1-09-20952/4

Kriminaalasi nr. 1 – 09 - 20952 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. veebruaril 2010 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Natalja Kutepova kaitsja: Katri Koitver osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas Ülle Suviste ik. 47905240218, eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, kõrgharidus, töök. K – U l , eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistamata süüdistusasja KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: Ülle Suviste on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema juhtis 02.10.2009 a. kella 03.40 ajal Tallinnas Gonsiori 9 maja juures sõiduautot Audi reg. nr. xxx, olles alkoholijoobes ( alkoholi sisaldus veres 1, 79 mg/g laiendmääramatusega 0, 06 mg/g ). Seega Ülle Suviste pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Süüdistatav Ülle Suviste tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav Ülle Suviste ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 02.
2. öösel tarvitas dzinni. Taksoga sõitis Gonsiori tn-le, et võtta auto ja sõita Kosele. Pärast sõidu alustamist mingil hetkel anti politsei autost märguanne sõiduki peatamiseks. Ta ei olnud suuteline alkomeetrisse puhuma ja ta toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi. Tunnistab oma süüd, et mootorsõidukit juhtis alkoholijoobes. Lisab kohtuistungil, et dzinni joomine ei olnud sihilik. Tegi tuttava juures aega parajaks, kus vaatas reisi pilte ja rüüoas ka dzinni. Ta ei uskunud, et dzinn mõjus nii. Kahetseb väga juhtunut ja seda ei juhtu enam kunagi. Tal on koos elukaaslasega kasvatada kaks alaealist last. Neid on vaja toimetada 4- 5 korda nädalas nii Kosele kui ka Tallinnasse huviringidesse. Laste pärast läbis autokooli. Elukaaslane omab töökohta ja alati ei ole võimalik lapsi huviringidesse toimetama. Tunnistaja R Riiberg poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ööl vastu 02.
3. ta oli politseipatrullis ja Gonsiori tn. ristmikul nägi rohelise foori juures sõidukit seismas. Tundus kahtlane, et sõiduk seisab rohelise tule ajal. Sõiduk hakkas liikuma aga sõidustiil tundus kahtlane. Algul märguandele juht ei reageerinud aga mõne aja pärast peatas sõiduki. Juht ei leidnud kohe dokumente ja paarimees andis korralduse indikaatorisse puhuda, kuid sellega juht hakkama ei saanud. Juht Ülle Suviste toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi. Süüdistatava Ülle Suviste süü on peale tema ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist väärteomenetluse lõpetamise määruse, joobeseisundi kontrollimise protokolliga, ekspertiisiaktiga / t.l. 2 – 6 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, puhtsüdamlikku kahetsust, kahe alaealise lapse kasvatamist, auto kasutamise vajadust nende toimetamisel nii kooli kui huviringi, perekonna keskmist majanduslikku olukorda, seega kohus arvestab seda mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise kohaldamisel ja karistuse mõistmisel tuleb lähtuda ka sellest, et isik saab mõistetud karistuse mõttest aru ja teeb endale järeldused edaspidi hoiduma õigusnormide rikkumistest ning lisakaristuse kohaldamine ei oleks karistuseks hoopis tema alaealistele lastele, seega kohus ülaltoodu alusel siseveendumusest lähtuvalt leiab, et süüdistatava suhtes ei ole otstarbekohane kohaldada lisakaristust, kuid teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada Ülle Suviste KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 45 ( nelikümmend viis ) päeva vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 30 ( kolmkümmend ) päeva vangistust. KarS § 73 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui Ülle Suviste kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise ajast. 2 Välja mõista Ülle Suvistelt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista Ülle Suvistelt kohtukuludena ekspertiisitasu 406 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik