← Eesti

4-09-412/13

4-09-412 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. august 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja kell 14.00 Väärteoasja number 4-09-412 (2302,08,043733) Kohtun

§ 741lg 2 järgi, VTMS § 30 lg 1 p1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

2. Lõpetada menetlus Aleksandr Kurtšavõi suhtes selles, et 23.03.2009 kell 14.58 Tallinnas Peterburi tee 11, juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, s.

§ 741lg 2 järgi, kuna teos puuduvad väärteos tunnused vastavalt VTMS § 29 lg 1 p1.

3. Lahendada kaitsjatasu hüvitamine eraldi määrusega. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada kirjalikult seitsme

(7)päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (kuni 17.08.2009). Kohtuotsus tervikuna koostatakse viieteistkümnendal
(15)päeval pärast apellatsiooniteate esitamisest ning on samast kättesaadav kohtu kantseleis ning saadetakse menetlusalusele isikule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooniteadet ei ole 7 päeva jooksul esitatud või apellatsioonkaebust ei ole tähtaegselt esitatud. Asjaolud, kohtumenetluse poolte seisukohad, kohtuistungil uuritud tõendid Põhja Politseiprefektuur esitas Harju Maakohtule menetlemiseks väärteomaterjalid 2315,09,002347 (protokoll AB 1111685) ja 2302,08,043733 (protokoll AB 1079049) Aleksandr Kurtšavõi süüdistuses LS § 74’ lg 2 ettenähtud väärteo tunnustel. Väärteoprotokolli AB 1079049 kohaselt juhtis Aleksandr Kurtšavõi 19.12.2008.a kell 10:45 Harjumaal Tallinn-Rapla-Türi mnt 13. km Saku suunas liikudes ja väärteoprotokolli AB 1111685 kohaselt 23.03.2009.a kell 14:58 Tallinnas Peterburi tee 11 juures sõidukit, omamata vastava sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Põhja Politseiprefektuur saatis väärteoasjad kohtulikuks arutamiseks kuna Aleksandr Kurtšavõile politsei poolt varem määratud rahatrahvid on tasumata, tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ja ta jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, teda tuleks karistada arestiga. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja seletas, et teadaolevalt on A. Kurtšavõi Eesti Vabariigi kodanik alates 2005.a ja talle on väljastatud pass, mis kehtib alates 2005.a kuni 2015.a, samuti on talle väljastatud ID kaart, mis kehtib kuni 2012.a. Eestis kehtivat juhtimisõigust menetlusalune isik ei oma, samuti ei ole ta esitanud väärteoprotokollidele vastulauset. Kuna menetlusalusel isikul on ees palju kehtivaid karistusi ja eelmised rahatrahvid on tasumata ning eelmised karistused ei ole pannud teda seadusekuulekalt käituma, tuleb teda karistada arestiga 8 päeva mõlema episoodi eest, arest pöörata täitmisele koheselt. Menetlusalune isik ja tema kaitsja palusid kohtuistungil jätta kohtuvälise menetleja taotluse rahuldamata ja lõpetada mõlemas väärteoasjas menetlus, samuti hüvitada A. Kurtšavõile tema poolt kantud õigusabikulu. Menetlusalune isik avaldas, et ta ei ole eelmiseid trahve maksnud, sest tal on kogu aeg olnud Vene load olemas, Eesti lube ei ole olnud. Vene lubade dublikaat väljastati talle seetõttu, et ta kaotas endised load ära koos muude dokumentidega. Töö tõttu sõidab pidevalt Pihkvast Eestisse komandeeringusse. Kuigi teda on korduvalt kinni peetud, siis trahve ei ole ta alati saanud. Menetlusaluse isiku kaitsja avaldas, et igal juhul oli Aleksandr Kurtšavõil Eestis kehtiv juhtimisõigus alates 18.02.2009.a, samas oli tal Eestis kehtiv juhtimisõigus tegelikult olemas ka esimese, 19.12.2008.a episoodi toimumise ajal. Aleksandr Kurtšavõile Vene Föderatsioonis 18.02.2009.a väljaantud juhiloast nähtub, et tegemist on juhiloa duplikaadiga ja et tal on juhistaaž alates 2000.a. Kuna A. Kurtšavõi on Eesti kodanik, kes elab alaliselt Venemaal, ei kehti tema suhtes kohustus vahetada 12 kuu jooksul juhiload Eesti juhilubade vastu. Väärteoasja materjalid koosnevad järgmistest dokumentidest: väärteoprotokoll AB 1079049, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 19.12.2008.a, õiend juhtimisõiguse kohta, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 06.04.2008.a, teatis Aleksandr Kurtšavõi karistatuste kohta, OÜ AB Luberg ja Päts arve 106a 25.03.2009.a, sissetuleku order nr 162, Aleksandr Kurtšavõi rahvusvahelise juhtimistunnistuse ärakiri, Aleksandr Kurtšavõi Vene Föderatsiooni juhiloa ärakiri, ARK-i vastus 04.05.2009.a, väärteoprotokoll AB 1111685, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 23.03.2009.a, õiend juhtimisõiguse kohta 25.03.2009.a, karistusregistri väljavõte Aleksandr Kurtšavõi kohta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kohtuvälise menetleja esindaja, menetlusaluse isiku ja tema kaitsja seisukohad ning hinnanud antud asjas kogutud tõendeid, leiab, et väärteomenetlus Aleksandr Kurtšavoi suhtes selles, et ta juhtis 19.12.2008.a kell 10.45 TallinnRapla-Türi mnt 13 km, mootorsõidukit omamata kehtivat vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, s.

§ 741

lg 2 järgi, tuleb lõpetada VTMS § 30 lg 1 p1 alusel otstarbekuse kaalutlusel ning selles, et ta juhtis 23.03.2009.a kell 14.58 Tallinnas Peterburi tee 11 mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, s.

§ 741

lg 2 järgi, tuleb väärteomenetlus lõpetada vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1, kuna teos puuduvad väärteos tunnused. Otsuse tegemisel juhindus kohus järgmistest kaalutlustest: A.Kurtšavoile süüksarvatud LS 741 ettenähtud süüteo põhikoosseisu kohaselt on karistatav mootorsõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt (lg 1). Lg 2 kohaselt on raskendavateks asjaoludeks mootorsõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud. Väärteoprotokollide AB 1079049 ja AB 1111685 kohaselt juhtis A.Kurtšavoi 19.12.2008 ja 23.03.2009 Eestis mootorsõidukit, omamata vastava sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, seega oli tema suhtes mõlema episoodi puhul raskendavaks kvalifitseerivaks asjaoluks isiku eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine. Väärteotoimiku kohaselt oli A.Kurtšavoi LS § 20´1 lg 2 p 3 alusel sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 06.04.2008 kuni 21.05.2008 (tl 4), seega seisuga 19.12.2008 oli A.Kurtšavoi suhtes sõiduki juhtimise kõrvaldamiselt alus LS § 20´1 lg 1 mõttes ära langenud, mistõttu LS § 74´1 lg 2 süüteokooseisu tunnuseid tema käitumises ei esinenud. Küll aga esinesid kohtu hinnangul A.Kurtšavoi suhtes LS § 74´1 lg 1 tunnused, mis näeb ette isiku vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt. LS § 22 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida vaid isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, vastavalt LS § 24 lg 1 on juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks kehtiv juhiluba või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Menetlusaluse isiku A.Kurtšavoi ütluste kohaselt sõitis ta Vene Föderatsioonis väljaantud juhiloaga, kuna elab Pihkva oblastis Petseri linnas. LS § 27 lg 1 (al 01.10.2005 kehtiv red.) kohaselt kehtib Eestis välisriigis väljaantud juhiluba, mis on välja antud ja vormistatud vastavalt Genfi

  1. aasta teeliikluse konventsiooni või Viini
  2. aasta teeliikluse konventsiooni ning nende juurde kuuluvate hilisemate kokkulepete ja konventsiooni täienduste põhimõtetele. Juhiloa vastavuse Genfi
  3. aasta teeliikluse konventsioonile tuvastab majandus- ja kommunikatsiooniministri määratud asutus. Kohtu hinnangul ei ole menetlusalune isik tõendanud, et ta omas 19.12.2008 Genfi
  4. aasta teeliikluse konventsiooni või Viini
  5. aasta teeliikluse konventsiooni ning nende juurde kuuluvate hilisemate kokkulepete ja konventsiooni täienduste põhimõtetele vastavalt vormistatud juhilube. A.Kurtšavoi ütluste kohaselt on ta 19.12.2008 kehtinud juhiload hiljem kaotanud. Tema poolt kohtule esitatud Vene Föderatsiooni 18.02.2009 väljaantud juhilubadest nähtuvalt on küll tegemist juhiloa dublikaadiga, isikul juhistaaž 2000 aastast (tl 59) ja Pihkva oblasti GAI plangil koostatud õiendist nähtuvalt on välja antud tunnistused xxx ja xxx(tl 77), kuid kohus leiab, et sellistest kaudsetest tõenditest ei piisa, et kinnitada menetlusaluse isiku A.Kurtšavoi juhiloa vastavust 19.12.2008 episoodis LS § 27 lg 1 nõuetele, mistõttu kohtu hinnangul A.Kurtšavoi käitumises esinesid 19.12.2008 LS § 74´1 lg 1 ettenähtud väärteo objektiivsed tunnused. Kohus tuvastas, et A.Kurtšavõile on 18.02.2009 Vene Föderatsioonis väljastatud B-, BE-, C-, CE-, D- ja DE-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav rahvusvaheline juhtimistunnistus xxxja Vene Föderatsiooni juhiloa dublikaat (tl 52-59). Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 04.05.2009 õiendi kohaselt tõendavad nimetatud dokumendid A.Kurtšavoi juhtimisõigust alates 18.02.2009 (lk 62). Eeltoodust johtuvalt kohus asub seisukohale, et 23.03.2009 oli A.Kurtšavoil olemas LS § 27 lg 1 nõuetele vastav välisriigis väljaantud juhiluba. Võttes arvesse, et 19.12.2008 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati A.Kurtšavõi juhtimiselt kuni vastava kategooria juhtimisõiguse saamiseni (tl 2), siis kehtis nimetatud otsus kuni 18.02.
  6. Asjas ei ole vaidluse all asjaolu, et A.Kurtšavõi on Eesti Vabariigi kodanik, kelle alaline elukoht oli nii 19.12.2008.a kui 23.03.2009.a Vene Föderatsioonis. Kuna LS § 27 lg-st 4 tulenev välisriigis väljaantud juhiloa 12-kuulise kehtivuse piirang on ette nähtud vaid väljastpoolt Eestit Eestisse elama asuvatele isikutele, ei kehti selline nõue väljaspool Eesti Vabariiki elavate ja samal ajal Eestis liiklevate isikute jaoks. Kuna A.Kurtšavõi ei olnud asunud ei ega 19.12.2008.a ja 23.03.2009.a seisuga Eestisse elama, puudus tal ka kohustus omada sel ajal Eesti Vabariigi territooriumil mootorsõiduki juhtimiseks Eesti juhiluba ning juhtimisõiguse olemasolu tõendamiseks piisas LS § 27 lg 1 nõuetele vastava juhiloa olemasolust. Kuivõrd menetlusalusel isikul oli 23.03.2009.a olemas LS § 27 lg 1 nõuetele vastav juhiluba ja 19.12.2008 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kehtivuse tingimus oli alates 18.02.2009 ära langenud, oli tal ka olemas Eesti Vabariigis mootorsõiduki juhtimise õigus ning seetõttu puuduvad tema käitumises LS 741 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsed tunnused. Väärteotunnuste puudumise tõttu tuleb Aleksandr Kurtšavõi suhtes algatatud väärteomenetlus 23.03.2009.a kell 14.58 Tallinnas Peterburi tee 11 mootorsõiduki juhtimise episoodis lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 19.12.2008 väärteoepisoodi osas on kohus seisukohal, et arvestades menetlusaluse isiku süü suurust ja väärteo toimepanemise asjaolusid, võib väärteomenetluse selles osas lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Riigikohus on otsuses 3-1-1-9-07 leidnud, et otstarbekuse alusel võib menetluse lõpetada kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Kohus leiab, et olukorras, kus menetlusaluse isiku väite kohaselt on tema 19.12.2008 kehtinud juhtimistunnistuse originaal kadunud, kuid ta on hankinud Eestis sõitmiseks seaduse nõuetele vastava dublikaadi koos rahvusvahelise juhtimistunnistusega, ei ole kaebaja süü 19.12.2008 episoodis väärteo toimepanemisel suur ning ka avalik menetlushuvi ei nõua vältimatult asja menetlemist kohtuliku karistusotsustuse tegemiseni, mistõttu esinevad asjaolud, mis saavad olla otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamise aluseks. Aleksandr Kurtšavõi kaitsja taotluse väärteoasjas menetlusaluse isiku poolt õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks lahendab kohus VTMS § 23 alusel eraldi määrusega. Viktor Brügel Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.