Obsah (5)

§ 89§ 8913§ 44§ 45§ 891

Väärteoasi nr. 4-09-12594 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 14.oktoobril 2009 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Ida os

§ 891 lg 1 järgi.

Arkadi Konarile määrati karistuseks

§ 891 lg 1 ettenähtud väärteo eest rahatrahv 5400 krooni.

Arkadi Konar vaidlustas 25.06.2009 otsuse väärteoasjas nr 2301,09,000038 täielikult paludes otsus tühistada ja menetlus lõpetada. Kaebust põhjendab ta sellega, et süüteo toimepanemise aeg oli 19.12.2006 ja väärtegu on seega aegunud. Otsuses puuduvad ka viited, milliseid

sätteid kaebaja rikkus. Protokolli paljasõnalisusi kujutab A. Konari kaitseõiguse olulist rikkumist. Arkadi Konar andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt seoses kriminaalasja uurimisega 2006 aastal helistati politseist ja paluti tuua relv politseijaoskonda. Viis samal päeval relva ära politseisse. 05.02.2009 toimus korteris läbiotsimine. Politsei küsis, kas on midagi ebaseaduslikku, mida välja anda, mis ei ole kooskõlas seadusega. 2006 oli korteris remont ja tuli meelde, et kusagil olid padrunid. Võttis padrunid kapist välja ja andis politseile üle. Peale seda hakkas toimuma läbiotsimine. Pandi kirja, et andis ise padrunid üle. Kui hakkas läbiotsimine, siis samas kapis kaugemal olid padrunid, mis on kirjas protokollis. Vabatahtlikult andis 7 või 10 padrunit, mis salves olid. Andis välja vabatahtlikult, mida teadis, et on kapis. Ei mäleta leitud padrunite kogust. 2006 sai aru, et relv võetakse hoiule. Kodus olid Glock padrunid ja ka relv oli Glock. Padrunid olid 9 mm parem cal. Kui politsei oleks 2006 öelnud, et too relv koos padrunitega, siis oleks seda teinud. Viis politseisse relva koos salvega. Mingit tahtlust midagi halba teha riigile, politseile, ega kellelegi teisele ei olnud. Politseist sai relva üleandmisevastuvõtmise akti. Otsust relvaloa peatamise kohta ei olnud. Relvaloa tähtaeg oli vist november 2008. Enne relvaloa lõppemist käis politseis küsimas, kas peab relvaluba pikendama ja öeldi, et kui lõppeb kriminaalasi, siis nad vaatavad edasi otsuse järgi. Relv, relvaluba ja üks salv Glock jäi politsei kätte. Kohtuväline menetleja leidis, et A. Konar on talle süüksarvatava väärteo toimepannud, kuid väljumata väärteoprotokollis toodud väärteokirjeldusest, palub tema tegevus ümber kvalifitseerida

§ 89131 järgi.

26.05.2009 koostatud väärteoprotokolli nr AB1110059 koopia on Arkadi Konar kättesaanud 26.05.2009, seega koostatud väärteoprotokolliga ei ole rikutud menetlusõigust. Relvaloa kehtivuse peatamise otsus 12.12.2006 nr 353 on haldusakt vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1, kuna peatamise otsusele saab esitada kaebust kohtule, või vaide politseiprefektuurile vastavalt

§ 44lg 7.

Haldusakti peatamine kujutab endast haldusakti kehtivuse ajutist katkestamist. A.Konar on toimepannud vältava süüteo. Süüteokoosseisu objektiivne tunnus antud süüteos on tegevusetus, sest isik vastutab tegevusetuse eest siis, kui ta jätab täitmata kohustava normi, antud süüteos laskemoona üleandmise, mis toob kaasa karistuse ja olles õiguslikult kohustatud seaduses kirjeldatud tagajärge ära hoidma. A.Konar olles isikuks, kes oli varem omanud relvaluba, hoidis teadlikult ebaseaduslikult laskemoona, samuti oli tal on võimalus ja kohustus tegutseda, anda ära laskemoon, kuid ta ei teinud seda. Seega A.Konar pani süüteo toime tahtlikult. Laskemoona käitlemise ebaseaduslikkus seisneb relvaloa puudumises, sest füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks. Arkadi Konori poolt toimepandud tegu, laskemoona hoidmine ilma relvaloata, ei ole käsitletav KarS § 81 lg 3 järgi aegumisena, mis sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, sest vältava süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega vältava teo lõppemisest vastavalt KarS §81 lg-le 4 seega 05.02.2009 kui läbiotsimise käigus leiti ebaseaduslikult hoitud laskemoon. Kaitsja Aadu Luberg palus otsus tühistada ja menetlus lõpetada. Protokollis ei ole märgitud, et tegemist oleks vältava süüteoga. Protokollis on konkreetne kuupäev ja aeg ehk ühekordne käitumisakt. Alates hetkest, mil Konar andis ära tulirelva, pidanuks ta ära andma ka laskemoona. Seda A. Konar ei teinud ja väärtegu pandi toime 19.12.2006, seega on väärtegu aegunud. 05.02.2009 kell 14.20 A. Konar mingit väärtegu toime ei pannud, tegemist oli väärteo avastamise ajaga. 05.02.2009 ei saanud Konar olla isikuks, kellel ei ole relvaluba. Konarit võis käsitleda isikuna, kelle relvaloa kehtivus on peatud või isikuna, kelle relvaloa kehtivus on lõppenud. Protokollis ja otsuses ei ole viidatud relvaloa peatamise otsusele, mistõttu on A. Konari kaitseõigust rikutud. Ei ole ka näidatud konkreetse õigusakti konkreetsele sättele, kus on toodud laskemoona hoidmise nõuded ja millist neist A.Konar on rikkunud.

§ 45lg 1 on üldsäte ja sellel viitamine ei ole piisav.

Kohus uuris järgimisi dokumente: Otsus väärteoasjas nr 2301,09,000038 (lk 6); Väärteoprotokoll AB 1110059 ( kohtuvälise menetleja toimik lk 1); Väärteoprotokoll AB 1110055 ( kohtuvälise menetleja toimik lk 2); Ekspertiisiakt nr TB-063-09/1250, mille kohaselt ekspertiisiks esitatud 9x19 mm püstolipadrunid Luger, mis kuuluvad tulirelva laskemoona hulka, on laskekõlblikud, Antud liiki padrunid on ette nähtud vastava kaliibriga püstolitele Mauser, Parabellum, Walhter, Beretta, Browning, Astra, Sauer Mauser, Star ja püstolkuulipildujatele Sten, Uzi, Madsen, Suomi, Schmeisser, Erma, Owens vm (kohtuvälise menetleja toimik lk 3-4); ekspertiisimäärus (kohtuvälise menetleja toimik lk 5); läbiotsimismäärus (kohtuvälise menetleja toimik lk 17); läbiotsimisprotokoll (kohtuvälise menetleja toimik lk 18-20); asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kohtuvälise menetleja toimik lk 21-22); Põhja Politseiprefektuuri lubadetalituse vastus järelepärimisele, mille kohaselt A.Konar omab püstolit Glock-19 kal 9 nr BEX

1. Põhja Politseiprefektuur on võtnud vastutavale hoiule A. 2 Konarile kuuluva relva 19.12.2006 akti nr 309-06 alusel. Põhja Politseiprefektuuri poolt on koostatud relvaloa kehtivuse peatamise ostus nr 353 12.12.2006 seoses Lõuna politseiosakonnas menetluses oleva kriminaalasjaga. Põhja Politseiprefektuuril poolt A. Konarile väljastatud relvaluba nr XXX kehtivusega 04.03.2008, mille kehtivus on peatatud 12.12.
2. (kohtuvälise menetleja toimik lk 26); Vastulause (kohtuvälise menetleja toimik lk 27-28); Vastulause (kohtuvälise menetleja toimik lk 29-30); Õiend karistatuse kohta (kohtuvälise menetleja toimik lk 36); Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku seletused, kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Kaebuse esitanud isik vaidlustas otsuse süüdistuses

§ 891lg 1 järgi sisuliselt aegumise ja menetlusnormide rikkumise tõttu.

Arkadi Konar ja kaitsja ei vaidlusta asjaolu, et 05.02.2009 andis A. Konar tema juures toimunud läbiotsimise käigus enne läbiotsimist vabatahtlikult välja 10 padrunit ja läbiotsimisel leiti veel 31 padrunit 9 mm. Nimetatud asjaolu on leidnud tõendamist nii läbiotsimise protokolli, asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeli kui ka A. Konar enda ütlustega. Vaidlust ei ole asjaolus, et Arkadi Konar andis talle kuulunud relva Glock vastutavale hoiule Põhja Politseiprefektuuri 19.12.

1. Relva hoiule andmine on tõendatud Põhja Politseiprefektuuri lubadetalituse vastusega järelepärimisele ja Arkadi Konari enda ütlustega. Põhja Politseiprefektuuri lubadetalituse vastuse kohaselt on Arkadi Konar relvaloa kehtivus otsusega peatatud 12.12.
2. Kohus ei pea usaldusväärseks Arkadi Konari väidet, et tema ei saanud aru, et tal on relvaluba peatatud. Relva ja relvaluba omav isik peab tundma põhjalikult valdkonda reguleerivaid õigusakte. Kui A. Konar andis relva 19.12.2006 politseisse hoiule, siis ilmselgelt tundis ta ka huvi, millisel õiguslikul alusel politsei tema relva hoiule võtab. Ja on eluliselt usutav, et politsei tutvustas talle relvaloa peatamise otsust. A. Konar oli teadlik, et relvaluba kehtis kuni 04.03.
3. A. Konar ise kinnitab, et enne relvaloa kehtivuse lõppu käis ta uurimas relvaloa pikendamise võimalusi, kuid talle öeldi, et enne tema suhtes menetluses olevas kriminaalasjas lahendi jõustumist seda küsimust ei arutata. Teades, et tal ei pikendatud relvaluba oli A. Konar 05.02.2009 teadlik, et sel kuupäeval tal puudus kehtiv relvaluba. Haldusmenetluse seadustiku § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt (relvaluba) kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega kehtis A. Konari relvaluba kuni selles näidatud ajani s.o 04.03.
4. 05.02.2009 A. Konari elukohas toimunud läbiotsimise käigus andis A. Konar ise kohe vabatahtlikult välja 10 padrunit, mis näitab, et A. Konar oli teadlik, et tal puudub padrunite kodus hoidmiseks luba. Teades, et tal ei ole kehtivat relvaluba ja hoides padrunid jätkuvalt enda elukohas, möönis A. Konar oma tegevusetusega et ta paneb toime väärteo, kuid suhtus sellesse ükskõikselt, mistõttu on väärtegu toime pandud kaudse tahtlusega. Kuna A. Konar on väärteo toime pannud 05.02.2009, siis ei ole käesolevaks ajaks möödunud kahe aastane aegumistähtaeg. Põhjendatud ei ole kaitsja väide, mille kohaselt A. Konar pani väärteo toime 2006 detsembris, kuivõrd 05.
5. 2009 hoidis A. Konar oma elukohas ilma loata laskemoona. A. Konarile väärteoprotokollis ja väärteotsuses toodud süüdistuse kohaselt rikkus ta

§ 45

lg1 nõudeid, mis sätestab, et relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena.

§ 45

lg 1 sätestab piisavalt selgelt ja üheselt mõistetavalt, et relva või laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba. Kuna A. Konar hoidis oma elukohas Vormsi 6-21 Tallinn laskemoona (41 padrunit) 05.02.2009 s.o ajal, mil tal ei olnud kehtivat relvaluba, on ta rikkunud

§ 45

lg 1 nõudeid.

§ 891

lg 1 näeb ette vastutuse relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise, hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise, 3 laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või arvestuse või registreerimise korra rikkumise eest. Kuna

§ 45lg1 näeb ette, et laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba, on A.

Konar laskemoona hoidmisega ilma relvaloata rikkunud laskemoona hoidmise korda, mistõttu tema tegevus on kohtuvälise menetleja poolt õieti kvalifitseeritud

§ 891lg 1 järgi.

Kohus on otsuse tegemisel seotud väärteoprotokollis toodud väärteokirjelduse piiridega, mistõttu puudub kohtul võimalus kvalifitseerida väärtegu

§ 8913järgi, kuna A.

Konarile väärteoprotokollis esitatud süüdistuse sisu ei kajasta

§ 8913koosseisulisi tunnuseid.

Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Arkadi Konarile süüksarvatud tegu,

§ 45

lg 1 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

891 lg 1 järgi.

§ 891lg 1 sanktsioon näeb ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Karistuse määramisel arvestab kohus karistust raskendavate ja kergendavate asjaolud puudumist, asjaolu, et isikul puuduvad kehtivad karistused samaliigiliste väärtegude eest, samuti isiku suhtumist oma teosse. Nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et põhjendatud on kohtuvälise menetleja poolt Arkadi Konar karistamine rahatrahviga alla sanktsiooni keskmist määra. Eeltoodust tulenevalt tuleb Arkadi Konar kaebus jätta rahuldamata. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 1, 133, 134, Otsustas

1. Jätta Arkadi Konar kaebus rahuldamata.
2. Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna vanemkonstaabel Sergei Tšõganovi 25.06.2009 otsus väärteoasjas nr 2301,09,000038 jätta muutmata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 05.11.2009 4