4-08-6995/17

Väärteoasi nr. 4-08-6995 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. veebruaril 2010 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: Erki Aavik kaebaja esindaja: Raivo Palmaru kohtuvälise menetleja: Politsei ja Piirivalveameti õigusbüroo esindaja Agne Niido osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. jaanuaril 2010 a. Erki Aavik kaebust Piirivalveameti kiirmenetluse otsusega nr. 0783VR098 tema suhtes mõistetud karistuse tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et 30.06.2008 a. kella 11 ajal õhtul sõitis reisijana kaasa mootorpaadis, mis väljus Varnja küla paadikanalist eesmärgiga sõita Emajõe suudmes asuvasse Praaga külas olevasse TÜ välibaasi. Paati juhtis Jaanus P. Tavaliselt sõidetakse Praagale võrdlemisi kalda lähedal, kuid seekord oli kahtlus, et vette on paigutatud uusi kalapüügivahendeid või nende asukohta muudetud. Seetõttu tegi P ettepaneku sõita kaldast pisut kaugemalt. GPS süstee-mi ei kasutatud, sest marsruut tuttav ning nähtavus hea. Ta ei saa kinnitada kui kaugel kaldast täpselt olid, kuid usub, et menetleja poolt näidatud 3, 1 km kaugusel ei viibinud. Praaga välibaasi jõudes märkasid, et välibaasis kaina kasutatava raudparve külge on kinnitatud võõras alus nimega Setu Line. Pärast paadi kinnitamist ja majutamist ning telefonitsi peetud nõupidamist kolleegidega TÜ Mereinstituudist soovis, et alus vabastaks kaikoha, kuhu ta oli kinnitatud kai omanikult luba küsimata. Aluse juures kedagi ei olnud ja ei saanud laeval kellegagi kontakti. Ta tegi suurt müra ja laeval ärkas üles üks meeskonnaliige, kellele end tutvustas ja palus kai vabastada. Umbes 1 tund hiljem Praaga välibaasi saabusid kohale piirivalvurid, kes küsitlesid Pt ja teda seoses nende sõiduga Praagale. Piirivalvurite poolt edastati kutsed ilmu-miseks Varnja piirivalvekordonisse väidetavas väärteoasjas. Talle mõisteti kiirmenetluse korras rahatrahv 600 krooni. Selgitas kohtuvälisele menetlejale, et sõites Varnjast Praagale ei rikkunud sisuliselt ühtegi õigusnormi. Kohtuväline menetleja ei esitanud talle mingit kinnitust selle kohta, kui kaugel rannast viibis paat, milles sõideti. Menetleja selgitusest sai teada, et just nende paat oli nimetatud kohas. Kohtuvälise menetleja poolt kiirmenetluse otsusega tõendiks nimetatud Toomas S ütluseid ei saa kõnealuses menetluses tõenditena kasutada. Kohtuväline menetleja teavitas teda sellest, et Toomas S on isik laevalt Setu Line ning menetleja oli Sa Peipsi järvel või Emajõel küsit-lenud. Toomas S oli ütelnud, et ta oli palunud kai vabastada. Selle isiku informatsioon saab kinnitada isiku üles äratamisest ja kai vabastamist, kuid nende ütluste kasutamine ja nendele viitamine kõnealuses menetluses on põhjendamatu, ebaõige ja eksitav. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja on käesolevas asjas ebaõigesti kohaldanud Riigipiiri seaduse § 17 –
3. Kiirmenetluse otsuses viidatakse sellele, et rikuti Piirireziimi eeskirja p. 72 –
4. Vastava punkti teises lauses on sätestatud, et ujuvvahendi ja transpordivahendiga Peipsi järvele minek kaugemale kui 1 km kaldast ning sealt tagasitulek tuleb registreerida lähimas piirivalve allüksuses. Reisija ei saa vastutada selle punkti rikkumises, seda saab ette heita transpordijuhile. Menetlusaluse isiku tegevuses puuduvad väärteotunnused ja menetlus tuleb lõpetada. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et argumendiks on esiteks muidugi põhiküsimuse juurde minnes, et nagu ta oleks koos kaaslasega olnud veesõidukiga 3,1 km kaugusel rannast, mis rikub siis kehtestatud Piirivalveameti normi. Selle vastuväide on see, et tavaliselt sõidetakse Varnjast Praagale, mis on nende töökoht, umbes 0, 5 km kaugusel rannast ja seetõttu ei teki kunagi üldse mingisugust vajadust teatada oma sõidust, sest tegemist on väga lühikese, neile kõigile hästi tuttava marsruudiga. 2009 a. suvel käis seal nii päeval kui ka öösel. Ta on kindel, et 3,1 km on väga kaugel sellest, kus nad tavaliselt sõidavad. Selgitab, miks ei vaielnud seda sellel hetkel, kui Piirivalveamet tollel ööl kohe ütles. Nende sõidust oli möödas mitu tundi ja ei saanud õieti aru, miks piirivalve sellega tegeleb. Ta mõtles, et on mingid muud asjaolud, seda enam et kais oli võõras laev. Ta on kindel, et nii kaugel nad rannast ei olnud. Ta on asja korduvalt kontrollinud, et seda ei saanud olla kuus korda kaugemal kui tavaliselt nende kõige kaugem marsruut rannast on. Ta on öelnud, et sel päeval sõideti kaugemalt. Kaugemalt tähendab seda, et kui muidu sõidetakse 300 – 500 m kaugusel rannast, siis sel päeval 500 – 600 m kaugusel. Ta ei ole kunagi kinnitanud seda nagu oleks paat olnud 3 km kaugusel. Selles kohas 3 km. kaugusel pidi olema teine alus. Normi sisu tähendab seda, et Peipsile minejad kaugemale kui 1 km rannast, teataksid piirivalvele paadis viibivate isikute arvu kohta. Sellest ei nähtu mingisugust piirikaitselist funktsiooni, nii ei ole ka Piirivalveameti esindajad kunagi väitnud, et see oleks seotud nüüd Eesti riigipiiri kaitsega, vaid just ohutusega. Ta ei saa aru, kuidas paadis reisija, kes ta sellel hetkel oli, saaks asuda täitma selliseid ülesandeid, et ta saaks määrata nagu paadi asukoha. Reisijat ei saa karistada selle eest, et tema ei teatanud kui kaugele paat rannast sõidab või ei sõida. Kunagi varem ei ole olnud teadlikud sellest, et paadis reisijad peaksid selle teavitamise kohustuse ka veel täiendavalt endale võtma. Temale teadaolevalt ei ole ka hilisem praktika seda kinnitanud, et Piirivalveamet teeks trahvi paadis reisijatele selle eest, et nad ei ole teatanud, et nad sõidavad kaugemale kui 1 km rannast. See sõit Praagale oli veel sama kuupäeva viimase tunnis sees, kui sõideti välja. See sõit võtab ilmastikuoludest sõltuvalt ja paadi kiirusest ja paadijuhi otsusest aega keskmiselt 10 minutit. Seda marsruuti ta sõidab 3-4 korda kuus ja vahel on ise ka paadijuht olnud. Töögrupi liikmed käivad selles bassis veel tihemini, oleneb töömahust. Kaebaja esindaja selgitab, et Aavikule tehtud kiirmenetluse otsuse kohaselt ta rikkus piirireziimi eeskirja § 72 – 1, mille kohaselt peab isik võtma kohustuse, Peipsi järvele mineku kaugemale kui 1 km, registreerima piirivalve allüksuses. Kohtuvälise menetleja väite kohaselt seda registreeritud ei olnud. Kohustuse rikkumine paigutati Riigipiiriseaduse § 17 – 1 alla, mis on siis piirireziimi rikkumine. Seda väärtegu on arutatud ühel korral Harju Maakohtus ja Riigikohtus. Käesoleval juhul ta leiab, et ei ole üheselt ega usaldusväärselt tõendatud asjaolud, et selle radari väljatrükil oli just nimelt see paat. Isikuid koheselt kinni ei peetud, seal olid teatavad ajavahemikud, millal piirivalve saabus ja protokoll tegelikult vormistati alles järgneval päeval. Väärteoasjas ei ole üheselt tõendatud, et just nimelt see paat oli 3,1 km kaugusel rannast. Tegemist on kõrvaldamata kahtlusega, mis tuleks tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Väärteo toimepanemise ajal kehtis piirireziimi eeskirjas § 72 – 1, kuid käesolevaks ajaks alates 03.01.2010 a. on nimetatud § muutunud kehtetuks. Ühesõnaga see §, mille rikkumist tegelikult Aavikule ette heidetakse, käesoleval hetkel enam ei kehti. Seda tuleb ka arvesse võtta, sest kohus on seotud väärteoprotokolli piiridega. Väärteoprotokollis on selgelt kirjas, et Aavikule heidetakse ette sama punkti rikkumist, mis hetkel kehtetu. Jääb Aaviku poolt esitatud kaebuses toodud taotluse juurde. Tühistada rahatrahv ja lõpetada menetlus. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et piirireziimi eeskirja § 72 – 1 tunnistati kehtetuks, kuid mitte sellepärast, et see ei ole enam rikkumine, vaid ta viidi üle riigipiiriseadusesse § alla, mille pealkiri on Piirireziim, siis nüüdsel juhul Aaviku rikkumist käsitleb seda seadus ise. Kohtuväline menetleja leiab, et kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud. Otsus jätta muutmata eelkõige seetõttu, et kaebuses on isik kinnitanud seda, et nad olid kaugemal kui 1 km. Kohtuistungil kaebaja ütles ka seda, et nad tavaliselt sõidavad kalda ääres aga seekord sõitsid kaugemal. Kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt juhtumis nr. 0783VR098 üldmenetluse korras 01.07.2008 a. kell 02.13 tunnistajana kuulati üle Toomas S. Tunnistajana kinnitab, et umbes 00.15 kuni 00.30 paiku öösel astus laeva Erki Aavik ja palus kai vabastada. Sama juhtumi kiirmenetluse ülekuulamise protokollis 01.07.2008 a. ajavahemikul kell 16.42 kuni kell 16.50 menetlusaluse isikuna kuulati üle Erki Aavik. Ütlustest nähtub, et Varnja kordoni kanalist väljus paadiga 30.06.2008 a. kell 23.
5. Paati juhtis Jaanus P ja omavahelise arusaamatuse tõttu jäi väljasõit Peipsile registreerimata. Ta on teadlik, et väljasõit Peipsi järvele kaugemale kui 1 km rannast tuleb registreerida. Samal päeval kell 16.50 vormistatakse Erki Aaviku suhtes kiirmenetluse otsus. Otsuses kirjeldatu kohaselt ta viibis 30.06.2008 a. mootorpaadiga Peipsi järvel kaugemal kui 1 km lähimast kaldast. Aavik ei olnud oma väljasõitu Peipsi järvele registreerinud lähimas piirivalve allüksuses nagu see on nõutav Piirireziimi eeskirja p. 72 –
6. Mootorpaadi kaugeim punkt lähimast kaldast oli 3, 1 km. Aaviku poolt väärteo toimepanemist tõendavad Aaviku ja tunnistaja S ütlused ning Tõruvere radari olukorra kuva kell 23.
7. Seega Erki Aavik rikkus Piirireziimi eeskirja p. 72 – 1 sätet ja teda karistatakse Riigipiiri seaduse § 17 – 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut s.o. 600 krooni. Kohus tutvus kogutud materjalidega ja kohtuistungil menetlusosaliste selgitustega ning on seisukohal, et 1.Väärteomenetluse seadustiku § 58 lg. 1 alusel väärteomenetlust alustatakse esimese menetlustoiminguga. Materjalidest nähtub, et 01.07.2008 a. kell 02.40 üldmenetluse korras tunnistajana kuulati üle Toomas S, kes kinnitab, et öösel kella 00.15 – 00.30 vahel astus laeva Erki Aavik. 2.Samal päeval kell 16.50 lõpetatakse kiirmenetluse korras menetlusaluse isikuna üle Erki Aavik. 3.Samal päeval täpselt kell 16.50, mil lõpetatakse Erki Aaviku ülekuulamine, vormistatakse tema suhtes kiirmenetluse otsus. 4.Kiirmenetluse otsuses märgitu kohaselt üheks tõendiks on ka radari kuva, et kell 23.47 kaldast 3, 1 km kaugusel Peipsi järvel fikseeritakse objekt s.o. mootorpaadi TMA – 109 asukoht, millel reisijana viibis ka Erki Aavik. Lähtudes sellest, et pärast piirivalve saabumist Praaga kaile, alustati üldmenetlust tunnistaja ülekuulamisega, seega asjaolud kiirmenetluse menetlemiseks ei olnud selged. Kohus on seisukohal, et Sa poolt üldmenetluse korras antud ütlused ainult fikseerisid Aaviku viibimise sel kellaajal Praaga kail, kuid ei kinnita Erki Aaviku süüd Piirireziimi eeskirja rikkumise kohta. Samuti ei ole kinnitust leidnud, et radari kuva järgi 3,1 km. kaugusel kaldast viibis just alus, millel reisijana viibis Erki Aavik, asukoht. Seega ei ole üheselt kindlaks tehtud Aaviku süü Piirireziimi eeskirja p. 72 – 1 nõuded. Seetõttu kõik kahtlused tuleb lugeda Aaviku kasuks. Kohtuväline menetleja alustas esimese menetlustoiminguga s.o. tunnistaja ülekuulamisega üldmenetlust, seega oleks pidanud jätkama üldmenetluse läbiviimist. Kuigi Aavik kiirmenetluse ülekuulamise protokollis kinnitas, et paati juhtis Jaanus P ja eesmärgiks oli sõita Praagale, ei ole sellest ütlusest üheselt mõistetav, et nad pidid kordonis väljasõidu registreerima. Nende sõi-dud Varnja kordonist Praagale on pidevad ja piirivalvuritele teada, et nad sõidavad Praagale ja tagasi mööda lühemat teed. Seetõttu oleks pidanud jätkama menetlust üldmenetluse korras. Faktiliste asjaolude tuvastamine ei tohi kahjustada isiku kaitseõigust ja kaitseõiguse rikkumine ei ole korvatav menetlusaluse isiku ütlustega. Ülaltoodu alusel kohus on seisukohal, et kuna nimetatud väärteos alustati väärteo menetlemist üldmenetluse korras, seega kõigi asjaolude väljaselgitamisega oli vajadus jätkata menetlust üldmenetluse korras aga kohtuvälise menetleja poolt jätkati menetlemist kiirmenetlusena. Füüsilise isiku jaoks võib vaieldamatult menetluse muutmine temale teadmata põhjustel olla oluline. Seetõttu on oluliselt rikutud menetlusnorme ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning kohus lõpetab asjas menetluse VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel. Väärteomenetluse seadustiku § 23 alusel kuulub menetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg. 1 p. 1 sätestatud alusel menetlusalusele isikule mõistlik kaitsjatasu. Põhjendatuse hindamisel tuleb võtta arvesse väärteoasja iseloomu. Kohus leiab, et tegemist on komplitseeritud ja mahuka vaidlusega. Sellest tulenevalt kohus leiab, et õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks taotletav summa 5310 krooni on põhjendatud ning kooskõlas mõistlikkuse ja vajalikkuse põhimõttega. Seetõttu kuulub summa 5310 krooni hüvitamisele riigi eelarve vahenditest. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg. 1 p. 1, § 132 p. 2 kohus otsustas: Rahuldada Erki Aavik kaebus. Tühistada Varnja piirivalvekordoni kiirmenetluse otsus nr. 0783VR098 Erki Aavik suhtes Riigipiiri seaduse § 17 – 1 järgi mõistetud rahatrahv 10 trahviühikut s.o. 600 krooni ja väärteo tunnuste puudumisel menetlus lõpetada. Hüvitada Erki Aavik kasuks kohtuotsuse jõustumisel riigieelarvest õigusabikulud summas 5310 krooni. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest kasutada kassatsioonkaebuse esitamise soovist. Kohtunik