4-10-308/8

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 10.veebruaril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas koht Väärteoasja number 4-10-308 Kohtunik Inna Kirsipuu kirjalikus menetluses Väärteoasi Urmi Püve kaebus Ida Prefektuuri 05.01.2010 otsuse peale, väärteoasjas nr. 2402,09,002086, millega temale Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 järgi määrati rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses s.o 2100 krooni ja Liiklusseaduse § 74´22 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Kaebuse esitaja Urmi Püve isikukood: 47103124719, töökoht: xxx Juhindudes VTMS §120, § 132 p 2, 134, 135 kohus O T S U S T A S: Ida Prefektuuri vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus 05.01.2010 tehtud otsus väärteoasjas 2402,09,002086 tühistada osaliselt, lisakaristuse ehk juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks määramise osas ja Urmi Püve kaebus rahuldada. Tühistada Urmi Püve määratud lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. 2 Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Prefektuurile ja Urmi Püve VTMS § 135 lg 5 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. MENETLUSE KÄIK 10.12.2009 koostas Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna konstaabel Pavel Reškin väärteoprotokolli AB 1125503( lk 12) Urmi Püve suhtes selle fakti kohta, et 10.12.2009 kell 18.53 Ida-Viru maakonnas xxx xxx asuva maja juures juhtis Urmi Püve mootorsõidukit xxx xxx kiirusega 93+-7 km/h, lubatud kiirus 50 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 36 km/h. Seega rikkus LE § 124 p

1. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 74-22 lg 2 alusel. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 10.12.2009 (lk 12). Ida Prefektuuri vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus tegi 05.01.2010 otsuse väärteoasjas 2402,09,
2. Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas sõidukiirusega 93+-7 km/h, ületades seejuures lubatud kiirust 36 km/h. Väärteo toimepanek on tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega. Kohtuväline menetleja tuvastas, et menetlusalune isik rikkus LE § 124 p 1 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 74-22 lg 2 alusel. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Karistust kergendavaks asjaoluks on kehtivate karistuste puudumine. Karistuseks määrati rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses summas 2100 krooni. Lisakaristuseks määrati juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. 25.01.2010 esitas urmi Püve kaebuse Viru Maakohtule tema suhtes 05.01.2010 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2402,09,
3. KAEBUS 25.01.20010 esitatud kaebuses palus menetlusalune isik tühistada osaliselt tema suhtes kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus väärteoasjas 2402,09,
4. Kaebaja palub lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks tühistamist. Kaebaja palub arvesse võtta, et ta on Eesti Kontserdi töötaja ja tema juhtimisõiguseta jätmine võib luua kontserdimaja töös häireid. 3 Kaebaja avaldas, et on sisuliselt nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub väärteoasja 2402,09,002086 Urmi Püve kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Karistuse määramisel tuleb arvestada õiguskorra kaitmise huvisid. Menetlusalune isik on toime pannud lubatud kiiruse olulise ületamise asula piirides.Vahetuses läheduses on ülekäigurada. Ohtu oli seatud jalakäijate elu ja tervis. Väärteomaterjalidest lähtuvalt ei näidanud menetlusalune isik üles kahetsust. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga lk.14, millest nähtub, et 10.12.2009 kell 18.53 Ida-Viru maakonnas Jõhvi linnas Rakvere rtn 27 asuva maja juures teostati sõiduki xxx liikumiskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker II MDR nr A3005418, seadmele tehtud test 10.12.2009 kell 18.30, tulemus: töökorras. Mõõtmist teostati liikluses
5. sõidurajal liikuvast patrullautost, patrullauto kiiruseks 44 km/t. Mootorsõiduk liikus üksinda vastassuunalisel teel, lähenedes patrullautole. Kiirust mõõdeti umbes 4-5 sekundi jooksul. Kiiruse mõõtmisel oli seadme lugem 93 km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud kiirus 50 km/h, määramatus +- 7 km/h, seega ületamine on 36 km/h võrra. Fikseeritud näitu näidati juhile. Tunnistajaks on kaasatud Rainer Väli. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta. Menetlusalune isik ei vaidlustanud ega vaidlusta ka kaebuses tema juhitud auto kiirust väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohal. Ka kohtul ei ole alust kahelda kiiruse mõõtmise õigsuses. 4 Kohus tuvastas, et Urmi Püve poolt juhitud mootorsõiduk liikus Ida Viru maakonnas xxx 27 asuva maja juures kiirusega 93+-7 km/h. LE § 124 p 1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 km/t. Eelnimetatud teelõigul on lubatud maksimaalse sõidukiiruse piiranguks on 50 km/h, kuna tegemist on asulasisese teega. Urve Püve sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 93+-7 km/h, seega ületamine 21-40 km/h võrra. LS § 74-22 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ( see on 6000 krooni – 1 trahviühik on 60 krooni). Seega pani menetlusalune isik toime LS § 74-22 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Kaebuse esitaja palus lisakaristuse tühistamist. Kaebuse esitaja põhjendas lisakaristuse äravõtmist asjaoludega, et ta töökoht eeldab juhtimisõiguse olemasolu ning juhtimisõiguse äravõtmisega saab oluliselt häiritud kontserdimaja töö. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, et puuduvad karistust raskendavad asjaolud aga karistust kergendavaks asjaoluks karistuste puudumine. Kohus nõustub, et kiiruse ületamine vähemalt 36 km/h võrra on märkimisväärne rikkumine ja LS § 74-22 lg 2 järgi ettenähtud sanktsiooni määr kuni 6000 krooni rõhutab süüteo ohtlikkust. Kohtuväline menetleja on õigesti arvestanud karistuse määramisel isiku teo asjaolusid, nimelt, et rikkumine on toime pandud asulasisesel teel, ülekäiguraja läheduses Kohus leiab, et karistuse määramisel tuleb arvesse võtta ka see, et kaebaja ei oma ühtegi KRegS § 25 ja 26 mõttes kehtivat karistust. Ka selle on kohtuvälijne menetleja arvesse võtnud. LS § 74-22 lg 2 sätestatud maksimaalne määr on 6000 krooni, keskmine on 6000 krooni. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on 35 trahviühikut, s.o 2100 krooni. See on keskmisest määrast alla poole jääv 5 karistuse määr. Arvestades isiku süü tunnistamist, eelmiste karistuste puudumist, raskendavate asjaolude puudumist, on karistusmäär piisavalt põhjendatud. Kohus leiab, et lisakaristuse määramine, juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks ei ole põhjendatud. Lisakaristusel on mitte süühüvitise vaid preventiivne eesmärk. Urmi Püve poolt toimepandud rikkumine (kiiruse ületamine) on esmakordne ( varasem karistatus on seaduse mõttes kustunud ja sellele viidata ei ole põhjendatud). Isikut saab piisavalt mõjutada preventatiivselt ka rahatrahvi kaudu. Lisakaristuse kohaldamine on vajalik siis, kui karistuse preventiivne mõju vajab tõhustamist, kui on alust arvata, et põhikaristus oma olemuse, mitte suuruse poolest, ei ole piisavalt tõhus. Näiteks, kui isik sooritab mitu liiklusalast rikkumist järjest, tasub talle määratud trahvid ära ja hoolimata sellele jätkab rikkumiste toimepanemist. Sellisel juhul tuleks kindlasti kaaluda lisakaristuse kohaldamist. Samuti ei ole välistatud lisakaristuse kohaldamine ja esmaskordse üksiku väärteo puhul, kui väärtegu on eriliselt väljakutsuv ja tõsine ja toimepanija isiksusest nähtub, et rahatrahviga mõjutamine poleks piisav. Kohus leiab, et Urmi Püve mõjutamiseks on piisav põhikaristuse mõistmist. Menetlusalune isik sai oma teost aru, tunnistas oma süüd kohapeal. Karistust ei saa ikka määrata puhtalt kriminaalpoliitilistel motiividel. Rahatrahvi mõistmine kahandab menetlusaluse isiku majanduslikku seisundit. Majandusliku seisundi halvenemine annab U. Püvele selge signaali, et väärtegude toimepanemisest tuleks edaspidi hoiduda. See ongi üks karistuse eesmärkidest. Põhikaristus – rahatrahv- kaitseb piisavalt ka õiguskorra huve. Urmi Püvel on töökoht ja kindel sissetulek, seega on alust arvata, et karistus saab täidetud seaduses ettenähtud korras. Seega tühistab kohus lisakaristuse kohaldamise. KOHTU MEETMED Kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri vanemliiklusametnik Heiki Linduse 05.01.2010 tehtud otsus väärteoasjas 2402,09,002086 tuleb tühistada osaliselt lisakaristuse määramise osas. Urmi Püve kaebus rahuldada. Kohtunik Inna Kirsipuu