Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (
) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 2 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 30.10.2009.a Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsusega karistati Svetlana Tarasenkot ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 541 alusel rahatrahviga 8 trahviühikut, s.o 480 krooni. Otsuse kohaselt S. Tarasenko takistas 01.10.2009.a kell 21:20 Endla 3 juures kontrolliõigustega ametiisiku tööd. Ta ei allunud kontrolliõigustega ametnike korraldustele, ei väljunud ühistranspordist, keeldus andmast isikut tõendavat dokumenti, kohale kutsuti politseipatrull. Seega rikkus menetlusalune isik otsuse kohaselt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004.a. määrusega nr 141 kinnitatud „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja“ § 7 lg 4 p 4 sätteid, mille kohaselt on keelatud takistada kontrolliõigustega ametiisiku tööd. Kaebuses palub S. Tarasenko otsuse tühistada ja leiab, et ta ei ole mingit rikkumist toime pannud. Kui kontrolörid sisenesid, oli tal pilet komposteeritud ja ta seisis kompostri juures. Tal oli käes raske kott ja talongi otsides oli ta vigastanud oma parema käe sõrme. Temalt küsiti, miks ta alles praegu pileti komposteeris; kontrolörid ennast talle ei esitlenud Alusetult sunniti teda trollist väljuma, teda ähvardati ja solvati, tehti vihjeid, et tal ei ole peaga kõik korras Munitsipaalpolitsei autos ei lastud tal protokolliga tutvuda ega ka seletust lõpuni kirjutada; tema hilisemat kirjalikku vastulauset ei arvestatud ning tol õhtul koostatud kahe protokolli alusel koostati talle kaks otsust väärteoasjades. 13.11.09.a. tutvus ta munitsipaalpolitseis videomaterjalidega ning TRaja nende alusel leidis, et kontrolöride käitumine ei olnud ametnikule kohane. Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus vastuses kohtule märgib, et väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole kogutud piisavalt tõendeid teo tõendamiseks. Tõendamiskoormus lasub kohtuvälisel menetlejal ja väärteomenetlus tuleb läbi viia vastavalt kehtestatud õigusnormidele. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti jurist Reeli Lind asus seisukohale, et menetlusaluse isiku kaebus on põhjendatud ning nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tulenevalt
§-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendada kirjalikus menetluses. Läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebus kuulub rahuldamisele ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada
S. Tarasenko teos puuduvad väärteo tunnused. Kohtu arvates ei ole tõendamist leidnud menetlusaluse isiku süü talle etteheidetava teo toimepanemises. Ainsaks tõendiks asjas on kohtuvälise menetleja ametniku Piret Pullati ütlused, et isik keeldus väljumast ühistranspordist kuni politsei saabumiseni, trolliliiklus seisis ja kogu grupi töö oli häiritud. Nii nagu nendest ütlustest, ei selgu ka väärteopreotollist , kes ja milliseid korraldusi S. Tarasenkole andis, millisel alusel (millest tulenevalt) need korraldused anti, mistõttu pole võimalik kotrollida ka nende võimalike korralduste seaduslikkust. Kuigi S. Tarasenko on kirjutanud 12.10.09.a. äärmiselt põhjaliku vastulause, märgitakse otsuses vaid seda, et vastulauset ei arvestata, kuna see ei ühti tunnistaja ütlustega. Vastulauses 3 toodud asjaolusid ei püütudki välja selgitada ning kohtuvälise menetleja jaoks olid olulisemad oma töötaja kaks pealiskaudset lauset ülekuulamise protokollis. Lisaks eeltoodule kohus arvestab ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-9407 punktis 8 toodud seisukohta: väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda
§-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Kuna kohtuväline menetleja on ise pidanud kaebust põhjendatuks ja seega ise loobunud menetlusalusele isikule ette heitmast talle 30.10.2009.a otsusega süükspandud tegu ÜTS § 541 tunnustel, leiab kohus, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 30.10.2009.a otsus väärteoasjas tuleb tühistada ja menetlus nimetatud väärteos lõpetada
S. Tarasenko oma kaebuses leiab, et kontrolöride käitumisega on talle tekitatud psühhotrauma ning põhjustatud moraalne kahju, mille eest palub välja mõista 4 000 krooni. Nii nagu lahendis 4-09-25701, peab kohus vajalikuks ka siin märkida, et sellist nõuet ei saa kohus arutada väärteokaebuse menetlemise käigus.
sätestab selle, millise otsuse saab kohus teha väärteokaebuse läbivaatamisel ning § 133 nimetab küsimused, mis kohtul tuleb otsustada kaebuse lahendamisel.
kohaselt otsustatakse kahju hüvitamine tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Antud asjas ei ole kahju tekitatud mitte otsuses näidatud väärteoga, vaid menetlusaluse isiku väidetava ebaväärika kohtlemisega.
sätestab, et menetleja peab menetlusosalist kohtlema tema au haavamata ja tema inimväärikust alandamata. Kui menetlusalune isik leiab, et kontrolöride, s.h. Piret Pullati käitumine solvas tema inimväärikust ning teda alandati trollis viibivate isikute ees, on S. Tarasenkol õigus esitada oma nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on
Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.