4-10-263/3

Väärteoasi nr 4-10-263 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-263 Kohtunik Marie Tammsaar Väärteoasi Eldur Peegeli kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet) 18.11.2009.a kiirmenetluse otsusele nr 00060593; ÜTS § 547 lg 1 Kaebuse esitaja Eldur Peegel (isikukood 36007060233, elukoht xxx) Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu; asukoht Pärnu mnt 139c-1, 11317 Tallinn) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 120, § 132 p 3; § 133-134 kohus otsustas:
2. Ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.
3. Kaebus rahuldada.
4. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet) 18.11.2009.a kiirmenetluse otsus nr 00060593 ja menetlus nimetatud väärteos lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud, menetluse käik 18.11.2009.a Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) kiirmenetluse otsusega nr 00060593 karistati Eldur Peegelit Tallinna ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita sõitmise eest Tallinna Linnavolikogu määruse nr 41 § 10 lg 2 ja ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 300 krooni. Otsuse kohaselt puudus reijal sõidupilet, ta esitas komposteerimata talongi ja pensionitunnistuse nr
5. 21.01.
6. a esitas Eldur Peegel 18.11.2009.a kiirmenetluse otsusele Harju Maakohtusse 2 kaebuse. Kaebuse kohaselt sai ta otsusest teada kohtutäituri kaudu 14.10.2010.a, tema ilma piletita 18.11.2009.a ei sõitnud, otsusele on andnud allkirja kaebaja jaoks tundmatu isik. Olukord võib olla tekkinud sellest, et kaebaja oli kaotanud oma pensionitunnistuse ja keegi on seda kuritarvitanud. Kaebaja palub ennistada kaebuse esitamise tähtaja. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja nii taotlus kaebetähtaja ennistamiseks kui kaebus tuleb rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud Eldur Peegeli kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et arvestades kohtuvälise menetleja nõustumust kaebuse rahuldamisega saab kaebuse vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kaebetähtaja ennistamise taotlus ning kaebus kuuluvad rahuldamisele. Kaebuse kohaselt on kiirmenetluse otsus vormistatud kaebaja asemel temana esineda võinud isiku käitumise suhtes, nimelt kaotas kaebaja pensionitunnistuse, mille keegi isik on kontrolli käigus esitanud. Kuivõrd kohtuväline menetleja on nõus kaebetähtaja ennistamisega ja kaebaja väited pensionitunnistuse kaotamise kohta on eluliselt usutavad, on kohus seisukohal, et kaebajal esines objektiivne takistus, mis tegi tal võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on põhjendatud. VTMS § 2 kohaselt, kui samas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärtoemenetluse erisusi. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 301 sätestatule, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi nr 3-1-1-94-07 p 8 kohaselt „väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest.“ Kuna kohtuväline menetleja on nõustudes esitatud kaebusega loobunud menetlusalusele isikule ette heitmast 18.09.2009.a kiirmenetluse otsuses kirjeldatud tegu, on kohus seisukohal, et Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) 18.11.2009.a kiirmenetluse otsus nr 00060593 tuleb tühistada ja menetlus nimetatud väärteos lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses teos väärteo tunnuste puudumisega. Kohus juhindub otsuse tegemisel VTMS § 120 lg 1, § 132 p 3, § 133-
7. Kohtunik