KOOPIA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. septembril 2009.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-4625 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak

§ 113

järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) aastat vangistust.

§ 414

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 418lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Kar

S § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) aastat 4 (neli) kuud vangistust. Tõkend – vahistamine jätta samaks. Eelvangistuse aeg lugeda kantud karistuse hulka. Karistuse kandmise aja algust lugeda 19. oktoobrist 2008.a. Välja mõista riigituludesse (Rahandusministeeriumi arve 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049696) Aare Tupitsalt 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni sundraha katteks; 20580 (kakskümmend tuhat viissada kaheksakümmend) krooni kaitsja tasuks, millele lisandub käibemaks 4048.80 krooni; postikulu katteks 25 (kakskümmend viis) krooni; 28618 (kakskümmend kaheksa tuhat kuussada kaheksateist) krooni ekspertiisikulude katteks ja veel toimiku paljundamise kulu kaitsjale, mis on 135.20 (ükssada kolmkümmend viis kr 20

1. s)krooni, ning tunnistaja kulude katteks 368 (kolmsada kuuskümmend kaheksa) krooni ja 521.10 (viissada kakskümmend üks kr 10
2. s)krooni kannatanu kulude katteks. Menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks on aega 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tasumisel tuleb märkida veel Paide kohtumaja, otsuse number ja mille eest tasutakse (sundraha või ekspertiiside kulu või paljundamise kulu või kaitsjatasu või postikulu või tunnistaja või kannatanu kulu). Juhul kui ei kasutata vabatahtliku hüvitamiseks antud aega, siis tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad rahalised kulud kohtutäituri juures. Asitõendid: DNA proovid, kaks nuga, lasujäägiproovid, sõrmejäljed ja küüne alt võetud proovid, riided hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Vintpüss Mossin, vintpüssitoru, püssilukk, püssirohi 159,9 g. 2 laskekõlbmatut padrunit ja 1 padrunikest, mis asuvad Paide politseijaoskonna relvahoidlas, konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel. Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul, alates otsuse kuulutamise päevast. Apellatsiooni saab esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul otsuse kuulutamise päevast. Määruskaebuse menetluskulude peale saab esitada 10 päeva jooksul, alates otsuse kuulutamise päevast. Tuvastatud asjaolud Kriminaalasjas on esitatud süüdistus selles, et Aare Tupits 18.10.2008.a kella 21 paiku, xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxxxxx külas, oma elukohas, maja köögis, ühise alkoholi tarvitamise ja omavahelise tüli käigus, alkoholijoobes olles, tulistas ebaseaduslikust vintraudsest tulirelvast ühe korra S. K suunas, tabades kuuliga kannatanut vasakusse käelabasse, põhjustades IV kämblaluu killulise murru ning seejärel lõi S. K noaga kõhtu, põhjustades kõhukelme, vaagnalihase, peen- ja jämesoolekinnisti vigastusi, mille tagajärjel kannatanu saadud vigastusse suri. Teise inimese tapmisega pani Aare Tupits toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistatakse teda selles, et ta kindlaks määramata ajast kuni 18.10.2008 hoidis oma elukohas xxxxxxxxx xxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxxxx külas ebaseaduslikult 7,62 kl Mossini konstruktsiooni karabiini, omamata selleks Relvaseaduse § 32 ja § 34 järgi nõutavat luba. Tulirelva ebaseadusliku käitlemisega pani Aare Tupits toime kuriteo KarS § 418 lg 1 järgi. Samuti süüdistatakse teda selles, et ta kindlaks määramata ajast kuni 18.10.2008 hoidis oma elukohas xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxxxxxx külas ebaseaduslikult 159,9 g suitsuta püssirohtu, mis kuulub lõhkematerjali hulka, omamata selleks Relvaseaduse § 32 ja § 34 järgi nõutavat luba. Lõhkeaine ebaseadusliku käitlemisega pani Aare Tupits toime kuriteo KarS § 414 lg 1 järgi. Menetlus kohtus Süüdistatav kinnitab kohtuistungil, et süüdistused on talle arusaadavad. Tunnistab end süüdi tulirelva ja laskemoona käitlemises. Kuid ta ei tunnista end süüdi inimese tapmises lõike-torke vahendiga. Küll on tulistanud S. K ja sellega põhjustanud teise isiku surma. Kaitsja leiab, et süüdistus tapmise osas on tõendamata ja süüdimõistmine pole võimalik. Küll on hukkunud 2 inimene, kuid seos süüdistatavaga puudub. Tõendeid ei ole tunnistajate ütlustes ega ekspertiiside arvamuses. Kannatanu ja tunnistajate ütlused. Kannatanu on tõendanud kohtule, et isa oli mõnikord alkoholijoobes vägivaldne pereliikmete vastu, kuid ei olnud seda väljaspool peret teiste inimeste ja oma joomakaaslaste vastu. Miks ta uuesti jooma hakkas peale nelja-viit aastat, seda ei tea. Isa juurest lahkus ta 18-ndal oktoobril kella kolmveerand kuue paiku. Tsiviilhagi tal ei ole. Tunnistaja J. V on tõendanud, et peale väljakutset xxxxxxxxxxxxxxx jõudes nägi kahte närvilist noormeest, kes juhatasid vajaliku maja juurde. Selles majas ainukesena teistest majadest oli valgustus toas, aga uks oli lukus. Koputamise peale keegi ei avanud. See oli päris pikk aeg enne kui naisterahvas akna avas. Kuid ikkagi ei avanud ust. Tüki aja pärast uks avati ja koridoris oli näha selili olevat paljast elumärkideta inimkeha jalgadega ülespoole. Majas olnud isikud viidi politseisse. Tunnistaja M P on tõendanud kohtule, et K kutsus teda kaineks autojuhiks alkoholi juurde toomiseks. Enne minekut tahtis K käia Tupitsa juurest läb. Tupitsa juures oli M U ja Tupitsa naine, kes vaid korraks oli teiste juures, edasi oli tagatoas. Tupits ja K vaidlesid omavahel. K oli püsti näoga ukse poole, samuti püssi poole näoga, seljaga kraanikausi poole. Ta rääkis kätega. Tupits väljus köögist, siis järgnevalt nägi relvatoru ja kuulis Tupitsa ütlemist „nii K” ja kõlas lask. Tema seisis sellel ajal toa ja köögi vahelisel uksel, kust jooksis akna kaudu majast välja. Väljas bussijaama juures oli sõber, kes kutsus politsei kohale. Tunnistaja E. S on tõendanud, et on Tupitsa elukaaslane. Tupitsa juurde tulid U ja K. Hiljem olevat ka P olnud. Koos tarvitati alkoholi, tema läks peale K ütlemisi taha tuppa ja oli seal kuni politsei tulekuni. Tema ei kuulnud lasku ega käinud köögis. Teab, et Tupitsal oli keldris püss. Teab, et Tupits oli P peale pahane võla pärast. Tunnistaja M. U on tõendanud, et koos K läksid Tupitsa poole, kus jätkasid alkoholi tarvitamist. Tupitsa juures oli veel Tupitsa elukaaslane E S, kes enamuse ajast oli tagatoas. Tema ei mäleta P seal viibimist. Tupits tulistas püssist seisvat K. Peale lasku vajus K põrandale. Elumärke enam ei avaldanud. Peale lasku võttis pitsi viina, sama tegi Tupits, siis võttis alkoholi kaasa ja läks teise tuppa E. S juurde, kus oli kuni politsei tulekuni. Seal võtsid koos viina edasi. Tupits nende juures ei käinud. K sai surma lasust, mitte noast, sest nuga kasutusel ei olnud. Süüdistatav ise on kohtule pikemalt seletanud, kuidas tema juurde koju tulid M U ja S K, tuues kaasa alkoholi. Korra käis K ära. Ilmselt peale seda tuli P, kelle tulek teda vihastas. Tema käskis neil lahkuda, mida aga ei toiminud, siis läks sõnasõjaks. Aktiivsem oli K. Tema tõi keldrist püssi, et hirmutada, mis oli K puhul varem toiminud. Nõudes väljumist ja platsi puhtaks tegemist tõusis K. Püssist kõlas lask ja K kukkus kolinal maha, ega liigutanud enam, ei avaldanud elumärke. Siis koos U võttis pitsi alkoholi. U läks taha tuppa elukaaslast rahustama, tema jäi kööki mõtlema. Leides end süüdiolevat surma põhjustamises, otsustas, et ei hakka seda eitama ega varjama. Seejärel hakkas kööki koristama. Laiba viis koridori seinakappi. Lohistamisel nägi, et laibal on siseorganid välja tulnud. Toimiku materjalidega on tutvunud. Politsei koputamist ei kuulnud, ise lasi politsei sisse. Oli ära unustanud, et relv oli laetud. Noavigastusi ei ole tema tekitanud. Tal pole olnud viha K vastu. Kindlaks tehtud kehavigastused on iseloomulikud kuuli laperdamisest tekkinud vigastustele. Kohus uuris tõenditena veel kirjalikke tõendeid nagu sündmuskoha vaatlusprotokoll, fototabel (tl 3-43), sündmuskoha tehnilise uuringu protokoll (44-45), kiirabikaart (tl 46), alkoholijoobe tuvastamise protokollid (tl 59, 65, 72), ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabel (tl 8589), õiend relvaloa puudumise kohta (tl 102), surnu ekspertiisiakt nr 222 (tl 105-122), tulirelva 3 ekspertiisiakt nr TB-239-08/5425 (tl 126-127), lõhkeaine ekspertiisiakt nr AL-1400-08/5424 (tl 130), DNA ekspertiisiakt nr GE-1916-08/5423 (tl 136-139) ja kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisiakt nr 14/10 (tl 143-150). Kohtu põhjendused Kohus, olles ära kuulanud prokuröri ja kaitsja arvamuse süüdistuse põhjendatuse kohta KarS § 113 järgi ning tutvunud kannatanu ja tunnistajate ütlustega ning kogutud kirjalike tõenditega kriminaaltoimikus, tegi järelduse, et süüdistatav on toime pannud kuriteo § 113 järgi karistusseadustikus sätestatud alustel. Ta on süüdi. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavat on uuritud ja talle on tehtud ekspertiis, ta on süüvõimeline. Subjektiivsest küljest on tegemist otsese tahtlusega. Karistust kergendavaks asjaoluks on tulistamise asjaolude ja sellest tuleneva surma põhjustamise tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus rajab oma otsuse järgmistele tõenditele. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on leidnud tõendamist S. K tapmine süüdistatava elukoha köögis. Fototabelitel on näha laiba asukoht, laip, laibal olevad vigastused, verepritsmed. Sündmuskoha tehnilise uuringu protokoll, mis on vaatlusprotokolli lisa, tõendab laibal olevaid vigastusi, laiba asukohta, näitab verekahtlasi määrdumisi ja verepritsmete asukohti, DNA proovide võtmist sündmuskohalt, esemetelt ja relvalt. Kiirabikaart tõendab omakorda S. K vigastusi. Ütluste ja olusiku seostamise protokoll tõendab 18. oktoobril 2008.a toimunud sündmuse käiku, milles tehakse kindlaks laiba peitmine abiruumi ja võetakse uurimiseks nuge. Tunnistaja E. S ütlustega on leidnud tõendamist M. U ja S. K tulek majja, nende viibimine tunnistaja ja A. Tupitsa elukohas, samuti S. K surm. Tunnistaja M. U ütlustega on leidnud tõendamist S. K surm, mis saabus, kui süüdistatav oli püssist tulistanud. Tunnistaja M. P ütlusega on leidnud tõendamist, et süüdistatav tulistas ja kuna mainis K, siis selle järel tulistaski. Tunnistaja J. V ütlustega on leidnud tõendamist S. K surm ja laiba asukoht koridori seinakapis. Joobe tuvastamisega on leidnud tõendamist majas viibinute: M. U, E. S ja A. Tupitsa tugevas alkoholijoobes olemine. S. K alkoholijoove on tuvastatud ekspertiisi käigus. DNA ja sõrmejälgede ekspertiisiakti aluseks olev sündmuskoha tehnilise uuringu protokoll kinnitab, et sündmuskohalt saadud proovide järgi on süüdistatava elukohas viibinud süüdistatav ja S. K, samuti tunnistajad E. S ja M. U Nendepoolne ühine alkoholi tarvitamine on leidnud tõendamist nende endi ütlustega. Surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt kinnitab surma saabumist torke-lõikehaava läbi tekkinud suure verekaotuse tõttu. Kohtuistungil ekspert jääb selle arvamuse juurde, selgitades, et kuul ei saanud tekitada lõike-torke haava, sest kuul ei tekita selliseid morfoloogiliste tunnustega vigastusi. Kuulil on põrutusvõrk, mis tekitab laialdasemaid vigastusi. Vigastused on keha suhtes eest taha poole. Vaidlust ei esine kehavigastuse tekitamise üle. Lask oli suunatud kehavigastuse tekitamisele. Tulistades inimese pihta igal juhul tulistaja möönab kehavigastuse saabumist. On olemas põhjuslik seos. Mitte keegi teine ei saanud kehavigastusi tekitada kui Tupits ise. Ise on välistanud kellegi kolmanda isiku majja tuleku või surmava vigastuse saamise enne majja tulekut. Samuti pole kohus tuvastanud muud või teisi isikuid. Konflikt oli ka ainult S. K ja A. Tupitsa vahel. A. Tupits võis olla M. P peale vihane, kuid ta ei tulistanud P. Tõendamist on samuti leidnud tunnistajate E. S ja M. U poolt ja A. Tupitsa enda poolt, et süüdistatav ei lahkunud tulistamise järel maha kukkunud S. K juurest peale tulistamist kuni politsei tulekuni. A. Tupits on kinnitanud ukse lukus olemist ja akende lahti mittekäimist. Puudub põhjus, miks oli vaja laipa paigutada koridori seinakappi. Puudub põhjus ja alus kahelda eksperdi arvamuses surma põhjuste kohta, 4 samuti selles, et ekspert välistab silmapilkse surma. Puudub põhjus kahelda ka selles, et kannatanu võis liikuda 10 minuti jooksul ja et ta suri verekaotuse tõttu. Eksperdi arvamusest saab järeldada, kui ka kannatanu ei liikunud köögis võimaliku ajavahemiku kestel, siis võime liigutada keha või teha muid kehalisi liigustusi lamavas asendis oli võimalik. Välistada igal juhul ei saa. Mis tegelikul toimus või juhtus jääb süüdistatava teada, kuid ei muuda kohtu veendumust tõenduslikust küljest. Hinnates tunnistajate E. S, J. V ja M. U ütlusi S. K surma asjaolude kohta ei saa nõustuda sellega, et ütlused ei lange kokku. Tunnistajate M. U ja M. P ütlused tulistamise kohta langevad kokku. Ütluste erinevus esineb ainult E. S ja M. U ütlustes, kas E. S käis köögis ja nägi laipa. Kohtu hinnangul ei oma see tähtsus, sest surma asjaolud on leidnud tõendamist ja põhjuslik seos laskmise ja kehavigastuse vahel samuti. Süüdistatav ise ei ole vaidlustanud kannatanu surma põhjustamist, leides selle olevat tema poolt põhjustatud tulistamise tagajärg. Usutav ei ole, et ta ei tekitanud lõike-torke haava. Veel oli etteheide, et menetluse käigus on süüdistatavale ootamatult süüdistusse kantud noaga löömine, mida pole vahistamisel ja hiljem süüdistuses olnud. Üle kontrollimisel on selgunud, et koheselt peale kahtlustatavana kinnipidamist, mis on toimunud vahetult peale sündmust, on olnud süüdistuseks tulistamine S. K suunas tabamisega käelabasse kuuliga ning seejärel löömine noaga kõhtu, mille tagajärjel kannatanu saadud vigastusse suri. Esmane politseisse saabunud teade sisaldab läbistavat laskehaava ja lõike-torkehaava. Kuid millegipärast samal päeval järgmisel ülekuulamisel sama politseiametniku poolt enam süüdistuses ei ole lõike-torkehaavast midagi, vaid on, et tulistades tabas kuuliga kannatanut käelabasse ja kõhtu, mille tagajärjel saadud vigastusse suri kohapeal. Sama on vahistamisel märgitud. Süüdistusaktiga sarnane süüdistus esitatakse peale ekspertiisi tulemuse selgumist ja kaitsja osalemisel. Seega ei saa väita, et ei olnud kahtlustusena tõusetunud lõike-torke haava tekitamise läbi surma saabumine. Samas menetluse käigus ikka täpsustuvad kuriteo asjaolud ja need kantakse lõplikult süüdistusakti. Tapmine on igasugune tegu, mille isik paneb toime ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses. Tapmise puhul tuleb lähtuda põhjuslikust seosest teo ja saabunud tagajärje vahel. Põhjuslikkus on olemas, kui teo mõttelisel eemaldamisel langeb ära surm kui konkreetne tagajärg. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu alati asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel (Riigikohtu lahend 3-1-1-101-96). Samuti ei oma tähtsust kausaalahela täpne kulg. Kvalifitseerimisel on sellisel juhul määrava tähtsusega subjektiivne külg (Riigikohtu lahend 3-1-1-28-01). Kui isik tulistab teist isikut, siis näeb ta ette mistahes vigastusi, mis tekivad tulistamise tagajärjel, samuti lõike-torke vahendiga löömisel inimese kehasse. Karistatav on tapmine ka kaudse tahtlusega siis, kui toimepanija kindlalt küll ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab isiku surma ja möönab seda. Kasutades teadlikult tulirelva teise inimese vastu ei ole tegemist kaudse tahtlusega. See on otsene tahtlus, mida omakorda kinnitab tapmise toimepanemise viis, vigastuste iseloom ja paiknemine. Seega tegemist on subjektiivsest küljest otsese tahtlusega, kuna süüdistatav pidas võimalikuks, et tema tegu, eeskätt juba tulistamine relvast, põhjustab isiku surma ning sai aru oma teo vältimatust tagajärjest peale tulistamist. Lõike-torke haava tekitamise vahendiga on samaviisi. Süüdistatava tahtlus hõlmab objektiivse koosseisu asjaolusid – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos. S. K surm süüdistatava elukohas ja süüdistatava tegevuse tagajärjel on leidnud tõendamist eespool märgitud tõendite alusel peale süüdistatava enda arvamuse, et tema lask relvast põhjustas surma. Kohtul pole alust mitte kahelda eksperdi arvamuses. Kui surm on leidnud tõendamist, kas siis tuleb süüdistatav õigeks mõista põhjusel, et ta eitab lõike-torke haava tekitamist ja ei ole 5 leitud lõike-torke vahendit ja kuuli, kui samal ajal jääb süüdistatav kindlaks, et kuul põhjustab laperdamisega surmava kehavigastuse, mida teab eksperdist paremini. See asjaolu ei ole õigeksmõistmise aluseks. Süüdistatavat on eksperdid uurinud ja leidnud, et on süüvõimeline isik. Inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal ei esinenud psüühikahäireid. Tal ei ole olnud psüühilise seisundi poolt takistusi ega piiranguid oma tegude iseloomust, s.h keelatusest arusaamiseks ja oma käitumise juhtimiseks. Selline isik pidi mõistma ja endale aru andma, et sellise tegevuse tagajärjeks võib saabuda surm. Eksperdid on leidnud, et käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud võime oma käitumise võimalike tagajärgede hindamiseks on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused ning veel, et mälestuste puudumine ümbruse ja oma tegevuse kohta lasu sooritamisest kuni kannatanu peitmiseni esikus asuvasse abiruumi, ei ole tõenäoline. Küll on tal sõltuvus alkoholist ning inkrimineeritava teo ajal oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis, mis ei ole takistuseks menetlustoimingute tegemisel ega karistuse kandmisel. Kohus nõustub ekspertide arvamusega. Kõik need märgitud asjaolud kinnitavad kohtule, et see, mida süüdistatav kohtuistungil rääkis ei ole kooskõlas kohtu kogutud tõendavate andmetega ega saa sellepärast olla usutav, usaldusväärne ega arvestatav. Kohus on kaalunud ja hinnanud menetluste käigus kogutud tõendavate asjaolude seoseid ja nende kattumisi kogumis oma siseveendumise kohaselt. Samuti on kohus juhindunud Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-12-07. Selle järgi ei tulene Põhiseaduse §-st 22 lg 2 tulenev ja ka KrMS §-st 7 lg 3 sätestatud, nn in dubio pro reo põhimõttest mingil määral, et isikut süüstavaid järeldusi saaks teha üksnes otseste tõendite pinnalt ja et süü tuvastamisel ei tohiks tugineda kaudsetele tõenditele. See tähendab, et otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiesti loomulik on see, et otseste tõendite puudumisel püütakse otsida ja leida isiku süüd kinnitada võivaid kaudseid tõendeid ja põhimõtteliselt pole välistatud, et süüdimõistev otsus tuginebki üksnes kaudsetele tõenditele, kui need oma kogumis võimaldavad rääkida süü tõsikindlast tuvastatusest. Alles tõendamisprotsessi lõppetapil – siis, kui kõigi – nii otseste kui kaudsete tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava või menetlusaluse isiku süüs, tuleb pöörduda in dubio pro reo põhimõtte poole. Vaatamata viimatimärgitule tuleb tunnistada, et kõnealuse kahtluse püsimajäämise tõenäosus on suurem siis, kui tõendite kogum hõlmab eranditult vaid kaudseid tõendeid. Kohtule ei jäänud kahtlust, et süüdistuses märgitu ei oleks toime pandud süüdistatava poolt süüdistuses märgitud viisil, ajal ja kohas. Süüdistus tulirelva ja lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise kohta on leidnud tõendamist süüdistatava enda ütlustega, tunnistajate E. S ja M. U ütlustega ning kirjalike tõenditega nagu sündmuskoha vaatlusprotokoll, tulirelva ja lõhkeainete ekspertiisi ja esitatud arvamustega, asitõenditega, samuti sellega, et süüdistataval ei olnud relvaluba ja luba lõhkeaine kohta. Seega on süüdistatav rikkunud relvaseaduse § 32 ja § 34 nõudeid ja on süüdi KarS § 418 lg 1 ja § 414 lg 1 järgi. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Ta on süüvõimeline. Täidetud on tegude objektiivne külg: relva ja lõhkeaine valdamine, nende käitlemine. Subjektiivsest küljest on tegemist otsese tahtlusega. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süüdiolemist, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude 6 toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Toime on pandud esimese astme isikuvastane kuritegu ja teise astme kuriteod. Kohus on tuvastanud kergendava asjaolu, mille olemasolu ja raskendavate asjaolude puudumine annab võimaluse jätta vangistuse aja pikkuse esimese astme kuriteo sanktsiooni keskmisest määrast vähemaks. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad posti ja kutsete kättetoimetamise kulud, mis kohus kandis seoses kriminaalasja menetlusega (KrMS § 175 lg 1 p 10), s.o 25 krooni ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 10875 krooni, kuna tegemist on ühe I astme kuriteoga. KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi on menetluskulu ka ekspertiisiasutuste tehtud kulutused. Nii on kriminaalasjas tehtud ekspertiiside akte: nr 222- 6800 krooni, 19.01.2009; DNA ekspertiis – nr GE-1916-08/5423 – 8030 krooni, 9.03.2009; nr TB-239-08/5425 - 1470 krooni, 11.11.2008; nr AL-1400-08/5424 – 1518 krooni, 10.11.2008 ja nr 14/10 – 10800 krooni, 18.02.2009. Menetluskulu on ka toimiku paljundamise kulu kaitsjale KrMS § 175 lg 1 p 5 järgi, milleks on 135.20 krooni ja kaitsjatasu KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi ning KrMS § 178 järgi kannatanu ja tunnistaja kulude hüvitamine. Kohus juhindus süüdimõistava otsuse tegemisel KarS §-dest 113; 418 lg 1; 414 lg 1; 64 lg 1 ja 68 lg 1 ning KrMS §-dest 175 lg 1 p 1-10; 178; 180, 189 lg 3, 190, 238, 306 ja 313. Heino-Vello Pihlak Kohtunik Kitty Parve Rahvakohtunik Üllar Tammiste Rahvakohtunik Koopia õige Jõustus Riigikohtu 15.02.2010a. kohtumäärusega Nr 3-7-1-1-531 Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2009a. otsuse nr 1-09-4625 Resolutsioon: 1. Muuta Pärnu Maakohtu 10. septembri 2009.a. otsuse põhiosa, jättes Aare Tupitsa süüdistusest välja sõnad:”…ning seejärel lõi S. Karhut noaga kõhtu…”. 2. Tühistada Pärnu Maakohtu 10. septembri 2009.a. otsus Aare Tupitsale KarS § 113 järgi ja KarS § 64 lg.1 alusel mõistetud karistuste osas. Teha selle osas uus otsus ning karistada Aare Tupitsat KarS § 113 järgi 7 ( seitsme ) aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg.1 alusel mõista liitkaristuseks 7 ( seitsme) aasta ja 4 ( nelja ) kuu pikkune vangistus. Muus osasa jätta kohtuotsus muutmata. Referent: Anna Talkop 7 8