Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 25.02.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-4983 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Sergei POLITŠEV Kohtuasi Viru Vangla materjalid Pavel GAVRILJUKI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Pavel GAVRILJUK sünd. 07.01.1983, isikukood 38301070293, kodakondsuseta, haridus 8 klassi, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 16.10.2007 ja lõpp 15.12.2010 Vabastada Pavel GAVRILJUK (isikukood 38301070293) temale Harju Maakohtu 30.05.2008 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Vastavalt karistusseadustiku §76 lg.4 määrata Pavel GAVRILJUKILE katseaeg 1 (üks) aasta. Kohustada Pavel GAVRILJUKKI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele Süüdimõistetu RESOLUTSIOON - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma 1 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Pavel GAVRILJUKKI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgimisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Pavel GAVRILJUK kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Pavel Gavriljuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Pavel Gavriljuk on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 30.05.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1; §199 lg.2 p.4, 5 ja §22 lg.3 - §209 lg.2 p.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 2 kuud alates 16.10.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 2 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav osales vangistuse ajal 2008 Convictuse tugigrupis, kuid katkestas, 2009 osales lõpuni, samuti osales kinnipeetav riigikeele algtaseme eelkursusel. Kinnipeetaval on tasumata haginõudeid, kuid ta on motiveeritud neid tasuma. Materiaalselt toetavad kinnipeetavat vanemad ja õed. Kriminaalhooldust näeb kinnipeetav vaid lahendusena oma praktilistele probleemidele, mõistab, et ühiskonnaliikmeks olemine sisaldab endas nii õigusi kui vastutust. Hetkel suhtub ametiisikutesse positiivselt, kuid see on seotud võimaliku ennetähtaegse vabanemisega. Isikuomadustelt on kinnipeetav kergesti mõjutatav. Oma tegude tagajärgedele mõeldes arvestab ainult oma vajadusi. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vangistust kannab esimest korda. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega, kuna kinnipeetaval olid 2 ka enne vangistust toetavad lähedased ja töökoht ning kinnipeetav elas samas keskkonnas, kuhu plaanib ka vabaneda, ent ometi sooritas kinnipeetav kuriteo. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik leiab küll, et uue kuriteo toimepanemise risk kinnipeetava poolt on suur, kuid formaalselt sobib kinnipeetav kriminaalhooldusele, kuna tal on olemas kindel elukoht ning materiaalne ja moraalne toetus lähedaste poolt. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega; osaleda sotsiaalprogrammides. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav asub peale vabanemist elama 3-toalisesse korterisse, mis kuulub kinnipeetava isale. Elukohakontrolli kriminaalhooldusametnik käesoleval juhul ei teostanud, kuna see oli teostatud 04.04.2009 eelmise taotluse läbivaatamiseks ja kinnipeetava ema sõnade kohaselt muutuseid elukoha suhtes ei ole. Majanduslikult on kinnipeetav kindlustatud vanemate poolt, ema sõnul on ka õed valmis kinnipeetavat toetama. Rahanõudeid on kinnipeetaval 17 129,31 krooni. Kriminaalhooldusametnik võttis ühendust kinnipeetava endise tööandjaga, kes kinnitas, et oli kinnipeetava tööga rahul ning on valmis teda uuesti tööle võtma. Äriregistrisse on xxx kantud. Kinnipeetava ema sõnul on poeg kergesti mõjutatav teiste isikute poolt ja kuritegudes peab ema peamiseks põhjuseks tuttavate negatiivset mõju. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulusid kriminogeensed isikud, vanemad märkasid liiga hilja poja sõltuvust narkootikumidest. Ema sõnul on poeg teinud vangistusest õiged järeldused ja on motiveeritud seaduskuulekale elule. Positiivseteks asjaoludeks kinnipeetava puhul on kindel elukoht, kehtivad dokumendid, lähedaste toetus; negatiivsed asjaolud on korduv karistatus, rahvatervisevastane kuritegu, vabaduses alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, riskiv ja hoolimatu elustiil, mõjutatavus. Maakohtu istung Kinnipeetav Pavel Gavriljuk taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kinnitas, et on vabanemise tingimustest teadlik ja valmis kõiki kohustusi täitma. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. maakohtu istungil kinnipeetava Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev toetas maakohtu istungil esitatud taotlust ja palus see rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, 3 samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et antud asjas esinevad alused Pavel Gavriljuki vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetava viibib vangistuses alates 16.10.2007, s.o. 2 aastat 4 kuud. Karistust on jäänud lõpuni 15.12.2010 kanda veel 10 kuud. Seega on kinnipeetav vangistuses viibinud tunduvalt kauem, kui jääb veel karistust kanda. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Distsiplinaarkorras on kinnipeetavat vangistuses karistatud kahel korral, kuid mõlemal juhul oktoobris
- Alates sellest ajast karistused puuduvad. Vangistusest vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on tegemist 3-toalise kõigi mugavustega korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava isa. Vangistusest vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht Siglindo Ehitus OÜ-s. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikule arvamusele lisatud firma garantiikirjast ja kinnipeetava seletustest maakohtu istungil, on ta ka varem selles firmas töötanud. Lisaks nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, et majanduslikult on kinnipeetavat vabanemise korral lisaks vanematele nõus toetama ka kinnipeetava õed. Kinnipeetava sotsiaalse lähivõrgustiku moodustavad vanemad ja kaks õde. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on suhted perega head ja vanemad toetavad poja vabanemist. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega, kuna leiab, et vabanedes samasse keskkonda, kus kinnipeetava elas enne vangistust, ei suuda ta õiguskuulekalt käituda. Maakohus märgib siinkohal, et selline seisukoht võib olla õige, kuid antud kinnipeetava puhul ei ole see põhjendatud. Nagu nähtub asja materjalidest, viibib kinnipeetava vangistuses esimest korda ja on seal viibinud juba pikemat aega. Samuti nähtub asja materjalidest ja kinnipeetava seletustest maakohtu istungil, et viimaste kuritegude toimepanemine oli eelkõige seotud kinnipeetava poolt vabaduses narkootikumide tarvitamise ja mõjutatavusega. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et vangistuses viibides ei ole kinnipeetaval narkootikumidega probleeme olnud, ta on läbinud sõltuvusainete vastase rehabilitatsiooniprogrammi Convictus, kus osales aktiivselt ja oli motiveeritud sõltuvusprobleemiga tegelema. Samuti on kinnipeetav osalenud individuaalvestlustes psühholoogiga eluväärtuste ja probleemidega toimetuleku teemadel. Maakohus leiab, et vabastades kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega, on võimalik teostada tema üle vastavalt KarS §76 lg.4 kriminaalhooldust veel terve aasta. Kuigi tegemist on kinnipeetavaga, kes vangistuses viibib esimest korda, leiab maakohus, et järelevalve vabanemise puhul on siiski äärmiselt vajalik. Sõltuvusprobleemide ilmnemisel ja halva mõju alla sattumisel on seega kinnipeetaval tugi kriminaalhooldaja näol olemas. 4 Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses on kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega nõustunud ja leidnud, et uute kuritegude toimepanemise riski on võimalik vähendada kriminaalhoolduse ja lisakohustuste panemisega. Samas ei nähtu kriminaalhooldusametniku arvamusest, mis põhjustel ta peab uute kuritegude toimepanemise riski suureks. Maakohus leiab, et antud juhul puuduvad alused mitte usaldada kriminaalhooldaja seisukohta, kuna tema kirjalikust arvamusest nähtub, et oma seisukoha kujundamisel on tutvunud kirjalike materjalidega (Harju Maakohtu otsus, Karistusregistri andmed, Rahvastikuregistri andmed, Täitise andmed, Äriregistri andmed) ja vestelnud nii isiklikult kui telefoni teel kinnipeetava emaga ning telefoni teel tööandjaga. Seega leiab maakohus, et kriminaalhooldusametniku seisukoht kinnipeetava sobivuse kohta kriminaalhoolduse alla on põhjendatud. Prokuröri abi ei nõustunud maakohtu istungil kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega, kuna tal olid vabaduses probleemid narkootikumide ja välistada ei saa tagasilangust. Samuti märkis prokuröri abi, et uued kuriteod pani kinnipeetav toime 3 kuu möödumisel peale katseaja lõppu. Maakohus märgib vastuseks prokuröri abi seisukohal, et seda enam on käesoleval juhul põhjendatud antud kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna tagasilanguse ja uute kuritegude toimepanemise riski vähendamiseks ongi abiks kriminaalhooldaja. Maakohus leiab, et kui kinnipeetav vabaneb 10 kuu pärast tähtaegselt, on tagasilanguse ja uute kuritegude toimepanemise riskid palju suuremad, kuna riigil puudub igasugune võimalus endise vangi üle kontrolli teostamiseks. Arvestades eeltoodut ja kriminaalhooldusametniku seisukohta, leiab maakohus, et käesolevas asjas on põhjendatud Pavel Gavriljuki vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb Pavel Gavriljukile vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel mõista katseaeg 1 aasta. Sellel ajal allutatakse Pavel Gavriljuk KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Maakohus peab vajalikuks ja põhjendatuks panna Pavel Gavriljukile ka need KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 märgitud lisakohustused, mis on kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses välja toodud: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume 5 - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele 1 kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimese lisakohustuse panek on vajalik eelkõige seetõttu, et kinnipeetav on toime pannud narkootikumide seotud raske rahvatervisevastase süüteo ja on ka ise narkootikume tarvitanud. Maakohus leiab, et keeld tarvitada katseajal veel aasta jooksul alkoholi ja narkootikume aitab kinnipeetavat ka edaspidi hoiduda nende tarvitamisest, see on kasulik peale Convictuse programmi läbimist ning vähendab tagasilanguse ohtu. Tööle asumise või töötuna arvele võtmise kohustuse panemine on vajalik selleks, et kinnipeetaval oleks vabanemise korral legaalne tegevus ja legaalne sissetulek. See aitab sisustada kinnipeetava a ega ning vältida koheselt materiaalsete raskuste tekkimist. Nagu nähtub Harju Maakohtu otsusest kinnipeetava süüdimõistmise kohta, on tegemist olnud grupiviisilise kuriteoga. Viru Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava puhul on tegemist mõjutatava isikuga. Maakohus leiab, et seoses eeltooduga on vajalik kolmanda lisakohustuse panemine. Suhtlemise keelamine kriminaalkorras karistatud isikutega aitab kinnipeetaval väljuda sellest ringist, vähendab halba mõju ning see omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riski. Maakohus leiab, et põhjendatud on ka kohustus sotsiaalabiprogrammides osalemiseks, kuid jätab nende sisu ja suunitluse kriminaalhooldusametniku otsustada, kuna need asjaolud peavad selguma ja nähtuma kriminaalhooldusalase töö tegemise käigus. Selle töö käigus peab nähtuma ka see, kas kinnipeetava vajab programme ka vabaduses narkootikumidest hoidumiseks. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Õun Liivi Kohtumäärus jõustus
- 03.2010 /digitaalselt allkirjastatud / Nooremreferent Liivi Õun 6