4-09-30366/4

4-09-30366 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-09-30366 Kohtunik Marie Tammsaar Kohtuasi Rando Jürgensohni kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 02.12.2009.a otsusele väärteoasjas nr 2230,09,000577 Kvalifikatsioon § 7419 lg 1 Menetlusalune isik Rando Jürgensohn (isikukood 37907214913, elukoht xxx) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet; Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo (Rahumäe tee 6, 11316 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 48, § 119 lg 1, § 189-193 kohus määras: Tühistada kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 02.12.2009.a otsus väärteoasjas nr 2230,09,000577 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Määrus on vaidlustatav määruskaebe korras 10 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. Asjaolud Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 02.12.2009.a otsusega karistati Rando Jürgensohni liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut (6000 krooni) ja LS § § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis R. Jürgensohn 09.02.2009.a. kell 00:05 Vilde tee 85, Tallinnas mootorsõidukit MB reg. märk xxx alkoholijoobes. Alkoholijoobe tuvastamisel 2 indikaatorvahendi kasutamisel ametiisik ei määranud alkoholijoobe raskusastet. Menetlusaluse isiku joovet tuvastati kalibreeritud (kuni 06.04.2009.a) ja tehniliselt korras indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 nr JL
2. 30.12.2009.a esitas Rando Jürgensohn märgitud otsusele kaebuse, milles palub vähendada juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega, vabandas ning kahetses eksimust. Kohtuväline menetleja esitas 12.01.2009.a omapoolse vastuse kaebusele, milles nõustus kaebuse esitaja taotlusega lisakaristuse tühistamiseks ja jättis rahatrahvi suuruse määramise kohtu otsustada. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja lahend tuleb sõltumata kaebuse piiridest ja kohtuvälise menetleja seisukohast kaebuse suhtes tühistada ja väärteomenetlus lõpetada edasist väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt VTMS § 29 lg 1 p
3. R. Jürgensohni on karistatud § 7419 lg 1 järgi liikluseeskirja § 20 lg nõuete rikkumise eest, väärteoprotokolli kohaselt pani R. Jürgensohn rikkumise toime 09.02.2009.a. R. Jürgensohni joobeseisund on tuvastatud 09.02.2009.a kell 00:05 indikaatorvahendiga LION SL-2 nr JL26 ja täiendav test teostati indikaatorvahendiga Alcoquant 6020 nr JL105, tulemuseks indikaatorvahendi näit 1,09 mg/l. 07.07.2009.a kehtima hakanud LS § 7419 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et mootorsõiduki juhti, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,250,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Riigikohus on
4. jaanuari
5. a otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-110-09 p 7 märkinud, et „Eelnevast nähtub, et seadusandja on sidunud vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamise eest konkreetse numbrilise näitajaga. Seega saab isikut LS § 7419 lg 1 või lg 2 alusel karistada üksnes juhul, kui on kindlaks tehtud, et tema vere või väljahingatava õhu alkoholisisaldus vastab nendes lõigetes sätestatule. Indikaatorvahendi näidu alusel ei saa aga tõendada seda, kui suur oli alkoholi kontsentratsioon isiku väljahingatavas õhus isegi siis, kui indikaatorvahend näitab tulemust numbrilisel kujul (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. aprilli
7. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-15-06 - RT III 2006, 17, 158, p 8;
8. novembri
9. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-98-09 - RTIII 2009, 54, 406, p 17.1).“ Kuna käesoleval juhul on R. Jürgensohni karistamisel tuginetud indikaatorvahendi näidule, millega ei saa tõendada alkoholi teatud kindlat kogust tema väljahingatavas õhus, tuleb juhindudes osundatud Riigikohtu lahendist kohtuasjas nr 3-1-110-09 väärteomenetlus R. Jürgensohni suhtes lõpetada KarS § 5 lg-s 2 sätestatut arvestades VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtunik