Obsah (5)

§ 428§ 429§ 5§ 431§ 432

Kriminaalasi nr 1-06-5434 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruaril 2010.a. Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-06-5434 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär

§ 428

lg.1 p.3, § 429 lg.1, lg.2, lg.4, § 432 maakohus m ä ä r a s : Võtta vastu tsiviilhageja AS Jõgeva Viljahoidla (pankrotis) loobumine tsiviilhagist Ivar Toming vastu 5 413 886.90 krooni saamiseks. Lõpetada menetlus AS Jõgeva Viljahoidla (pankrotis) tsiviilhagis Ivar Toming vastu. Edasikaebamise kord 1 Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi t. 1 Tartu) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohus menetles Ivar Toming*a vastu esitatud süüdistust KrK § 143 lg.2 p.11, KarS § 390 lg.1, § 386 lg.1, § 201 lg.1 p.1,2,3, § 380, § 281 lg.1 järgi, tehes otsuse 22.09.

1. Kohus tunnistas I.Tominga süüdi KrK § 143 lg.2 p.11, KarS § 201 lg.2 p.1,2,3, § 281 lg.1, § 380 ja § 386 lg.1 järgi ja mõistis I.Tominga õigeks süüdistuses KarS § 390 lg.1 järgi. Kohus rahuldas kannatanu AS Jõgeva Viljahoidla (pankrotis) tsiviilhagi 5 413 886 krooni saamiseks ja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tsiviilhagi 254 305.22 krooni saamiseks. Kohus mõistis välja Ivar Toming’alt AS-i Jõgeva Viljahoidla kasuks 5 413 886 krooni 90 senti ja Ivar Toming’alt Eesti Vabariigi, mida esindab Maksu- ja Tolliamet, kasuks solidaarselt Eeve Uibo’ga, kes on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 18.05.2006.a otsusega nr 1-06-6522, 225 272 krooni 22 senti. Intressidena mõistis kohus välja Ivar Toming’alt Eesti Vabariigi, mida esindab Maksu- ja Tolliamet, kasuks 29033 krooni. Tartu Ringkonnakohus otsusega 11.märtsist 2009 jättis maakohtu otsuse neis osades muutmata. Riigikohus otsusega 24.septembrist 2009 asjas nr . 3-1-1-63-09 tühistas maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsuse osas, millega I.Toming tunnistati süüdi KarS § 201 lg.2 p.3 järgi, samuti osas, millega rahuldati AS Jõgeva Viljahoidla (pankrotis) ja Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) tsiviilhagid ja mõisteti välja hüvitised tsiviilhagide katteks. Maakohus rahuldas AS Jõgeva Viljahoidla (pankrotis) tsiviilhagi I.Tominga vastu kogu ulatuses, s.o. summas 5 413 886.90 krooni. Kohus leidis, et oma tegevusega põhjustas Ivar Toming AS-le Jõgeva Viljahoidla (pankrotis) puudujäägi 5 413 886.90 krooni ulatuses, millest Kesko Agro Eesti AS-le kuuluva vilja puudujääk moodustab 4 161 877.70 krooni ja riigi julgeolekuvaru puudujääk 626 004.60 krooni. Võõra vilja omastamisega AS-i Jõgeva Viljahoidla poolt tekkis vilja omanikel nõue AS-i Jõgeva Viljahoidla vastu ja kahju hüvitamise eest vastutab Ivar Toming, kellelt tuleb AS-le Jõgeva Viljahoidla tekitatud kahju 5 413 886.90 krooni välja mõista. Riigikohus leidis, et tsiviilhagide rahuldamise osas tuleb nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsus tühistada, kuna kannatanute tsiviilhagide rahuldamine on jäetud kohtute poolt olulises ulatuses põhjendamata. Riigikohus saatis kriminaalasja tsiviilhagide osas uueks arutamiseks Tartu Maakohtule. 13.10.2009 esitas Maksu- ja Tolliamet Tartu Maakohtule avalduse tsiviilhagist loobumiseks kriminaalasjas nr . 1-06-
2. Kohus määrusega 25.01.2010 võttis vastu Eesti vabariigi loobumise tsiviilhagist ja lõpetas selles osas menetluse. 25.01.2010 esitas AS Jõgeva Viljahoidla (pankrotis) Tartu Maakohtule avalduse tsiviilhagist loobumiseks kriminaalasjas Ivar Tominga vastu. Kohus korraldas 16.01.2010 kohtu eelistungi, et

§ 429

lg.3 ja § 431 lg.1 alusel kuulata ära menetlusosaliste seisukohad hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise osas. Tsiviilhageja esindaja pankrotihaldur V.Paju kinnitas tsiviilhagist loobumist, põhjendades asjaoluga, et tsiviilhagejal puudub võimalus esitada täiendavaid tõendeid, millest nähtuks tsiviilkostja poolt kohustuste rikkumine ja tsiviilhagejale kahju tekitamine. Selles küsimuses 2 on läbi räägitud ka AS Jõgeva Viljahoidla (pankrotis) suuremate võlausaldajatega. Pankrotihaldur esitas kohtule AS Jõgeva Viljahoidla (pankrotis) pankrotitoimkonna koosoleku protokolli 19.01.2010, kus on küsimust käsitletud ja võetud vastu otsus esitada pankrotihalduril kohtule tsiviilhagist loobumise avaldus. Kohtu küsimustele vastates selgitas tsiviilhageja pankrotihaldur V.Paju, et nii Eesti Viljasalvele kui ka AS-le Kesko Agro Eesti tekkinud puudujäägi alusel esitasid need võlausaldajad nõuded pankrotipessa. Pankrotimenetluse käigus on võlausaldajate nõuded rahuldatud ca 83% ulatuses kui esimese järgu kaitstud nõuded. Riigikohus osutas, et võõras vili kasutati Jõgeva Viljahoidlas ettevõtte vajadusteks. Arvestades ajakulu ja vajalikke vahendeid, ei pea pankrotitoimkond põhjendatuks asuda tõendama, et Toming selle raha omastas. Prokurör toetas kannatanu loobumist tsiviilhagist. Süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv toetab kannatanu loobumist tsiviilhagist. Prokurör ja kaitsja olid seisukohal, et tsiviilhagist loobumine tuleks vastu võtta. Kohtu seisukohad Kohus leiab, et kannatanu AS Jõgeva Viljahoidla (pankrotis) loobumine Ivar Toming*a vastu esitatud tsiviilnõudest tuleb vastu võtta. Riigikohus on oma varasemates lahendites ja ka käesolevas asjas tehtud otsuses 3-1-1-63-09 märkinud, et „tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega“ (p.13). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4 sätestab: Lg.1: kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Seaduses sätestatud juhul menetleb kohus tsiviilasja omal algatusel. Lg.2: hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Lg.3: pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Neist seadusesätetest tuleneb, et menetlus toimub poolte esitatu alusel ja hagejal on õigus oma nõuet käsutada, s.h. ka sellest loobuda.

§ 429

lg.4 sätestab: kohus ei võta vastu …hagist loobumist…kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Käesoleval juhtumil on tsiviilhageja väljendanud oma soovi kohtumenetluses mitte enam osaleda ja lõpetada Ivar Tominga vastu esitatud tsiviilhagi menetlemine. See tähendab, et tsiviilhageja on loobunud I.Tominga vastu esitatud nõuete tõendamisest.

§ 5

lg.1 sätestab: hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Lg.2: pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 3 Olukorras, kus tsiviilhageja soovib oma nõudest loobuda ega soovi nõuet tõendada, ei ole kohtul võimalik nõuet menetleda. Eriti olulised on siinjuures aga sisulised asjaolud, mille esitas pankrotihaldur: AS Eesti Viljasalve ja AS Konesko (endine Kesko Agro Eesti AS) vilja puudujäägi ulatuses on esitatud nõuded pankrotipessa ja need nõuded on pankrotimenetluses rahuldatud 83% ulatuses. Sellises olukorras on tsiviilhageja loobumine nõude menetlemisest kriminaalmenetluse raames otstarbekas ja põhjendatud. Kõiki neid asjaolusid arvestades võtab kohus

§ 429

lg.1, lg.4 alusel vastu AS Jõgeva Viljahoidla (pankrotis) loobumise tsiviilhagist Ivar Toming vastu ja lõpetab selles osas menetluse

§ 428lg.1 p.3 alusel.

Kohus on menetluse lõpetamise otsustamiseks pidanud kohtuistungi

§ 431lg.

1 järgi. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432

). Kohtunik Ü.Raag 4