KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 18.02.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-13296 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA P

§76

lg.4 määrata Andrei JERMOLAJEVILE katseaeg kuni 23.10.2011.

§75

-1 lg.3 määrata Andrei JERMOLAJEVILE elektroonilise valve tähtajaks 10 (kümme) kuud. Kohustada Andrei JERMOLAJEVIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx linn xxx 1 - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Andrei JERMOLAJEVIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7 ja 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuma tööle või võtma end töötuna Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Andrei JERMOLAJEV kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Andrei JERMOLAJEV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.01.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Jermolajevi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andrei Jermolajev on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 10.02.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2; §418 lg.1 ja §345 lg.1 järgi ning karistatud liitkaristusena vangistusega 3 aastat 6 kuud alates 24.04.2008. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav ei ole vangistuse ajal osalenud üheski taasühiskonnastavas sotsiaalprogrammis, samuti ei ole kinnipeetav käinud 2 vanglasiseselt tööl. Kinnipeetavat toetab vangistuse ajal materiaalselt elukaaslane. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad nii seaduskuulekad kui ka kriminaalse taustaga isikud. Ametnike suhtes on kinnipeetav neutraalse hoiakuga, kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. Kinnipeetaval on hästi arenenud suhtlemis- ja väljendusoskus, oma seisukohti esitab enesekindlalt, loogiliselt ning oskab neid ka põhjendada. Kinnipeetaval on oma vanusele vastavad sotsiaalsed oskused. Agressiivsust ei ole esinenud, ta on stabiilne ja vaoshoitud. Kinnipeetaval on raskusi oma osa määratlemisega probleemide tekkimisel, kaldub pigem süüdistama keskkondlikke tegureid, minimaliseerides oma süüd ja vähendades oma vastutust. Vangistuse ajal on tekkinud motivatsioon tõsisemalt oma tuleviku peale mõelda, elus peab kinnipeetav kõige olulisemaks oma perekonda. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest elektroonilise järelevalve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega. Varasemalt kinnipeetava suhtes rakendatud käitumiskontroll ei andnud tulemusi ja kinnipeetav sooritas käitumiskontrolli ajal uusi õigusrikkumisi, mistõttu talle määratud karistus pöörati täitmisele. Selline tegutsemisviis viitab sellele, et kinnipeetav võib olla üsna impulsiivne ning ei mõtle oma käitumise tagajärgedele ega lahenda probleeme efektiivselt. Negatiivseks aspektiks tuleb lugeda ka asjaolu, et kinnipeetav ei ole vangistuse jooksul läbinud ühtegi resotsialiseerivat sotsiaalprogrammi, mis aitaksid kaasa kinnipeetava resotsialiseerimisele ja seaduskuulekale elule vabanedes. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldusametniku poolt teostatud kontrolli tulemusena selgus, et kinnipeetava elukoht vabanemisel vastab tehnilistele nõuetele elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Majaomanik ja kinnipeetava elukaaslane on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamusel on olemas formaalsed tingimused kinnipeetava enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetaval on elukoht, töökoht ja perekonnapoolne toetus. Kriminaalhoolduse ajal on võimalik kinnipeetavat suunata oma elu korraldamisel ning ühiskonnas kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Elektroonilise valve kohaldamise ajaks pakub kriminaalhooldusametnik 6 kuud. Lisaks KarS §75 lg.1 ettenähtud kontrollnõuetele teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata kinnipeetavale järgmised lisakohustused: asuda 1 kuu pärast vabanemist tööle, piirata suhtlust kriminaalkorras karistatud isikutega, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, osaleda sotsiaalprogrammides. Kinnipeetava sotsiaalse lähivõrgustiku moodustavad ema, isa ja elukaaslane, kellega kooselu on kestnud 7 aastat ja kellega on kinnipeetaval tütar. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama eramajja, mis kuulub kinnipeetava sõbrale, on väga heas korras ja vastab elektroonilise valve seadmete tingimustele. Eramu omanik ja elukaaslane on andnud kirjaliku nõusoleku. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda tööle endisesse töökohta xxx autojuhina. Kinnipeetavale on varasemalt juba kohaldatud kriminaalhooldust. Vastavalt käitumiskontrolli toimikule andis kriminaalhooldusametnik katseajale rahuldava hinnangu. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab asjaolu, et hoolimata perekonna toetusest, kindlast elu- ja töökohast, on kinnipeetav jätkanud seadusrikkumiste toimepanekut. Kinnipeetaval on olemas küll võimalus asuda vabanemise korral tööle, kuid risk seoses majandusliku olukorraga võib tekkida juhul, kui tööst saadav tulu ei vasta kinnipeetava vajadustele. Arvestades kinnipeetava poolt narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemist, on alust eeldada, et kinnipeetava tutvusringkonda kuulus erineva taustaga inimesi, mistõttu uute 3 kuritegude toimepanemise riski suurendab suhtlemine isikutega, kellel on kriminaalne taust. Maakohtu istung Kinnipeetav Andrei Jermolajev taotles maakohtu istungil enda vabastamist enne tähtaega ning kinnitas, et on valmis täitma kõiki nõudeid ja kohustusi selleks, et olla koos oma perega. Prokuröri abi Aivar Lembit maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud, kuna varasemalt ei läbinud kinnipeetav katseaega ja talle mõistetud karistus oli pööratud täitmisele. Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev toetas maakohtu istungil taotlust ja palus see rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et antud asjas esinevad alused Andrei Jermolajevi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav viibib vangistuses alates 24.04.

1. Seega on ta tänaseks talle mõistetud 3 aasta 6 kuu pikkusest karistusest ära kandnud 1 aasta 10 luud ja karistust jääb lõpuni 23.10.2011 kanda veel 1 aasta 8 kuud. Seega on kinnipeetav karistust kandnud juba veidi rohkem, kui jääb veel kanda. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 1 distsiplinaarkaristus (10.08.2009 Tallinna Vanglas), mille kinnipeetava seletuste kohaselt maakohtu istungil on ta käesolevaks ajaks vaidlustanud halduskohtus. Vangistusest vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Tegemist on väga heas korras eramajaga, mis kuulub kinnipeetava sõbrale. Elukoht on kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud ja vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetava sõber ja elukaaslane on andnud ka oma kirjaliku nõusoleku selle kohta, et süüdimõistetu vabaneb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohustusega ning asub elama eelnimetatud elamispinnale xxx. 4 Vangistusest vabanemise korral on kinnipeetaval olemas võimalus asuda endisele töökohale xxx-s autojuhina. Kuigi garantiikiri selle kohta asja materjalides puudub, on seda asjaolu kinnitanud oma kirjalikus arvamuses ka kriminaalhooldusametnik. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava sotsiaalse lähivõrgustiku moodustavad ema, isa, elukaaslane ja 2,5-aastane tütar. Kriminaalhooldusametniku vestlusest kinnipeetava elukaaslasega nähtub, et kinnipeetava suhted perega on head ja perekond on nõus kinnipeetavat igati toetama. Ka kinnipeetav ise seletas maakohtu istungil, et tema suhted perega on säilinud ja on endiselt head. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on hästi arenenud suhtlemis- ja väljendusoskus. Ametnike suhtes on ta neutraalse hoiakuga, kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. Kinnipeetaval on vangistuse ajal tekkinud motivatsioon tõsisemalt oma tuleviku peale mõelda ja ta soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Kinnipeetav esitab oma seisukohti loogiliselt ja oskab neid ka põhjendada, tal on oma vanusele vastavad sotsiaalsed oskused. Agressiivsust ei ole kinnipeetaval esinenud, ta on stabiilne ja vaoshoitud. Arvestades eeltoodut, samuti kinnipeetava keskeriharidust ja elukogemust, leiab maakohus, et kinnipeetav saab adekvaatselt aru kõikidest kohustustest, nõuetest ja piirangutest, mis kaasnevad katseajaga ja elektroonilise järelevalve kohaldamisega vangistusest tingimisi vabanemisel enne tähtaega. Käesolevas asjas esitatud kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et ta toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja teeb ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 6 kuud. Maakohus leiab, et puudub alus mitte usaldada kriminaalhooldusametniku seisukohta, et kinnipeetavat on kriminaalhoolduse ajal võimalik suunata oma elu korraldamisel ning ühiskonnas kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub ka, et eelmine katseaeg kulges kinnipeetaval rahuldavalt. Maakohus ei nõustu kriminaalhooldusametniku poolt pakutud elektroonilise järelevalve pikkusega 6 kuud ja leiab, et arvestades eelolevat pikka katseaega, on käesolevas asjas põhjendatud määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 10 kuud. Maakohtu istungil seletas kinnipeetav, et igasugused võlgnevused tal puuduvad, need on elukaaslane ära tasunud. Ka Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole maksmata rahalisi nõudeid. Viru Vangla ei ole kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega nõustunud kahel põhjendusel – varasemalt on kinnipeetav käitumiskontrollil olnud ja selle nõudeid rikkunud, mistõttu karistus pöörati täitmisele ning kinnipeetav ei ole vangistuses läbinud sotsiaalprogramme. Maakohus leiab, et antud asjaolud ei anna alust taotluse rahuldamata jätmiseks. Viru Vangla iseloomustuses nimetatud asjaolu, et eelmine karistus on kinnipeetava suhtes pööratud täitmisele, ei ole õige. Antud asjaolu ei nähtu ühestki dokumendist. Vastupidi, Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Tallinna Linnakohtu 31.10.2001 5 otsusega karistati kinnipeetavat vabadusekaotusega 5 aastat katseajaga 3 aastat, katseaja lõppemise kuupäev oli Karistusregistri väljavõtte kohaselt 31.10.
2. Nagu nähtub Harju Maakohtu 10.02.2009 otsusest, on ta uued kuriteod toime pannud 2007 –
3. Nii kohtu- kui ka isiklikus toimikus puudub kohtumäärus eelmise karistuse täitmisele pööramise kohta, neid andmeid ei kajasta ka Karistusregistri väljavõtte. Samuti ei ole eelmist karistust liidetud viimase kohtuotsusega mõistetud karistusele. Maakohus leiab, et seega ei ole Viru Vangla ja prokuröri abi sellekohane seisukoht õige ja nimetatu ei saa olla aluseks taotluse rahuldamata jätmiseks. Kinnipeetava seletuste kohaselt saabus ta Viru Vanglasse 08.10.2009, seega 4 kuud tagasi. Alates sellest ajast on ta oma kontaktisiku kaudu püüdnud registreeruda kõikvõimalikesse sotsisaalprogrammidesse ja on valmis neid kõiki läbima, kuid vangla ei ole talle seda võimaldanud ning öelnud, et kohti ei ole. Maakohus peab neid kinnipeetava seletusi sotsiaalprogrammide mitteläbimise kohta veenvateks. Viru Vangla ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kinnipeetavale oleks pakutud erinevate sotsiaalprogrammide läbimist, kuid viimane oleks nendest 4 kuu vältel keeldunud. Viru Vangla iseloomustuses ei ole ka nimetatud, missuguse suunitlusega sotsiaalprogrammi läbimist peab vangla enne vangistusest vabanemist antud kinnipeetava puhul oluliseks. Seega ei ole Viru Vangla põhjendus sotsiaalprogrammide osas samuti taotluse rahuldamata jätmise aluseks. Maakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et sotsisaalprogrammide läbimine on võimalik ka katseajal kriminaalhooldusametniku järelevalve all olles. Arvestades eeltoodut ning eelkõige kriminaalhooldusametniku seisukohta, leiab maakohus, et käesolevas asjas on põhjendatud Andrei Jermolajevi vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb Andrei Jermolajevile vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel mõista katseaeg kuni 23.10.
4. Katseajal allutatakse Andrei Jermolajev KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga selles osas, et kinnipeetavale tuleb panna katseajaks ka järgmised lisakohustused KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 järgi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuma tööle või võtma end töötuna Töötukassas arvele 1 kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega 6 - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimese lisakohustuse panek on vajalik eelkõige seetõttu, et kinnipeetav on kahel korral karistatud narkootikumide seotud kuritegude toimepanemise eest. Kinnipeetav seletas maakohtu istungil ka, et on ka ise narkootikume proovinud, kuid sõltuvust tal nendest ei ole. Maakohus leiab, et keeld tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume vähendab nii uute väärtegude kui kuritegude toimepanemise ohtu, samuti kinnipeetava võimalikku sõltuvusse sattumist. Tööle asumise või töötuna registreerimise kohustuse panemine kinnipeetavale on vajalik eelkõige legaalse sissetuleku saamiseks. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt pani kinnipeetav viimase kuriteo toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Maakohus leiab, et legaalse sissetuleku saamine, ka väikese, võib vähendada uute, eeskätt materiaalse olukorra parendamiseks toimepandavate kuritegude ohtu. Kuigi viimase kuriteo on kinnipeetav toime pannud üksinda, peab maakohus siiski vajalikuks, et katseajal ei suhtleks süüimõistetu kriminaalkorras karistatud isikutega, kuna leiab, et selline suhtlemise keeld aitab kinnipeetaval vältida seadusevastaseid olukordi, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riski. Maakohus leiab, et põhjendatud on ka kohustus sotsiaalabiprogrammides osalemiseks, kuid jätab nende sisu ja suunitluse kriminaalhooldusametniku otsustada, kuna need asjaolud peavad selguma ja nähtuma kriminaalhooldusalase töö tegemise käigus. Kinnipeetav on ise maakohtu istungil kinnitanud, et on valmis läbima igasuguseid sotsiaalabiprogramme. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
5. Anne PALMISTE Kohtunik 7