← Eesti

4-09-16616/5

4-09-16616 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2009.a, Tallinn Väärteoasja number 4-09-16616 (2376,09,004192) Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kertu Hanni Väärteoasi Priit Tiesi kaebus Põhja Politseiprefektuuri
  2. juuli 2009.a otsuse peale Priit Tiesi väärteoasjas LS § 7435 lg 1 järgi, taotlusega otsus tühistada ning teha uus otsus, millega karistus tühistada või kergendada seda. Menetlusalune isik: Priit Ties (ik 369060280357; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxx; töökoht: puudub.) Kohtuväline menetleja Esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1 ja § 133-135 Tühistada Põhja Politseiprefektuuri
  3. juuli 2009.a otsus Priit Tiesi väärteoasjas liiklusseaduse § 7435 lg 1 alusel ja teha uus otsus, millega karistada Priit Tiesi liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel 3000 krooni suuruse rahatrahviga. Mõista Priit Tiesilt välja ekspertiisikulu 354 krooni. Kaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (see on hiljemalt
  4. detsembril 2009.a). Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.
  5. Priit Tiesile koostati 30.06.
  6. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta juhtis samal päeval kell 13:10 Lagedi-Aruküla-Peningi mnt
  7. kilomeetril sõiduautot AZLK 2141 joobeseisundis olles. Protokolli kohaselt on väärteoasjas tõendiks tunnistaja ülekuulamise protokoll, ekspertiisiakt joobeseisundi tuvastamise kohta, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, teatis, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta. P. Ties on väärteoprotokollis andnud järgmisi ütlusi: „Arvasin, et eine pidu nii kaugele ei mõju. Lisaks erinevalt algsest ütlusest soovin kaitsja osalemist menetluses ja antud protokolli pean õigustühiseks, sest oletatav joove on lõpuni tuvastamata.“ Kohtuvälise menetluse toimikus on järgmised kirjalikud materjalid: - Wismari Haigla AS 30.06.
  8. a teatis selle kohta, et P. Tiesi joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise otsus tehakse ja vastav akt nr 1710/321 vormistatakse 02.07.
  9. a. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati P. Ties
  10. juunil
  11. a kell 13:10 mootorsõiduki juhtimiselt kuni kainenemiseni. P. Ties on andnud allkirja selle kohta, et on otsuse kätte saanud, ning märkinud, et tema arvates puudub alus juhtimise keelamiseks. - Tunnistaja A. Jõemaa ülekuulamise protokolli, milles olevad ütlused puudutavad P. Tiesi juhitud auto peatamist ja joobeseisundi tuvastamist kohapeal. - Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel. Selle kohaselt tuvastati kohapeal joovet indikaatorvahendiga LION 600, mille näit oli 0,29 mg/l. Protokolli kohaselt keeldus P. Ties protokollile alla kirjutamast ja nõudis ekspertiisi. Joobeseisundile viitavate tunnustena on protokolli märgitud, et P. Tiesil oli tugev alkoholilõhn suust, ja silmade punetus. - Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 1710/321, mille kohaselt esinesid P. Tiesil arsti hinnangul alkoholi tarvitamise tunnused. - Saatekiri joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, mille kohaselt Põhja PP Ida-Harju PO vanemkonstaabel I. Võigemast taotles 30.06.
  12. a. kell 13:55 Wismari haiglalt P. Tiesi joobe tuvastamist. - Saateleht laboratoorseks sõeluuringuks psühhoaktiivsete ainete suhtes, mille kohaselt Wismari Haigla AS taotles P. Tiesi veres etüülalkoholi sisalduse kindlaksmääramist. - Ida Tallinna Keskhaigla Kesklabori vastus, millest nähtuvalt oli 01.07.
  13. a tehtud uuringu kohaselt P. Tiesi veres alkoholi 0,37 g/l. - Õiend varasemate väärteomenetluste kohta. 27.07.
  14. a otsusega karistas Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin P. Tiesi LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni. Lisaks mõistis ta VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel P. Tiesilt välja menetluskulud 354 krooni (joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise maksumus). Otsuses märgiti, et kuigi väärteoprotokollis on tegu kvalifitseeritud LS § 7419 lg 1 järgi kui joobes juhtimine, tuleb see ümber kvalifitseerida LS § 7435 lg 1 järgi, kuna joobeseisundi tuvastamise akti kohaselt esinesid P. Tiesil alkoholi tarvitamise tunnused.
  15. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse P. Tiesi kaitsja A. Kondratjev, kes taotles karistuse tühistamist või kergendamist. 2 Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole joobeseisund nõuetekohaselt tuvastatud, sest vereproovi uuringu teostas 01.07.
  16. a AS Ida-Tallinna Keskhaigla Kesklabor, kellel puudus õigus teostada vere etanooli sisalduse tuvastamise laboratoorset uuringut. Alkoholi oli menetlusalune isik tarvitanud väikeses koguses möödunud päeval ja auto rooli asumise ajaks joovet ega jääknähte menetlusalusel isikul ei olnud. Seda tõendab ka asjaolu, et peale proovide võtmist ei rakendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ja menetlusalune isik lubati koheselt auto rooli. Lisaks leitakse kaebuses, et määratud rahaline karistus ei ole kooskõlas väidetavalt toime pandud õigusrikkumise raskusega, kuna tõendamata õigusrikkumise eest määrati maksimaalne karistus, toomata välja ühtegi raskendavat asjaolu.
  17. Kohtuistungil selgitas kaitsja, et AS Ida-Tallinna Keskhaigla Kesklaboril puudus uuringu tegemise õigus põhjusel, et 01.07.
  18. a jõustusid politseiseaduse muudatused, millega kehtestati uus joobeseisundi tuvastamise kord. Uue regulatsiooni kohaselt või vereproovi uuringut teha üksnes riiklik ekspertiisiasutus. Kohusvälise menetleja esindaja vaidles taotlusele vastu, leides, et tegu on pandud toime enne uue regulatsiooni jõustumist. Ühtlasi esitas kohtuvälise menetleja esindaja väljavõtte Eesti Akrediteerimiskeskuse andmebaasist, mis kinnitab, et AS Ida-Tallinna Keskhaigla Kesklaboril on vereanalüüside osas akrediteering.
  19. Kohus kaebuse esitaja seisukohaga ei nõustu. Õige on see, et
  20. juulil
  21. a jõustunud politseiseaduse § 1510 sätestab, et vereproovi uuringuga tuvastab alkoholijoobe riiklik ekspertiisiasutus. Käesolevas asjas tuleb aga arvestada, et Priit Tiesi vereproovi uuring teostati Wismari Haigla AS-i tellimusel (vt Saateleht laboratoorseteks sõeluuringuteks psühhoaktiivsete ainete suhtes, kohtuvälise menetluse toimiku leht 8) ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise raames. Nii saatekirjast joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks (leht 7) kui joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist (leht 6) nähtuvalt toimetati P. Ties joobeseisundi tuvastamiseks Wismari haiglasse 30.06.
  22. a, s.o enne politseiseaduse muudatuse jõustumist. Sel päeval viidi läbi ka kliinilise pildi uuring ja võeti vereproov. Sel ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse
  23. aprilli
  24. a määrus nr 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord“ nägi ette, et juhul, kui isik ei nõustu indikaatorvahendi näiduga, toimetatakse ta joobeseisundi tuvastamiseks meditsiiniasutusse, kusjuures tal on õigus nõuda vereproovi võtmist. Korra § 3 p 2 andis arstile joobeseisundi tuvastamise õiguse. Korra § 13 kohaselt on vere alkoholisisalduse uuring joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise osa. Käesolevas asjas toimus joobeseisundi tuvastamine vastavalt nimetatud korra nõuetele. Lisaks nimetatud korra regulatsioonile tuli vereproovi analüüsimisel tulenevalt Riigikohtu
  25. mai
  26. a otsusest väärteoasjas nr 3-1-1-16-08 arvestada ka mõõteseadusest tulenevate nõuetega. Kohus leiab, et käesoleval tegi vereproovi analüüsi pädev mõõtja, kuna Eesti Akrediteerimiskeskuse andmete kohaselt on Ida-Tallinna Keskhaigla Kesklabor akrediteeritud, seda ka etüülalkoholi määramise osas (vt kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil esitatud väljavõte; andmed on kontrollitavad ka internetis leheküljel www.eak.ee). Seda, et laboratoorne uuring oli joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise osa, näitab asjaolu, et saatelehe (leht 8) kohaselt tellis laboratoorse uuringu Wismari haigla, mitte aga asja menetlenud politseiametnik, samuti see, et Wismari haigla teatises oli märgitud, et P. Tiesi joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise otsus vormistatakse
  27. juulil
  28. a. (st otsus tugines muuhulgas laboratoorse uuringu tulemusele). See tähendab, et kuigi joobeseisundi meditsiiniline tuvastamine algas 30.06.
  29. a, lõppes see sama toiming joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti koostamisega 02.07.
  30. a. 3 Menetlusõiguses kehtib põhimõte, et toimingu tegemisel tuleb lähtuda toimingu tegemise ajal kehtinud seadusest. On selge, et menetlustoimingut alustades tuleb lähtuda sel ajal kehtivast regulatsioonist. Kuna toimingut tuleb käsitada ühtse tervikuna, leiab kohus, et seega tuleb toiming viia lõpuni ühest ja samast regulatsioonist lähtudes, s.o selle regulatsiooni alusel, mis kehtis toimingu alustamisel. Sellist seisukohta kinnitab ka asjaolu, et Riigikohus ei ole lugenud enne
  31. juulit
  32. a läbi viidud uuringuid igal juhul lubamatuteks, vaid on pidanud võimalikuks nendele tugineda (vt nt Riigikohtu
  33. oktoobri
  34. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-83-09) Kuna käesolevas asjas toimus joobeseisundi tuvastamine „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ nõuete kohaselt. Seega on tuvastatud, et P. Tiesi veres oli 30.06.
  35. a kell 13:55 (vereproovi võtmise aeg) alkoholi 0,37 g/l, s.o 0,37 promilli ning arsti otsuse kohaselt esinesid tal alkoholi tarvitamise tunnused. Seejuures on joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis märgitud, et uuritava kliinilises pildis esinesid järgmised joobele viitavad tunnused: pupillide reaktsioon valgusele aeglustunud, kand-varvas kõnd sirgjoonel ebastabiilne, sõrme-nina katse aeglustunud, täpsemad liigutused aeglustunud, värin sõrmedes. Lisaks oli uuritava juures tunda alkoholilõhna. Kohus leiab aga, et kohtuväline menetleja on kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti, kvalifitseerides teo LS § 7435 lg 1 järgi. Nimelt, lähtudes Riigikohtu
  36. juuni
  37. a otsuses 3-1-1-47-05 antud tõlgendusest, on kohtuväline menetleja põhjendamatult leidnud, et alkoholi tarvitamise tunnuste puhul ei ole tegemist joobeseisundiga. Teo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseadus, mis andis joobeseisundi mõiste, ei tundnud eraldi mõistet "alkoholi tarvitamise tunnused". Kõnealune mõiste pärineb joobeseisundi tuvastamise korra §-st 19, mille pealkiri on "Alkoholijoobe raskusastme määramine". Selle paragrahvi esimeses lõikes on sätestatud: "

(1)Väljahingatava õhu või vereproovi alkoholisisalduse kontrollimisel jaotatakse alkoholijoove raskusastmelt: 1) alkoholi tarvitamise tunnused - alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 kuni 0,24 milligrammi või 0,20 kuni 0,49 promilli veres; kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine ei ole sedastatav." Eelnevast tuleneb Riigikohtu hinnangul üheselt, et alkoholi tarvitamise tunnused kujutavad endast (kergeimat) joobeastet (sama seisukohta on Riigikohus väljendanud
  1. oktoobri
  2. a otsuse punktis 8 väärteoasjas nr 3-1-1-119-03 - RT III 2003, 32, 330). Seega vastas P. Tiesi tegu toimepanemise ajal LS § 7419 lg 1 tunnustele ning vastab ka LS § 7419 lg 1 praegusele redaktsioonile. Sellest tulenevalt kvalifitseerib kohus teo ümber LS § 7419 lg 1 järgi, jättes aga kohtuvälise menetleja määratud karistuse muutmata, raskendamata seega menetlusaluse isiku olukorda. Kuna teo toimepanemise ajal oli LS § 7419 lg 1 vastava teo eest ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest, praeguse redaktsiooni järgi on ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuks, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud karistus vastab KarS § 56 lg 1 nõuetele.. Kuna kohus ei lõpetanud väärteomenetlust, puudub VTMS § 23 kohaselt alus isiku poolt kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks riigi eelarvest. Tulenevalt VTMS § 74 lg 1 p 15, § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 leiab kohus, et ekspertiiskulude välja mõistmine P. Tiesilt on põhjendatud. Sten Lind Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.