← Eesti

4-09-4054/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.mai 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-4054 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Kohtuasi Matteus Berggreni (isikukood 339100403291, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht FIE, pensionär) väärteoasi ÜTS § 542 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 09.03.2009.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 09005071 Asja läbivaatamise kuupäev 18.mai 2009.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Matteus Berggren kohtuvälise menetleja, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti, esindaja Ülle Aliorg kohtuvälise menetleja ametnik T Trepp RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Jätta Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 09.03.2009.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 09005071 muutmata ning Matteus Berggreni kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU: Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrullosakonna vaneminspektor Jaan Lillesalu poolt

  1. märtsil 2009.a. koostatud otsusest nähtuvalt rikkus Matteus Berggren taksojuhina taksoveo eeskirja nõudeid sellega, et peatas taksotunnustega mootorsõidukit BMW 730 i reg. nr xxx, omamata nõuetekohast teenindajakaarti. Rikkumine seisnes selles, et taksojuhi poolt kontrollimise käigus esitatud teenindajakaardil nr. AV 00130 puudus vastavalt taksoveo eeskirja teenindajakaardi andmete loetelule ja väljastamise korrale omaniku allkiri, kehtivusaeg. Kuna teenindajakaardi mõõtmed on 84x47 mm lubatud 85x54 mm asemel, siis kehtivusaja koht puudub ning märgitud taksojuhi eesnimi MATTENS ei vasta isikuandmetele, kus eesnimeks on MATTEUS. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja kindlaks teinud, et Matteus Berggren rikkus Tallinna Linnavolikogu määruse nr. 16, milline on vastu võetud 03.märtsil 2005.a., punktide 5.3.4; 5.3.7; 5.3.8 ja 5.4 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et Matteus Berrgreni poolt toime pandud väärtegu on tõendatud tunnistaja RRaiesmaa ütlustega, fototabelitega, väärteoasja materjali juurde lisatud taksojuhi teenindajakaardist nr. AV00130 tehtud koopiatega, väärteoasja materjalide juurde lisatud teenindajakaardi vormi näidise koopiaga, milline on LISA 2 Tallinna Linnavolikogu 3.märtsi 2005 määrusele nr. 16, väärteomaterjalide juurde lisatud Äriregistri väljavõttega ja menetlusaluse isiku Matteus Berggreni ülekuulamise protokolli ja protokolli lisaga nr
  2. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrullosakonna vaneminspektor Jaan Lillesalu on Matteus Berggreni suhtes väärteoasjas nr. 09005071 koostatud üldmenetluse otsuse tegemisel isikule karistuse määramisel võtnud arvesse M. Berggreni isikut ja tema süü suurust ja nimelt seda, et M. Berggren on taksojuhina osutanud teenust 10 aastat ning, et viimane on kinnitanud, et on läbinud vastava koolituse. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et seetõttu pidi M. Berggren tundma taksoveo eeskirja nõudeid ja teadma, milline, peab olema nõuetekohane teenindajakaart. Vaatamata sellele esitas M. Berggren kontrolliõigust teostavale ametnikule teenindajakaardi, millel oli puudu kehtivuse aeg, omaniku allkiri ning lisaks sellele oli teenindajakaardil vale eesnimi. Kohtuväline menetleja on arvestanud asjaolu, et M. Berggren tunnistas, et ta ei tellinud endale teenindajakaarti vastavast firmast, vaid ostis läbi teise isiku omale teenindajakaardi ja ei kontrollinud dokumendi õigsust ning seega jättis ta oma kohustused taksojuhina täitmata, kuna esitas puudulike ja valede andmetega kaardi. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Kohtuväline menetleja eeltoodu alusel karistas Matteus Berrgreni ÜTS § 542 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses s.o summas 3600 krooni. 17.03.2009.a. esitas Matteus Berggren Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse eelpool märgitud väärteoasjas nr. 09005071 tehtud otsusele. Taotledes kohtult temale määratud väga suure rahatrahvi tühistamist. Kohtule esitatud kaebuses Matteus Berggren märkis, et väärtegu ei ole toime pandud, kuna ei ole reguleeritud teenindajakaardi saamine vedajale endale, et tema ei saa ju sõlmida lepingut iseendaga ja iseendale välja anda dokumenti, kuid sellisest absurdist ei saa aru kohtuväline menetleja. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED: Kohtuistungil märkis kaebuse esitaja, et tema jääb täielikult kohtule esitatud kaebuse juurde, selgitades kohtule, et ta on pensionär ning vahel harva sõidab ka taksot. See sama teenindajakaart on tal olnud juba alates 2005.a., seda on varem MUPO poolt ka korduvalt 2 kontrollitud. Üks kontrollijatest on olnud MUPO vanemspetsialist M Kehi. Mitte kunagi varem pole sellega probleeme olnud, seda on alati kehtivaks peetud. Nimelt seisis ta Järvel taksopeatuses, sel päeval ta taksoteenust ei osutanud vaid ootas oma poega, keegi ei küsinud, miks ta seal seisis. Tulid MUPO kontrollid. Nad võtsid ta dokumendid ja hakkasid neid uurima. Viimased hoidsid ta dokumente tükk aega enda käes, midagi ei öeldud. Dokumente tagasi ka ei antud. Tema – Matteus Berggren ootas pool tundi, kuna midagi ei toimunud, siis sõitis ta vaikselt minema, ta dokumendid jäid nende kätte. Ta on kindel, et nad tahtsid raha. Umbes kahe nädala pärast seisis tema jälle samas taksopeatuses, tulid uued kontrollid. Ta küsis oma dokumente tagasi ja talle öeldi, et läheks tema autoga Paldiski mnt-le MUPO kontorisse. Ta vastas viimastele, et tema autoga lähevad nad vaid siis, kui ta taksoarve kinni makstakse, seda lubati teha, pärast naerdi talle näkku ja arve jäeti maksmata. Seal sai ta oma dokumendid tagasi ja talle öeldi, et ta teenindajakaart on kehtetu. Tema – Matteus Berggren võis selle sealsamas katki tõmmata, ta rebis selle katki, arvates, et tal seda enam vaja ei lähe. Kohtu esitatud küsimusele, miks kaebuse esitaja dokumendid esitas, kui ta taksoteenust ei osutanud, selgitas Matteus Berggren, et dokumendid esitas ta seetõttu, et tal oli plafoon peal. Kui mõni klient oleks tulnud, siis ta oleks keeldunud teenindamisest, sest tal oli pojaga kohtumine kokku lepitud. Asi on mingis tobedas dokumendis, kui oleks hea tahe olnud, siis oleks lastud tal seal kohapeal andmed juurde kirjutada. Kohtuvälise menetleja esindaja poolt esitatud küsimusele selgitas kaebuse esitaja Matteus Berggren, et sel ajal, kui ta dokumendid olid MUPO-s ta taksot ei sõitnud. Küsimusele, kust ta selle teenindajakaardi sai märkis kaebuse esitaja, et kui see nõue tuli, siis hakkas ta uurima kust seda saab. Selgus, et ükski ametkond seda ei väljasta. Üks ta tuttav taksojuht pakkus välja, et saab selle talle raha eest hankida. Tema oli sellega nõus, selle kaardiga on ta juba väga kaua sõitnud, kunagi pole probleemi olnud. Nüüd selgus, et sellel peab olema kehtivuse kuupäev peal selle lepingu järgi, kui pikaks ajaks tal on leping sõlmitud ning see on absurd, et ta peab iseendaga lepingut hakkama sõlmima. Kohtu poolt esitatud küsimusele, et kas ta kinnitab, et teenindajakaardil oli tema nimi valesti kirjutatud, vastas kaebuse esitaja, et niikaua kuni ta pole originaali näinud, ei kinnita ta midagi. Samuti märkis kaebuse esitaja, et iseendaga ei hakka ta mingit lepingut tegema, et saada see kehtivus kuupäev sinna kaardile. Teenindajakaart on vajalik vist reisijate jaoks, talle seda vaja ei ole. Teenindajakaart asub autos armatuurlaual. Teenindajakaardil olevad andmed peavad vastama tegelikkusele, aga ta nime kirjapildis oli nii väike eksimus, et see ei seganud kedagi, tema ei märganudki seda, ta ei märganud oma nime vale kirjapilti. Tema auto oli taksotunnustega. Taksoteenust osutab ta alates pensionile jäämise ajast, aga ta sõidab väga harva. Seda, et kontrolörid tahtsid talt raha, seda arvas ta sel põhjusel, et ta on teistelt taksojuhtidelt kuulnud, et kontrolörid tahavad raha. Sellekohast kaebust ta ei ole ta kirjutanud, kuna keegi ei ole otseselt tema käest raha küsinud. Kohtuvälise menetleja esindaja esitatud küsimusele, kuidas ta hindab oma silmanägemist, märkis kaebuse esitaja, et need on delikaatsed isikuandmed ja ta ei vasta sellele küsimusele. Kohtuvälise menetleja ametnik T Trepp andis ütlusi selle kohta, et kaebajaga on ta korra kokku puutunud, isiklikult ta viimast ei tunne. Ametnik selgitas kohtule, et nemad palusid isiku patrullautosse, nad küsisid dokumente taksoveo korraldamiseks. Kuna isik keeldus ütlustest ja oletas, et nendel pole õigust kontrollida ta dokumente ja tuvastada isikut, oli tema sunnitud kutsuma politsei. Kuna isik ei suutnud ära oodata politseid, lahkus viimane Järve taksopeatusest taksotunnustega autos BMW. Selle kohta on kindlasti ka politseis numbrile 110 tehtud kutse tema – T Trepp nimel. 3 Kaebuse esitaja esitatud küsimusele vastas T Trepp, et politsei kutsus ta kuna kaebuse esitaja lärmas ja takistas menetluse läbiviimist, kuna viimasel ei olnud prille, siis ei olnud ta nõus ka sellega, et talle õigusi ja kohustusi tutvustatakse. Dokumentidest oli viimasel puudu juhiload. Kaebuse esitaja esitatud küsimusele, mis õigusega ta kinni peeti, selgitas T Trepp, et ta ei pidanud seda kinnipidamiseks. Lisaks märkis T Trepp, et teenindajakaardi oleks pidanud kaebuse esitajale välja andma vedaja, kuna kaebuse esitaja on FIE, siis oleks ta pidanud selle ise väljastama. Kuna Tallinna Linnavolikogu määruses nr 16 on kirjas, et parandusi ei tohi teenindajakaardil teha, siis kaebuse esitaja ei oleks saanud kohapeal sinna midagi juurde kirjutada. Seal on kirjas ka nõuded kaardile. Selle kaardi maksumus on 30 krooni ja seda väljastavad vastavad ettevõtted. Määruses on väga konkreetselt kirjas, et omakäeliselt parandusi teha ei tohi. Määruses on kirjas konkreetsed andmed, mis peavad olema teenindajakaardil. Teenindajakaardi kehtivusaeg ei saa pikem olla, kui taksoveoloal. Kohtu esitatud küsimusele selgitas T Trepp, et isik esitas ja jättis neile autosse taksojuhi teenindajakaardi, loa taksoteenuse osutamiseks ja kohaldamistunnistuse taksomeetrile. Kui politsei kohale tuli oli menetlusalune isik kahjuks juba lahkunud, märkides, et nendel pole õigust isikut kinni pidada. Menetlust alustasid nad kuna isiku teenindajakaart oli papist ja seal puudus kehtivusaeg ja omaniku allkiri. Teenindajakaart oli lükatud sügavale armatuurlaua sisse, tema – T Trepp palus seda näha, siis tuvastas ta rikkumise. See oli rutiinne kontroll. Kõik 3 dokumenti sai antud edasi menetlejale Hr Lillesalule, kes kutsus kaebaja ülekuulamisele ning ta sai aru, et dokumendid tagastati menetlusalusele isikule. Tunnistaja Raiesmaa kuulasid nad üle kohapeal taksopeatuses. Menetlusalune selgitas teenindajakaardi kohta, et plastikkaart kulub ja ta arvas, et sellel ei peagi olema kehtivusaega, viimane väitis, et andmed on kaardilt ära kulunud. Kaebuse esitaja teenindajakaarti tema ei mõõtnud. Isikule proovis ta tema õigusi ja kohustusi selgitada, kuid viimane arvas, et seda pole talle vaja. Nemad ei saanud koostada kohapeal protokolli, kuna nad ei saanud viimaselt allkirja. Kaebuse esitaja lahkus sündmuskohalt, kuna nad olid viimast mitu korda korrale kutsunud ja ka politsei oli kutsutud ja seetõttu viimane lahkus. T Trepp kinnitas kohtuistungil, et tea juhtis kaebuse esitaja tähelepanu ka sellele, et isiku nimi oli teenindajakaardil valesti kirjutatud, aga ta ei mäleta, mida viimane selle kohta ütles. Isik ise ütles, et ta ei saa lugeda ilma prillideta, tema – T Trepp oli nõus viimasele vajaliku info ette lugema. T Trepp kinnitas kohtus, et kaardil olnud andmed olid trükitud kujul. Kohtule kinnitas T Trepp, et see probleem teenindajakaardiga ei olnud esmakordne juhus, aga enne on alati tehtud selgitustööd, nad ei hakka kunagi kohe karistama. Teenindajakaart on mõeldud kõikidele klientidele ning selle kehtivusaeg on seotud taksoveo loaga, kui on tööleping, siis selle kehtivuse ajaga. Tunnistaja R Raiesmaa andis ütlusi selle kohta, et kaebuse esitajat on ta näinud, tuttavad nad ei ole, kohtunud on nad tööalaselt kahel korral. Toimunu kohta selgitas tunnistaja R Raiesmaa, et inspektor Trepp läks menetlusaluse isiku taksosse, sealt tulles näitas ta kaebaja teenindajakaarti, millel puudus kehtivusaeg ja isiku allkiri. T Trepp kutsus kaebuse esitaja patrullautosse, et selgitada viimasele ta õigusi ja kohustusi. Isik väitis et ta ei näe lugeda, kuna tal pole prille. Trepp tutvustas talle kuidas peab teenindajakaart välja nägema. Nad palusid kaebuse esitajalt isikut tõendavat dokumenti, sellest viimane keeldus, 4 väites, et neil pole õigust seda küsida. T Trepp helistas siis politseisse, et patrull tuleks isikut tuvastama. Isik lahkus patrullautost, eemaldas taksoplafooni ja sõitis ära. Kui politsei tuli, siis oli kaebaja juba lahkunud. Isik kuidagi oma lahkumist ei selgitanud, viimase dokumendid jäid nende autosse, isik lahkus ilma dokumentideta. Menetlust tahtsid nad alustada kuna kaebaja teenindajakaart ei vastanud nõuetele, see on sage rikkumine. Tegemist oli tavalise rutiinse kontrolliga. Kaebaja teenindajakaarti ta ei mõõtnud, kuid T Trepp näitas talle ka kaardi puudusi. Teenindajakaart autos peab asuma armatuurlaua keskel, see peab olema näha auto salongist. Teenindajakaarte väljastavad firmad, kellel on vastavad blanketid, FIE-d peavad ise minema sinna ja tellima kaardi. Kohtu esitatud küsimusele, kas kaebajale tutvustati tema õigusi märkis tunnistaja RRaiesmaa, et suuliselt nad ei saanud tutvustada, kuna isik keeldus sellest, viimane hakkas neid sõimama, kirjalikult viimane ei näinud lugeda. Isikul ei olnud prille kaasas, viimane ei kandnud neid tol hetkel. Teda – RRaiesmaad kuulati üle kohe peale kaebaja ära sõitmist, kohapeal nad mingeid dokumente ei koostanud. Kaebuse esitaja esitatud küsimustele andis tunnistaja RRaiesmaa ütlusi selle kohta, et teenindajakaardist ei piisanud isiku tuvastamiseks, teenindajakaart ei tõesta isikut, pilt oli kaebuse esitaja oma, aga tuvastada ei olnud seda võimalik, see pole isikut tõendav dokument. Teenindajakaardil ei ole isikukoodi, see on mõeldud klientidele. Teenindajakaardi kehtivusaeg on seotud taksoveoloa kehtivusajaga. Armatuurlaualal ei pea rohkem muid dokumente olema, veoluba ei pea olema nähtaval kohal. Kaebuse esitaja küsimusele, kas ta võib teenindajakaardi ka ise teha, märkis tunnistaja RRaiesmaa, et, kui kaart on nõuetele vastav, siis võib seda ka ise teha. Tunnistaja RRaiesmaa kinnitas kohtus, et väärteotoimiku lk 3 olevad fototabelis olevad fotod on tema tehtud, need tehti siis, kui isik oli nende autos. Kohtuliku uurimise lõpus jäi kaebuse esitaja Matteus Berggren seisukohale, et tema arvates ei saa pidada seda menetlust õiguspäraseks kuna menetlejal ei ole ette näidata originaal teenindajakaarti. Väide, et tema – Matteus Berggren selle ise puruks tõmbas, on ainult väide. Kui selle alusel tehakse trahvi, siis peab see alles olema, tema seda alles hoidma ei pea. Kohapeal sai tema – Matteus Berggren aru, et karistust ei tule, ta arvas, et saab hoiatuse. Tegemist on dokumendiga, mille vormistamise õigus on tal endal olemas. Samuti teenindamise seisukohalt ei riku ühe allkirja ja kuupäeva puudumine kuidagi kliendi võimalusi temaga kontakteeruda, seal oli pilt ja nimi peal, lisaks on kõik ta andmed peal ka taksoarvel. See on täielik bürokraatia. Tema – Matteus Berggren nägi seda peenikest kirja halvasti ja seda teenindajakaarti on varem kontrollinud M Kehi ja varem pole probleeme olnud. Seetõttu leiab, et ta ei ole ära teeninud nii suurt trahvi. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi aga seisukohale, et väärteomenetluse käigus ja kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud ja tõendamist leidnud Tallinna Linnavolikogu määruse nr 16 rikkumine, mis seisneb selles, et teenindajakaart ei vastanud nõuetele. Protokollitud on isiku ütlused, tunnistajana üle kuulatud RRaiesmaa ütlustes ei ole põhjust kahelda, kuna tunnistaja kuulatakse üle vande all. Tallinna Linnavolikogu määrusega on kehtestatud teenindajakaardi kehtivusaeg. Sama määruse p 5.5.9 sätestab, et vedaja esitab 5 tööpäeva jooksul peale teenindajakaardi väljastamist teenindajakaardile kantud andmed ametile. See tähendab, et andmeid oma suva järgi iga päev teenindajakaardil muuta ei saa. Kaebaja süü on kinnitust 5 leidnud, karistus on põhjendatud, karistuse määramisel on arvestatud süü suurust, kergendavaid, raskendavaid asjaolusid. Kohtuliku uurimise käigus uuris kohus lisaks järgmisi käesolevas väärteoasjas kogutud ja avaldatud kirjalikke tõendeid ja nimelt: - Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna vaneminspektor J. Lillesalu 10.02.2009.a. Matteus Berggren suhtes väärteoasjas nr 09005071 koostatud väärteoprotokolli, millest nähtub, et Matteus Berggren 28.01.2009.a. kella 18.45 ajal Tallinnas Järvel asuvas taksopeatuses rikkus taksojuhina taksoveo eeskirja nõudeid sellega, et peatas taksotunnustega mootorsõidukit BMW 730 i, reg nr. xxx omamata nõuetekohast teenindajakaarti. Rikkumine seisnes selles, et taksojuhi pool kontrollimise käigus esitatud teenindajakaardil nr. AV 00130 puudus vastavalt taksoveo eeskirja teenindajakaardi andmete loetelule ja väljastamise korrale omaniku allkiri, kehtivusaeg kuna teenindajakaardi mõõtmed on 84x47 mm, lubatud 85x54 asemel, siis kehtivusaja kohtu puudub ning märgitud taksojuhi eesnimi „MATTENS“ ei vasta isikuandmetele, kus on eesnimeks „MATTEUS“, rikkudes sellega Tallinna Linnavolikogu määruse nr. 16 p 5.3.4; 5.3.7; 5.3.8 ja 5.4 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 järgi. - Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja R. Järvik on 14.04.2009.a. käesoleva väärteoasja menetluse raames koostanud seisukoha, millest nähtub, et kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega, märkides, et väärteomenetluse käigus tehti kindlaks, et kontrollimise ajal 28.01.2009.a. kella 18.45 paiku ei vastanud M. Berggreni taksojuhi teenindajakaart taksoveo eeskirja nõuetele. Kohtule esitatud seisukohas on kohtuväline menetleja avaldanud, et arvestades, et M. Berggreni käitumine ei olnud kooskõlas taksoveo eeskirjaga, kuna M. Berggreni teenindajakaart ei vastanud nõuetele kontrollimise hetkel ja M. Berggrenil endal ei olnud teadmist, et tema teenindajakaart ei vasta nõuetele, siis sellega on tuvastatud M. Berggreni süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Samuti puuduvad ka teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. M. Berggren oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et taksoveo eeskirja nõuete eiramine toob kaasa süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemise ning nimetatud õigusvastane tegu on seega toime pandud vähemalt hooletusest. Eeltoodut arvestades palub kohtuväline menetleja kohtult jätta M. Berggreni Harju Maakohtule esitatud kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vaneminspektori Jaan Lillesalu 09.03.2009.a. tehtud otsus nr 09005071 muutmata. - Munitsipaalpolitsei patrulliosakonna vaneminspektor J. Lillesalu koostatud fototabeliga koopiaga Matteus Berggens taksojuhi teenindajakaardist, millisest nähtub, et tegemist on taksojuhi teenindajakaardiga AV00130, isiku eesnimeks märgitud MATTENS, perekonna nimeks märgitud BERGGREN, vedaja nimeks märgitud FIE MATTENS BERGGREN, taksoveoloa numbriks märgitud : BT0002872 ja välja antud 19.04.2005.a. - Munitsipaalpolitsei patrulliosakonna inspektor RRaiesmaa koostatud fototabeliga, millisel on tehtud fotod sõiduautost BMW reg nr. XXXja taksojuhi teenindajakaardist, millisest nähtub, et tegemist on taksojuhi teenindajakaardiga AV00130, isiku eesnimeks märgitud MATTENS, perekonna nimeks märgitud BERGGREN, vedaja nimeks märgitud FIE MATTENS BERGGREN, taksoveoloa numbriks märgitud : BT0002872 ja välja antud 19.04.2005.a. - Äriregistri teabesüsteemi 09.03.2009.a. väljavõttega Matteus Berggreni ettevõtja andmete kohta, millest nähtub, et Matteus Berggren on alates 27.06.2001.a. registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjana, äriregistri koodiks on
  3. - Väärteoasja materjalide juurde lisatud teenindajakaardi vormi näidist Tallinna Linnavolikogu
  4. märtsi 2005.a. määrusele nr 16 kehtestatud Taksoveoloa ja sõidukikaardi andmise korra ning takso eeskirja kohaselt. - Matteus Berggreni poolt 10.02.2009.a. menetlusaluse isikuna antud ütlusi selle kohta, et tema osutab taksoteenust umbes 10 aastat. Samuti on ta läbinud taksojuhi ameti koolituse, kuid ei mäleta, millal ja, millise firma koolitusel ta käis. Võis käia firmas „Rethal“ koolitusel 2006.a. 6 Seda, kuidas teenindajakaart välja peab nägema või, mis sinna kirjutatakse, ta ei tea. Tema sai oma teenindajakaardi selliselt, et üks taksojuht tuli tema juurde, nime ta ei mäleta ning pakkus talle võimalust raha eest, vist oli 100 või 150 krooni, tellida teenindajakaart. Et tema annab talle nimetatud rahasumma ja viimane talle teenindajakaardi vastu. Täpselt sellise kaardi tema sai nagu materjalidest nähtub. Kuna teda on ennegi kontrollitud, siis ta arvas, et nimetatud teenindajakaart on korras ja kehtiv. Tema – Matteus Berggren ei teadnud täpselt, mis teenindajakaardil nõutud on.
  5. jaanuaril 2009.a kella 18.45 seisis ta oma taksotunnustega mootorsõidukiga BMW 730 i reg nr. xxx Järve taksopeatuses. Tema juurde tulid Tallinna Munitsipaalpolitsei taksokontroll ja palus tal esitada taksoveoks nõutavad dokumendid. Ta andis teenindajakaardi AV00130, sõidukikaardi, adapteerimistunnistuse. Seejärel läksid nad dokumentidega patrullautosse ning hiljem kutsusid ka teda sinna. Talle seletati, et teenindajakaart ei vasta nõuetele. Tema – Matteus Berggren istus samuti patrullautos ning keegi täpselt midagi ei rääkinud. Üks inspektor istus autos ja teine läks fotografeerima tema sõidukit. Ta ütles neile, et tehke kiiremini, kui süüdi olen, et ta peab ära minema. Seejärel läks ta oma autosse ja ootas, mis edasi saab. Dokumendid jäid inspektorite kätte (sõidukikaart, teenindajakaart, taksomeetri adapteerimistunnistus). Ta ootas oma sõidukis veel natuke aega ning seejärel sõitis lihtsalt ära, kuna seda nõudsid perekondlikud kohustused. Eelpool nimetatud dokumendid jäid inspektorite kätte. Lisab ta seda, et kontrolli algusest kuni tema lahkumiseni oli möödunud 35 minutit. Tema - füüsilisest isikust ettevõtjana vastutab ise oma taksoveo teenust lubavate dokumentide eest. Seda ta teab, et kui taksoveoks nõutavad dokumendid ei ole korras siis taksoteenust osutada ei tohi. Kuid tema teada olid tal kõik dokumendid korras, kaasa arvatud teenindajakaart. Teenindajakaarti AV00130 ta välja ei anna, kuna see ei kehti ja ta jätab selle endale mälestuseks. - 11.02.2009.a. Matteus Berggreni koostatud ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile esitatud vastulause, millises nähtub, et menetlusalune isik märgib, et väärteokirjelduse esimesest lausest ei ole tal võimalik aru saada ja ta palub lõpetada väärteoasja menetlus koosseisu puudumise tõttu. - Matteus Berggreni poolt 15.04.2009.a. antud allkirja selle kohta, et tema on tutvunud toimikuga; KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, kohtuvälise menetleja ametniku selgituse, tunnistaja ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsus 09.märtsil 2009.a. on tehtud selleks volitatud ametiisiku poolt ning on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Kohtuväline menetleja on tuvastanud Tallinna Linnavolikogu 03.03.2005.a. määruse nr 16 punktide 5.3.4., 5.3.7, 5.3.8 ja 5.4 nõuete rikkumise Matteus Berggreni poolt ning see on karistatav ÜTS § 542 lg 1 järgi. Põhiküsimusteks käesolevas asjas on:
  6. Kas Matteus Berggren oli väidetava rikkumise toimepanemise ajal, s.o 20.jaanuaril 2009.a. taksojuht ja osutas taksoteenust?
  7. Kas Matteus Berggren rikkus taksojuhina taksoveo eeskirja nõudeid omamata nõuetekohast teenindajakaarti? Maakohus, asudes vastust otsima nimetatud küsimustele, leiab, et asja kohtulikul uurimisel ei ilmnenud vastuolusid ühelt poolt kaebuse esitaja Matteus Berggreni ning teiselt poolt tunnistaja 7 RRaiesmaa ütlustes. Ka kohtuvälise menetleja ametniku T Trepi (Trepp) ütlused haakuvad eelpool nimetatud isikute ütlustega. Kaebajat karistati ÜTS § 542 lg 1 alusel. Ühistranspordiseaduse kõnealune paragrahv näeb ette karistuse bussi-, trammi-, trollibussi- või taksojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest. Järelikult saab nimetatud süüteo subjektiks olla vaid erilise isikutunnusega isik - bussi-, trammi-, trollibussi- või taksojuht. Taksojuhi mõistet ühistranspordiseadus ei ava. Küll sätestab ühistranspordiseadus, et taksovedu on sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta sõiduautoga (taksoga) või muu taksoveoks kohandatud ühissõidukiga, välja arvatud reisirong ja parvlaev (ÜTS § 2 p 11). Tulenevalt ÜTS § 31 lg-st 3 on taksoveo teostamise õigus üksnes vedajal, kellele on väljastatud taksoveoluba. Selle loa alusel väljastatakse vedajale sõidukikaart, mis tõendab vedaja õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit tegevusloaga lubatud sõitjateveol (ÜTS § 31 lg 4). Eeltoodust tulenevalt võib taksovedu teostada üksnes sellise sõidukiga, mille suhtes on taksoveoloa alusel väljastatud kehtiv sõidukikaart. Selline sõiduk on ühistranspordiseaduse mõttes takso ja sellise sõidukiga sõitjate vedu teostav füüsiline isik taksojuht. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et Matteus Berggren oli peatanud taksopeatuses sõiduki, millele olid kinnitatud taksotunnused. Vaidlust ei ole ka antud väärteoasjas ka selle üle, et sõidukile oli väljastatud ka kehtiv sõidukikaart ning juhile kõik muud taksoteenuse osutamiseks vajalikud dokumendid. Kaebaja esitas kontrollijatele taksojuhi teenindajakaardi, loa taksoteenuse osutamiseks ning kohaldamistunnistuse taksomeetrile (kohtutoimik lk 27). Seetõttu oli Matteus Berggreni poolt peatatud sõiduk ühistranspordiseaduse tähenduses takso. Taksotunnustega sõiduk BMW reg nr. XXXoli peatatud ka Järve taksopeatuses, nimetatud fakti ei eita ka kaebaja ise. Matteus Berggrenit saab seega lugeda taksojuhiks ja tema suhtes saab kohaldada vastutust ÜTS § 542 lg 1 järgi. Kohus märgib, et kaebaja väide, et ta ei osutanud kontrollimise hetkel taksoteenust, vaid ootas poega, ning et kui mõni klient oleks tulnud, siis oleks ta keeldunud kliendi teenindamisest (kohtutoimik lk 28 pöördel), ei ole tõsiseltvõetav ning esitatud väitega püüab Matteus Berggren vabaneda vastutusest. Kaebuse esitaja ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt, kuivõrd tema jutus on palju selliseid põhjendusi, millele puudub loogiline selgitus. Miks peaks isik peatama oma taksotunnustega auto poja ootamiseks just taksopeatuses, kui Järve piirkonnas on piisavalt vaba ruumi auto peatamiseks ka mujal. Miks peaks juht esitama kontrollijatele dokumendid, mis on seotud just taksoteenuse osutamisega, kui juht samal ajal taksoteenust ei osuta. Väite poja ootamisest esitas kaebaja viimasel kohtuistungil ning kohtuvälises menetluses pole kaebaja seda kordagi maininud. Tunnistaja sõnul eemaldas kaebaja sündmuskohalt lahkudes taksoplafooni (kohtutoimik lk 28). Tekib küsimus, mis põhjusel peaks taksojuht taksopeatuses oodates ning teenust mittepakkudes seisma plafooniga, kuid reisijate ootamiseks ettenähtud kohast ära sõites plafooni eemaldama. Poega oodates ajal, mil ta väidetavalt transpordi teenust ei osutanud, on sõidukil taksotunnuseks olev plafoon sõidukile paigutatud, kuid ilma pojata sündmuskohalt lahkudes eemaldas ta plafooni. Selline käitumine ei ole usutav, kuna Matteus Berggreni puhul on tegemist kogemustega juhiga (10 aastat staaži), kes on läbinud ka vastava koolituse (kohtuvälise menetleja toimik lk 7), siis peaks ta olema teadlik, et vastavalt Tallinna Linnavolikogu 03.03.2005.a. määruse nr 16 punktile 9.1.7 on taksojuhil õigus reisija teenindamisest keelduda kui taksoplafooni valgustus ei ole sisse lülitatud, va takso seismisel taksopeatuses. Sama määruse punkti 10.2.
  8. on kohaselt on taksojuhil keelatud mõjuva põhjuseta keelduda sõitja teenindamisest ning punkti 11 2.
  9. järgi on sõitjal õigus valida endale taksopeatusest sobiv takso. Seega on kaebaja poolt toodud väide, et ta taksoteenust üldse ei osutanud ja seisis lihtsalt niisama peatuses poja ootamiseks, otsitud ning mitteasjakohane. Asudes vastust otsima teisele küsimusele, kas Matteus Berggren rikkus taksojuhina taksoveo eeskirja nõudeid omamata nõuetekohast teenindajakaarti, leiab kohus, et kaebuse esitanud isiku poolt Tallinna Linnavolikogu 03.03.2005.a. määruse nr 16 punktide 5.3.4., 5.3.7, 5.3.8, ja 5.4 nõuete rikkumine on tõendamist leidnud lisaks kohtuvälise menetleja ametniku ütlustele, et Matteus Berggreni teenindajakaart oli papist ja seal puudus kehtivusaeg ja omaniku allkiri (kohtutoimik lk 27) ning tunnistaja ütlustele, mille kohaselt inspektor Trepp läks menetlusaluse 8 isiku taksosse, sealt tulles näitas ta juhi teenindajakaarti, millel puudusid kehtivusaeg ja isiku allkiri (kohtutoimik lk 28), ka väärteotoimikus olevate teenindajakaardi AV 00130 koopiatega, millest nähtub, et nimetatud kaardile on teenindaja eesnimeks märgitud „MATTENS”, kuigi teenindaja, st käesoleval juhul kaebaja eesnimeks on Matteus, kaardil puudub kehtivusaeg ning omaniku allkiri (kohtuvälise menetleja väärteotoimik lk 3, 4). Väärteotoimikus olevalt teenindajakaardi vormi näidisel, mis on lisa 2 Tallinna Linnavolikogu 03.03.2005.a. määrusele nr 16, on ära toodud kõik andmed, mis peavad kajastuma taksojuhi teenindajakaardil (kohtuvälise menetleja väärteotoimik lk 5). Kõik kaardil nähtuvad andmed on ära loetletud kõnealuse määruse punktis 5.3, mille alapunktide 5.3.4, 5.3.7 ja 5.3.
  10. kohaselt peavad olema kaardile kantud taksojuhi ees- ja perekonnanimi, teenindajakaardi kehtivusaeg ja kaardi omaniku allkiri. Sama määruse punkti 5.4 järgi kantakse teenindajakaardi andmed valgele plastikkaardile mõõtudega 85x54 mm. Ka eelpool viidatud teenindajakaardi näidis on mõõtudes, mis vastab määruse punkti 5.4 esitatud nõuetele (kohtuvälise menetleja väärteotoimik lk 5). Taksojuhi teenindajakaardi AV00130, mida kasutas kaebaja, mõõdud ei vasta määruses kehtestatud nõuetele. Selles on võimalik veenduda lisaks visuaalsele võrdlemisele, ka teenindajakaardi koopiat üle mõõtes. Õigesti on kohtuväline menetleja märkinud Matteus Berggreni käsutuses olnud teenindajakardi mõõtudeks 84x47 mm. Kaebaja ise oma rikkumist kohtus ei kinnitanud, väites, et kuni ei ole näinud teenindajakaardi originaali ta midagi ei kinnita (kohtutoimik lk 20 pöördel). Kuna menetlejal ei ole ette näidata originaal teenindajakaarti, siis ei saa ka menetlust õiguspäraseks pidada (kohtutoimik lk 28 pöördel). Nimetatud väiteid loeb kohus kohatuteks, kuivõrd kaebuse esitaja ise kinnitas kohtuistungil 15.04.2009.a., et vaidlusalune teenindajakaart tagastati peale menetlust kaebajale ning kaebuse esitaja rebis selle sealsamas katki, arvates, et seda ei lähe tal enam vaja (kohtutoimik lk 20 pöördel). Analüüsides kaebuse esitaja ütlusi, märgib kohus, et neis on täheldatav tugev ennastõigustav tendents. See ilmneb näiteks selles, kuidas Matteus Berggren püüdis kohut veenda selles, nagu teenindajakaardil olevad andmete õigsus on ebaoluline, kuna sõitjal on niigi võimalik juhiga kontakteeruda ning et absurdne on olukord, et FIE peab endaga ise lepingu tegema, et kehtivusaeg teenindajakaardile saada (kohtutoimik lk 20 pöördel, lk 28 pöördel). Samas kinnitas kaebaja, et ootas taksopeatuses oma dokumentide kättesaamist pool tundi ja seejärel sõitis vaikselt minema (kohtutoimik lk 20 pöördel), samal ajal kui tunnistaja ja ametnik T Trepp kinnitasid ühtmoodi, et sündmuskohale kutsuti politseipatrull isiku kindlaks tegemiseks ning et kaebaja lahkus sündmuskohalt enne politseipatrulli saabumist. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu ning väärteomenetleja peab tuvastama teo subjektiivse koosseisu tunnused, ehk kas tegu oli toime pandud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus leiab, et tegu on toime pandud vähemalt hooletusega, kuivõrd asjas ei ole tuvastatud, et kaebuse esitaja tahtis kasutada teenindajakaarti, mis ei vasta kehtivatele nõuetele, kuid kohtu hinnangul oleks ta kohusetundliku ja tähelepaneliku käitumise korral saanud kontrollida selle vastavust kõnealusele kaardile esitatavatele nõuetele. Sellega on täidetud ka teo subjektiivne koosseis. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtuväline menetleja on väärteoasja uurinud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, kohtuväline menetleja on läbi viinud kõik vajalikud toimingud ja karistamisotsus on põhjalikult motiveeritud. Seega, tõendeid kogumis hinnates, asub kohus seisukohale, et kuna Matteus Berggren on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist ning kaebuse esitajat karistati alla keskmise sanktsiooni määra, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Aulike Salo Kohtunik 9 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.