Obsah (5)

§ 64§ 68§ 310§ 3101§ 185

Tõlge vene keelest KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 15.juuni 2009.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-13386 (08240100427) Kohtunik Galina

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks mõistetud karistustest raskeima suurendamise teel ja määrata talle 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Aleksei Luik karistuse tähtja hulka lugeda vahi all viibitud aeg alates 21.04.2008 kuni 23.04.2008, s.o 3 päeva. Ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Kohaldada KarS § 74 lg 1 sätteid ja Aleksei Luik` ile mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Luik ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töökoha vahetamiseks. Katsejaks määrata Aleksei Luik´ile 3 (kolm) aastat. Katseaeg hakkab kulgema alates 15.06.2009. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 310

-1 ja VÕS § 1055 alusel keelata Aleksei Luik´il läheneda kõne kaugusele kannatanutele A L, M I ja A L, kes elavad XXX, ja lävida nendega, s.h erinevate sidevahendite kaudu (post, telefon, Internet jne). Lähenemiskeeld laieneb samuti kõikidele avalikele kohtadele – tänav, kauplus, kultuurija meditsiiniasutused, lasteaiad, koolid, avalikud üritused ja kannatanute elukoht. Lähenemiskeeld on määratud tähtajaga 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Teatada lähenemiskeelust Narva Sotsiaalabiametile (Linda 4, Narva), samuti saata käesoleva kohtuotsuse koopia Ida Politseiprefektuurile. Mõista Aleksei Luik´ilt riigituludesse menetluskulud: 1 486 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus) krooni 80 senti kaitsja Antonina Belõševa poolt õigusabi osutamise eest eeluurimisel, 135 (ükssada kolmkümmend viis) krooni 10 senti toimiku materjalide kopeerimise eest, samuti sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. 2 Väljamõistetud menetluskulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Pank või pangakontole 221023778606 Swedbank, viitenumber

1. Vabatahtliku täitmise korral võib kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, märkides maksedokumendis, et tasutakse kohtukulusid või sundraha, samuti kriminaalasja number ja kohtukulusid ning sundraha tasuva isiku nimi, või isiku nimi, kelle eest neid tasutakse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks Täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras, kui riigi nõudeid ei ole vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul tasutud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule 15päevase tähtaja jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, kohustusega teatada kaebuse esitamisest kirjalikult kohtule 7-päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse teatavakstegemise päevast. Kohus tuvastas: Aleksei Luik´i süüdistatakse selles, et ta 13.09.2007 õhtusel ajal, viibides maja nr XX juures XXX tänaval XXX linnas ähvardas M I talle kehavigastuste tekitamisega, seejuures oli Ivanovil alus karta ähvarduste täideviimist. Peale selle, 15.09.2007 päevasel ajal, viibides XXX maja nr XX juures XXX tänaval, N V juuresolekul ähvardas tappa M I , kes sai teada samal päeval ähvarduste sisust N.V käest, seejuures oli Ivanovil alus karta ähvarduste täideviimist. Oma tegevusega pani Aleksei Luik toime tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kusjuures oli kannatanul alus karta ähvarduste täideviimist, s.t pani toime KarS § 120 ettenähtud kuriteo. Peale selle, Aleksei Luik, viibides Narva linnas alates 2007.asta jaanuarikuust kuni 02.04.2008, kasutas süstemaatiliselt füüsilist vägivalda oma laste A L (sünd XXX) ja M L (sünd XXX) suhtes, lõi neid käte ja jalgadega, sealhulgas: • • • • • • eespoolnimetatud ajavahemikul, viibides korteris aadressil XXX, mitmel korral peksis A L magnetofoni juhtmega jalgade, selja ja kannikate pihta peale selle, eespoolnimetatud ajavahemikul, viibides korteris aadressil XXX linnas, haaras ta mõlema käega A L peast kinni, tõstis üles ja hakkas kannatanu pead täiest jõust raputama, sõimates teda ebatsensuursete sõnadega, peale selle, eespoolnimetatud ajavahemikul, viibides korteris aadressil XXX linnas, peksis palju kordi A L ja M L käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda ning rihmaga jalgade ja kannikate pihta, peale selle, eespoolnimetatud ajavahemikul, viibides XXX aadressil XXX, sealasuvas kaupluses lõi A L ühe korra käega kukla pihta, peale selle, eespoolnimetatud ajavahemikul, viibides korteris aadressil XXX linnas ja XXX mitmel korral väänas A L kõrvu, peale selle, eespoolnimetatud ajavahemikul, viibides korteris aadressil XXX linnas mitmel korral väänas M L sõrmi, 3 • • • peale selle, ajavahemikul alates 01.03.2007 kuni 08.03.2007 õhtusel ajal, viibides korteris aadressil XXX linnas, haaras diivanil istuvast A L peast ja viskas põrandale, mille tagajärjel kannatanu lõi põranda vastu oma pea ära, peale selle, 03.11.2007, viibides XXX, sundis A L minema vannituppa ja seal hoidis tema pead külma vee all, peale selle, 27.09.2007, viibides Narvas Naroova jõe ääres sundis A L riietes ja jalatsites minema vette ja pärast minema koju märgades riietes ja jalatsites, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Oma tahtlike tegudega pani Aleksei Luik toime järjepideva piinamise, st pani toime KarS § 122 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil ei võtnud Aleksei Luik oma süüd omaks talle esitatud süüdistuses. Näitas, et ütles M I aadressile ebatsensuurseid sõnu, kuid füüsilise vägivallaga ei ähvardanud. Lapsi pole piinanud, vaid karistas neid, sest nad ei kuulanud teda. Lõi rihma ja käega. Külma vee all pesi A 10-15 minutit, sest tal oli hüsteerika. A ei ole sundinud minema jõkke palli järele 2007.aastal. Kohtuistungil olid üle kuulatud: • • kannatanu M I näitas, et Aleksei Luik on teda mitmeid kordi ähvardanud füüsilise vägivallaga, et teeb sandiks, samuti tapmisega: palkab kodutud ta ära tappa 1000 krooni eest. Olid tõsised alused karta neid ähvardusi, kuna Luik ei kontrollinud oma käitumist. 2007.aastal tekitas süüdistatav tahtlikult sõiduteel avariiolukorra, järgnedes kannatanu autole ja tõkestades tee. Ükskord püüdis Luik kägistada. Kannatanu kuulis isiklikult A ja M käest isapoolsest piinamisest. Nägi, kuis 5.juunil 2007 lõi süüdistatav hoo pealt rusikaga A ja tema põlve peal istuvaid lapsi. Kutsuti kohale politsei, kuid Luik jooksis minema. Samuti nägi ta isiklikult, kuis Luik haaras A kraest kinni ja viskas autosse. A kuulis sellest, kui isa hoidis teda külma veevoolu all. M sai teada, et isa peksis teda rusikaga kõhtu, seejuures M nuttis kõvasti. Laste psüühiline seisund oli väga raske. Kannatanu A L ütles, et Luik´i ähvardused tema ja M I aadressile algasid 2007.aasta märtsikuu lõpust. M ähvardas tapmise ja kehaliste vigastustega. Nägi isiklikult, kuis 2007.aasta juunis Luik ronis M I autosse ja kägistas I . Kutsus välja politsei, kuid seda kuuldes jooksis Luik minema. Luik´i ähvardused olid korduvad ja reaalsed. Ta otsis üles M ema, käis tema pool ja rääkis, et tapab M . Luik rääkis pidevalt, et ükskõik kui palju see ka aega võtab, igal juhul ta tapab M . Luik jälitas teda ja M sõiduautoga, rikkudes liikluseeskirju, seejärel ei lubanud autost väljuda. Tuli talle piserdada näkku pipraballoonist, kuna olid kartused oma elu pärast. Luik korraldas pidevalt avariisid; sõitis mööda sõiduautost ja pidurdas järsult. 26.05.2008 tõkestas Luik autoga tee, et peaaegu oleks põrganud kokku furgoonautoga. Selle kohta oli kirjutatud politseisse avaldus. 15.10.2007 tuli Luik koos oma elukaaslase V G ja V K tn XX, kus elab M I lihane tädi N V ning hakkas nõudma V oma onupoega mõistusele tulla, vastasel korral ta tapab, nimelt, leiab kodutud 1000 krooni eest M tapmiseks. Mõni päev enne seda juhtumit, naastes koju koos M I , nägid nad Luik´i koos elukaaslase V G . Luik hakkas ropendama üle tänava ja ähvardama M . Jõudes koju , helistasid Luik´ile, küsides; mille eest on sellised ähvardused. Sellele küsimusele vastas V G , et laupäeval kaevatakse M mulla alla, kartke, et inimeste peale võivad ka kivid kukkuda, A võib oodata mida iganes. 2007.asta detsembris tuli Luik taas V juurde sama tapmisähvardusega. Laste piinamise suhtes nägi ta ise 4 • • • • • mitmel korral, kuis 2007.aasta kevadel peksis Luik julmalt A magnetofonijuhtmega selja pihta. Lapsed kartsid isa, olid pidevas stressis. M hakkas alla pissima, see toimus närvilisuse tõttu. A jutustas, et isa võtab tal kõrvust kinni ja hakkab raputama, peksab rihmaga, M väänab pidevalt sõrmi välja. Kooselu ajal nägi ise mitmel korral ja tegi Luik´ile märkusi A kõrvade väänamise eest. Lapsel oli kõrv paistes ja valutas, sellepärast ta pidevalt nuttis. Tülitsemise ajal M hoidis teda kaua aega vee all seni, kuni ta hakkas lämbuma. Pärast kohtumisi isaga olid lastel sinikad ja nad olid äranutetud nägudega. Peale sinikate valutas A pidevalt pea. A kaebas, et isa andis väga kõvasti kõrvakiile, s.t peksis vastu pead. Kogu aasta kestel vaevles A peavalude kallal. 27.09.2007, pärast kohtumist isaga tuli A koju põlvini märgades riietes ja jalatsites, seletades, et mängides jõe ääres palli, hoiatas isa, et kui pall vette kukub, siis A läheb ise sellele järele. Pall kukkus vette ja A tuli minna vette palli tooma, Pärast seda jäi poeg haigeks ja oli haige kogu sügise. Kohtu poolt oli kohaldatud Luik´il lähenemiskeeld lastele, kuid ta rikub keeldu, oodates igal hommikul lasteaia juures nurga peal ja karjudes roppude sõnadega. Kannatanu A L ütles, et isa peksis palju kordi käega vastu pead, väänas kätt välja, haaras ta diivanilt ja paiskas põrandale ja kui ta põrandal lamas, pani oma jala kõhu peale. Pärast valutas pea ja kõht, oli ligi 6 sinikat põlvel ja kätel, peas muhk. Ükskord võttis kraest kinni ja tiris vannituppa, seal toppis pea väga külma veekraani alla, kolm korda hoidis vee all. Venda M peksis isa samuti. M kartis niivõrd, et isegi pissis püksi. Mõlemad väga kartsid isa. Isa peksis kõvasti, oli valus, halb. Kolmel korral oksendas hirmust. Nad ei teadnud, mille eest isa peksab. Kui jalutasid Joaorus, ütles isa, et kui mul kukub pall vette, siis pean ise seal selle ära tooma. See oli sügisel ja isa sundis minema jõkke. Võttis palli jõest, jalad said märjaks, seejärel oli haige. Isa tõstis palju kordi kõrvupidi üles, pärast valutasid kõrvad. Peksis juhtmega, selja peale ja kannikatele jäid juhtme triibud. Oli ka nii, et isa haaras kahe käega kinni, raputas 3 minutit nii, et valutasid oimukohad, väänas sõrmi ja käsi, peksis jalgadega jalgade pihta, põlvega tagumiku pihta. Isa viis ta Sinimäe kalmistule ja seal ütles M, et ta varsti sureb. Emale jutustas kõigest. Tunnistaja M I , kannatanu M I ema, näitas, et poja sõnul sai ta teada kägistamise katsest Luik´i poolt, tema pidevatest telefonikõnedest tapmisähvardustega, jälitamisest: millal M jõudis kohale ja millal M sõitis minema. Pärast kallaletungi kägistamise eesmärgiga, hakkas poeg Luik´i kartma. Õe N V sõnul oli samuti teada Luik´i tulekust tema juurde ja tema ähvardustest M aadressile. Mitte üks kord püüdis Luik korraldada M avariiolukorra teel. M kartis oma elu pärast. Laste suhtes vägivalla kasutamise suhtes: isiklikult kuulis poiste A ja M käest väga emotsionaalseid jutustusi nende ja ema A läbipeksmistest. M jutustas, kuis isa väänas sõrmi välja kuni valutundeni. Mitmel korral võttis Luik ära lapsi kohtumisele ja viis nad kalmistule, kodus näitas filme, kus inimesi katki saagitakse. Pärast M küsis, millal ta sureb. Lapsed olid stressis. Tunnistaja V K kinnitas, et näitas Luik´ile, kus elab M I tädi. Luik kutsus V tänavale ja rääkis temaga millestki emotsionaalselt, žestikuleeris, vist mainis M I nime. Tunnistaja V G , Aleksei Luik elukaaslane, ütles, et Luik suhtus negatiivselt M I , arvab, et Luik võis ähvardada M I . Tunnistaja S S , A ja M arst, seletas, et varem olid lapsed tihtipeale haiged. Vastuvõtul haigena jutustas A , et viibis isa juures ja isa hoidis teda külma vee all. Laps oli külmetunud. Mäletab episoodi märjakssaanud jalgadega, sest tõi veest palli välja.. M oli probleem – öine kusepidamatus. Soovitas emal pöörduda koos lastega psühhiaatri poole. 5 • • • • • • • Tunnistaja R S , kannatanu ema, kinnitas, et Luik peksis lapsi juhtmete ja rihmadega, lõi neid jalgadega. A endalt sai ta teada, miks ta sügisel tuli märgade jalgadega pärast jalutuskäiku isaga. Pärast seda oli laps haige. Luik käitus peres agressiivselt, ta olid seletamatud raevuhood. See mõjus lapste psüühilisele seisundile. M hakkas märgama. Mõlemad lapsed olid närvilised. A näitas isa peksmisest saadud marrastusi ja verevalumeid rinna ja jala peal. A kuulis ta episoodist, kuis isa teda hoidis külma vee kraani all. Taipas, et see oli vägivaldne, kuna laps oli seejuures ärritatud ja elas üle. Isiklikult nägi ta pealt, kuis raevuhoos Luik peksis Luik kõvasti lapsi rihma kuhu juhtub, paiskas neid maha, väänas laste kõrvu, viskas A diivanilt maha ja viimane lõi kukla ära. Ajavahemikul 2007.aasta märtsikuust kuni 2008.aasta aprillini, kui tütar juba ei elanud koos Luik´iga, nägi ta A laubal muhku ja keha peal rihmajälgi. A jutustas, et isa peksis teda jalgadega kõhtu, tõstis peadpidi üles ja raputas. Teadis samuti Luik´i ähvardustest A ja M aadressile. Tunnistaja N G , süüdistatava elukaasalase tütar, näitas, et Luik tõi oma lapsi nende juurde korterisse kaks korda nädalas, kuid kuidas ta lastega aega veetis, ta ei näinud. Tunnistaja V S märkas, kuidas süüdistatav jõhkralt käitus oma lastega: peksis vastu pead, tõukas neid jalgadega, väänas kõrvu, paiskas poja diivanilt maha, viimane lõi kukla ära. Isiklikult kuulis Luik´i ähvardusi laste juuresolekul M I aadressile, et tapab viimase. A sõnul teab samuti nendest ähvardustest. M ja A võtsid neid sõnu tõsiselt, reaalselt, kuna ükskord Luik oleks peaaegu põrganud kokku nende autoga. Oli episood, kuis Luik ronis nende juurde sõiduautosse. Tunnistaja G B , majahoidja, jälgis episoodi süüdistatava vägivallatsemist A suhtes. Luik haaras väga järsult ja tugevalt pojast kinni, tõmbas teda käest. Tunnistaja oli jahmunud. Tunnistaja N V seletas, et 2007.aasta septembris sõitis Luik tema juurde alevikku. Temaga oli koos V K ja süüdistatava elukaaslase V . Luik ütles, et I segab tal A elamast ja hoiatas, et palkab kodutud Ivanovi tapmiseks. Luik oli väga ärritunud, karjus kõvasti. V tuli talle ligi ja ütles, et ei ole Luik´i peale kindel, s.t temast võib kõike oodata. Need sõnad hirmutasid veelgi tugevamalt. Vappus hirmust Mihhaili elu pärast, helistas talle kohe. Tunnistaja R V , lasteaia lapsehoidja lasteaias, kuhu käib Alan, seletas, et kevadel ligi kaks aastat tagasi, ajavahemikul alates 2007.aastast kuni 2008.aastani lõi süüdistatav Kaubakeskuses oma poega A tugeva käelöögiga pea pihta. A hakkas kohe nutma. Tegi märkuse A . Tunnistaja A S ütles, et mingil ajal nägi ta XXX, kuis Luik lõi käega oma poja kannikate pihta. Kohtuistungil on avaldatud kriminaalasja materjalid: - - - arsti 23.04.2008 konsultatiivne otsus, kust ilmneb, et A L on viimase 2-3 kuu kestel tugevad peavalud oksendamisega, emotsionaalne labiilsus, alanenud söögiisu, rahutu uni, närib küüsi, tihedad hüsteeriahood, muutus solvunuks, ärritunuks, tunneb end õnnetuna pereprobleemide tõttu, kardab isa, kuna viimane peksab teda (T 1, lk 140). arsti 23.04.2008 konsultatiivne otsus, kust ilmneb, et M L on viimase 2-3 kuu kestel üliväsimus, alanenud söögiisu, raskused uinumisega, öine enurees, põhjuseta valuhood, sagedased külmetused, närib küüsi, solvuv, ärrituv (T 1, lk 138). Perearsti 14.04.2009 tõend arsti juurde pöördumisest alates 2007.aasta oktoobrist kuni 2008.aasta aprillikuuni, märgitud on A L haiguse diagnoos (T 2, lk 35). Epikriis A L haigekaardist tema haigustest alates 2007.aasta oktoobrist kuni 2008.aasta aprillikuuni (T 2, lk 96-98). 6 - Meditsiinilised suunamiskirjad lastele psühhiaatri juurde pöördumiseks (T 1, lk 137,139). Otsus Aleksei Luik süüdistuses KarS § 121,266 järgi füüsilise vägivalla kasutamisest A L ja M I suhtes (T 1, lk 144-146). Kohtu seisukoht Kuulanud ära süüdistatava, kannatanud, tunnistajad, uurinud asja materjalid, tuleb kohus järeldusele, et Aleksei Luik süü talle esitatud süüdistuses KarS § 120,122 järgi on leidnud tõendamist kohtuistungil uuritud kõikide tõenditega. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud kaks ähvardamisfakti M I suhtes, mis leidis aset 2007.aasta septembrikuus. Need ähvardused on tõendamist leidnud M I ja A L ja nende sugulaste - M I , R S , N V ja V S ütlustega. Tunnistaja N V vahetul juuresolekul olid 15.09.2009 välja öeldud Aleksei Luik poolt ähvardused sellest, et ta palkab kodutud M I tapmiseks. Samuti on kohus teinud kindlaks Luik´i poolt 13.09.2007 õhtusel ajal maja nr XX juures XX tänaval Narva linnas aset leidnud ähvardamise fakt, kus ta ähvardas M I talle kehavigastuste tekitamises, millest A L ja M I andsid kohtus ütlusi. Kõikide eespoolloetletud tunnistajatele oli teada ähvarduste sisu ja I suhtumine nendesse ähvardustesse. Tunnistajad teatasid, et I kartis neid ähvardusi ja olid tõsised alused karta süüdistatava ähvardusi, kuna Luik üksnes ei ähvardanud, vaid võttis ette aktiivseid tegevusi oma ähvarduste täideviimiseks. Nimelt, tungis I autosse, püüdis teda lämmatada, tekitas kehavigastused, mis on kinnitatud 29.10.2007 kohtuotsusega. Samuti tekitas ta tahtlikult avariiolukordi maanteel, jälitades kannatanut autoga, tõkestas tal tee. Ähvardustest annavad kinnitust mitte ainult kannatanud ja nende sugulased, kui ka süüdistatava elukaaslane V G . Kohtus teatas ta Luik´i negatiivsest suhtumisest M I , arvas, et Luik ähvardas M . V K nägi pealt Luik´i ja N V vahelist emotsionaalset vestlust. Luik mainis žestikuleerides M I nime. Luik´i aktiivsed teod ähvarduste täideviimiseks ja tema endine kohtulik karistus kinnitavad kannatanu kartust ähvarduste reaalsusest. Peale selle kinnitas süüdistatava elukaaslane telefonivestluses I ja A L vahel, samuti isiklikus vestluses N V , et Luik´ilt võib oodata mida iganes. A L ja M I ütlesid kohtus Luik´i poolsest I i elu kontrollimisest: mida teeb, kus viibib, kellega suhtleb, millal sõidab minema, millal tuleb tagasi. Kannatanu oli tema elu mingil perioodil pideva kontrolli all, st süüdistatava suure tähelepanu all. Sellele kontrollile oli seatud kindel eesmärk. A L ütluste kohaselt rääkis ta pidevalt, et kui palju see aega ka ei võtaks, ükskõik tapab M . Võttes arvesse Luik iseloomu ja tema agressiivset käitumist, kartsid A ja M I süüdistatavat tõsiselt, nimelt ähvarduste täideviimist. Seega on kohus tuvastanud ähvarduste fakti, ähvarduste reaalsuse ja aluse kannatanul karta ähvarduste täideviimist. Luik´i süü KarS § 120 järgi on leidnud kinnitust kohtuistungil ja süüdistatava teod on kvalifitseeritud õigesti. Laste piinamise episoodides on kohtuistungil tehtud kindlaks, et Aleksei Luik, alates 2007.aasta jaanuarist kuni 02.04.2008 süstemaatiliselt kasutas füüsilist vägivalda oma laste A L ja M L suhtes, peksis neid käte ja jalgadega, sealhulgas: viibides korteris aadressil XXX, mitmel korral peksis A L magnetofonijuhtmega jalgade, selja ja kannikate pihta; viibides korteris aadressil XXX haaras mõlema käega A L peast kinni, tõstis üles ja hakkas jõuga raputama kannatanu pead; viibides korteris aadressil XXX, peksis palju kordi A L ja M L käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda ning rihmaga jalgade ja kannikate pihta; viibides Narvas aadressil XXX, sealasuvas kaubakeskuses, lõi A L üks kord kukla pihta; viibides 7 Narvas aadressil XXX ja XXX mitmel korral väänas A L kõrvu; viibides XXX, mitmel korral väänas M L sõrmi; viibides korteris aadressil XXX, haaras diivanil istuva A L peast kinni ja paiskas ta põrandale, mille tagajärjel lõi kannatanu oma pea põranda vastu ära; 03.11.2007, viibides XXX sundis A L minema vannituppa ja hoidis seal tema pead külma veekraani all; 27.09.2007, viibides Narvas Naroova jõe kaldal sundis A L riietes ja jalatsites minema vette ja pärast seda koju märgades riietes ja jalatsites. Luik´i süü nendes episoodides on leidnud kinnitust A L ütlustega, kes jutustas kohtule kõikidest nendest juhtumistest, mis on kirjeldatud süüdistusaktis: peksmist magnetofoni juhtmega, peadpidi ülestõstmist ja raputamist, tema ja M peksmist jalgade ja rihmaga, pealööke, kõrvade väänamist, sõrmede väänamist, diivanilt põrandale paiskamist, külma vee all hoidmist, sundimist minema riietes külma jõkke palli järele. A L ütlused langevad kokku tema ema A , samuti tunnistajate M I , R S , S S , V S , G B ; R V , A S ja M I ütlustega. Peale A sugulaste kinnitasid piinamise fakte ka täiesti kõrvalised isikud, kes nägid pealt Luik´i vägivallatsemist oma laste suhtes. S nägi, kuis Luik lõi käega poja kannikate pihta, R V tegi märkusi Luik´ile tugeva pealöögi tekitamise eest A , G B nägi pealt poja käe järsku ja tugevat tirimist. Kauge sugulane V S nägi, kuis süüdistatav käitus jõhkralt oma lastega: peksis vastu pead, tõukas neid jalaga, väänas kõrvu, viskas poja diivanilt põrandale ja viimane lõi oma kukla ära. Luik ise ütles kohtus, et selline kasvatusmeetod, st vägivaldne tal puudus. Järelikult ei eitanud Luik seda fakti, et peksis lapsi ja vägivallatsemise abil püüdis lapsi kasvatada, kuid süüdistuses esitatud konkreetsetes faktides Luik oma süüd omaks ei võtnud. Kohtul aga ei ole alust mitte usaldada A Luik ütlusi. Ta oli üle kuulatud psühholoogi juuresolekul, protsessiosalised talle mõju ei avaldanud ning psühholoogil polnud pretensioone alaelise kannatanu ülekuulamiseks. Oma sõnadega ja lapsele omasel viisil suutis A üksikasjalikult jutustada kohtule piinamise faktidest. Kohus leiab, et need faktid ei saanud olla väljamõeldud A poolt. Kohtulikul uurimisel leidsid piinamise faktid tõendamist ja kohus tunnistab Alani ütlused paikapidavateks. Ema A L nägi ise pealt poegade jõhkrat peksmist ja teadis nendest piinamisepisoodidest, mis leidsid aset tema äraolekul. A selgitas, et isapoolsetest peksmistest rääkis ta kohe emale. Peale A jutustuste nägi A poja kehal peksmiste faktilisi tõendeid – sinikaid, paistes kõrvu, märga riietust. Poeg kannatas peavalude all, oli haige. Peksujälgi nägi vanaema R S . A näitas talle marrastusi ja verevalumeid rinnal ja jalgadel, muhku laubal, triipe keha peal. Tema juuresolekul peksis Luik raevuhoos ja jõuga lapsi, kuhu juhtub, loopis neid, väänas laste kõrvu, paiskas Alani diivanilt maha, viimane lõi kukla ära. M I kuulis samuti A ja M väga emotsionaalseid jutustusi ema läbipeksmisest ja ka nende peksmisest Luik´i poolt. M I nägi Luik´i vägivallatsemisi kannatanute kallal ja kuulis nende käest peksmistest. Piinamise faktid ja nende mõju laste tervisele on tõestatud meditsiiniliste dokumentidega: arsti konsultatiivne otsus, perearsti meditsiiniline tõend ja väljavõte A meditsiinilisest kaardist, millest nähtub, et poistel tekkisid arvukad füüsilised ja psüühilised terviseprobleemid. A ütles otseselt, et terviseprobleemid on seotud isa poolsete peksmistega. A L ja perearst S kinnitasid laste haigestumisi pärast isaga kohtumisi. S S , A ja M arst seletas kohtus, et varemalt olid lapsed tihtipeale haiged. Tema vastuvõtul haigestumise põhjusel jutustas talle A ise, et oli isa juures ja isa hoidis teda külma vee all. Laps sai külmetuse. Mäletas episoodi märgadest jalgadest, mil A püüdis veest palli. M olid samuti probleemid – öine kusepidamatus. 8 Kohus ei näe üleüldse mingeid vasturääkivus A i ja dokumentaalsete tõendite vahel asjas; kuupäevades ega faktilistes asjaoludes. A ise tunnistas, et kõikidest isa poolt tekitatud löökidest tundis ta valu, st kõik Luik´i tegevused talle esitatud süüdistuses olid suunatud valu tekitamisele. Löögid, peksmised, vägivallatsemised, kui neid on enam kui kaks, moodustavad piinamise koosseisu. Luik´ile on süüks arvatud ka episoodid, mil ta sundis A sügisel minema jõkke, laps tegi jalad, jalatsid ja riided märjaks ning läks koju, seejärel haigestus, samuti pani ta lapse külma vee alla. Sellist füüsilist valu löökide näol, A ei olnud, kuid teiste kontekstis olevate episoodidega hõlmavad need teod samuti KarS § 122., kuna Luik oma sundimisega tahtis saavutata oma tahet. Süüdistatav tunnistas oma ütlustega, et tiris A jõuga vannituppa, kallutas ta vanni kohale ja pesi teda 10-15 minutit vee all. Poja sõnult oli ema A teada, et isa hoidis teda külma veevoolu all väga kaua, kuni A lämbuma hakkas. Lapsed ei saanud aru, mille eest isa neid piinab, millest A rääkis ka kohtus, T 2, lk
2. Hirmust isa ees A oksendas, T 2, lk
3. Asjas kogutud tõendite kogum annab tunnistust selles, et Luik´i teod kandsid sunniiseloomu, piinamist. Kõik süüdistuses ülesloetletud faktid on õigesti kvalifitseeritud KarS § 122 järgi ja on leidnud tõendamist kohtulikul uurimisel. Süüdistatava väited, et ta pole lapsi piinanud ja ei ole I ähvardanud, on paljasõnalised ja ei ühti olemasolevate tõenditega, mistõttu kohus ei usalda neid. Kohus ei usalda V G ütlusi, kuna need on ilmses vastuolus kohtus saadud tõenditega. Kohus tunnistab V G kui Luik´i elukaaslast, isikuks, kes on huvitatud käesoleva asja lahenemisest. Kohtul puuduvad alused mitte usaldada kannatanuid ja kõiki teisi tunnistajaid. Nende isikute ütlused on loogilised, järjepidavad, riimuvad omavahel ja asja materjalidega. Puuduvad alused mitte usaldada ka tunnistaja N G , süüdistatava elukaaslase tütart, kes ütles, et Luik tõi tõepoolest oma lapsi nende juurde korterisse kaks korda nädalas, kuid ei näinud, kuidas ta lastega aega veetis. Seega on süüdistatava Luik poolt toimepandud tegude objektiivne ja subjektiivne külg tuvastatud kohtulikul uurimisel kõikide uuritud materjalidega kogumis. Seega, lähtuvalt asjas kogutud tõenditega, kusjuures igaüks riimub ja täiendab üksteist, leiab kohus Luik´i süü olevat tõendatuks, aga oma süü mitte omaksvõtmist hindab kohus kavatsusena hoiduda kõrvale vastutusest toimepandud teo eest.

§ 310

-1 alusel kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. Kohus on tuvastanud, et varem süüdistatava Luik´ile kohaldatud lähenemiskeeld kannatanutele on mitmel korral rikutud. Seepärast kannatanute huvides, nende eraelu või muude isikuõiguste kaitseks, nende taotlusel kohus leiab vajalikuks kohaldada Luik´ile lähenemiskeeldu kannatanute suhtes võimaliku maksimaalse tähtajaga. Asja materjalidest, mis iseloomustavad Aleksei Luik isiksust, nähtub, et teda on varem kohtulikult karistatud, teda on võetud haldusvastutusele, psühhiaatri juures arvel ei seisa. 9 Kohus tunnistab Aleksei Luik´i vastutust raskendavateks asjaoludeks:

1. süüteo toimepanemise erilise julmusega ja mõnitamisega (sõrmede väljaväänamine ja kannatanu pea külma veevoolu all hoidmine 10-15 minuti kestel kuni lämbumiseni).
2. süüteo toimepanemine alla 12aastaste isikute suhtes. Aleksei Luik´i vastutust kergendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmisel KarS § 56 alusel arvestab kohus toimepandud süüteo raskust – teise astme kuritegu, kergendavate asjaolude puudumist ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut, asja tehiolusid: et varemalt oli kohtulikult karistatud samalaadsete tegude eest samade kannatanute suhtes, oli karistatud rahatrahviga, kuid rahatrahv ei avaldanud temale mõju. Võttes arvesse eeltoodut, arvestades, et Aleksei Luik töötab ja on kohustatud varaliselt osalema kahe lapse kasvatamisel, tuleb kohus järeldusele süüdistatavale Luik´ile reaalse karistuse ebaotstarbekusest. Kohus leiab, et lähtuvalt Luik´i isiksusest on ikkagi võimalik tema suhtes kohaldada karistust, mis ei ole seotud temalt vabaduse võtmisega. Kohus teeb otsuse eeltoodu põhjal ja juhindudes

§-dest 309-315 Kohtunik Galina Jasnjuk Tõlk on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja § 321 järgi. Tartu Ringkonnakohtu 21.12.2009 otsus RESOLUTSIOON Juhindudes

§-st 337 lg 1 p 2 jätta Viru Maakohtu 15. juuni 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-13386 sisuliselt muutmata. Lugeda Aleksei Luigele

§ 3101

ja VÕS § 1055 alusel lähenemiskeeld kohaldatuks ka Marek Luik (Pähklimäe 6-129, Narva) suhtes. Kannatanu Alina Luige apellatsioon rahuldada, kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo In Jure kasuks välja 1440 krooni Aleksei Luigele apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

§ 185lg 1 alusel jätta eelnimetatud menetluskulu riigi kanda.

10