4-09-29689/2

(4)Maikhel Roose esitas 29.12.2009a kohtule avalduse, milles palub lõpetada aegumise tõttu menetlus täiteasjades nr. 187/2006/5418, 187/2006/3030, 084/2008/787, 187/2008/489 ja 187/2008/

1. Täitemenetlusregistri andmete järgi on täiteasjas nr 187/2006/5418 nõudeks kohtuvälise menetleja 09.11.2006.a. otsusega nr 1898 mõistetud rahatrahv 180 krooni, kohtutäituri tasu 295 krooni, täitemenetluse algatamise tasu 118 krooni, täitekulu 60 krooni. Täiteasjas nr 187/2006/3030 on nõudeks kohtuvälise menetleja 31.07.2006.a. otsusega nr 660 mõistetud rahatrahv 180 krooni, kohtutäituri tasu 295 krooni, täitemenetluse algatamise tasu 118 krooni, täitekulu 120 krooni. Täiteasjas nr 084/2008/787 on nõudeks kohtuvälise menetleja 06.09.2007.a. otsusega nr 10220075321717 mõistetud rahatrahv 600 krooni, kohtutäituri tasu 472 krooni, täitemenetluse algatamise tasu 295 krooni, täitekulu 202,60 krooni. Täiteasjas nr 187/2008/489 on nõudeks kohtuvälise menetleja 22.11.2007.a. otsusega nr 10220075575314 mõistetud rahatrahv 600 krooni, kohtutäituri tasu 472 krooni, täitemenetluse algatamise tasu 118 krooni, täitekulu 52 krooni. Täiteasjas nr 187/2008/488 on nõudeks kohtuvälise menetleja 22.11.2007.a. otsusega nr 10220075575330 mõistetud rahatrahv 1200 krooni, kohtutäituri tasu 708 krooni, täitemenetluse algatamise tasu 118 krooni, täitekulu 52 krooni. Kohtu seisukohad Kohus on loobunud oma varasemast praktikast, kus iga täiteasja aegumise avalduse menetluses on tehtud järelpärimine kohtutäiturile avalduse esitaja täiteasjade kohta. Kohtul on juurdepääs Täitemenetlusregistrile, mistõttu saab kohus asja menetlemisel kasutada täpselt samu andmeid, mille järgi kohtutäitur koostab oma vastuse. Kohtutäiturimäärustiku § 32 lg 1 ning Justiitsministri määruse
2. oktoobrist 2001.a nr 70 „Täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimingute andmekogu“ § 2 lg 1 järgi on Täitemenetlusregistris täitemenetluses osalevate isikute andmed, tehtud täitetoimingud ja koostatud täitedokumendid. Selles loetelus sisaldub ka kõik, mida kohtul antud asja menetlemiseks vaja on. Samuti on riigikohus oma lahendites (nt 3-2-1-52-07 ja 3-2-1-119-02) viidanud täitemenetluse formaliseerituse printsiibile, mille järgi ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu. Seetõttu ei saa ka kohtutäitur kohtu järelpärimisele vastates esitada laiemalt põhjendatud seisukohti ega lisainformatsiooni võrreldes Täitemenetlusregistris sisalduvaga. Kohus käsitleb kohtuvälise menetleja otsuse täitmise aegumise küsimust. Täitemenetluse seadustiku § 202 sätestas kuni 31.12.2009:

(1)Täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

(2)Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Alates 01.01.2010.a. sätestab TMS § 202 lg.1: Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kriminaalasjas või väärteo asjas tehtud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi ja rahaliste ning varaliste karistuste sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ja rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. TMS § 202 lg.2 on tunnistatud kehtetuks. Karistusseadustiku § 82 sätestas kuni 31.12.2009: Lg.1- otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: p.3)kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. 2

(4)Alates 01.01.2010.a. sätestab KarS § 82 lg.1: otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: 3) üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. § 82 lg.4: täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatud võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Seega on alates 01.jaanuarist 2010 olukord, kus Täitemenetluse seadustik ei anna kohtule alust teha määrus täitemenetluse lõpetamiseks rahatrahvi täitmise aegumise tõttu (kuna TMS § 202 lg.2 on kehtetu) ja see õigus jääb kohtutäiturile. Samas tuleneb alates 01.01.2010 kehtivast TMS § 202 sõnastusest, et kohtutäituril on sellekohane imperatiivne kohustus. Võttes arvesse, et alates 01.01.2010 on muutunud ka KarS § 82 sätestatud rahatrahvi sissenõuete aegumise tähtaeg (ja see on 4 aastat senise 18 kuu asemel), siis tuleb lugeda, et kohtutäituri kohustus täitemenetlused lõpetada TMS § 202 alusel laieneb neile rahatrahvinõuetele, mille suhtes tuleb aluseks võtta alates 01.01.2010 kehtiv aegumistähtaeg. Aegumine on materiaalõiguse instituut, mille suhtes tuleb kohaldada KarS § 5 lg.3, mille kohaselt seadusel, mis…muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. See tähendab, et rahatrahvide sissenõudmine väärteoasjades, mille KarS –s 82 lg.1 p.3 sätestatud aegumistähtaeg oli 31.detsembriks 2009 möödunud (trahvide sissenõudmine aegunud), pidanuks lõppema kuni 31.detsembrini 2009 kehtinud seadusesätete kohaselt ja nende aegumistähtaeg ei pikene nelja aastani. VTMS § 203 lg 5 sätestas kuni 31.12.2009: lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. See tähendab, et kuni 31.detsembrini 2009 välistas Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg.5 selliste lahendite täitmise, mille tol ajal kehtinud aegumistähtaeg (18 kuud otsuse jõustumisest) oli saabunud. Võttes arvesse KarS § 5 lg.3 keeldu, ei ole võimalik pärast 01.jaanuari 2010 uuesti avada selliste rahatrahvide sissenõudmist ja selliste rahatrahvide sissenõudmine peab saama lõpetatud. Süüdlased on esitanud kohtule avaldused täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu juba enne sellekohaseid seadusemuudatusi, s.o. enne 01.01.2010.a. Ehkki alates 01.01.2010 ei anna TMS § 202 kohtule alust teha otsustus täitemenetluse lõpetamise kohta sellistes asjades, peab kohus vajalikuks, tuginedes KarS § 5 lg.3, konstateerida materiaalõigusest tulenev sissenõude aegumine neis täitemenetlusasjades. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on KarS § -82 määranud aegumistähtajad ja aegumistähtaegade kehtestamine on õiguspoliitiline otsustus. Seega tuleb täitemenetlus kohtuvälise menetleja otsuse alusel rahatrahvi sissenõudes lõpetada täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS § 82 lg.1 p.3 sätestatud tähtaja jooksul otsuse jõustumisest. Käesoleval juhtumil ei ole kohtule esitatud andmeid, mis annaks alust Maikhel Roose suhtes tehtud otsuste täitmise aegumine peatunuks, kohtuvälise menetleja otsuste täitmine on aegunud ja täitemenetlus taotletud täiteasjas sel alusel lõpetada. Kuna käsitletav täitemenetlusasi hõlmab ka muid tasumata nõudeid( kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulu), märgib kohus neisse puutuvalt järgmist: Kohus ei saa kohtutäituri tasu ja täitekulu nõude aegumise või põhjendatuse küsimust käesolevas asjas käsitleda, ammugi mitte rahuldada, kuna kohtutäituri tasu ja täitekulu nõue 3

(4)kujutavad endast tsiviilkohtumenetluses käsitletavaid nõudeid. TsÜS § 157 lg.1 ja lg.2 järgi on kohtutäituri otsusest (kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta) kui täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Kohtutäituri otsust või tegevust otsuse täitmisel( juhul kui kohtutäituri tasu või täitemenetluse kulusid asutakse sisse nõudma) saaks vaidlustada vaid Täitemenetluse seadustiku §-s 217 lg.1 korras. TMS § 217 lg.1 sätestab: Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seonduvalt täitemenetlusregistrist nähtuvate andmetega osutab kohus Kohtutäituri seaduse §le 23, mis sätestab:

(1)Rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisel, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.

(3)Kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Sellisel juhul arvutatakse kohtutäituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumäära summaga. Kohtutäituri seaduse § 23 lg.3 sõnastusest tuleneb, et kohtutäituri tasu nõutakse sisse võrdeliselt sissenõutud summaga. Käesoleval juhul on rahalised nõuded sisse nõudmata. Kohtunik Ülle Raag 4