4-09-24654/6

Väärteoasi nr. 4-09-24654 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.12.2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-24654 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Allika Tõlk Valeri Helmar Kohtuasi Eduard Limarenko’ (ik 36801240345) väärteokaebus nr 409-24654 Vaidlustatud lahend Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 12.10.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,09,015297 Asja läbivaatamise kuupäev 22.12.2009.a. kaebuse esitaja Eduard Limarenko Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON Jätta Eduard Limarenko kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 12.10.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,09,015297 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o. alates 22.12.2009.a. ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis (asuk. Tallinn, Liivalaia 24) s.o. alates 08.01.2010.a. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve talituse konstaabel Erkki Roosileht koostas 20.09.2009.a. väärteoprotokolli AB 1124438 Eduard Limarenko’le selle eest, et tema 20.09.2009.a. kella 14:12 ajal Tallinnas, Tammsaare tee ja Mustamäe tee ristis, liikudes suunaga Marja tn poole, juhtis mootorsõidukit Daewoo Tacuma, reg. nr. xxx ning eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumismärguannet, mis oli antud vilkurite, helisignaali ja mikrofoniga. Nimetatud tegevusega rikkus Eduard Limarenko LS § 181 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 7430 lg 1 järgi. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissar Aivar Hirs karistas Eduard Limarenkot väärteosasjas nr. 2302,09,015297 12.10.2009.a. tehtud otsusega ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7430 lg 1 alusel põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 12-ks kuuks. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja Eduard Limarenko tühistada kohtuvälise menetleja otsus, kuivõrd tema suhtes on nimetatud asjas juba varasemalt lahend tehtud. Kaebuse esitaja viitas, et Harju Maakohtu 22.09.2009.a. otsusega on teda juba nimetatud teo eest karistatud. Kaebuse kohaselt ei ole ta ka nõus sellega, et temalt võeti kohtuvälise menetleja otsusega ära juhtimisõigus, kuna seda tal polnudki. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde. Ta leidis, et tema poolt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine, avarii põhjustamine ja politseisõiduki eest ära sõitmine on vaadeldavad ühe teona, mistõttu on teda sama teos eest kaks korda karistatud. Ka ei pidanud ta võimalikuks väärteokorras karistusena juhtimisõiguse äravõtmist, sest juhtimisõigus tal puudub. Kohtuväline menetleja kohtuistungil ei osalenud. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega kohtus ning kohtule esitatud materjalidega, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Menetlusalune isik on vaidlustanud kohtuvälise menetleja otsust, kuna leiab, et Harju Maakohtu 22.09.2009.a. otsusega on teda juba antud teo eest karistatud ning temalt ei saa juhtimisõigust ära võtta, sest seda tal ei ole. Antud kuupäeval toimepandud väärteo toimepanemist menetlusalune isik vaidlustanud ei ole, ta on leidnud, et nimetatud tegu on hõlmatud kuriteokooseissuga, mille osas on kohus juba varasemalt otsuse teinud. Väärteoasja materjalide hulgas olevast kriminaalasjas nr. 09230115658 koostatud süüdistusaktist (tl 3) nähtuvalt süüdistati Eduard Limarenkot selles, et „tema, olles joobeseisundis (1,25 mg/l) juhtis 20.09.2009.a. kella 14.13 ajal Tallinnas, Seemne 6 asuva maja juures mootorsõidukit Daewoo Tacuma registreerimisnumbriga 694 APJ. Oma sellise tegevusega pani Eduard Limarenko toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.“ Seega käsitleb nimetatud süüdistus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist puudutavat episoodi, mille toimepanemise eest karistas 22.09.2009.a. Harju Maakohtu otsusest (tl 4 pö) nähtuvalt kohus teda lisaks 354 tunni üldkasuliku tööga lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmisega 6-ks kuuks. Väärteoprotokollist (tl 18) nähtuvalt käsitleb protokoll episoodi, mille kohaselt Eduard Limarenko 20.09.2009.a. kella 14:12 ajal Tallinnas, Tammsaare tee ja Mustamäe tee ristis, liikudes suunaga Marja tn poole, juhtis mootorsõidukit Daewoo Tacuma, reg. nr. xxx ning eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumismärguannet, mis oli antud vilkurite, helisignaali ja mikrofoniga. Nimetatud väärteokoosseisu osas tegi kohtuväline menetleja 12.10.2009.a. otsuse, millega võttis LS § 7430 lg 1 alusel karistusena Eduard Limarenkolt ära juhtimisõiguse 12-ks kuuks. Käesoleval juhul tuleb eristada joobeseisundis mootorsõiduki juhtimist peatumismärguande eiramisest. Eduard Limarenko poolt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ning peatumismärguande eiramise vahel ei ole võimalik tuvastada põhjuslikku seost. Seetõttu tuleb menetlusaluse isiku poolt peatumismärguande eiramist vaadelda eraldi teona, mis ei ole kaetud KarS § 424 sätestatud süüteokoosseisuga. Menetlusalusele isikule süüks pandav tegu on kvalifitseeritav LS § 7430 lg 1 järgi, see säte näeb ette karistuse vaid peatamismärguande tahtliku eiramise eest. Kuivõrd kohus peab VTMS § 123 kohaselt menetlema väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke aluseid, peab kohus käesoleval juhul vajalikuks täiendavalt vaadelda kõnealuse teo subjektiivset külge. Menetlusaluse isiku tegevus peatumismärguande eiramise osas oli suunatud politseiametnike eest põgenemisele, selline käitumine võis olla ajendatud temal hiljem tuvastatud rikkumistest ning sellest tulenevast hirmust karistuse ees. Tunnistaja A. Aasalaid’i ülekuulamise protokollist nähtuvalt (tl 23 pö) anti menetlusaluse isiku juhitud sõidukile peatumismärguanne enne tema poolt avarii põhjustamist ning joobeseisundis sõiduki juhtimiselt tabamist. Ütluste kohaselt peatus menetlusaluse isiku sõiduk punase fooritule ees Mustamäe tee ja Liimi tn ristmikul ning politseisõiduk sõitis sõidukile ette tema liikumise takistamiseks. Seejärel sõitis menetlusalune isik vastu politseisõidukit ja jätkas põgenemist. Siinkohal nähtub, et enne ristmikul peatumist oli menetlusaluse isiku juhitud sõidukile peatumismärguanne antud ning ta jätkas sõitu ka pärast tee blokeerimist politseisõiduki poolt. Kuivõrd peatumismärguanne anti tunnistaja ütluste kohaselt nii vilkurite, helisignaali, kui mikrofoniga, samuti takistati sõiduki liikumist politseisõiduki poolt, tuleb järeldada, et Eduard Limarenko käitumine oli suunatud LS § 7430 lg 1 sätestatud süüteokoosseisu täitmisele, s.o. sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtlikule eiramisele. Kaebuse esitaja on vaidlustanud ka temalt kohtuvälise menetleja poolt juhtimisõiguse äravõtmist olukorras, kus tal seda ei olegi. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-86-09 järeldanud, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine lisakaristusena eeldab teo toimepanemise ajal sellise õiguse olemasolu süüdistataval või menetlusalusel isikul. Eeltoodust võib järeldada, et Eduard Limarenkolt juhtimisõiguse äravõtmine oli võimalik, kuivõrd nimetatud õigus oli temal olemas, kuigi see on ajutiselt kohtu poolt temalt ära võetud. Karistuse mõistmisel on arvestatud KarS § 56 aluseid. Kaebuse esitaja ei vaidlusta iseenesest rikkumist, vaid leiab, et see on hõlmatud teise süüteokoosseisuga, mille eest teda on juba varasemalt karistatud. Tema näol on tegemist isikuga, kelle poolt liiklusseaduse rikkumised on järjepidevad (tl 26-29 karistatuse õiend) ning ohtlikud. Seega, silmas pidades võimalust mõjutada isikut süütegudest hoiduma, samuti õiguskorra huve, on igati põhjendatud kohtuvälise menetleja otsuses ettenähtud karistusmäär – põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 12-ks kuuks. Seejuures ei ole antud karistust rakendatud maksimummääras, kuivõrd LS § 7430 lg 1 alusel on võimalik juhtimisõigus ära võtta kuni 2-ks aastaks. Rahaliste karistuste määramine ei ole Eduard Limarenkot pannud õiguskuulekalt käituma, samuti ei ole ta neid karistusi tasunud ning seetõttu ei annaks ka antud juhul rahalise karistuse määramine soovitud tulemust. Eeltoodud põhjendustel peab kohus vajalikuks jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus juhindub VTMS § 132 p 1, § 133-135, § 155-156. Merle Parts Kohtunik