1-09-11485/18

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril
2. a. Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-11485 Kohtukoosseis kohtunik Anu Ammer rahvakohtunikud Karin Kollom ja Reet Maadla Kohtuistungi sekretär Virve Roots Viipekeele tõlk Anne Aguraiuja Kriminaalasi PAVEL RAZDUVANOVI süüdistuses KarS § 121 ja § 200 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Liina Pikma Süüdistatav PAVEL RAZDUVANOV isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidusega, xxxx, elukoht xxxxx; varem kohtulikult karistatud: 1) 06.06.2000 Lääne-Viru MK KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi 4 k v/k tingimisi 1 a katseajaga, 2) 05.09.2005 Lääne-Viru MK KarS § 263 p 1,4 järgi rahaline karistus 5000 kr, 3) 16.03.2006 Viru MK KarS § 199 lg 1, 121 järgi 4 k v/k tingimisi 1 a 6 k katseajaga, 4) 19.01.2007 Viru MK KarS § 263 p 1,2 järgi 9 k v/k, millest 2 k reaalselt, 7 k v/k tingimisi 2 a 8 k katseajaga Tõkend – vahistamine – kohaldatud 13.02.2009 Kaitsja Anti Aasmaa RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, 309, 310 lg 1, 311, 313, 315, 318 lg 1, 319 lg 1,2, kohus O T S U S T A S: PAVEL RAZDUVANOV süüdistuses KarS § 121 järgi õigeks mõista. PAVEL RAZDUVANOV süüdistuses KarS § 200 lg 1 järgi süüdi mõista ja karistada teda 3 /kolme/ aastase vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Viru Maakohtu 19.01.2007 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 7 /seitsme/ kuu vangistuse võrra ning mõista PAVEL RAZDUVANOVILE liitkaristuseks 3 /kolm/ aastat ja 7 /seitse/ kuud vangistust. Tõkend- vahistamine- jätta Pavel Razduvanovi suhtes muutmata, karistusaja alguseks lugeda 12.02.2009, so tema kinnipidamise päev. Välja mõista Pavel Razduvanovilt 2400 krooni T S (S ) (elukoht xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista Pavel Razduvanovilt riigituludesse kriminaalmenetluskulud: - 10 875 krooni sundraha; - 3799.60 krooni kaitsetasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest; - 4320 krooni kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest; - 61.60 krooni toimiku paljundamise eest; - 300 krooni tõlkekulu kohtueelses menetluses. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber
3. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui süüdimõistetu ei esita kohtule dokumente (märkida dokumendile kriminaalasja number ja mille eest ning kes ja kelle nimel on tasunud), millest nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul lisaks kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Uno Feldschmidt OÜ kasuks 4320 (sh käibemaks 20 %) krooni advokaat A. Aasmaa poolt süüdistatav Pavel Razduvanovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 15 päeva möödumisel apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohtule teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul. ASJAOLUDE KIRJELDUS Pavel Razduvanov on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema xxxx vallas xxxx külas xxx korteris 11.12.2008.a. kella 10.00 paiku tekkinud sõneluse käigus lõi oma elukaaslast S M ühe korra jalaga parema reie piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse - parema reie piirkonna põrutuse, ning samal päeval kella 20.00 paiku peale seda, kui S M oli Pavel Razduvanovile ukse avanud, lõi viimane S M käega vastu pead ja tõukas ta toolile istuma, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Seega Pavel Razduvanov, lüües teist inimest, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Pavel Razduvanovit süüdistati ka selles, et ta 27.01.2009.a. öösel kella 02.30 paiku xxxx vallas xxxx trepikojas tungis kallale T S (S ), pekstes teda rusikate näkku ja pähe ning tõukas vastu seina, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi - valulikkuse vasakul 2 parietaalpiirkonnas ning hematoomid ja ekskoriatsioonid nimmeosas, ning seejärel võttis T S ära rahakotis olnud sularaha 2200 krooni ning 0,5 l pudeli viina väärtusega 200 krooni. Seega Pavel Razduvanov, röövides võõrast vara, pani toime KarS § 200 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA UURITUD TÕENDID. Kummaski esitatud süüdistuses Pavel Razduvanov end süüdi ei tunnistanud. Kehalise väärkohtlemise süüdistuse kohta seletas, et S M on tema elukaaslane, vägivalda ei ole ta tema suhtes tarvitanud,
4. detsembril 2008 tekkis neil lihtsalt sõnelus. Hiljem leppisid ära. Kannatanu S M, kasutades KrMS §-st 71 tulenevat õigust, loobus kohtuistungil ütluste andmisest oma elukaaslase vastu. KarS § 200 lg 1 järgi esitatud süüdistuses andis Pavel Razduvanov ütlusi, et
5. jaanuari 2009 õhtul oli tema koos J P ja T S xxxx külas. Koos tarvitati alkoholi. Käidi külas J S ja H H . H juurest lahkudes, tema ja J P tahtsid koju minna, kuid T S soovis öisel ajal veel alkoholi hankida. T läks maja trepikotta ning tema koos J jäid välja ootama. Kui T tükk aega välja ei tulnud, siis läks vaatama, mis temaga on. T oli trepikojas pikali, öeldes, et kukkus. Trepikoda oli pime. Aitas koos J T püsti ja otsustasid viia ta xxx magama. Vigastusi T ei märganud. Hooldekodusse nad sisse ei saanud ja siis tuli M H sealt välja ning käskis kõigil koju minna. T läkski kodu poole. Tema T löönud ei ole ning pole ka midagi ära võtnud. Kannatanu T S seletas kohtuistungil, et
6. jaanuari 2009 õhtul xxx külas viis ta J S võla ära ja läks siis koos Pavel Razduvanovi ja J P H H juurde, kus tarvitasid alkoholi. H juurest lahkudes tekkis soov veel alkoholi tarvitada ja ta ostis S 2 pudelit viina. Siis tahtis ta sõbra juurde minna, koputas uksele, kuid ei avatud. II korruse trepikotta tuli Razduvanov, kes lõi teda näkku, kuklasse ja selja peale, tõukas vastu seina ning võttis ära pudeli viina ja rahakoti. Koos Razduvanoviga oli veel üks mees, kes ei teinud talle midagi, vaatas niisama. Hiljem palus ta S politsei kutsuda, kuid viimane pani ukse kinni ega teinud midagi. Razduvanov võttis temalt ära 2200 krooni ja viinapudeli, mille väärtuseks hindab 200 krooni, millises ulatuses soovib kahju hüvitamist. Tunnistaja J P seletas kohtus, et peale ühist alkoholitarvitamist läks ta teistest korraks lahku. Kui ta naasis, oli T S kadunud ja Pavel Razduvanov läks trepikotta. Ta järgnes Razduvanovile ja nägi trepikojas pikali olevat S , kelle juures P.Razduvanov askeldas ja ise karjus „ei ole, ei ole“. Hiljem õues näitas Razduvanov talle musta rahakotti, mille ta teadis olema S oma, ja andis talle sealt 550 krooni. Siis läksid nad tagasi trepikotta S juurde, kes oli juba püsti ning kurtis, et tal on müts, sall ja rahakott kadunud, pikk poiss olevat võtnud, kuid otseselt Razduvanovile ta siis ei viidanud, alles peale üleküsimist vilksas silmadega Razduvanovi poole. Tema ei öelnud S , et teab asjast midagi, kuid otsis üles tema salli ja mütsi. Hiljem hooldekodu juures tahtis S politseid ja järgmisel päeval rääkis S , et S oli tema pool käinud öösel ja tahtnud, et ta kutsuks politsei. Kehavigastusi ta S ei märganud. Tunnistaja J S seletas kohtuistungil, et T S tõi talle võla ära, istus tema pool ja tarvitas veidi alkoholi. Kuna tema S hästi suhelda ei osanud, kutsus ta viimasele J P järgi. Hiljem samal õhtul tuli S tema juurde ja ostis 2 pudelit viina ning hommikupoole ööd, kella 4-5 ajal tuli uuesti. Ta ei saanud aru, kas 3 S oli siis paanikas või purjus, kuid tal oli midagi kadunud, müts või sall, ja ta tahtis, et tunnistaja kutsuks politsei. Tema ütles S , et magagu kaineks ja klaarigu omavahel hommikul; politseisse helistama ei hakanud. Näost oli S punane, aga peksmise või löömise jälgi tunnistaja ei märganud. Tunnistaja M H andis kohtuistungil ütlusi, et tema, olles
7. jaanuari 2009 öösel tööl xxxx. Öisel ajal nägi ta hooldekodu juures Pavel Razduvanovit, J P ja noormeest, keda ta ei tundnud, kuid viitab kohtusaalis kannatanule kui samale isikule. Pavel ja J palusid nendega kaasas olnud noormeest hooldekodusse öömajale, kuna ta oli liiga purjus. Tema ei lubanud neil sinna jääda ja käskis koju minna, muidu kutsub politsei. Selle jutu peale tema jaoks siis tundmatu noormees nooguta innukalt, nagu tõesti tahaks politseid kutsuda. Millepärast, sellest ta aru ei saanud. Väljas oli pime ja ta ei saanud aru, et noormees oleks peksa saanud. Kõik olid purjus ja ta ei saanud ka aru, et noormeeste vahel oleks mingit tüli olnud. Tunnistaja A O andis kohtuistungil ütlusi, et T S on tema vend.
8. jaanuari 2009 õhtul lahkus Toomas kodust. Mingeid vigastusi vennal õhtul ei olnud. Tema ise läks õhtul tööle. Hommikul töölt tulles oli T kodus ja rääkis, et Pavel peksis teda ja võttis ära 2200 krooni ning pudeli viina. Toomasel olid kehavigastused: sinikad silma all, peas ja seljal, kus olid ka kriimustused nagu oleks teda tugevalt vastu krohvitud seina tõugatud. Algul ei tulnud selle peale, et arsti poole pöörduda, aga hiljem uurija soovitusel said kehavigastused arsti juures siiski fikseeritud. Kohus uuris kriminaalasjas olevat kirjalikku tõendit, milleks on perearst M L tõend 1307, 06.02.2009, millest nähtub, et T S on tuvastatud palpeerimisel valu vasakul parietaalpiirkonnas ning hematoomid ja ekskoriatsioonid nimme osas. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED. Prokurör loobus süüdistavale esitatud süüdistusest KarS § 121 järgi ning seega, tulenevalt KrMS § 301 mõistab kohus Pavel Razuvanovi süüdistuses KarS § 121 järgi õigeks. KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritavas episoodis, kohus, kuulanud üle süüdistatava, kannatanu ja tunnistajad ning uurinud kriminaalasja materjale, on seisukohal, et süüdistatava süü on asja kohtuliku uurimise käigus tõendmaist leidnud. Süüdistatav on toime pannud võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseasusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga. Süütegu on toime pandud otsese tahtlusega, kuna süüdistatav tegutses sooviga omastada võõrast vara kasutades selleks vägivalda. Pavel Razduvanovi teos puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Tõendite hindamisel kogumis leiab kohus, et faktiliste asjaolude tuvastamisel tuleb lähtuda kokkulangevatest tõenditest, mis on kogutud ja fikseeritud seaduse nõudeid järgides. Võrdseteks tõenditeks on menetlusosaliste poolt antud ütlused, tunnistajate ütlused ning kriminaalasjas kogutud kirjalikud tõendid. Kannatanu T S ütlused langevad kokku tunnistajate P , S , O ja H ütlustega. Objektiivselt kinnitab neid ka perearsti tõend. Süüdistataval on õigus anda ütlusi või nende andmisest keelduda, teades, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuses tema vastu. Kannatanu T S näol on tegemist isikuga, kes oma puude tõttu ei ole suuteline end teiste isikutega võrdväärselt väljendama. Ta ei olnud peale tema vastu toime pandud rünnet suuteline ise politseisse 4 helistama, kuid see soov oli tal olemas ja sellest said aru ka tunnistajad S ja H , kes siiski ei osanud T S palvele adekvaatselt reageerida. Seda tõenäoliselt seetõttu, et kannatanule tekitatud kehavigastused ei olnud veel üheselt nähtavad, kuna hemaatoom ei väljendu koheselt. Samas oli väljas pime ning kannatanu näo punetust tõlgendati kui alkoholijoobest tingitut. Vastupidiselt süüdistatava antud ütlustele on kannatanu nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil antud ütlused ühesed ja järjepidevad, moodustades kogumis teiste asjas kogutud tõenditega, so tunnistajate S ja H ning P ütlustega ühtse loogilise terviku. Nende usaldusväärsuses ei ole kohtul põhjust kahelda. Analüüsides Pavel Razduvanovi vastuolulisi ütlusi kogumis teiste tõenditega, on kohus seisukohal, et tegemist on tema kaitsetaktikaga, et leevendada vastutust süüteo toimepanemise eest. Otsustuse vormistamisel lähtus kohus süüdistatava ütlustest sedavõrd, kuivõrd need ühtses kogumis teiste kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega moodustasid ühtse loogilise terviku. Kogu asja kohtuliku uurimise kestel eitas Pavel Razduvanov järjekindlalt oma süüd, kuid oma viimases sõnas, so peale kaitsja kaitsekõne ärakuulamist, ei taotlenud tema enda õigeksmõistmist, vaid palus kohtult leebemat karistust. TSIVIILHAGI Kriminaalasjas esitas kannatanu T S tsiviilhagi temalt röövitud sularaha nõudes summas 2200 krooni ja 1 pudeli viina maksumuse osas summas 200 krooni, kokku 2400 krooni. Kohus on seisukohal, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele täies ulatuses. KARISTUSE MÕISTMISE PÕHJENDUSED Karistuse mõistmine on õiguse kohaldamine, mis ei tohi olla meelevaldne ega juhuslik pealiskaudne tegevus. Karistamise alused sätestab KarS § 56, mille kohaselt isiku karistamise aluseks on süü. Süü annab aluse kohaldada riiklikku sundi. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki teo toimepanemisel ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele, kuid üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, olles asunud klassikalise, süüpõhimõttel rajaneva karistusõiguse poole, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel ning eriti karistusest tingimisi vabastamise korral silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Seda eesmärki on võimalik saavutada kas isikut resotsialiseerides või tema edasist desotsialiseerumist vältides. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks – vahendiks teiste mõjutamiseks või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks, st et karistuse üldpreventiivne eesmärk, so õiguskorra mõjutamine tervikuna ei tohi muutuda karistatava isiku kasutamiseks teiste isiku mõjutamisvahendina. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele 5 süüdlasele. Pavel Razduvanov on varem kohtulikult karistatud, viimati 19.01.2007 Viru Maakohtu otsusega KarS § 263 p 1,2 järgi 9 kuulise vangistusega, millest ärakandmisele kuulus 2 kuud reaalselt ja 7 kuud tingimisi 2 a 8 k katseajaga. Seega on süütegu toime pandud katseajal ning ära kandmata karistus 7 kuud kuulub liitmisele käesolevas kohtuasjas mõistetavale karistusele. Pavel Razduvanov on varem korduvalt karistatud ka väärteo korras. Tema vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtus tuvastatud ei ole. Kuna varasemad tingimuslikud ja rahalised karistused ei ole mõjutanud süüdistatavat õiguskuulekalt käituma, siis tuleb pidada põhjendatuks karistada teda reaalse vangistusega. Pavel Razduvanovi varasemad süüteod on korduvalt olnud seotud vägivallaga. Seega ei pea kohus põhjendatuks mõista karistust taas kord vägivallaga seotud süüteo eest selle miinimummääras. Arvestades aga süüteo toimepanemise asjaolusid, on põhjendatud mõista Pavel Razduvanovile karistus selle miinimumile lähedases määras. MENETLUSKULUD KrMS § 180 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud: Resolutiivotsus kuulutati 14.09.2009 ja kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 29.09.
9. Kohtunik /allkiri/ Anu Ammer Rahvakohtunikud /allkirjad/ Karin Kollom ja Reet Maadla Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Tartu Ringkonnakohus 21.detsembril 2009.a. otsustas: Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 2 p 6 tühistada Viru Maakohtu
10. septembri 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-11485 osaliselt, see on Pavel Razduvanovilt talle osutatud riigi õigusabi kulude täies ulatuses riigituludesse sissenõudmises. Jätta kohtueelses menetluses talle osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasust 3799 krooni ja 60 senti riigi kanda 949 krooni ja 60 senti. Jätta maakohtu menetluses talle osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasust 4320 krooni riigi kanda 1080 krooni. Välja mõista Pavel Razduvanovilt riigituludesse 2850 krooni talle kohtueelses menetluses ning 3240 krooni maakohtu menetluses osutatud õigusabi katteks. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Pavel Razduvanovi kohtukulud ringkonnakohtus, see on kaitsja tasu advokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 3588 krooni, jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Kohtuotsus jõustus 18.veebruaril 2010.a. Riigikohtu määrusega. 6 Nooremreferent Merle Kaegas 7