← Eesti

4-09-7365/11

4-09-7365 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2009.a Tartu mnt 85 kohtumaja kell 12.00 Väärteoasja number 4-09-7365 Kohtunik Viktor Brügel Kohtuistungisekretär Merike Lopp Väärteoasi Aimar Naggeli kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelvalve talituse konstaabli Irina Ponjakina 17.04.2009 kiirmenetluse otsuse 10220092157692 peale väärteoasjas 2302,09,007181 Kaebuse esitaja Aimar Naggel IK 363003180264, elukoht xxx, töökoht H OÜ, likvideerija, EV kodanik Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus (Rahumäe tee 6 Tallinn 15074) Asja arutamise aeg 09.09.2009 kl 10:30; 22.10.2009 kl 10.00; 11.11.2009 kl 14:00; 16.12.2009 Istungil osalesid Kaebuse esitaja Aimar Naggel Kohtuvälise menetleja esindajad Hannes Küünarpuu ja Triinu Riigor Tunnistaja Irina Ponjakina RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §§dest 132 p 2, 134 ja 135 kohus otsustas:
  2. Aimar Naggeli kaebus rahuldada osaliselt.
  3. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelvalve talituse konstaabli Irina Ponjakina 17.04.2009 kiirmenetluse otsus 10220092157692 väärteoasjas 2302,09,007181 Aimar Naggelile karistuse määramise osas ning teha selles osas uus otsus.
  4. Mõista Aimar Naggelile liiklusseaduse § 74´15 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 18 trahviühiku ulatuses, so 1080 (tuhat kaheksakümmend) krooni.
  5. Võimaldada Aimar Naggelil tasuda mõistetud rahatrahv osade kaupa 3 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, so 360 krooni igakuiselt kuu viieteistkümnendaks

(15)kuupäevaks.
  1. Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 17.04.2009 a. kiirmenetluse otsuses näidatud arvele (Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011 SEB Pangas või a/a nr 221023778606 Swedbankis), märkides viitenumbri
  2. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole tasunud otsuses ettenähtud rahatrahvi või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (kuni 28.12.2009). Kohtuotsus koostatakse tervikuna kassatsiooniteate saamisest 15-ndal päeval ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 (seitsme) päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud Aimar Naggel esitas 05.05.2009 Harju Maakohtule kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusjärelevalvetalituse konstaabli Irina Ponjakina 17.04.2009 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas 10220092157692, millega Aimar Naggelit karistati liiklusseaduse (LS) § 74´15 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut, so 1200 krooni. Kiirmenetluse otsuse kohaselt Aimar Naggel 17.04.2009 kell 22.17 Harju maakonnas Tallinnas Narva mnt/ J.Poska, liikudes Narva mnt 59 suunas, juhtis mootorsõidukit, alustas ristmiku ületamist foori keelava tule ajal. Kaebuse kohta algatati Harju Maakohtus kaebeasi 4-09-
  3. A.Naggeli kaebuse kohaselt ta ei ole rikkumist toime pannud. Üle ei kuulatud kõiki tunnistajaid. Karistus ei vasta süüteole. Kui kaebemenetluse käigus siiski leiab tõendamist talle etteheidetav väärtegu, palub kergendada talle määratud rahalist karistust ja ajatada see 6 kuu peale võrdsetes osades. Kaebuse läbivaatamise kohtuistungil 09.09.20009 jäi A.Naggel oma kaebuse juurde. Oma ütluste kohaselt kiirmenetluse otsues kirjeldatud väärtegu ta ei ole toime pannud, oli küll pisike kiiruse ületamine ja ristmiku ületamise lõpetamine jäi keelava fooritule ajaks. Siis ta tunnistas ja kahetses rikkumist. Ristmikule sõitis vilkuva rohelise tulega, ristmiku keskel oli kollane tuli, vaatas vasakule, trammi ei tulnud ja ristmiku ületamine oli kollase, võib-olla punase tulega. Kohtuistungil 11.11.2009 viis kohus läbi politseipatrulli poolt tehtud videosalvestuse kaebuse esitaja poolt 17.04.2009 Narva mnt/ Poska tn ristmiku ületamise kohta kl 22.17 ja avaldas tunnistaja Meelis Moori ütlused vtl
  4. Kohtuistungil 16.12.2009 ülekuulatud tunnistaja Irina Ponjakina ütluste kohaselt oli ta 2009 aprillis patrullis koos vanemkonstaabel Meelis Mooriga. Kontrollisid Tallinnas Narva mnt/ Poska tn ristmikul juhtide poolt valgusfoori tuledest kinnipidamist. Seoses liikluseeskirja rikkumisega pidasid kaebaja auto kinni, sõites talle järele ja andes märgutuledega peatumismärguande. Ponjakina väljus politseiautost ja tutvustas ennast kaebajale, seletas kinnipidamise põhjuse. Kutsus isiku politseiautosse, kus teine patrullis olev ametnik Meelis Moor kirjutas juhtunu kohta omakäeliselt ütlused. Ponjakina kontrollis kaebaja isikut läbi politsei andmebaasi, peale seda küsis, kas ta on nõus kiir- või üldmenetlusega. Kaebuse esitaja oli nõus kiirmenetlusega. Andis talle lugeda menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi, millega tutvumise isik allkirjastas. Peale seda andis isik oma allkirja selle kohta, et ta nõustub kiirmenetlusega ja peale seda ta kirjutas oma ütlused ja kinnitas need allkirjaga. Politsei patrullauto seisis Poska tänaval kaebuse esitajast poolt vasakul, trammi peatuse vastas. Kui kaugel oli kontrollitav ristmik ta täpselt ei tea. Nende asukohas oli näha STOP joont. Mitu korda kaebus esitaja sõiduki suunas vilkus roheline tuli suures fooris, tunnistaja täpselt ei tea. Peab vilkuma 3 korda, see võib-olla vilkus 2 korda. Juhtunut filmis politseiauto statsionaarne kaamera filmis, mis asub esiklaasi taga. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata, kaebuse esitaja rikkumine on tõendatud politsei videosalvestusega, kus on näha, et isik ületas ristmiku foori punase tulega. Ka on tõendatud see tunnistaja ütlustega, menetlusnorme asjas rikutud ei ole. Kohus avaldas väärteotoimiku materjalid: kiirmenetluse otsus 10220092157692, Aimar Naggeli ütlused 17.04.09; Meelis Moori ütlused 1k 3, karistusregistri teatis A.Naggeli kohta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ära kuulanud kohtuistungil kaebuse esitaja ja tunnistaja ütlused ning kohtuvälise menetleja seisukoha, tutvunud kirjalike materjalidega, leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Liikluseeskirja § 168 kohaselt foori või reguleerija keelava märguande korral tuleb peatuda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib sõita kuni ristuva sõidutee ääreni, takistamata jalakäijat. Liiklusseaduse (LS) § 74´15 lg 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine on karistatav rahatrahviga kuni 50 trahviühikut Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 kohaselt on tegu karistatav, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Hinnates kaebuse esitaja ütlusi kooskõlas tunnistajate ütlustega ning asjas kogutud kirjalike tõenditega, asub kohus seisukohale, A.Naggeli poolt sõiduki juhtimisel foori keelava märguande korral peatumata jäämine stoppjoone ees fooriga reguleeritud ristmiku ületamisel on A.Naggeli enda ütluste ja tunnistaja M.Moori ütlustega piisavalt tõendatud, toimepandud tegu vastab LS § 74'15 lg 1 süüteokooseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. A.Naggelile määratud karistuse osas võtab kohus kergendava asjaoluna arvesse, et kohtuvälises menetluses on isik oma süüd tunnistanud ja avaldanud kahetsust. Seetõttu peab kohus vajalikuks A.Naggelile määratud rahalist karistust 2 trahviühiku võrra vähendada ning võttes arvesse kaebuse esitaja rasket majanduslikku olukorda, võimaldada tal tasuda mõistetav rahatrahv 3 kuu jooksul osade kaupa. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus A.Naggeli kaebuse osaliselt. Viktor Brügel Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.