lg 6 alusel pöörata süüdimõistetu Georg Ritsingu suhtes täitmisele talle kriminaalasjas nr 1-09-9304 Tartu Maakohtu 03.09.2009.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmata osa – 3 kuud 8 päeva vangistust ja saata Georg Ritsing kandma 3 kuud 8 päeva vangistust. 3 kuu 8 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda Georg Ritsingu vanglasse saabumise aeg. Käesoleva määruse koopia edastada kriminaalhooldusametnikule, prokurörile, vangistusasutusele ja allkirja vastu Georg Ritsingule. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 03.09.2009.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega tunnistati Georg Ritsing süüdi
lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel 2 arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva, karistusest jäi kanda 3 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendati 3 kuud 28 päeva vangistust 236 tunni üldkasuliku tööga, mille teostamise tähtajaks määrati 7 kuud. Nimetatud kohtuotsus jõustus 11.09.2009.a. 12.01.2010.a saabus Tartu Maakohtusse, Tartu kohtumajja süüdimõistetu Georg Ritsingu suhtes koostatud erakorraline ettekanne, milles tehakse kohtule ettepanek, pöörata karistus Georg Ritsingu suhtes täitmisele.
lõikes 6 sätestatu kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata vangistuse täitmisele, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. 236-st tunnist üldkasulikust tööst on Georg Ritsingul tehtud 40 tundi ja tegemata on 196 tundi.
lg 6 alusel arvutatuna on Georg Ritsingul kandmata 3 kuud 8 päeva vangistust.
lg 6 alusel pöörab kohus süüdimõistetu Georg Ritsingu suhtes täitmisele kandmata karistuse osa – 3 kuud 8 päeva vangistust ja saadab Georg Ritsingu kandma 3 kuud 8 päeva vangistust, kuna valdavas osas mõjuvad põhjused Georg Ritsingul üldkasuliku töö ajakavadest kinni pidamata jätmiseks puuduvad ning lisaks on G.Ritsing jätnud nõuetekohaselt täitmata ka registreerimiskohustuse. Kuna aeg, mis on jäänud G.Ritsingul üldkasuliku töö tegemiseks, on väga lühike, ja käesolevaks ajaks on 236-st tunnist tehtud vaid 40 tundi, siis ei ole kohtu jaoks enam veenev ja usutav, et senise suhtumise juures G.Ritsing suudaks olulisel määral juurde üldkasuliku töö tunde ära teha. Esimese ajakava jättis G.Ritsing täies ulatuses tegemata – 84-st töötunnist ei teinud ära mitte ühtegi ja kriminaalhooldajale ühtegi tõendit enda väidetava haiguse, milleks kohtuistungil nimetas köha-nohu, ei esitanud. G.Ritsing väitis kohtus, et arst ei andnud talle tõendit. Samas avaldas kriminaalhooldusametnik, et tegi päringu perearstile, kes G.Ritsingu väiteid haiguse kohta ei kinnitanud. 05.11.2009 jättis Georg Ritsing registreerimisele ilmumata ja ei teavitanud enda ilmumata jäämisest ka ette. Järgmise ajakava kohaselt pidi G.Ritsing tegema 12.11,-10.12.2009 84 tundi, kuid tegi vaid 20 tundi, kusjuures 23.11.2009 ilmus tööle alkoholijoobes, 24.11.2009 üldkasulikku tööd tegema ei ilmunud, 25.11.2009 ilmus tööd tegema jääknähtudega. Sellele järgneva ajakava kohaselt pidi Georg Ritsing 12.12.2009 – 14.01.2010 tegema 103 tundi üldkasulikku tööd, kuid tegi vaid 20 tundi. Kriminaalhooldajale tundus G.Ritsingu haigusjutt ebausutav, mistõttu kontakteerus e-posti teel ka G.Ritsingu perearstiga, kes kinnitas, et kerge füüsiline koormus ei ole G.Ritsingule vastunäidustatud; perearsti kinnitusel pöördus G.Ritsing tema poole alates 23.10.2009. pikaagse nohu kaebusega ja G.Ritsingule väljastati ka saatekiri põskkoobaste röntgenuuringule, kuid 16.11.2009.a seisuga patsient uuringule ei olnud läinud. 2 3 10.12.2009 jättis G.Ritsing registreerimisele ilmumata, tuues põhjuseks kodused sanitaartehnilised probleemid ja G.Ritsinguga lepiti kokku registreerimine järgmiseks päevaks, kuid ka sinna jättis G.Ritsing ilmumata ja teatas telefoni teel, et on alkoholi tarvitamise jääknähtudega. 22.01.2010.a kohtuistungil kinnitasid nii G.Ritsing kui ka kriminaalhooldusametnik, et G.Ritsing jättis ilmumata eilsele registreerimisele. 22.01.2010.a kohtuistungil ei nähtunud G.Ritsingu tervislikust olukorrast, et tal oleks olnud põhjendatud enda halva tervise tõttu jätta eilsele registreerimisele ilmumata. Vaadeldes kriminaalhooldaja üksiksasjalikku ettekannet, ilmneb sellest ennekõike kriminaalhooldusametniku soov ja initsiatiiv selleks, et G.Ristingul saaks üldkasulik töö tehtud, samas on G.Ritsingul endal üldkasuliku töö tegemiseks ja registreerirmiskohustuse täitmiseks initsiatiiv äärmiselt vähene ja kohati puudub see tal peaaegu üldse. 22.01.2010.a kohtuistungil ei ilmnenud G.Ritsingu avaldatust ja käitumisest, et tal oleks tõsine soov ja tahtmine enda senist ülileiget suhtumist üldkasuliku töö tegemisse ja registreerimiskohustuse täitmisesse muuta. Seetõttu rahuldab kohus erakorralise ettekande ja pöörab karistuse G.Ristingu suhtes täitmisele. Heli Sillaots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.