud majas elanud kannatanute ütlustest nähtub, et Tallinnas, XXX 31 maja oli 2korruseline puumaja. Maja välisvooder ja sisekonstruktsioonid ja sisustus oli puidust ning majal oli 2 sissepääsu. Majas oli 8 korterit ( inimesed elasid sees kuues korteris), mis asusid nii I kui II korrusel. Maja hoovipoolne uks oli seestpoolt riiviga suletud ning tänavapoolne oli lukustatud võtmega, kuid seestpoolt avatav ainult linki kasutades. Tänavapoolse ukse klaas oli katki ning ust oli võimalik avada väljast, torgates käe läbi katkise klaasi ning kasutades linki. Enne tulekahju asus maja I korruse trepikojas ukse lähedal soojustusvillapakk ja seal oli ka panipaik, kus oli igasuguseid põlevaid esemeid. II korrusel midagi sellist ei olnud Kannatanu K. K ütluste kohaselt oli tema A K vend. Vend hukkus XXX 31 maja põlengus. Surmast sai ta teada politseilt. Talle tekitati materiaalset kahju seoses matusekuludega 7139 krooni. Hagist on juba maha arvestatud saadud riiklik matusetoetus 3000.- krooni. Ohvriabi hüvitist ta taotlenud ei ole. Kannatanu M. K ütluste kohaselt oli SS tema tütar ja elas XXX majas koos TN. Vahest ööbis nende juures ka keegi A , kes oli T sõber. Põlengust teab ta ainult nii palju, kui ajakirjanduses räägiti. Seoses matusekuludega soovib esitada tsiviilhagi summas 6110.- krooni, ülejäänud kulud on riigi poolt hüvitatud. Kannatanu A. N ütlustest nähtub, et tema korraldas poja TN matused ja esitab sellega seoses tsiviilhagi summas 5000.- krooni. Poega nägi ta viimati paar päeva enne tulekahju, kus poeg hukkus. Kannatanu R. P ütlusest nähtub, et temale kuuluvad majas korterid 5, 6 ja
  4. Tulekahju ajal teda ennast majas ei olnud ning tulekahjuga seoses on temale tekitatud varalist kahju summas 69 500.- krooni, mis on tulekahju ajal korterites olnud esemete maksumus. Kaasomanikuna loobub tsiviilhagi esitamisest kriminaalasjas. Kannatanute T. V ja P. V ütlusest nähtub, et nemad ise majas ei elanud ning tulekahjuga seoses tsiviilhagi esitamisest kriminaalasjas nad loobuvad. Kannatanu I. V ütlustest nähtub, et tema elab XXX-1 koos KT. Tulekahju ajal teda kodus ei olnud. Tulekahju tagajärjel rikuti korteris mööbel, köögitehnika ning olmeelektroonika, samuti riided ja voodipesu. Kokku on temale tekitatud varalist kahju kokku summas 119 150.- krooni. Tunnistaja L. U ütluste kohaselt oli ta 05.08.2008 õhtul külas Tallinnas, XXX 31 korteris nr 6, mis asub II korrusel. Ta jõudis korterisse kella 21.30 ajal. A oli pikali ja vaatas televiisorit, T hakkas magama jääma ja tema ajas S juttu. Ta viibis korteris kuskil 45 minutit kuni 1 tund ja lahkus natuke enne kella 22.
  5. Kui ta ära läks, siis T ja A magasid ja S istus arvuti taga. Korteri tänavapoolsed aknad olid kinni, õuepoolne aken oli avatud. Korteri ust tema järel keegi ei lukustanud, kuid tavaliselt ööseks, kui kõik magama läksid pandi uks lukku. Kui tema ära läks oli majas kõik vaikne ja keegi talle vastu ei tulnud. Tunnistaja J. T ütluste kohaselt tunneb ta Silver Mägi kaua aega ja neil on sõbralikud suhted. 05.08.08 kella 21.30- 22.00 paiku tuli Silver tema juurde XXX. Tema oli kaine, kuid Silver oli 7 alkoholi tarvitanud. Nendega olid veel U ja U T . Hiljem toimus Silveri ja R. R vahel kaklus jalgratta pärast, kuna Silver oli selle ilma loata võtnud. Peale seda kaklust läks Silver närvi. S. Mägi ütles, et läheb korraks MM juurde, kes elab XXX tänaval. S. Mägi oli siis väga närvis, kuid ei öelnud, mille või kelle peale ta närvis on. Luha 5 majast MM majani on kõndida kuskil 5 minutit. S. Mägi tuli tagasi peale südaööd ja ütles, et pani Mihkli maja põlema. Ta oli siis rahulik. Ta ei uskunud S. Mägi juttu, kuid läks koos S. Mägiga Toompuiesteele vaatama. Kohal olid juba tuletõrje- ja politseiautod. S. Mägi rohkem midagi ei selgitanud ja nad läksid koos linna poole. Tunnistaja D. S ütlustest nähtub, et tema tunneb nii Silver Mägi kui M M . Tulekahjust sai ta teada selliselt, et temale helistas MM kella 23.30 kuni 00.00 ajal ja ütles, et tema maja põleb. Seal kohal olles helistas talle JT, kes ütles, et maja süütaja võis olla Silver Mägi. Tunnistaja helistas seejärel Mägile aga ei saanud teda kätte. Mägi ema ütles, et teda ei ole kodus. Järgmisel hommikul helistas tunnistajale Silver Mägi, kes ütles, et oli tahtnud Mihklit ainult hirmutada, oli teinud väikese lõkke ja selle ka ise ära kustutanud, inimeste hukkumise kohta sai ta teada tunnistajalt ja oli šokis. Silveri jutust sai tunnistaja aru, et RR tüli käigus oli viimane tõstnud ülesse ka kunagise konflikti MM ja Mägi vahel ja see pahandas Mägi. 06.08.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldav sündmuskohaks Tallinnas, XXX, kus oli toimunud tulekahju kahekordses puumajas. Maja tulekahjus tugevalt kannatada saanud: maja esimese korruse laes ja seintel on tugevad kuumakahjustused; koridori puitdetailidel ja trepil keskmise sügavusega söestumisjäljed, trepist üles jõudes koridoris põrandal madratsi vedru jäänused, trepikäsipuule toetuvad kuumakahjustustega kipsplaadid; samuti sündmuskoha vaatluse käigus on korterist nr 6 leitud 3 hukkunut- 2 meesterahva ja 1 naisterahva surnukehad. (I kd, tl 2- 33, 35-36). Asitõendi- DVD plaadi- vaatlusprotokollist nähtub samuti, et sündmuskoht ning sellel toimunud tulekahju ja kustutustööde käik on salvestatud alates 00.23 kuni 05.44, samuti kajastatud tulekahju ulatus ja ohtlikkus( I kd, tl 35-36). 18.09.2008 surnu ekspertiisiaktis nr 613 kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt oli SS surma põhjuseks äge vingumürgistus, mida tõestab karboksühemoglobiini kontsentratsioon laiba veres kohtukeemilisel uuringul 71 %, siseelundite ja vere erepunane värvus, tahma aspiratsioon hingamisteedesse. Pea piirkonna, kere külgede, säärte sirutuspindade, reite külgpindade ja ülajäsemete sirutuspindade naha põletus-leekkahjustused olid tekitatud ümbritseva keskkonna kõrge temperatuuri ja leekide toimel vahetult enne surma, suremise protsessi käigus või lühikest aega peale surma saabumist tulekahjukoldes, kuhu S. S sattus elavana, mida tõestab tahma aspiratsioon hingamisteedesse ja karboksühemoglobiini kontsentratsiooni laiba veres kohtukeemilisel uuringul 71 %. Kerge CO mürgistuse puhul tekivad elaval inimesel peavalu, peapööritus, iiveldus ja hüperventilatsioon; edasi tekivad nägemishäired, kuulmishäired, valu rinnus, südame pekslemine, kontsentreerumishäired, lihasvalud ja -krambid; CO kontsentratsiooni edasisel suurenemisel tekivad teadvusekadu, südamelihase isheemia, vererõhu langus, südamepuudulikkus, südame rütmihäired, krambid ja hingamise seiskus. Kõrge CO taseme puhul õhus ei pruugi teadvusekaole eelneda hoiatavaid sümptomeid ja surm võib saabuda minutite jooksul. Kõige enam mõjustavad CO toksilisust CO kontsentratsioon sissehingatavas õhus, aeg, hingamise minutimaht ja südame väljutusmaht. Näiteks CO kontsentratsioon sissehingatavas õhus 1600 ppm on surmav tunni ajajooksul, samas kui CO kontsentratsioon 12000 -13000 ppm on surmav juba 1 - 3 minuti jooksul. Lisaks mõjutavad surma saabumist teised põlengu käigus tekkivad toksilised produktid, mida ei ole kohtumeditsiiniliste meetoditega võimalik määrata. CO ja teiste toksiliste ühendite kontsentratsioon õhus sõltub põlengust ning seetõttu ei ole 8 võimalik määrata surma saabumise kiirust. Kohtukeemilisel uuringul S. S surnukeha verest ja silma klaaskehast etanooli ei leitud, verest narkootilisi aineid ei leitud. Eksperdi hinnangul surm võis saabuda ekspertiisimääruses näidatud ajal - 05.08.
  6. / I kd, tl 40-47/ 18.09.2008 surnu ekspertiisiaktis nr 614 kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt oli AK surma põhjuseks äge vingumürgistus, mida tõestab karboksühemoglobiini kontsentratsioon laiba veres kohtukeemilisel uuringul 69 %, siseelundite ja vere erepunane värvus, tahma aspiratsioon hingamisteedesse ja allaneelamine söögitorusse ja makku. Koldeliselt naha põletus-leekkahjustused pea piirkonnas, kere külgedel, ülajäsemetel ja säärtel alumises kolmandikus on tekitatud ümbritseva keskkonna kõrge temperatuuri ja leekide toimel vahetult enne surma, suremise protsessi käigus või lühikest aega peale surma saabumist tulekahjukoldes, kuhu A. K sattus elavana, mida tõestab tahma aspiratsioon hingamisteedesse ja allaneelamine söögitorusse ja makku ja karboksühemoglobiini kontsentratsiooni laiba veres kohtukeemilisel uuringul 69 %. Kerge CO mürgistuse puhul tekivad elaval inimesel peavalu, peapööritus, iiveldus ja hüperventilatsioon; edasi tekivad nägemishäired, kuulmishäired, valu rinnus, südame pekslemine, kontsentreerumishäired, lihasvalud ja -krambid; CO kontsentratsiooni edasisel suurenemisel tekivad teadvusekadu, südamelihase isheemia, vererõhu langus, südamepuudulikkus, südame rütmihäired, krambid ja hingamise seiskus. Kõrge CO taseme puhul Õhus ei pruugi teadvusekaole eelneda hoiatavaid sümptomeid ja surm võib saabuda minutite jooksul. Kõige enam mõjustavad CO toksilisust CO kontsentratsioon sissehingatavas õhus, aeg, hingamise minutimaht ja südame väljutusmaht. Näiteks CO kontsentratsioon sissehingatavas õhus 1600 ppm (inglise keeles: parts per million; eesti keeles miljondikosa) on surmav tunni ajajooksul, samas kui CO kontsentratsioon 12000 -13000 ppm on surmav juba 1 3 minuti jooksul. Lisaks mõjutavad surma saabumist teised põlengu käigus tekkivad toksilised produktid, mida ei ole kohtumeditsiiniliste meetoditega võimalik määrata. CO ja teiste toksiliste ühendite kontsentratsioon õhus sõltub põlengust ning seetõttu ei ole võimalik määrata surma saabumise kiirust. Kohtukeemilisel uuringul leiti AK surnukeha verest 0,77 mg/g etanooli, mis elaval inimesel vastab kergele alkoholijoobele. Surnukeha verest narkootilisi aineid ei leitud. Surm võis saabuda ekspertiisimääruses näidatud ajal - 05.08.
  7. / I kd, tl 55-63/ 18.09.2008 surnu ekspertiisiaktis nr 612 kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt oli TN surma põhjus äge vingugaasi mürgistus, mida tõestab veres karboksühemoglobiini; kontsentratsioon 85%, vere erepunane värvus, siseelundite ja lihaste roosakaspunane-lillakaspunane värvus, pärisnaha roosakaspunane-punakasroosa värvus, tahm hingamisteedes ja mürgistusele viitavad siseelundite muutused. Tarmo Naarits oli elus tulekahju ajal, mida tõestab veres karboksühemoglobiini kontsentratsioon 85%:, tahm hingamisteedes ja mürgistusele viitavad muutused surnukehal. Küsimusele, kas sellisel viisil suremine tekitas kannatanule piina, ei ole võimalik vastata, sest mürgistuse raskus ja kulg ning suremise kiirus olenevad vingugaasi (CO) kontsentratsioonist sissehingatavas õhus ja toimeajast. Lisaks CO-le tekivad põlemise käigus teised toksilised ühendid, - näiteks polüuretaani põlemisel tekib vesiniktsüaniidhape (HCN) - mis toimivad koos. Samuti sõltub suremise kiirus organismi füsioloogilisest seisundist (hingamise ja vere ringlemise intensiivsusest) mürgistuse saamise ajal ning on mõjutatud kannatanu varasemast terviseseisundist. Surm võis olla saabunud ekspertiisimääruses näidatud ajal 05.08.
  8. Naha põletused leegikahjustused: marrasknaha koldeline eemaldumine peast, kerelt, üla- ja alajäsemetelt, naha koldeline kõvaks muutumine, parema labakäe ja mõlema labajala naha valkjashall värvus, naha kortsumise ja kõvenemisega on tekkinud kuumuse ja leegi toimel tulekahju koldes vahetult enne surma saabumist, surma saabumise ajal ja pärast surma. TN surnukehal ei ole tervisekahjustusi/vigastusi, mis oleks tekkinud muu teguri kui kõrge temperatuuri/leegi toimel. 9 TN surnukeha veres leiti 0,58 mg/g ja uriinis 0,72 mg/g etanooli. Selline etanoolikogus veres vastab elaval inimesel kergele alkoholijoobele. TN surnukehast võetud uuringumaterjalis narkootilisi aineid ei leitud. /kd I t/l 72-81/ 31.03.2006 koostatud notariaalselt tõestatud kinnistu mõttelise osa müügilepingust ja asjaõigus lepingust nähtuvalt müüs OÜ A OÜ-le FCC B 6/12 kaasomandi kinnistust, asukohaga XXX tn 31, Tallinn. Lepingu esemeks olnud kinnistu omanikena oli peale OÜ A veel kinnistusraamatusse kantud PV (1/12 kaasomandist), P M (2/12 kaasomandist), RP (2/12 kaasomandist) ja TV (1/12 kaasomandist). Tulekahjuga tekitatud kahju hoonele nähtub riiklikult tunnustatud eksperdi E Sepp´a poolt koostatud Tallinnas, XXX 31 elamu tehnilise seisukorra eksperthinnangust 28.08.2008 seisul ning hinnangulise kahjusumma arvutamisega maja põlengust 05.08.2008.a, P Ehituse hinnapakkumisest tulekahju poolt tekitatud kahjude likvideerimiseks summas 2 719 117.60 krooni / I kd, tl 173-182/ 23.10.2008 AS IF Kindlustuse teatest kahju hüvitamise kohta nähtub, et AS IF Eesti Kindlustus otsustas hüvitada hoonele tekkinud kahju summas 1 767 465,45 millest arvatakse maha omavastutus 10 000 krooni. / I kd, tl 183-184/ 07.08.2008 koostatud Tulekustutus- päästemeeskondade ja kiirabibrigaadide sündmuskohale väljasõidu protokoll-arvestuskaardi kohaselt Tallinnas XXX maja põlengule saabus esimene tuletõrjeauto 05.08.2008 kell 23.47.
  9. Kustutustööd kestsid kella 23.47 kuni 02.
  10. Tegu oli kolmanda astme tulekahjuga. / I kd, tl 208-209/ 15.08.2008 ekspertiisiakti nr AP-1034-08/4073 eksperdiarvamusest nähtuvalt sündmuskohalt võetud proovidest nr 1 ja nr 2 põlevvedelikke ega nende jääke ei leitud. / I kd, tl 213/ 31.10.2008 ekspertiisiakti nr PT-47-08/4903 eksperdiarvamuse kohaselt tulekahjukolle paiknes korterelamu hoovipoolses trepikojas esimesel korrusel, tõenäoliselt WC ja panipaiga vahelises nurgas asunud ehitusmaterjalide hunnikus. Mitme üksteisest sõltumatu tulekahjukolde olemasolule viitavaid tunnuseid ei tuvastatud. Tulekahju tekkepõhjuseks oli lahtise tule allika termiline toime. Leegiline põlemine võis tekkida hinnanguliselt 5 - 30 min enne häirekeskuse teavitamist tulekahjust, seega ajavahemikus 23.12 - 23.
  11. Tule levikut soodustasid head gaasivahetuse tingimused tulekahjukolde asukohas ehk trepikojas Suitsugaaside ja tule levikut korterisse nr 6 soodustas korteri ukse osaliselt avatud asend tulekahju käigus. Tulekahju võis tekkida tuletikust Silver Mägi poolt kirjeldatud viisil, kuid mitte hoovipoolse trepikoja teisel vaid esimesel korrusel. Lisaks leiti kahtlustatava poolt kirjeldatud ja väidetavalt tulekahju tekkekohas asunud ehitusvilla ja selle pakkekile jäänuseid üksnes esimese korruse nurga piirkonnast. / I kd, tl 216-222/ 06.08.2008 koosatud asitõendivaatlusprotokolli kohaselt olid vaadeldavateks objektideks S. Mägi jalatsid, lühikesed püksid, dressipluus, kampsun ja T-särk. Jalatsite tallaaluse mustris oli liiva ja mullasegused tükid. Lühikeste pükste parema sääre esiosa keskosas on kaks augukest. Aukude servad on jäigad ja pruunikad, põlemise jälgedega. Pükste tagumine pool oli osaliselt määrdunud. Halli värvi dressipluusil ja T-särgil puudusid mehhaanilised vigastused. Kampsun oli määrdunud liivaseguse puruga. / I kd, tl 230/ Erikooli iseloomustusest S.Mägi kohta nähtub, et vastavalt Tallinna Linnakohtu määrusele 03.05.2001.a suunati Silver Mägi Erikooli koolikohustuse mittetäitmise, hulkumise ja psühhoaktiivsete ainete kasutamise pärast. Silver Mägi saabus Erikooli 03.10.2001.a ja asus 10 õppima
  12. klassis. Ta kohanes Silver kiiresti ja lülitus õppetöösse, oli kinnise iseloomuga, väga vähe rääkis ning rohkem nokitses omaette. Kaasõpilaste sihilikest ja tahtlikest korrarikkumistest osa ei võtnud. Vahetevahel esines kaaslaste kiusamist ja löömist. Õppimine valmistas raskusi. Tema vaimsed võimed on tagasihoidlikud ja mälu halb. Hinnatav oli poisi tahe ja püüdlikkus õppida. Teda on korduvalt kiidetud ilusate vihikute ja korralikult vormistatud kirjalike tööde eest.
  13. klassi lõpetas rahuldava õppeedukuse ja käitumishindega. Õpilane oli hoolas, püüdis hästi tööd teha ja koristada tema hooldusel olevaid ruume. Vabal ajal mängis sportmänge, võttis osa spordiringi tööst. Koolivaheaegadel viibis ema juures. /kd I t/l 277/ Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna noortetöö talituse ettekandest S.Mägi kriminaalhoolduse lõpetamise kohta nähtub, et S. Mägile määratud katseaeg kulges tõusude ja mõõnadega. 17.02.04 .a Tallinna Linnakohtu otsusega mõisteti S. Mägi süüdi KarS § 200 lg.2 p.7 ja § 199 lg.2 p.4,7,8 - §25 lg.2 alusel ning teda karsitati 3 aastase vangistusega, millest ta 10 kuud kandis ära koheselt, ülejäänud tingimisi. Silver Mägi viibis šokivangistuses 17.02 17.07.04.a. Esimene kohtumine hooldusalusega toimus
  14. juulil
  15. 13.03.2006.a Tallinna Linnakohtu määrusega nr. 1-06-3212 pikendati S. Mägi katseaega kahe kuu võrra, põhjuseks registreerimiskohustuse perioodiline mitte täitmine. Katseaja viimasel perioodil muutis hooldusalune märgatavalt oma suhtumist positiivses suunas. Kriminaalhooldus lõpetati seoses katseaja lõppemisega 16.10.2006.a. / I kd, tl 278-284/ 03.09.2008 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktis nr 153 kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt Silver Mägi ei ole nõrgamõistuslik, ega nõdrameelne, ega põe vaimhaigust. Tal esineb iseloomuhälve düssotsiaalse isiksusehäire kujul (F60.2). Samuti kuritarvitab ta alkoholi (F10.1). 05.08.08.a kella 23.20-23.42 paiku ei esinenud tal selliseid psüühikahäireid, mis oleksid oluliselt piiranud (vastavalt KarS §35-le) või takistanud temal aru saada süüksarvatud teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Ta oli tavalises alkoholijoobes ja süüdivusseisundis (vastavalt KarS § 36-le) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamist ta ei vaja. Oma psüühilise seisundi poolest on Silver Mägi võimeline osalema uurimistoimingutes, kohtu ette astuma ja süüdimõistva otsuse korral kärsitust kandma. / I kd, tl 288-290/ Sotsiaalkindlustusameti teatisest nähtuvalt on seoses S. S , T. N ja A. K surmaga makstud välja riiklikud matusetoetused suuruses 3000 krooni iga surnud isiku kohta. /kd Ii tl 55/ Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanud, tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid – ekspertiisiaktid, sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollid jt – ning hinnanud neid kogumis leidis, et S. Mägi süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega täielikult tõendamist. Silver Mägi süü ebaseaduslikus majja sisenemises on tõendamist leidnud tema enda ütlustega selle kohta, et ukse üks klaas oli katki ning ta sirutas käe läbi augu ning vajutas seestpoolt ukselingile, avades sellisel viisil lukustatud ukse ja tungis majja. S. Mägi ütlused riimuvad kannatanute M ja MM ütlustega selle kohta, et S.Mägi teadis majja sellisest sisenemise võimalusest ning teiste kannatanute ( A ja PM, AA, KT) ütlustega selle kohta, et tõepoolest sellisel viisil oli võimalik maja välisuks lukustusest avada. S. Mägi pani teo toime otsese tahtlusega. Süüdistusakti kohaselt on S. Mägile esitatud selles episoodis süüdistus KarS § 266 lg 1 järgi. S. Mägi on Harju Maakohtu 18.07.2007.a. otsusega süüdi tunnistatud KarS § 266 lg 1 järgi, kohtuotsus on jõustunud ning mõistetud karistus ei ole kustunud, mistõttu S. Mägi tegevus on kvalifitseeritav KarS § 266 lg 2 p 1 järgi.

§ 268

lg 1 kohaselt kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 ei ole sätestatud teisiti. Prokurör ei ole kasutanud lõikes 2 sisalduvat võimalust muuta või 11 täiendada esitatud süüdistust.

§ 268

lg 8 kohaselt võib kohus kohtuotsust tehes kuriteo samadest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kergendades isiku olukorda. Kuna kohtul ei ole seadusest tulenevalt õigust muuta kuriteo kvalifikatsiooni, raskendades isiku olukorda, siis tuleb S. Mägi tegevus selles episoodis kvalifitseerida KarS § 266 lg 1 järgi. S. Mägi süü KarS § 203 järgi on tõendamist leidnud tema enda ütlustega, mille kohaselt läks ta Tallinnas, XXX31 majja selle süütamise eesmärgil, soovides kahjustada maja ja hirmutada selle tegevusega M M . Mägi teadis, et tegemist on puumajaga, mis üldteada asjaoluna võtab kergesti tuld. Ta süütas maja trepikojas seal olnud villa ja prahi, ootas kuni leek tõuseb ja lahkus majast, asumata tulekahju kustutama või muul viisil kahjulikku tagajärge ära hoidma. Sellise tegevusega tekitas S. Mägi varalise olulise kahju (rohkem kui 3 miljonit krooni), mille suurus on tõendatud kirjalike tõenditega (sündmuskoha ja asitõendi vaatlusprotokollid, eksperdiarvamus, IF Eesti Kindlsutuse teatis jt), kannatanute ja tunnistajate ütlustega tulekahju ulatuse ja tekitatud kahju osas ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud. S. Mägi süü KarS § 404 järgi ehk süütamisega ohu põhjustamises majaelanikele ja KarS § 114 p 2, 3 järgi ehk üldohtlikul viisil enam kui 2 inimese tapmises on samuti tõendamist leidnud tema enda ütlustega selle kohta, et 05.08.2008 tema süütas XXX 31 maja, teades, et majas viibivad inimesed ja tegemist on hilise kellaajaga. Seejärel ta ootas kuni tõusis leek ja lahkus siis ise majast. Ta ei soovinud kellegi surma ja arvas, et tuletõrje tuleb kohale ja kustutab põlengu. Tema ise ei asunud tulekahju kustutama ega hoiatanud elanikke. Mägi tunnistab, et tema tegevuse eesmärk oli maja süüdata ja selle tegevuse läbi MM hirmutada. S. Mägi süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu tõendatud kannatanute M sonide, A. A ja K. T ütlustega selle kohta, et tulekahju hetkel viibisid nad majas. Kannatanud olid hilist kellaaega arvestades kas magama jäämas, magasid või vaatasid televiisorit. Kõik kannatanud kinnitavad, et koridori kaudu oli võimatu väljuda seal olnud suitsu ja leekide tõttu ning juba enne nende väljumist korteritest hakkas tubadesse sisse tulema suitsu ( mürgist vingugaasi). MM hüppas alla II korruse aknast, vigastades enda suud. M, A ja P M väljusid I korruse akna kaudu. AAja KR, kes elasid II korrusel väljusid väga kiiresti kohalejõudnud tuletõrjujate abiga, kuna koridori kaudu nad enam välja ei pääsenud. KT , kelle korteri uks asub välisuksest paari meetri kaugusel, õnnestus teisel katsel, hingamiselundeid ja nägu riidega kaitstes, väljuda koridori kaudu, kuna ei saanud lahti korteri akent. Tunnistaja R Ruotsi (päästetööde juht) sõnul tuletõrje kohale jõudes 23.47 ( teatati 23.42) oli maja leekides ja täis mürgist vingugaasi, mistõttu hoones ei olnud võimalik ilma kaitsevahenditeta liikuda. Lisaks tunnistaja R. Ruotsi ütlustele nähtub ka eksperdiarvamusest, et leegiline põlemine võis hoones toimuda 5- 30 minutit enne tuletõrje saabumist ja tulekahju sai alguse maja trepikoja piirkonnast I korrusel ukse lähedalt. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt oli kannatanu Tarmo Naaritsal käes mobiiltelefon, kannatanu AK surnukeha leiti põrandalt tugitooli eest maas, kannatanute T. N ja S. S surnukehad tagumisest toast. Tunnistaja L U ütluste kohaselt tema lahkudes kannatanud A. K ja T. N juba magasid ja S. S kavatses samuti magama minna. Tunnistaja R.Ruotsi ütluste kohaselt ei olnud korteri nr 6 välisuks korralikult suletud. Kannatanu MM kuulis korterist nr 6 veel meesterahva karjumist. Eeltoodu alusel võib järeldada, et korteris nr 6 viibinud isikud ärkasid ning püüdsid väljuda korterist välisukse kaudu, kuid trepikojas olnud suitsu, tahma ja leekide tõttu ei saanud enam sealtkaudu väljuda. Kuivõrd seal korteris kõik magasid, siis avastasid nemad tulekahju kõige hiljem. Teistes korterites oli keegi üleval, kes tulekahju avastas ja teisi hoiatas. Ukse avamisel hingasid kannatanud sisse mürgist vingugaasi, mistõttu saabus nende surm ka sedavõrd kiiresti, et nad ei suutnud objektiivsetel põhjustel ennast ise akna kaudu välja hüpates päästa. Seda kinnitavad ka kannatanu AA ütlused, mille kohaselt ta pidi avama korteri akna, et oleks võimalik hingata. 12 Ohu suurust kõigi majas viibinud isikute elule ja tervisele ja süütamisega 3 inimese tapmist tõendab samuti sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt teise korruse korterist nr 6 leiti 3 hukkunud inimest. Kohtuarstlikes ekspertiisiaktides kajastuvate eksperdiarvamuste kohaselt oli hukkunute surma põhjuseks äge vingumürgitus ning tulekahjukoldesse sattusid kannatanud elavatena. Tunnistaja R Ruotsi ütluste ning kohtuarstide eksperdiarvamuse kohaselt tulekahju vingugaas on väga ohtlik ja mõjub kiiresti ning inimene kaotab teadvuse. Teiste kannatanute ja tunnistaja Liisa Urke ütlustest nähtub, et korter nr 6 asub trepikojas välisustest kõige kaugemal. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-28-01 kohaselt eeldab kaudne tahtlus, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel. Samuti on Riigikohtu praktikas kaudset tahtlust enamasti jaatatud objektiivsete tehiolude põhjal ( 3-1-1-126-04). Seega kaudse tahtluse puhul isik küll otseselt ei püüdle tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Sellisel juhul süüdlane möönab surma saabumise võimalust ühena võimalikest tagajärgedest, kuid suhtub sellesse ükskõikselt, st tegutseb kaudse tahtlusega. Ettevaatamatuse puhul loodab aga isik tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu tagajärje mittesaabumisele. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab aga olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne ja toetuma konkreetsele asjaolule ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Seega tuleb kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse piiritlemisel esmalt tuvastada, kas isik kujutas endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel. Jaatava vastuse korral tuleb lahendada küsimus kas ta möönis seda või lootis seda vältida. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-16-04 märkinud, et süüdistatava käitumisaktid, mis jäävad väljapoole süüdistuse ajalisi piire ei saa süüdistust sisustada, kuid sellel võib olla tähendust süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt, kuna selle läbi on võimalik anda tervikpilt kuritegeliku kavatsuse kulgemisest ja realiseerumisest läbi ajalise telje. S. Mägi ütluste kohaselt ta teadis, et tegemist on puitmajaga, milles inimesed elavad ja ka süütamise hetkel viibisid majas. S. Mägi süütas hilisel kellaajal maja trepikoja, välistades seega isikute väljumise selle kaudu, jättes inimestele tulekahju avastamisel (tegemata ise midagi selleks, et majaelanikud tulekahju avastaksid) võimaluse väljuda ainult aknast, sh teades, et inimesed elavad ka teisel korrusel ning alla hüpates võivad viga saada. Süüdates puumaja trepikoja hilisel kellaajal on tavalise elukogemusega inimesel alus eeldada, et tema käitumine võib ka tuua kõige raskema tagajärje, sh majas viibivate inimeste surma. Hinnates tema tegu ja käitumist kuriteo järgselt tuleb asuda seisukohale, et ta suhtus tagajärge äärmiselt ükskõikselt. S. Mägi süütas maja trepikoja, ootas kuni tekkis leek ja väljus seejärel majast. Ta ei helistanud tuletõrjesse, ei äratanud ise majaelanikke ega hoiatanud neid. S. Mägi ei teadnud, kui kiiresti jõuab sündmuskohale tuletõrje, et asuda päästma inimesi või kustutama maja. Seega jääb arusaamatuks, kes oleks pidanud S. Mägi meelest tuletõrje kutsuma ning millistele asjaoludele tuginedes ta arvas, et tuletõrje piisavalt kiiresti kohale jõuab ja elanikud majast päästab. Arvestades hilist kellaaega pidi keskmine mõistlik inimene eeldama, et inimesed magavad ja ei pruugi tulekahju üldse märgata, sh nii sama maja elanikud kui naabermajade elanikud. S. Mägi ei jäänud ise kohale ootama, kas ja millal tuletõrje tuleb, vaid lahkus. Kuivõrd S. Mägi ei kontrollinud kas maja akendes on valgust, mis oleks andnud aluse eeldada, et inimesed on üleval või on tuled kustunud, mis oleks viidanud sellele, et inimesed magavad, siis näitab tema selline käitumine samuti ükskõiksust saabuva tagajärje suhtes. Süüdates puumaja trepikoja hilisel kellaajal, ise tuletõrjet kutsumata ja tulekahju mitte kustutama hakates, kaotas ta igasuguse kontrolli oma teo tagajärje üle ning lahkudes sellises olukorras ise sündmuskohalt, nõustus ta igasuguse tagajärje saabumisega ning lootus inimeste pääsemisele ei olnud tõsimeelne ega põhinenud reaalsele situatsioonile. Eeltoodut arvestades süüdistatav möönis mistahes tagajärje, 13 sh kannatanute surma saabumise võimalikkust, suhtudes sellisesse tagajärge ükskõikselt. Seega S.Mägi tegutses maja süüdates otsese tahtlusega, saabunud tagajärjed põhjustas aga kaudse tahtlusega. S. Mägi tegevuse üldohtlikkus seisneb tema teoviisis, s.o. elanikega puumaja süütamises teiste puumajade vahetus läheduses ja oma sellise teoga abstraktsele hulgale inimestele ohu põhjustamises. Süüdates kellegi hirmutamiseks puumaja, kus süütamise hetkel viibivad inimesed, möönab süütaja ka inimeste elu ohtu seadmist. Eeltooduga on leidnud tõendamist, et S. Mägi, süüdates hilisel kellaajal kahekorruselise puidust elumaja, milles temale teadaolevalt viibis palju elanikke, tappis oma tegevusega tahtlikult 3 elanikku ning põhjustas ohu teiste kannatanute elule ja tervisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-76-07 väljendatud seisukohaga. S. Mägi tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 114 p 2,3 ja 404 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. S. Mägi karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. Erikoolist iseloomustatakse teda rahuldavalt. S. Mägi on varem kriminaalkorras karistatud 5 korda nii rahalise karistusega kui ka vangistusega, mis on jäetud tingimisi kohaldamata, kuid S. Mägi on katseajal toime uue pannud kuriteo ning karistus on pööratud täitmisele. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Matusekulude hüvitamiseks on esitanud tsiviilhagid kannatanu M K summas 6110.- krooni, A N summas 5000.- krooni ja K K summas 7139.- krooni. Kriminaalasjas on nii süüdistatava, kannatanute ja tunnistajate ütlustega kui ka kirjalike materjalidega (sündmuskoha vaatlusprotokoll, eksperdiarvamused) tõendatud, et S. S , A. K ja T. N surma põhjustas S. Mägi. Tekitatud kahju ulatus on tõendatud arvete, kaardimakse kviitungite jt. dokumentidega /I kd tl 85-86, 89-91, 97-102/. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule surma põhjustamisega. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et tsiviilhagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Tulekahju tagajärjel isikliku vara hävimise kahjustamisega seoses on esitanud tsiviilhagid kannatanu I V summas 119 150.- krooni, R P summas 69500.- krooni ja P M summas 3486.- krooni. Kriminaalasjas on nii süüdistatava, kannatanute ja tunnistajate ütlustega kui ka kirjalike materjalidega (sündmuskoha vaatlusprotokoll) tõendatud, et kannatanute vara rikuti S. Mägi tahtliku süülise tegevuse tagajärjel. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või 14 vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kannatanud I.V , P. M ja R. P seletavad, et tulekahju tagajärjel rikuti nende elukohas olev isiklik vara – mööbel, riided, koduelektroonika jm. R. P varast ka majas ladustatud ehitusmaterjalid ning tööriistad. I. V seletab, et põlengus hävisid ka tšekid, millega tõendada rikutud vara väärtust. Kohus leiab, et tsiviilhagi on tõendatud kannatanute ütlustega ja kuulub rahuldamisele. Eha Popova Anne Allik Made Hamann Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.