Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (
) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 2 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 28.10.2009.a Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsusega karistati Svetlana Tarasenkot ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 300 krooni. Otsuse kohaselt puudus S. Tarasenkol 01.10.2009.a kell 21:20 Endla 3 juures kontrollimise hetkel Tallinna trolliliinil nr 6/403 sõiduõigust tõendav dokument. Seega rikkus menetlusalune isik otsuse kohaselt Tallinna Linnavolikogu määruse nr 41 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ § 9 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt on sõiduõigust tõendavaks dokumendiks märgistatud talong või märgistatud või aktiveeritud tunnipilet. Kaebuses palub S. Tarasenko otsuse tühistada ja leiab, et ta ei ole mingit rikkumist toime pannud, kuna komposteeris pileti enne kontrolöride tulekut ja jäi kompostri kõrvale seisma. Tal oli käes raske kott ja talongi otsides oli ta vigastanud oma parema käe sõrme. Alusetult sunniti teda trollist väljuma, teda ähvardati ja solvati. Munitsipaalpolitsei autos ei lastud tal protokolliga tutvuda ega ka seletust lõpuni kirjutada; tema hilisemat kirjalikku vastulauset ei arvestatud ning tol õhtul koostatud kahe protokolli alusel koostati talle kaks otsust väärteoasjades. Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus vastuses kohtule märgib, et KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamiskoormus süüteokoosseisule vastava teo toimepanemise tõendamisel lasub kohtuvälisel menetlejal. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on tuvastatud küll võimalik rikkumine, kuid ei ole kogutud piisavalt tõendeid teo tõendamiseks. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti jurist R Lind, tutvunud objektiivselt ja igakülgselt väärteotoimikuga ning esitatud kaebusega, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku kaebus on põhjendatud ning nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tulenevalt
§-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendada kirjalikus menetluses. Läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebus kuulub rahuldamisele ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada
S. Tarasenko teos puuduvad väärteo tunnused. Kohtu arvates ei ole tõendamist leidnud menetlusaluse isiku süü talle etteheidetava teo toimepanemises. Väärteoprotokolli kohaselt sõitis menetlusalune isik sõiduõigust tõendava dokumendita, komposteeris talongi kontrollimise ajal. Otsuse kohaselt ei komposteerinud ta talongi koheselt, tal puudus sõiduõigust tõendav dokument. Mida kohese komposteerimise all silmas peetakse, seda otsusest ei nähtu. Tunnistaja P. Pullati ütluste kohaselt komposteeris reisija oma talongi kontrollimise ajal, mis on aga vastuolus menetlusaluse isiku enda ütlustega. Otsuses puuduvad põhjendused, miks ühed tõendid kõrvale lükatakse või miks aluseks võetakse vaid ühe tunnistaja ütlused. Kohtule jääb arusaamatuks ka menetlusalusele isikule etteheidetav tegu: kas mitteõigeaegne talongi komposteerimine või üldse piletita sõitmine. 3 Kohus arvestab siinjuures ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-94-07 punktis 8 toodud seisukohta: väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda
§-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Kuna kohtuväline menetleja on pidanud kaebust põhjendatuks ja seega ise loobunud menetlusalusele isikule ette heitmast talle 28.10.2009.a otsusega süükspandud tegu ÜTS § 547 lg 1 tunnustel, leiab kohus, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 28.10.2009.a otsus väärteoasjas tuleb tühistada ja menetlus nimetatud väärteos lõpetada
S. Tarasenko oma kaebuses leiab, et kontrolöride käitumisega on talle tekitatud psühhotrauma ning sellega põhjustatud moraalne kahju ning mille eest palub välja mõista kompensatsioonina 4 000 krooni. Sellist nõuet ei saa kohus arutada aga väärteokaebuse menetlemise käigus.
sätestab selle, millise otsuse saab kohus teha väärteokaebuse läbivaatamisel ning § 133 nimetab küsimused, mis kohtul tuleb otsustada kaebuse lahendamisel.
sätestab, et kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Antud asjas ei ole kahju tekitatud mitte otsuses näidatud väärteoga, vaid menetlusaluse isiku väidetava ebaväärika kohtlemisega.
sätestab, et menetleja peab menetlusosalist kohtlema tema au haavamata ja tema inimväärikust alandamata. Kui menetlusalune isik leiab, et kontrolöride, s.h. vahetusvanema Piret Pullati käitumine solvas tema inimväärikust ning teda alandati trollis viibivate isikute ees, on S. Tarasenkol õigus esitada oma nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on
Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.