S § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses alates 02.09.2008.a kuni käesoleva ajani viibitud aeg karistusaja hulka ja 4 aasta 6 kuu vangistuse kandmise alguseks lugeda 02.09.2008.a. Kait Kahre suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Süüdi tunnistada VITALI TÄRK (end Fedotov) KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 4 aastat vangistust Harju Maakohtu 30.04.2001.a kohtuotsusega Vitali Tärkile karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) aasta 8 (kaheksa) kuu 18 (kaheksateist) päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks Vitali Tärkile mõista 5 (viis) aastat 8 (kaheksa) kuud 18 (kaheksateist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses alates 10.09.2008.a kuni käesoleva ajani viibitud aeg karistusaja hulka ja 5 aasta 8 kuu 18 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda 10.09.2008.a. Vitali Tärki suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Süüdi tunnistada VALERI PRIŠTŠEPOV KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 25.01.2009 – 15.02.2009 viibitud 22 (kakskümmend kaks) päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 8 (kaheksa) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses alates 21.11.2009.a kuni käesoleva ajani viibitud aeg karistusaja hulka ja 1 aasta 11 kuu 8 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda 21.11.2009.a. Valeri Prištšepovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Süüdi tunnistada MAIT KAHRE KarS § 22 lg 3 ja KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud vangistust. 3 4 KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 02.09.2008 – 02.02.2009 viibitud 5 (viis) kuud 1 (üks) päev karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 1 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui Mait Kahre 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Mait Kahre suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse Mait Kahre esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest. Süüdi tunnistada MARKO KAURSON KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 03.12.2008.a viibitud 1 (üks) päev karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui Marko Kaurson 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas – • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. 4 5 LISAPIIRANGUD Vahistatute suhtes vangistusseaduse § 102 ja
MENETLUSKULUD Välja mõista Kait Kahrelt riigituludesse menetluskuludena: - 704 krooni 65 senti ekspertiisikulu (I,16; 2114.- jagatuna 3 süüdistatava – K.Kahre, M.Kahre ja V.Tärki vahel – neist igaühel eraldivõetuna tuleb kanda 704 krooni 65 senti;
lg 1 p 3), - 1946 krooni 65 senti ekspertiisikulu (I,19; 5840.- jagatuna 3 süüdistatava – K.Kahre, M.Kahre ja V.Tärki vahel – neist igaühel eraldivõetuna tuleb kanda 1946 krooni 65 senti;
lg 1 p 3), - 743 krooni 40 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (I,132;
lg 1 p 4); 612 krooni 60 senti kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu (III,194;
lg 1 p 5); - 10 875.- krooni sundraha (
lg 1 p 9,
Välja mõista Vitali Tärkilt riigituludesse menetluskuludena: - 704 krooni 65 senti ekspertiisikulu (I,16; 2114.- jagatuna 3 süüdistatava – K.Kahre, M.Kahre ja V.Tärki vahel – neist igaühel eraldivõetuna tuleb kanda 704 krooni 65 senti;
lg 1 p 3), - 1946 krooni 65 senti ekspertiisikulu (I,19; 5840.- jagatuna 3 süüdistatava – K.Kahre, M.Kahre ja V.Tärki vahel – neist igaühel eraldivõetuna tuleb kanda 1946 krooni 65 senti;
lg 1 p 3), - - 730.- krooni ekspertiisikulu (II,67); 2416.- krooni ekspertiisikulu (IV,15); 14600.- krooni ekspertiisikulu (IV,19); 1208.- krooni ekspertiisikulu (IV,27); 730.- krooni ekspertiisikulu (IV,34); 674 krooni 60 senti kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu (III,197; IV,66;
lg 1 p 5); 10 875.- krooni sundraha (
lg 1 p 9,
Välja mõista Mait Kahrelt riigituludesse menetluskuludena: - 704 krooni 65 senti ekspertiisikulu (I,16; 2114.- jagatuna 3 süüdistatava – K.Kahre, - M.Kahre ja V.Tärki vahel – neist igaühel eraldivõetuna tuleb kanda 704 krooni 65 senti;
lg 1 p 3), - 1946 krooni 65 senti ekspertiisikulu (I,19; 5840.- jagatuna 3 süüdistatava – K.Kahre, M.Kahre ja V.Tärki vahel – neist igaühel eraldivõetuna tuleb kanda 1946 krooni 65 senti;
lg 1 p 3), - 2560 krooni 60 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (I,101,111-112,148-149;
lg 1 p 4); 612 krooni 60 senti kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu (III,193;
lg 1 p 5); - 10 875.- krooni sundraha (
lg 1 p 9,
Välja mõista Valeri Prištšepovilt riigituludesse menetluskuludena: - 1486 krooni 80 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (I,124,247-248;
lg 1 p 4); - 5520.- krooni määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (
lg 1 p 4); 5 6 - 612 krooni 60 senti kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu (III,196;
lg 1 p 5); - 10 875.- krooni sundraha (
lg 1 p 9,
Välja mõista Marko Kaursonilt riigituludesse menetluskuludena: - 3717.- krooni määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (I,215,224-225,229; III,199-200;
lg 1 p 4); - 5760.- krooni määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (
lg 1 p 4); - 612 krooni 60 senti kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu (III,195;
lg 1 p 5); - 10 875.- krooni sundraha (
lg 1 p 9,
Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-09-2324, menetluskulud“, või - pangakonto nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-09-2324, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (
,
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 5520.- krooni advokaat Tiia Tafenau süüdistatav Valeri Prištšepovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (800.- krooni ettevalmistamistasu + 3800.- krooni 38 pooltunni ulatuses kohtuistungil osalemistasu = 4600., millele lisandub käibemaks 20%, s.o 920.-; 4600.- + 920 = 5520.-). Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Rein Napa Advokaadibüroo OÜ kasuks 5760.- krooni advokaat Rein Napa süüdistatav Marko Kaursoni kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest [800.- krooni ettevalmistamistasu + 3800.- krooni 38 pooltunni ulatuses kohtuistungil osalemistasu + 200.- krooni 2 pooltunni ulatuses eelistungil osalemistasu = 4800.-, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 960.-; 4800.- + 960 = 5760.-; kuna advokaat Rein Napa esitas kaitsjatasutaotluse 18.12.2009.a ja see sisaldab ka eelistungist osavõtu eest tasu nõuet, ja kohus saab kaitsjatasu väljamõistmisotsustuse tegemisel
lg 2 alusel lähtuda käesoleval ajal kehtivast korrast - Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord (Vastu võetud justiitsministri
S § 83¹ lg 1 alusel konfiskeerida Eesti Vabariigi kasuks Vitali Tärki raha 30 925.- krooni (I,58: 12925.-; I,64: 18000.-), mis on 15.01.2009.a Tartu Maakohtu eeluurimiskohtuniku määrusega arestitud konfiskeerimise 6 7 tagamiseks (I,69-70) ja mis on kantud Lõuna Politseiprefektuuri tagatiste tulukontole, ja kohtuotsuse jõustumise järgselt Lõuna Politseiprefektuuril kanda 30 925.- krooni riigituludesse Rahandusministeeriumile (makse saaja): • pangakonto nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „V.Tärkilt konfiskeerimine kriminaalasjas nr 1-092324“, või • pangakonto nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „V.Tärkilt konfiskeerimine kriminaalasjas nr 1-092324“. Kohtuotsuse jõustumise järgselt vabastada aresti alt konfiskeerimise tagamiseks arestitud Vitali Tärki raha 30 925.- krooni (I,71-72), selleks, et Lõuna Politseiprefektuur saaks kanda V.Tärkilt konfiskeeritud 30 925.- krooni riigituludesse. Jõustunud kohtuotsus saata konfiskeeritu riigituludesse kandmiseks Lõuna Politseiprefektuurile. 03.10.2008.a ekspertiisaktis nr AN-1190-08/4616 (I,14-15) ja 05.04.2006.a ekspertiisiaktis nr AN-382-06/1945 (IV,12-14) ning 27.03.2009.a ekspertiisiaktis nr AN-318-09/1293 (IV,26) märgitud pulbrid, tabletid, tabletipuru, marihuaana, hašiš, mis asuvad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, keemiaosakonnas, jätta kohtuotsuse jõustumisest narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtueskpertiisi Instituuti. Kohtus kriminaalasja juures ühes keskmise suurusega ümbrikus (IV köite tagakaane külge klammerdatud) asuvad esemed - minigrip kilekotid, teibiribad, patarei, aku, paberi-ja fooliumitükid – kohtuotsuse jõustumisest
Kohtus kriminaalasja juures ühes suures, A4 formaati ümbrikus (IV köite esikaane külge klammerdatud) asuvad esemed: - kilekotid – kohtuotsuse jõustumisest
lg 3 p 4 alusel väärtusetute esemetena hävitada; - 2 Tarmo Pihli nimele väljastatud pangakaarti – kohtuotsuse jõustumisest
lg 3 p 2 ja
lg 5 alusel edastada AS-le SEB Pank; - 2 Marko Alliku nimele väljastatud pangakaarti – kohtuotsuse jõustumisest
lg 3 p 2 ja
lg 5 alusel edastada AS-le SEB Pank; - 2 Rein Kure (Kurg) nimele väljastatud pangakaarti – kohtuotsuse jõustumisest
lg 3 p 2 ja
lg 5 alusel edastada AS-le SEB Pank; - mobiiltelefon Nokia Navigator koos kõige selles olevaga (I,20-22), kohtuotsuse jõustumisest
lg 3 p 2 alusel tagastada Mait Kahrele; - mobiiltelefon Sony Ericsson koos kõige selles olevaga (I,23-29), kohtuotsuse jõustumisest
lg 3 p 2 alusel tagastada Kait Kahrele vangistusasutuses tema isiklike asjade hulka arvamise teel; - mobiiltelefon Nokia E66 koos kõige selles olevaga (I,59-61) ja mobiiltelefon Nokia koos kõige selles olevaga (I,73-78) kohtuotsuse jõustumisest
8 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Vitali Tärkile vangistusasutuses tema isiklike asjade hulka arvamise teel. Kohtuotsuse koopia edastada Lõuna Politseiprefektuurile, vangistusasutustele (teadmiseks vahistatud süüdistatavate suhtes), Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile (teadmiseks sinna jäetud narkootilise aine suhtes), Kohtute Raamatupidamiskeskusele, prokurörile ja kaitsjatele ning allkirja vastu süüdistatavatele. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Kokkulepetes kajastatud süüdistused, tsiviilhagid, konfiskeerimised ja karistused Kait Kahre´t süüdistatakse selles, et tema omandas 2008.a eeluurimisel seni tuvastamata viisil, kohas ning isikult kokku vähemalt 461 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses. Omandatud narkootilise aine kogusest andis Kait Kahre edasi järgnevalt: • ajavahemikul 2008.a juulikuu kuni augustikuu Tartu linnas umbes 8 korral kokku vähemalt 160 grammi amfetamiini Valeri Prištšepov´ile - iga kord vähemalt 20 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses; • 2008.a augustikuus Tartu mk Tartu vallas Kärkna külas umbes 6 korral kokku vähemalt 130 grammi amfetamiini Valeri Prištšepov´ile - 5 korral, iga kord vähemalt 20 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, ning 1 korral 30 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses; • ajavahemikul 2008.a kevad kuni septembrikuu Tartu linnas Kaunase pst tänaval umbes 12 korral kokku 150 grammi amfetamiini Marko Kaurson´ile iga kord 10 kuni 20 grammi; • 2008.a kevadel umbes 3 korral Tartu linnas Võru tänaval kokku umbes 6 grammi amfetamiini Marko Kaursonile ja Maarja Missing´ule, s.o narkootilist ainet väikeses koguses; • 2008.a aprillikuus või maikuus Tallinna linnas 5 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet väikeses koguses, Maarja Missingule; • ajavahemikul 2008.a aprillikuu kuni augustikuu Tartus ning Jõgeval 10 kuni 11 korral kokku vähemalt 10 grammi amfetamiini Denis Pirošak´ile – iga kord 8 9 0,1 kuni 2 grammi amfetamiini. olles varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, omandas kasutades Mait Kahre abi, mis seisnes Mait Kahre poolt sõiduauto Volkswagen Polo reg nr-ga XXX XXX juhtimises ja narkootilise aine transportimises Tallinnast Tartusse, 02.09.2008.a Vitali Fedotov´ilt Harju maakonnas 211,11 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses ning vedasid seda narkootilist ainet 02.09.2008.a Mait Kahre kasutatavas sõiduautos Volkswagen Polo reg nr-ga XXX XXX Tallinnast Tartusse, kuni nemad Tallinn-Tartu mnt Kärevere Teemaja juures 16 kilomeetrit enne Tartut politsei poolt kinni peeti ning sõiduauto läbiotsimise käigus narkootiline aine leiti ning ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Kait Kahre pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Tsiviilhagi ei ole. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. KarS § 184 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Kait Kahre karistuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Kars § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda karistuse kandmise aja alguseks 02.09.2008.a Vitali Tärki (end Fedotov´it) süüdistatakse selles, et tema • omandas peale 05.12.2005 vanglast karistuse kandmisest vabanemist, mis oli mõistetud 30.04.2001.a. Harju Maakohtu poolt, kuid mitte hiljem kui 18.03.2006 eeluurimisega tuvastamata kohas ja isikult ebaseaduslikult suures koguses s.o. vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ainet amfetamiini 8,95g (milles puhast amfetamiini 2,23g), mida hoidis enda juures ning andis eeluurimisega tuvastamata ajal ja kohas tuvastamata isikule, kes nimetatud narkootilise aine viskas Ämari Vangla territooriumile II eluosakonna kontrollraja lähedusse, kust see 18.03.2006.a. kella 20.25 paiku leiti ja ära võeti. • isikuna, kes on varasemalt toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, omandas 2007.a eeluurimisel seni tuvastamata viisil, kohas ning isikult vähemalt 495,13 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, millise koguse andis 04.09.2007.a Harju maakonnas 495,13 grammi amfetamiini edasi Margus Kaarma´le, kes vedas narkootilist ainet 04.09.2007.a sõiduautoga Audi A4 reg nr-ga XXX XXX Tallinnast Viljandisse, kus narkootiline aine sõiduauto läbiotsime käigus politsei poolt leiti ning ära võeti. 9 10 omandas 2008.a eeluurimisel seni tuvastamata viisil, kohas ning isikult vähemalt 211,11 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses. Omandatud narkootilise aine kogusest andis Vitali Fedotov 02.09.2008.a Harju maakonnas edasi 211,11 grammi amfetamiini Mait Kahre´le ning Kait Kahre´le, kes vedasid narkootilise aine 02.09.2008.a Mait Kahre kasutatavas sõiduautos Volkswagen Polo reg nr-ga XXX XXX Tallinnast Tartusse, kuni nad Tallinn-Tartu mnt Kärevere Teemaja juures 16 kilomeetrit enne Tartut politsei poolt kinni peeti ning sõiduauto läbiotsimise käigus narkootiline aine leiti ning ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Vitali Tärk (end Fedotov) pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise ja edasi andmise isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. • Tsiviilhagi ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara. Vitali Fedotovi kinnipidamisel ning tema elukoha läbiotsimisel aadressil XXX äravõetud sularaha erinevates kupüürides 30 925 krooni. Sularaha arestiti Tartu Maakohtu 15.01.2009.a koostatud määrusega /I kd lk 69-72/; KarS § 184 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Vitali Tärk’ile (endine Fedotov) karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 30.04.2001.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2; 142 lg 3 p 1, 2; 140 lg 2 p 2, 3; 139 lg 2 p 1, 2, 3; 185 lg 2 ja 40 lg 1 alusel kandmata karistuse, so 1 (ühe) aasta 8 (kaheksa) kuu 18 (kaheksateist) päeva vangistuse võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks 5 (viis) aastat 8 (kaheksa) kuud 18 (kaheksateist) päeva vangistust. Kars § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda karistuse kandmise aja alguseks 10.09.2008 KarS § 83’ alusel konfiskeerida Vitali Tärk’i raha 30 925 krooni, mis on 15.01.2009.a. Tartu Maakohtu määrusega arestitud konfiskeerimise tagamiseks ja mis on kantud Lõuna Politseiprefektuuri tagatiste tulukontole. Valeri Prištšepov´it süüdistatakse selles, et tema omandas 2008.a aprillikuus Marko Kaurson´ilt Tartu linnas vähemalt 10 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses. Omandas edasiandmise eesmärgil ajavahemikul 2008.a juulikuu kuni augustikuu Tartu linnas Kait Kahre´lt umbes 8 korral iga kord vähemalt 20 grammi amfetamiini, so kokku vähemalt 160 grammi amfetamiini, so narkootilist ainet suures koguse. Omandatud narkootilisest ainest andis Valeri Prištšepov edasi ajavahemikul 2008.a juulikuu kuni augustikuu Tartu linnas umbes 8 korral iga kord vähemalt 1,3 grammi amfetamiini, so kokku vähemalt 10,4 grammi amfetamiini Maris Lainemäe´le 10 11 Ülejäänu Kait Kahre käest omandatud narkootilisest ainest müüs Valeri Prištšepov seni tuvastamata ajal, kohas ning viisil edasi eeluurimisel seni tuvastamata isikutele. Omandas edasiandmise eesmärgil 2008.a augustikuus Tartu mk Tartu vallas Kärkna külas Kait Kahre´lt umbes 6 korral kokku vähemalt 130 grammi amfetamiini järgnevalt: • 5 korral, iga kord vähemalt 20 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses; • 1 korral 30 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses. Omandatud narkootilisest ainest amfetamiinist andis Valeri Prištšepov edasi järgnevalt: • 2008.a augustikuus Tartu mk Tartu vallas Kärkna külas umbes 6 korral kokku vähemalt 7,8 grammi amfetamiini Maris Lainemäe´le - iga kord vähemalt 1,3 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet väikeses koguses; • ajavahemikul 2008.a juulikuu kuni augustikuu Tartu linnas umbes 10 korral kokku vähemalt 10 grammi amfetamiini Raivo-Roman Kivioja´le – iga kord vähemalt 1 gramm amfetamiini, s.o narkootilist ainet väikeses koguses. • 2008.a detsembrikuus Tartu linnas Tiigi tänaval 0,6 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet väikeses koguses, Vahur Algus´ele Ülejäänu Kait Kahre käest omandatud narkootilise aine müüs Valeri Prištšepov seni tuvastamata ajal, kohas ning viisil edasi eeluurimisel seni tuvastamata isikutele. Omandas 12 või 13 jaanuar 2009.a Tartu linnas eeluurimisel seni tuvastamata isikutelt vähemalt 0,5 grammi amfetamiini, millest andis samal päeval Tartu linnas W.Struve tänaval edasi 0,3 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet väikeses koguses, Vahur Algusele. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Valeri Prištšepov pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise ja edasi andmise. Tsiviilhagi ei ole. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Valeri Prištšepov’ile karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Kars § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 25.01.2009-15.02.2009, so 22 (kakskümmend üks) päeva (4 päeva aresti kandis alates 21.01.2009-24.01.2009) ning arvestades, et karistust 9 kuud vangistust kandis V.Prištšepov alates 16.02.2009- 11 12 15.11.2009 ning arvestades maha 5 päeva aresti väärteoasjas (so 16.11.200920.11.2009), karistusaja hulka, lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 8 päeva vangistust ja lugeda karistuse kandmise aja alguseks 21.11.2009.a Mait Kahre´t süüdistatakse selles, et tema aitas kaasa Kait Kahre’l 02.09.2008.a Harju maakonnas omandada Vitali Fedotov´ilt 211,1 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses sellega, et aitas transportida seda narkootilist ainet 02.09.2008.a Tartusse enda kasutuses oleva sõiduautoga Volkswagen Polo reg nr-ga XXX XXX, kuni nemad politsei poolt 02.09.2008.a. Tallinn-Tartu mnt Kärevere Teemaja juures 16 kilomeetrit enne Tartut, kinni peeti ning sõiduauto läbiotsimise käigus narkootiline aine leiti ning ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Mait Kahre pani toime KarS § 22 lg 3 - 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamisele kaasaaitamise. Tsiviilhagi ei ole. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. KarS § 22 lg 3 - 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Mait Kahre’le karistuseks 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud vangistust. Kars § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 02.09.2008.a – 02.02.2009.a, s.o 5 kuud ja 1 päev karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks 1 aasta 3 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 2 (kahe) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 12 13 Marko Kaurson´it süüdistatakse selles, et tema omandas Kait Kahre´lt edasi andmise eesmärgil ajavahemikul 2008.a kevad kuni 2008.a augustikuu Tartu linnas Kaunase pst tänaval umbes 12 korral, iga kord 10 kuni 20 grammi, kokku vähemalt 150 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses. Kait Kahrelt omandatud narkootilise aine kogusest andis Marko Kaurson edasi Tartu linnas järgnevalt: • ajavahemikul 2008.a aprillikuu kuni maikuu vähemalt 5 korral kokku 2 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet väikeses koguses, Larissa Koulen´ile; • ajavahemikul 2008.a aprillikuu kuni maikuu vähemalt 20 korral kokku umbes 30 grammi amfetamiini Maarja Missing´ule - igal korral 1 kuni 2 grammi, s.o narkootiliste ainet väikeses koguses; • 2008.a kevad umbes 5 korral kokku vähemalt 15 grammi amfetamiini Valeri Prištšepov´ile - 4 korral, iga korda vähemalt 1 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet väikeses koguses, ning 1 korral vähemalt 10 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Marko Kaurson pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise ning edasi andmise. Tsiviilhagi ei ole. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Marko Kaurson’ile karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 03.12.2008, s.o 1 päev karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 13 14 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtu seisukoht Kokkulepped esitati kohtule kriminaalasja üldmenetluses kohtuliku uurimise kestel, ilma, et kohus oleks jõudnud üldmenetluses kohtulikku uurimist lõpule viia. Kuna kriminaalasja üldmenetluses jäi kohtulik uurimine täies ulatuses läbimata ja lõpuni viimata, siis lähtub kohus kokkulepetes kajastatud süüdistuste ja karistuste põhjendatuse hindamisel ka kõikidest kriminaalasja kohtueelses menetluses kogutud tõenditest. Kuna käesoleval ajal on üldmenetluses kohtusse saabunud kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped ja kriminaalasja menetletakse kokkuleppemenetluses, kuid kohtulik uurimine jäi üldmenetluses täies ulatuses läbimata, siis lähtub kohus kokkulepete hindamisel kõikidest kogu kriminaalmenetluse vältel saadud tõenditest kogumis, sealhulgas ka kriminaalasja toimikus olevatest kohtueelse menetluse kestel kogutud tõenditest, ja hindab nii kokkulepetes olevad süüdistused kui ka karistused põhjendatuks, lähtudes sealhulgas ka asjaolust, et süüdistatavad ja kaitsjad on ise pidanud vajalikuks need kokkulepped sõlmida ja nende juurde kriminaalasja kokkuleppemenetluses kohtulikul arutamisel jääda. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäid süüdistatavad kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kuna kokkulepetes märgitu kohaselt on ainukeseks konfiskeerimisele kuuluvaks varaks V.Tärki 30925.- krooni ja kokkulepete kohaselt muud kriminaalasjas konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole, siis tagastab kohus V.Tärkile, M.Kahrele ja K.Kahrele neilt kriminaalmenetluse käigus ära võetud mobiiltelefonid.
lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatavate suhtes süüdimõistev.
Heli Sillaots kohtunik 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.