← Eesti

1-07-2826/6

1-07-2826 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juulil 2009.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-2826

(04233003515)Kohtu koosseis Pavel Gontšarov Prokurör Innokenti Menšikov Kriminaalasi Ardo Rahuorg’i süüdistuses KarS § 121 järgi, üldmenetluse korras; arutatud 03.06.2009 avalikul kohtusitungil Ardo Rahuorg Elukoht: XXX; isikukood 33901052266, EV kodanik, emakeeleesti, kõrgharidus, pensionär; Süüdistatav Tõkend - ei ole valitud; Varasem karistatus: (puudub) Sekretär Aili Kuzmina Kaitsja Marko Tiirik RESOLUTSIOON Tunnistada Ardo Rahuorg süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Kohaldada KarS § 73 ning mitte pöörata mõistetud karistust Ardo Rahuorg’i suhtes täimisele täielikult kui Ardo Rahuorg ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Mõista Ardo Rahuorg’ilt riigituludesse välja kriminaalmenetluse kulud – eeluurimisel tehtud kohtukulud - 3373 krooni 40 senti ning sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Menetluskulud ja sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedpangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 1 1-07-2826 2800049900 ning selgitus: „Ardo Rahuorg, 1-07-2826, kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 04.08.
  1. Kohus tuvastas Ardo Rahuorg on kohtu alla antud ja süüdistatakse sellest, et tema 25.11.2004 kella 10.15 paiku Tallinna maanteel, maja nr. 24 lähedal lõi rusikaga näkku oma tuttavat N K , millega tekitas kannatanule kehavigastusi, seega Ardo Rahuorg pani toime kehalise väärkohtlemise löömise näol, s.t. KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana ülekuulatud Ardo Rahuorg ei tunnistanud end süüdi talle inkrimineeritud kuriteos ning seletas, et neli aastat tagasi, K tahtis tema vahendusel muruniidukit osta. Palus selles osas tema abi. Ta muretses selle, K andis talle raha. K ei olnud muruniidukiga siiski rahul ja küsis temalt raha tagasi ja tema ütles K , et kirjutagu kaebus kohtusse. Siis K jälgis seda, et teda ei ole kodus ja tuli tema koju ja küsis ta naise käest dokumente. Naine ei andnud, siis tuli K uuesti talle koju öösel ja lõhkus ukse, valve kutsus välja politsei ja politsei viis K minema. Siis hakkas K teda jälitama. Viimane kord kui K teda jälitas süüdistuses toodud asjaoludel ta küsis, et mis K vaja ja K pani talle tee kinni ja ta läks K lihtsalt mööda. Mingit füüsilist kontakti tema ja K vahel üldse ei olnud. Siis jäi K o temalt maha, kui ta tagasi vaatas, nägi, et K tõusis lumest ülesse ja raputas endalt lund – ju ta vahepeal libeduse tõttu kukkus. Kohtuistungil kannatanuna ülekuulatud N K seletas kohtule, et 25.11.2004 aastal ta nägi juhuslikult tänaval Rahuorgu, siis Rahuorg nagu peitis ennast. Rahuorul oli kapuuts peas, ta läks Rahuoru poole ja poe „1000 pisiasja“ hoovis sai ta kätte ja ei arvanud Rahuorult sellist käitumist. Ta küsis Rahuorult, et on vaja arutada kujunenud olukorda muruniidukiga. Rahuorg ütles, et tal pole aega ja kui ta eest ei lähe, siis saab vastu nina. Ta ütles Rahuorule, et niisama Rahuorg tema käest ei pääse. Ta pööras end Rahuoru poole ja äkki Rahuorg lõi teda tugevasti rusikaga näkku. Tema huuled olid katki ja ta veel lõi löögist kukkumisel kukla ka ära. See löök oli nii ootamatu, et ta ei saanud midagi teha ja kukkus. Ta nägi, et lumi sai veriseks. Esimene lumi just sadas maha. Lähedal olid mingid naised, ta pöördus naiste poole, kuid naised ütlesid, et arutage ise oma asju - nad ei näinud midagi. Rahuoru väide, et ta oli joobes – ei vasta tõele, ta oli täiesti kaine. Peale Rahuorult löögi saamist ta läks kohe politseisse ja kirjutas avalduse. Seejärel käis haiglas ja fikseeris kehavigastusi. Peale selle olid tal peavalud, ta oksendas, oli kaua haige. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud R I seletas kohtule, et tema töötab politseiuurijana. Täpset kuupäeva ei mäleta, kuid mäletab, et ühel päeval tema valvesoleku ajal tuli oma avaldusega politseiosakonda kannatanu N. K . Siis ta nägi teda esimest korda. Ta pidi kannatanut üle kuulama, ta võttis K registreeritud avalduse vastu.. K näol olid värsked hematoomid ja huul 2 1-07-2826 oli katki. Ta kuulas K üle kannatanuna ja praegu täpselt ei mäleta, aga K oli konflikt inimesega kes oli talle raha võlgu, mille tagajärjel teine inimene lõi K . Ülekuulamise ajal K oli natuke ebalev, kuid ta ei lõhnanud viina järele. Ta võttis K enam-vähem esimesel võimalusel, ei läinud kindlasti rohkem kui pool tundi K politseisse saabumisest.. Ta fikseeris ülekuulamisprotokollis ülesse kõik ja siis ta soovitas K minna haiglasse. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud A K seletas kohtule, et ta on kannatanu N. K abikaasa. Süüdistatav Rahuorg oli tema mehele võlgu suure summa ja tol päeval kui K koju tuli oli K nägu katki. Abikaasa ütles, et ta käis politseis ja haiglas, kuna teda lõi tänaval näkku Rahuorg. K oli huul katki ja hematoom näol, K oli peavalu ja süda oli paha. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud S I seletas kohtule, süüdistatavat ta ei tunne, kannatanut ka eriti ei tunne. 25.11.2004 ta käis Narvas sisseoste tegemas nägi kahte meest tumedates jopedes. Nägi kuidas üks lõi teist ja see keda löödi kukkus Tema lahkus sealt ja ei pööranud sellele enam tähelepanu. Mõne aeg hiljem tuli K õhtul tema juurde ja ütles et ei saa valvata garaažide juures kuna on haige - sai peapõrutuse. Siis saigi tema K käest teada mis on K peavalu põhjuseks. Tollel päeval toimunu oli temast kaugel - umbes 30 meetri kaugusel. Sellest kohast ta ei näinud nende kahe mehe nägusid. Nägi ainult seda, et üks lõi teist ja nägi, et seal olid veel teised naised läheduses. Kõik see toimus 25.
  2. 2004 kella 10 ringis. Mäletab nii täpselt põhjusel, et jättis poja üksi koju ja ta lõi akna tal katki. Kohus samuti avaldas Isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 35 (t lk 53-56), millest nähtub, et N K esinesid ravidokumentide andmetel peaaju vapustus, traumaatiline huulte turse, üla- ja alahuule limaskestal pindmised põrutushaavad, samuti kukla piirkonnas verevalum. Need vigastused võisid tekkida ravidokumentides kirjeldatud ajal (25.11.2004) ja asjaoludel. Kohtu seisukoht Kuulanud üle süüdistatavat, kannatanut, tunnistajaid, uurinud kriminaalasja materjalides kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, kohus asub seisukohale, et Ardo Rahuoru süü talle inkrimineeritud kuriteos on tõendatud ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi kui kehaline väärkohtlemine. Vaatamata sellele, et süüdistatav kategooriliselt eitab oma süüd talle inkrimineeritud kuriteos, leib kohus alljärgnevatel põhjustel, et tema süü on täielikult tõendatud. Ei ole vaidlust, et süüdistatava Rahuoru ja kanntanu N. K vahel kujunesid konfliktsed suhted lahendamata materiaalsete pretensioonide tagajärjel. Süüdistatava, kannatanu ja kõigi tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kannatanu ja süüdistatav said kogemata omavahel kokku Tallinna mnt maja 24 lähedal ning kanntanu üritas arutada süüdistatavaga kujunenud konfliktset olukorda. Kannatanu ja kõigi tunnistajate ütlustest nähtub, et K 25.11.2004 olid tekitatud silmnähtavad kehavigastused, kusjuures tunnistaja S I nägi pealt kuidas 25.11.2004 Tallinna mnt maja 24 läheduses kella 10 paiku hommikul 1 mees lõi teist rusikaga näkku, mille tagajärjel viimane kukkus. Teised tunnistajad puutusid K kokku vahetult peale seda samal päeval ning K nimetas A.Rahuorgu kui meest, kes lõi teda sel päeval rusikaga näkku. Ei vasta tõele süüdistatava väide, et K oli tol päeval purjus ja libeduse tõttu võis ise kukkuda. K pöördus arstiabi saamiseks samal päeval ehk 25.11.
  3. Meditsiinilistest dokumentidest ei nähtu, et K oleks tuvastatud alkohoolne joove. Vastupidiselt, on tehtud kindlaks, et N K esinesid peaaju vapustus, traumaatiline huulte turse, üla- ja alahuule limaskestal pindmised põrutushaavad, samuti kukla piirkonnas verevalum, mis riimub K ja tunnistaja S. I ütlustega, et Rahuorg lõi K rusikaga näkku, mille tagajärjel K kukkus, saades verevalumi kukla piirkonnas. 3 1-07-2826 Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud süüdistatava isikut, tema karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ardo Rahuorg pani toime 2 raskusastme kuritoe, mille eest seadusandja näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3 aastase vangistuse. Ardo Rahuorg oma süüd ei tunnistanud. Tema karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Kuna ei esine karistust kergendavaid asjaolusid, samuti seda, et Rahuoru ainukeseks sissetuleku allikaks on vanaduspension, ei pea kohus võimalikuks karistada teda rahalise karistusega. Võtte arvesse, et Rahuorule inkrimineeritud kuritegu oli toime pandud avalikus kohas, peab kohus otstarbekaks karistada teda 6 kuulise vangistusega. Võttes arvesse, et Rahuorg on pensionär ning varem kohtulikult karistamata, peab kohus võimalikuks kohaldada KarS § 73 ning mitte pöörata mõistetud karistust Ardo Rahuoru suhtes täimisele täielikult kui Ardo Rahuorg ei pane minimaalse võimaliku katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus teeb kohtuotsuse lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS §-dest 305-306; 310-313;
  4. Pavel Gontšarov Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.