Obsah (6)

§ 428§ 423§ 429§ 431§ 432§ 426

Kriminaalasi nr 1-06-5434 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.jaanuaril 2010.a. Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-06-5434 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär M

§ 428

lg.1 p.3, § 429 lg.1, lg.2, lg.4, § 432 maakohus m ä ä r a s : Võtta vastu tsiviilhageja Eesti Vabariigi (esindatuna Maksu- ja Tolliameti poolt) loobumine tsiviilhagist Ivar Toming vastu 254 305.22 krooni saamiseks. Lõpetada menetlus Eesti Vabariigi Toming vastu. (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tsiviilhagis Ivar Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi t. 1 Tartu) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohus menetles Ivar Toming*a vastu esitatud süüdistust KrK § 143 lg.2 p.11, KarS § 390 lg.1, § 386 lg.1, § 201 lg.1 p.1,2,3, § 380, § 281 lg.1 järgi, tehes otsuse 22.09.

1. Kohus tunnistas I.Tominga süüdi KrK § 143 lg.2 p.11, KarS § 201 lg.2 p.1,2,3, § 281 lg.1, § 380 ja § 386 lg.1 järgi ja mõistis I.Tominga õigeks süüdistuses KarS § 390 lg.1 järgi. Kohus rahuldas kannatanu AS Jõgeva Viljahoidla (pankrotis) tsiviilhagi 5 413 886 krooni saamiseks ja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tsiviilhagi 254 305.22 krooni saamiseks. Kohus mõistis välja Ivar Toming’alt AS-i Jõgeva Viljahoidla kasuks 5 413 886 krooni 90 senti ja Ivar Toming’alt Eesti Vabariigi, mida esindab Maksu- ja Tolliamet, kasuks solidaarselt Eeve Uibo’ga, kes on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 18.05.2006.a otsusega nr 1-06-6522, 225 272 krooni 22 senti. Intressidena mõistis kohus välja Ivar Toming’alt Eesti Vabariigi, mida esindab Maksu- ja Tolliamet, kasuks 29033 krooni. Tartu Ringkonnakohus otsusega 11.märtsist 2009 jättis maakohtu otsuse neis osades muutmata. Riigikohus otsusega 24.septembrist 2009 asjas nr . 3-1-1-63-09 tühistas maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsuse osas, millega I.Toming tunnistati süüdi KarS § 201 lg.2 p.3 järgi, samuti osas, millega rahuldati AS Jõgeva Viljahoidla (pankrotis) ja Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) tsiviilhagid ja mõisteti välja hüvitised tsiviilhagide katteks. Maakohus rahuldas Eesti Vabariigi tsiviilhagi I.Tominga vastu põhivõla osas summas 225 272.22 krooni solidaarselt Eeve Uiboga ja intresside osas summas 29 033 krooni. Kohus leidis, et Äriseadustiku ja Käibemaksuseaduse rikkumisega põhjustas Ivar Toming ASle Jõgeva Viljahoidla riigi ees 333 186 krooni suuruse maksuvõla ning 29 033 krooni suuruse intressivõla. Eesti Vabariigi nõude hüvitamise materiaalõiguslikud alused on VÕS §-d 1043 ja 1045 lg 1 p 7 – kahju on tekitatud õigusvastaselt seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Tsiviilhagist arvas kohus maha selle proportsionaalse osa maksuvõlast, mille osas riik on saanud oma nõudele rahuldust pankrotimenetluses. Maksuameti nõue pankrotimenetluses kokku oli 4 811 572 krooni, mille hulgas oli ka käibemaksuvõlg 3 883 600 krooni, millest rahuldati 115 741, 74 krooni, s.o. 2,41% kogunõudest. 2,41% kriminaalmenetluses Ivar Tominga vastu esitatud maksunõudest on 8029.78 krooni, mille mahaarvamisel kahjust jääb põhinõude suuruseks 325
2. 22 krooni. Eeve Uibo on samas kuriteos süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 16.05.2006.a otsusega nr 106-
3. Ivar Tominga vastu esitatud nõudest tuleb maha arvata käibemaksu summa, mille Eeve Uibo on tasunud. Seisuga 16.06.2008.a. oli Eeve Uibo tasunud käibemaksuvõla katteks 99 884 krooni. Seega tsiviilhagi Ivar Tominga vastu põhivõlgnevuses 225
4. 22 krooni ja intressinõue 29 033 krooni, kokku nõue 254 305.22 krooni. VÕS § 65 lg 1 kohaselt on Eeve Uibo, kes on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 18.05.2006.a otsusega nr1-06-6522, ja Ivar Toming põhivõla osas solidaarvõlgnikud ja kohus rahuldas tsiviilhagi nende kui solidaarvõlgnike vastu summas 225 272.22 krooni. Ivar Tomingalt mõistis kohus välja intressinõude summas 29 033 krooni. Riigikohus leidis, et tsiviilhagide rahuldamise osas tuleb nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsus tühistada, kuna kannatanute tsiviilhagide rahuldamine on jäetud kohtute poolt olulises ulatuses põhjendamata. Riigikohus saatis kriminaalasja tsiviilhagide osas uueks arutamiseks Tartu Maakohtule. 2 13.10.2009 esitas Maksu- ja Tolliamet Tartu Maakohtule avalduse tsiviilhagist loobumiseks kriminaalasjas nr . 1-06-
5. Kannatanu põhjendab tsiviilhagist loobumist järgnevalt: tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.09.2009 kohtuotsuses nr . 3-1-1-63-09 väljendatud seisukohtadest, loobub kannatanu esindaja Ivar Tominga vastu esitatud tsiviilhagist täies ulatuses. (tl.52 kd.XIII). Avaldusele on alla kirjutanud Lõuna maksu- ja tollikeskuse juhataja Jüri Haamer. Kohus korraldas 15.12.2009 kohtu eelistungi asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamiseks. Tsiviilhageja Eesti Vabariigi (Maksu ja Tolliameti kaudu) esindajana osales kohtuistungil Karin Kask. Tsiviilhageja esindaja kinnitas tsiviilhagist loobumist, põhjendades seda teise solidaarvõlgniku E.Uibo poolt nõuet täitma asumisega. Solidaarvõlgnik on nõuet juba suures osas täitnud. Maksuhaldur ei pea vajalikuks seda nõuet enam esitada. Prokurör toetas kannatanu loobumist tsiviilhagist. Seda toetab ka senine Riigikohtu praktika, nt otsus 3-1-1-60-
6. Hagi tuleks jätta läbi vaatamata

§ 423lg.1 p.2 alusel.

Süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv toetab kannatanu loobumist tsiviilhagist. Loobumine on kannatanu tahe. Kohtu seisukohad Kohus leiab, et kannatanu Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) loobumine Ivar Toming*a vastu esitatud tsiviilnõude menetlemisest tuleb vastu võtta. Riigikohus on oma varasemates lahendites ja ka käesolevas asjas tehtud otsuses 3-1-1-63-09 märkinud, et „tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega“ (p.13). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4 sätestab: Lg.1: kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Seaduses sätestatud juhul menetleb kohus tsiviilasja omal algatusel. Lg.2: hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Lg.3: pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Neist seadusesätetest tuleneb, et menetlus toimub poolte esitatu alusel ja hagejal on õigus oma nõuet käsutada, s.h. ka sellest loobuda.

§ 429

lg.4 sätestab: kohus ei võta vastu …hagist loobumist…kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Käesoleval juhtumil on tegemist Eesti Vabariigi tsiviilhagiga, mille puhul hagist loobumisega on võimalik rikkuda olulist avalikku huvi: kui maksukuriteo toimepanemise tõttu on tekkinud maksuvõlg, mis jääb sisse nõudmata ja riigil sellega tulu saamata. Maakohus on 22.09.2008 otsusega tuvastanud, et I.Toming põhjustas AS Jõgeva Viljahoidla maksuvõla riigi ees summas 333 186 krooni ja maksuvõlalt arvutatava 29 033 krooni suuruse intressivõla. Kohus tunnistas KarS § 386 lg.1 ( alates 15.03.2007 KarS § 3891 lg.1) järgi I.Tominga süüdi ja mõistis karistuse, tuvastades kriminaalmenetluses need tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud, mis on ühtlasi kuriteo koosseisulised asjaolud. Maakohtu otsus on ka selles 3 osas jõustunud. Samas ei too I.Tomingalt kriminaalasjas maksuvõla sisse nõudmata jätmine vältimatult kaasa olulise avaliku huvi rikkumist, kuna Eeve Uibo on samas kuriteos süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 16.05.2006.a. otsusega nr . 1-06-6522 ja toimub sissenõudmine maksuvõla katteks. Sellele tugineb ka kannatanu Eesti Vabariigi esindaja 15.12.2009 kohtuistungil, põhjendades tsiviilhagi menetlemisest loobumist. See tähendab, et riigi huvi, milles väljendub avalik huvi, ei saa rikutud, kuna nõude sissenõudmine toimub. Uurides, kas kannatanu tsiviilhagist loobumine võiks kahjustada Tartu Maakohtu 16.05.2006.a. otsusega süüdi tunnistatud ja kohustatud isikuks oleva E.Uibo huvi, on kohus seisukohal, et solidaarvõlgnikeks olevad füüsilised isikud omavahelises võlaõiguslikus suhtes on seotud VÕS § 137 kohaselt ja nendevahelised solidaarvõlast tulenevad suhted on võimalik lahendada Võlaõigusseaduse sätete alusel tsiviilkohtumenetluses. Kõiki neid asjaolusid arvestades võtab kohus

§ 429

lg.1, lg.4 alusel vastu Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) loobumise tsiviilhagist Ivar Toming vastu ja lõpetab selles osas menetluse

§ 428lg.1 p.3 alusel.

Kohus on menetluse lõpetamise otsustamiseks pidanud kohtuistungi

§ 431lg.

1 järgi. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432

). Kohus ei pea võimalikuks jätta hagi läbi vaatamata

§ 423

lg.1 p.2 alusel, kuna ei ole tegemist sisuliselt hagi tagasi võtmisega ning hagi läbivaatamata jätmine võimaldaks hagejal sama nõudega uuesti kohtusse pöörduda sama kostja vastu (

§ 426lg.1).

Kohtunik Ü.Raag 4