Obsah (5)

§ 75§ 200§ 65§ 68§ 76

Kohtulahendi täitmine nr 1-06-5779 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2010.a Asja number 1-06-5779 Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär Jan

§ 75-s sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja täitma kohustusi:
5. asuda tööle 3 nädala jooksul alates vabanemisest või registreerida ennast tööotsijaks;
6. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;
7. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta;
8. pöörduda psühhiaatri või narkoloogi poole võimaliku alkoholsõltuvuse tuvastamiseks ja vajadusel alluda ravile;
9. osaleda kriminaalhooldaja määramisel sotsiaalprogrammides. Elmar Ritson tuleb käitumiskontrolli teostamiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Edasikaebekord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Elmar Ritson on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 03.05.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 106-5779 ja

§ 200

lg 2 p 4, 8 järgi karistati teda vangistusega 3 aastat.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viljandi Maakohtu 11.10.2004.a otsusega mõistetud ärakandmata karistus 2 aastat 10 kuud 17 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 10 kuud 17 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 kuud 23 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 aastat 7 kuud 24 päeva vangistust. Elmar Ritsoni karistusaja algus on 03.05.2006.a ja lõpp 26.12.2011.a. Tartu Vangla on esitanud taotluse Elmar Ritsoni ennetähtaegseks vabastamiseks. Poolte seisukohad Prokurör toetas Elmar Ritsoni ennetähtaegset vabastamist. Elmar Ritson ja tema kaitsja taotlesid vabastamist. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Elmar Ritson tuleb vabastada ennetähtaegselt.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning 2 käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Elmar Ritson on karistust kandnud 3 aastat 9 kuud ja 12 päeva. Kriminaalhooldaja ei ole toetanud Elmar Ritsoni ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja hinnangul uute kuritegude toimepanemise risk on kõrge, vabanemisel puudub töökoht, Tartu Vangla on hinnanud isiku kõrgohtlikuks, võib jätkata alkoholi tarbimist ja alkohol muudab kinnipeetava agressiivseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava riskiteguriteks alkohol ja alkoholist tingitud mõtlematu käitumine, ohtu vähendaks kindla elu- ja töökoha olemasolu, kinnipeetaval on hea suhtlemisoskus, Tartu Vanglas viibides külastab pidevalt kirikut ja spordisaali. Elmar Ritsonit on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kahel korral varguste eest ja viimasel korral röövimise eest, seega on tema kuriteod läinud järjest raskemaks. Viimase kuriteo pani toime mais 2006.a. Vangistust kannab Elmar Ritson esimest korda. Elmar Ritsoni käitumine vangistuse ajal on olnud väga hea. Elmar Ritson ei ole vangistuse kandmise ajal distsiplinaarrikkumisi toime pannud. Elmar Ritson lõpetas vanglas keevitaja kursused, on töötanud mitmeid aastaid vangla majandustöödel. Elmar Ritson on läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“, „Viha juhtimine“ ja „Vabanemiseelne toimetulekuprogramm“. Soodsad asjaolud kriminaalhoolduse teostamiseks antud juhul on, et vabanemisel on Elmar Ritsonel olemas elukoht, töökoht ja ema toetus. Elmar Ritson on vangistust kandnud 3 aastat ja 9 kuud, selline aeg peaks olema piisav, arvestades, et isik kannab vangistust esmakordselt ning vanglas on näidanud, et on asunud paranemise teele.

§ 76lg 4 kohaselt määratakse katseaeg kandmata karistusaja ulatuses.

Elmar Ritsonile tuleb uue kuriteo toimepanemise riskide vähendamiseks eelkõige alkoholist hoidumiseks määrata lisakohustuseks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Tulenevalt eelnevast alkoholiprobleemidest tuleb Elmar Ritsont kohustada pöörduma psühhiaatri või narkoloogi poole ning vajadusel alluma arsti poolt määratud ravile, Elmar Ritson andis ka vastava nõusoleku.. Kuna Elmar Ritson käitumisriskideks on olnud ka suhtlemine teiste kriminaalkorras karistatud isikutega, siis tuleb talle käitumiskontrolli kohustusteks määrata mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Riskide vähendamiseks on oluline ka kohustus koheselt tööle asuda ning kriminaalhooldaja määramisel sotsiaalprogrammides osalemine. Kohus asja lahendamisel juhindub

§-dest 74, 75 ja 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 3