4-08-11064/12

Väärteoasi nr.4-08-11064 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär 28.10.2009.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Alari Möldre Karine Vartla Vaidlustatud lahend Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg LODEIKIN’i 15.10.2008.a. väärteoasjas nr. 2316, 08, 010106 tehtud otsuse tühistamise nõudes. Kaebuse esitanud isik Kristo KILK, isikukood: 37804120211, elukoht: Xxx; Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: Kristo Kilk, kohtuvälise menetleja – Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse – esindaja vanemkonstaabel Helen Kommussar LÕPPOSA Jätta Kristo Kilk `i kaebus rahuldamata ning Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg LODEIKIN’i 15.10.2008.a. tehtud otsus väärteoasjas nr. 2316, 08, 010106 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg LODEIKIN’i 15.10.2008.a. väärteoasjas nr. 2316, 08, 010106 tehtud otsusega tehti kindlaks, et Kristo Kilk juhtis 24.09.2008.a. kella 13.10 ajal Tallinna linnas Harju maakonnas Pärnu mnt. 71 mootorsõidukit asulasisisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 53 km/h võrra, sõites kiirusega 107 +/-4 km/h. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Oma tegevusega rikkus Kristo Kilk Liikluseeskirja § 124 p.1 nõudeid, pannes seega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74- 22 lg. 3 järgi. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoludega, et juhi poolt nii suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlikult toime pandud enamohtlik väärtegu - juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu (2 korral karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest, neist viimane otsus LS § 74 – 22 lg.3 järgi ei ole jõustunud, otsuse peale esitatud kaebus Harju Maakohtule), mis ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma ning isik jätkab üha uute õigusrikkumiste toimepanemist. Seetõttu ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Arvestades eeltoodut ning lähtudes KarS § 56 lõikest 1, määras menetleja Liiklusseaduse § 7422 lg. 3 alusel Kristo Kilk `ile karistuseks rahatrahvi 140 trahviühiku ulatuses, s.o 8400 krooni ning Liiklusseaduse § 74- 22 lg. 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. KAEBUSE SISU Kristo Kilk esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg LODEIKIN’i 15.10.2008.a. väärteoasjas nr. 2316, 08, 010106 tehtud otsuse tühistada. Kaebuse esitaja põhistab oma kaebust sellega, et Kaebaja leiab, et otsus ei ole põhjendatud alljärgnevatel asjaoludel. Väärteomenetluse seadustik § 19 lõige 1 punkt 4 annab kaebajale õiguse väärteomenetluses ütlusi anda, esitada tõendeid ning taotlusi. Vastavalt karistusseadustiku §-le 2 lõikele 2 karistatakse süüteo eest, kui on täidetud süüteokoosseis, tegu on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Samuti sätestab karistusseadustik § 56 lõige 1 karistamise alusena isiku süü, millest lähtuvalt kohtuväline menetleja on oma otsuse teinud. Kaebaja leiab, et antud juhul ei selgu tehtud otsusest, milliste tõenditega on väärtegu tõendatud, viidatakse vaid väärteoasjas kogutud materjalidele. Väärteomenetluse seadustik § 4 sätestab süütuse presumptsiooni, mille kohaselt kedagi ei tohi käsitada väärteo toimepanemises süüdlasena enne, kui väärteo eest karistamise otsus on tema kohta jõustunud. Otsuse tegija poolt viitamine liiklusalasele väärteole ning jõustumata otsusele, kui karistamise alusele, rikub otseselt süütuse presumptsiooni ning kaebaja palub jätta selle tõendina arvestamata. Kaebaja peab ka vajalikuks märkida, et tal on hetkel kehtiv karistus väärteo eest, mis määrati rahatrahvina ja mille kaebaja on tasunud. Kohtuväline menetleja tugineb oma otsuses tema enda poolt tehtud arvestusele, et juhi poolt nii suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlikult toime pandud enamohtlik väärtegu – juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seaduses ei ole sätestatud mõistet „tahtlikult toimepandud enamohtlik väärtegu”, kaebaja palub jätta selle arvestamata ning kvalifitseerida see kui otsuse tegija isiklik arvamus, mis ei kuulu antud asjas arutamisele. Väärteomenetluse seadustik § 6 sätestab menetleja kohustuse kohelda menetlusosalist tema au haavamata ning inimväärikust alandamata. Kaebaja leiab, et sundimine politseiauto tagaistmele rikub tema inimväärikust ja haavab tema au ning keeldus seetõttu sündmuskohal seletuse andmisest ning dokumentide allkirjastamisest. Samuti ei pea kaebaja otstarbekaks menetleja väidet „nüüd sa 6 kuud jala käid” vastuseks kaebaja keeldumisele ning peab seda otsuse etteteadmiseks või varjatud ähvarduseks, et mõjutada kaebajat teistmoodi käituma. Kaebaja leiab, et antud juhul ei vastanud politsei tegevus politseiseadus § 5 sätestatule, mille kohaselt informeerib politsei oma tegevusest riigi- ja kohaliku omavalitsuse organeid ning 2 elanikkonda. Tegutsemine varjatult eravärvides sõidukis ei ärata usaldust politsei kui kodanike kaitsja suhtes vaid tekitab kodanikes eelduse, et politseil on muid eesmärke, mis ei lähe kokku demokraatliku õigusriigi põhimõtetega. Kaebaja leiab, et otsus, mis jõustudes mõjutaks pika aja jooksul negatiivselt kaebaja elukvaliteeti ja liikumisvabadust, on koostatud kergekäeliselt ja olematutele tõenditele tuginedes. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohtuistungi kaebaja Kristo Kilk jäi oma kaebuse juurde ning palus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg LODEIKIN’i 15.10.2008.a. väärteoasjas nr. 2316, 08, 010106 tehtud otsuse tühistada. Ta sõidukiirust 53 km/h-s ei ületanud. Võib olla ta ületas kiirust 5 km/h-s, kuid mitte rohkem. Seal ei ole võimalik 100km tunnikiirusega sõita. Ta usub, et talle näidati kiirust tablool. Ta ei olnud nõus väärteoprotokollile alla kirjutama, sest teda sunniti eraautosse istuma ja talle tehti ebaviisakaid märkusi selle kohta, kuidas ta edaspidi ainult jala käima pidi hakkama. Politsei oli ebaviisakas ja ähvardas ning ka sellepärast ta ei kirjutanud väärteoprotokollile alla, samuti ta ju ei ületanud kiirust. Ta on küll eelnevalt olnud probleeme kiiruse ületamisega, kuid seekord seda ei olnud. Lisades kohtuliku vaidluste käigus ka seda, et tema poolt on kahe inimese tunnistus, politseinikke on üks, kes mõõtis ning ei ole mingit tõendit, et see just tema auto kiirus oli. Süütuse presumptsioon! Kui on kahtlus, siis tõlgendatakse kahtlustatava kasuks (seadus(kriminaalmenetluse seadustik) ütleb, et kriminaalmenetlusõigus kehtib ka väärtegude puhul). Kohtuvälise menetleja esindaja räägib vaid mõõtmisseadmest, tema ei tea sellest mitte midagi, millega mõõdeti, keegi ei näidanud temale radari pealt kiirust ega öelnud, et see tema kiirus on. Me ei pea siin kohut selleks, et tuvastada, millega mõõdeti. 9000 on suur raha, samuti sõltub ta töö ja sissetulek suurel määral autojuhilubade olemasolust. Tal on väike laps, kellega tuleb käia arsti juures, naisel autojuhilube ei ole ja oma last ega naist ta Tallinna ebahügieenilisse ühistransporti ei lase. Kuidas saab mõista inimest süüdi selliste ütluste põhjal, mis on veel pealekauba mõõdetud mingist eravärvides Sierrast? Ehk kuidas saab kohus uskuda politseinike tunnistusi, kui nende töömeetodid(kiirusemõõtmine) on salajased ning nad hiilivad eraautoga tee ääres? Temale tundub, et politseinikud täitsid hoopis eelarvet või hankisid omale lisatasu „huligaani“ leidmisega. TEES: kohtuvälisel menetlejal ei ole vettpidavat tõendit, radarinäit ei ole üksi tõendiks (veelkord – temale seda ei näidatud, vähemalt ta ei mäleta, et oleks näidatud, samuti ei mäletanud seda politseinik), politseinike tunnistused on vasturääkivad, tema ja ta naise tunnistus on usaldusväärne. Aegumine? Ilmselt mitte. Kaebuse lahendamiseks selgitab kohus järgmised küsimused: 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; kas leidis? Ehk lendas sääsk mööda? 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik. Palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses, kuna ei ole tõendatud, et just tema on väärteo toimepanijaks. Kohtuistungil andis tunnistajana menetlustoimingute läbi viimise osas üle kuulatud Taavi Kirss ütlusi selle kohta, et kaebaja Kristo Kilkiga on ta kokku puutunud seoses tööülesannete täitmisega. 24.09.2008.a. kella 13.10 paiku mõõtis ta kiirust Pärnu mnt. 71 juures, kui kesklinna suunas tuli auto suurema kiirusega, kui lubatud. Ta mõõtis Ultra Lytega selle auto kiiruseks 107 km/h-s. Ta peatas sõiduki, roolis oli Kilk. Nad kutsusid Kristo Kilki enda autosse, 3 näitasid talle kiirust, teavitasid, et alustavad väärteomenetlust. Kristo Kilk andis neile selgelt mõista, et nad ei saa talle midagi teha ja ta lahkub politseiautost, sest tal on kiire. Kristo Kilk ütles neile, et midagi ei juhtu, kui ta lahkub. Kristo Kilk keeldus ütluste andmisest ja allkirjadest ning ütles neile ainult, et kohtus kohtume. Kristo Kilk ei soovinud nendega koostööd teha. Kui Kristo Kilk sai aru, et alustatakse väärteomenetlust tema suhtes, siis ta soovis lahkuda ja seda ta ka tegi. Kristo Kilk allus küll esialgu korraldustele, kuid siis keeldus igasugusest koostööst väärteoasja lahendamisel. Kristo Kilk teatas, et nüüd ta lahkub meie autost ja et meie ei saa talle midagi teha. Ta näitas Kristo Kilkile Ultra Lyte näitu tema sõidukiiruse kohta. Talle tundus, et Kristo Kilk alguses sai aru enda rikkumisest ja siis ühtäkki muutus ning alustas sellist käitumist nagu ta algselt kirjeldas. Kiirust mõõtis ta Ultra Lyte 100 LR nr. UX020596. Sel ajal, kui nad kiirust mõõtsid ja fikseerisid Kristo Kilki kiiruse, siis oli kõrval reas veel kaks autot, aga Kristo Kilki kiirus oli võrreldes teistega silmnähtavalt suurem. Seetõttu nad suunasid kiirusemõõtja Kristo Kilki autole ja mõõtsid tema sõidukiirust. Kristo Kilkile tutvustati tema õigusi ja kohustusi väärteomenetluses, kuid Kristo Kilk keeldus selle kohta allkirja panemast. Kristo Kilk keeldus ka väärteoprotokolliga tutvumast. Kristo Kilk sai koopia väärteoprotokollist kätte. Ta viibis sõidukis ja mõõtis kiirust, kui Kristo Kilki poolt juhitud sõiduk tuli mööda Pärnu mnt. viadukti alla. Ta mõõtis Kristo Kilki sõiduki kiiruse laserkiirusemõõtjaga suunates selle Kristo Kilki auto peale ning see näitas siis Kristo Kilki auto sõidukiirust. Tema paarimees sel päeval oli Raul Annuka. See sõiduk, mida Kristo Kilk juhtis oli Volvo S 40. Ta oli enne seda sündmust tegelnud liiklusjärelvalvega trassil 6 aastat, s.o. aastast 2002.a., kusjuures konkreetselt kiirust on ta mõõtnud umbes aasta. Tal on olemas pädevmõõtetunnistus. Kohtuistungil andis tunnistajana menetlustoimingute läbi viimise osas üle kuulatud Raul Annuka ütlusi selle kohta, et kaebaja Kristo Kilkiga on ta kokku puutunud ainult üks kord ning seoses käesoleva väärteoasjaga. 24.09.2008.a. teostas ta koos vaneminspektor Taavi Kirssiga liiklusjärelvalvet Pärnu mnt. 71 maja juures. Mõõtsid Paide ja Vineeri tänava vaheliste sõidukite kiirust. Kiirust mõõtis vanemkonstaabel Taavi Kirss. Umbes kella 13.00 paiku sõitis suurel kiirusel sillast alla üks Volvo. Volvo sõitis oluliselt kiiremini, kui teised sõidukid. Taavi Kirss mõõtis selle Volvo kiiruseks 107 km/h-s. Lubatud oli seal 50 km/h-s. Nad peatasid sõiduki Pärnu mnt. 71 juures, sõidukit juhtis Kristo Kilk. Nad näitasid talle kiirmõõteseadme näitu. Alguses oli isik nõus sellega, et ta ületas kiirust selgitades, et tal oli kiire kuhugi üritusele. Nad kutsusid isiku menetlustoimingute läbiviimiseks politseiautosse. Seal Kristo Kilk teatas, et ta ühelegi paberile alla ei kirjuta ja et kas ta võib lahkuda. Kristo Kilk ütles, et nad võivad neid pabereid täita, aga ta läheb kohtusse ja võidab. Kristo Kilk keeldus tutvumast oma õiguste ja kohustustega, selle nad fikseerisid protokollis, et Kristo Kilk keeldus. Seejärel selgitasid, kust Kristo Kilk otsuse kätte saab ning et 15 päeva on aega esitada vastulauset. Seejärel Kristo Kilk sõitis minema. Kristo Kilk tuli vabatahtlikult eravärvides politseiautosse. Kiirust mõõdeti lasemõõtjaga Ultra Lyte 100 LR. Kindlasti loeti Kristo Kilkile ette ka õigused ja kohustused, isegi siis, kui inimene keeldub allkirja andmast loetakse need ette. Alati enne menetlustoimingute alustamist loetakse isikule õigused ja kohustused ette. Arvab, et õiguste ja kohustuste sisu ka selgitati Kristo Kilkile. Kiirust mõõtis vanemkonstaabel Taavi Kirss. See isik, kes mõõdab kiirust näeb kiirusemõõteseadme näitu, antud juhul on selleks Taavi Kirss. Aga seda, et konkreetne Kristo Kilki poolt juhitud sõiduk liikus kiiremini, kui teised sõidukid võib ta küll öelda. Kiiruse mõõtmise hetkel seisis ta kiirusemõõtjale väga lähedal. Kohtuistungil andis tunnistaja NK ütlusi selle kohta, et kaebaja Kristo Kilk on ta seaduslik abikaasa. Ta mäletab päeva, kui nad sõitsid Pärnu mnt. silla peal, ta veel imestas, et miks ta abikaasa kinni peeti. Ta abikaasa ei sõitnud mitte üle lubatud kiiruse. Ta mees ei ületa kunagi kiirust, kui ta autos on ning nad olid natuke aega tagasi teada saanud, et nad saavad lapse ning see muutis ta abikaasat veel eriti ettevaatlikuks. Kui ta autos on siis ta abikaasa ei ületa kunagi kiirust. Ta on äärmiselt tundlik kiiruse ületamise suhtes, kuna ta on saanud autoõnnetusest 4 trauma ning on peale seda ettevaatlik. Ta istus juhi kõrvalistmel ning sellel hetkel ta kiirusemõõdiku näitu ei jälginud. Endal tal juhilubasid ei ole. Ta sõidab palju linnas ringi ning saab aru, kui sõidetakse 50 km/h-s või üle selle. Nad sõitsid õppekäigule SA Tallinn 2011. Neil ei olnud kiire. Kohtuvälises menetluses ta pakkus ennast tunnistajaks, kuid ta abikaasa Kristo Kilk arvas, et ta saab ise hakkama. Ta praegu ei valeta. Nende laps on 2,5 kuune. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse – esindaja vanemkonstaabel Helen Kommussar leiab, et täielikult on tõendamist leidnud, et Kristo Kilk juhtis 24.09.2008.a. kella 13.10 ajal Tallinna linnas Harju maakonnas Pärnu mnt. 71 mootorsõidukit asulasisisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 53 km/h võrra, sõites kiirusega 107 +/-4 km/h. Oma tegevusega rikkus Kristo Kilk Liikluseeskirja § 124 p.1 nõudeid, pannes seega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74- 22 lg. 3 järgi. ning Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg LODEIKIN’i poolt on 15.10.2008.a. väärteoasjas nr. 2316, 08, 010106 tehtud õige otsus. Väärteo toimepanek on tõendatud tunnistaja Raul Annuka ütlustega ja Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Kiiruse mõõtmine toimus laser tüüpi seadmega ULTRA LYTE, mis fikseerib konkreetselt selle sõiduki kiirust millele on seadme optiline lasersihik suunatud (fikseerides nii mõõdetava sõiduki kiiruse kui ka kauguse mõõtjast) ja seega on välistatuid eksimise võimalus, kuivõrd menetlusaluse isiku sõidukist mööduvad sõidukid ei mõjuta tema sõidukilt saadud kiiruse tulemust. Isik keeldus sündmuskohal ütlusi andmast, väärteoprotokollile alla kirjutamast ja ei kasutanud ka vastulause esitamise võimalust. Kaebuse esitaja abikaasa poolt antud ütlused ei ole asjakohased, kuivõrd isik ei jälginud spidomeetrit ja ei olnud ka menetlustoimingute läbiviimise juures. § 5 Mõõtmistulemuste jälgitavuse tõendamine.