Väärteoasi nr 4-09-26007 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.jaanuaril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-09-26007 Kohtunik Loretta Pikma kirjalikus menetluses Väärteoasi Galina Lulla kaebus Ida Politseiprefektuuri 16.11.2009 kiirmenetluse otsuse peale, väärteoasjas nr 10220882837892, millega temale KarS § 262 järgi määrati rahatrahv 3 trahviühiku ulatuses, s.o 180 krooni. Kaebuse esitaja Galina Lulla isikukood: 45910172233, elukoht: xxx Juhindudes VTMS §120, § 132 p1, 134, 135 kohus OTSUSTAS: Jätta rahuldamata Galina Lulla kaebus. Jätta muutmata kohtuvälise menetleja, Ida Politseiprefektuuri 16.11.2009 otsus väärteoasjas nr 10220882837892, Galina Lulla karistamise kohta KarS § 262 järgi rahatrahviga 3 trahviühikut summas 180 krooni. Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedbankis märkides kohustusliku viitenumbri
- ja selgitus „Galina Lulla 4-09-26007 rahatrahv“ Maksekorraldus rahatrahvi tasumise kohta esitada koheselt Viru Maakohtu kantseleisse Järveküla tee 30 KohtlaJärve. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav 29.01.
- KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID JA JÄRELDUSED: Ida Politseiprefektuuri kiirmenetluse otsusega (tlk.6) nr.10220882837892 16.11.2009 määrati GALINA LULLALE karistuseks KarS § 262 järgi selle eest, et 26.
- kell 24:00 xxx xxx korteris ulub koer päeval ja öösel, millega rikub naabrite rahu. Galina Lullale määrati karistuseks rahatrahv 180 krooni. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja Galina Lulla käitumises tema karistust kergendavate asjaoludega vastavalt KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatu alusel, s.o
(1)Karistust kergendavad asjaolud on: 1 3) süü ülestunnistamisele ilmumine, kaasaaitamine; puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne Väärteomenetluse teatest nr.2440,09,0,0008440 5.11.2009 (tlk.9) nähtub ja on tõendatud, et 15.10.2009 registreeriti avaldaja Vxxx Yxxxi teatis, et xxx ulub koer 26.09.2009 päeval ja öösel, millega rikub naabrite rahu. Esimese sissekäigu elanikud esitasid KÜ ESTONIA pst.20 juhatusele avalduse (tlk.15, 14), mis on alla kirjutatud korterite nr.4,5,10,11,14 ja 1 elanike poolt. Avalduses märgituga on tõendatud, et 26.09.2009 korteris nr.8 ulgus koer öisel ja päevasel ajal. Sissekäigu elanikud on varem korduvalt pöördunud korteriomaniku ja tema abikaasa Galina Lullo poole, kuid nad ei ole sellele rageerinud. Korduvalt on esitatud avaldusi korteriühistu juhatusele ja politseisse, kuid koer ulub ja korterist tuleb väljakannatamatut haisu, mis levib trepikotta ja häirib naabreid. 29.09.2009 esitas Korteriühistu ESTONIA PST.20 juhatuse liige VxxxYxxxv avalduse(tlk. 12,13.) Ida Politseiprefektuurile, milles palub xxx korteriomaniku suhtes kohaldada meetmeid. Avaldusega on tõendatud, et korteris nr.8 ulub öösel ja päeval haige koer, millega rikub esimesel korrusel elavate naabrite rahu. Galina Lulla ei ole reageerinud varemtehtud märkustele. Esimese sisskäigu elanikud pöördusid korteriühistu juhatuse poole avalduega seoses
- ja
- septembril 2009 koera ulgumisega öösel ja päevasel ajal… Menetlusalune isik, Galina Lulla 16.11.2009 ülekuulamise protokollis(tlk.8) on omakäeliselt kirjutanud seletuse, et ta on rikkumisega nõus. Ta selgitas omakäeliselt, et tema koer regaeerib adekvaatselt välisärritajatele. Oma kaebuses Viru Maakohtule selgitab Galina Lulla, et tema korteris elab 13 aastat toakoer. Kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega ja palub väärteoasjas tehtud otsus tühistada ja menetlus lõpetada. Kaebuses märgib G.Lulla, et koer ei sega kedagi. Ida Politseiprefektuuri kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega ja kirjaliku seisukoha alusel palub kohtuvälise menetleja otsus Galina Lulla karistamise kohta KarS § 262 järgi rahatrahviga 3 trahviühikut summas 180 krooni - jätta muutmata. Galina Lullat on varem väärteokorras KarS § 262 alusel karistatud 14.07.2009.a. samalaadse rikumise eest rahatrahviga 180 krooni. Ida Politseprefektuuri selgitusega tlk. 18 on tõendatud, et selle väärteo toimepanemise eest mõistetud karistus oli samuti määratud tema korterist kostva koera ulgumise tõttu naabrite häirimise eest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et Galina Lulla käitumises on KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnused. Avalik kord on tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelised suhted ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi (Riigikohtu kohtuotsus 3-1-1-32-96). Riigikohtu kohtuotsuses nr.3-1-1-82-07 on täheldatud, et KarS § 262 ei ole blanketne koosseis, seega ei pea isiku karistamisel selle järgi viitama kohaliku omavalitsusüksuse- avaliku korra eeskirjadele, mida rikkudes süütegu toime pannakse. Kohus aktsepteerib kohtuvälise menetleja seisukohta selles, et öörahu rikkumine ajavahemikul kella 23.00 kuni kella 6.00 raadiote, televiisori ja muusikariistade valju mängimisega või muul viisil müra tekitamisega on KohtlaJärve Linnavolikogu 28.04.2004.a. määrusega nr 52 p 6.3.alusel keelatud. Eelnimetatud määrusest tulenev säte on aktsepteeritav üldteada asjaoluna ning tuleneb headest tavadest, et öisel ajal eravalduses toimuvad tegevused ei tohi olla häirivad väljaspool eravaldust viibivatele kõrvalistele isikutele. Galina Lulla korterist kostev koera ulgumine häiris naabreid ka päevasel ajal, mistõttu viide eelnimetatud määrusele hõlmab vaid viidet öisele ajale, mil toimus rikkumine. Kohtuvälise menetleja seisukohaga nõustub kohus ka selles, et korterist kostev koera ulgumine on käsitletav avaliku korra rikkumise toimepanemise muu vahendina ja korteriomaniku kohustus on hoida ära oma korteris häälekad tegevused, mis häirivad ükskõik 2 mil viisil naabrite rahu. Tulenevalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 49 on koduloom käsitletav asjana. Kohtuväline menetleja ei ole antud väärteoasja käigus kogunud tõendeid, et koera haukumine korteris nr.8 Estonia pst 20 on seondatav koerte ja kasside pidamise eeskirjade sätete rikkumisega ja seetõttu ei ole väärteokorras karistatuse määramise aluseks nimetatud eeskirjade sätete rikkumine Galina Lulla poolt. Eeltoodut selgitades märgib kohus, et oma korteris toakoera pidamine ei ole õigusvastane tegevus käesoleva väärteoasja objektiks, kuid sellisest tegevusest tulenev väljund(naabreid häiriv hais ja koera ulgumine) ei tohi häirida naabrite rahu. Kohtupraktikast tulenevalt loetakse ka isiku kodus alguse saanud tegevus avaliku korra rikkumiseks kui see häirib majaelanike rahu (Riigikohtu kohtuotsus 3-1-1-89-96), s.t teo tulemused ulatusid väljapoole eravaldust ja rikkusid naabrite rahu. Galina Lulla korterist kostev koera haukumine oli naabritele kuuldav ja häiris nende rahu. Rikkumisena käsitletav koera haukumine on tegevus, mis toimub korteriomaniku, Galina Lulla eravalduses ja tema valduses oleval territooriumil kuid selle käitumise tulemused väljuvad eravalduse piiridest ja häirivad naabrite rahu. Galina Lulla ei ole vaatamata varasematele samalaadsete naabrite avaldustele reageerinud - G.Lullat on ka varem samalaadse väärteo eest karistatud- ega ole oma korteris lõpetanud või kõrvaldanud naabrite rahu häirivat tegevust. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud Galina Lulla süülise käitumise, milles puuduvad õigusvastasust välistavad asjaiolud ja ta on sellise käitumise toime pannud tahtlikult, s.t tema valduses olevast korterist kostab jätkuvalt öisel ja päevasel aja naabreid häiriv koera ulgumine. Kohus leiab, et Ida Politseiprefektuuri kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud Galina Lulla süülise käitumise väärteoasja menetlemisel ja Galina Lullale on toimepandud väärteo eest määratud rahatrahv seadauses lubatud miinimummääras s.o 3 päevamäära ehk 180 krooni. Galina Lulla on väärteo toimepanemises oma süüd tunnistanud omakäelise ülestunnistusega. Kohtunik (allkiri) Loretta Pikma 3