(4)Karistuse kandmise algus 26.01.2009 ja lõpp 01.10.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 29.11.
2. Kinnipidamisasutusest Lauri Silla (Sild) kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 3 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav õpib Viru Vanglas alates 01.09.2009 8.klassis. On osalenud psühholoogi vastuvõttudel ja osaleb Viru Vangla spordisaali tegevuses. On avaldanud soovi osaleda usulises tegevuses Viru Vanglas. Isik on õppinud Puiatu Erikoolis, kus tema käitumine oli ebaõpilaslik, ta ei täitnud kooli kodukorra eeskirju, põgenes koolist, suitsetas, kiusas ja mõnitas kaasõpilasi ning oli väga ülbe ja üleoleva käitumisega. Ema sõnul on ta hirmul Lauri kojutuleku ees, sest poeg on ettearvamatu käitumisega ja võib negatiivselt mõjutada oma nooremat venda. Õpingute jätkamine xxx Lauri Silla ennetähtaegse vabanemise korral ei ole ema sõnul võimalik, kuna varasemalt on olnud õpetajatega väga palju konflikte. Ema sõnul on Lauri elus väga tähtis roll sõpradel. Seega sotsiaalselt toetav ja positiivne tugivõrgustik L.Sillal puudub. Kinnipeetav omab vanglas olles mitmeid kehtivaid distsiplinaarkaristusi, mis näitab, et kinnipeetav jätkab kuritegelikku käitumist ka vangistuses olles ja ei ole asunud paranemise teele ning tema meelestatus vanglaametnike suhtes ei ole positiivne. Samas on võimalik kinnipeetaval vanglas olles lõpetada põhikool ning osaleda „Agressiivsuse Asendamise Treeningus“. Kinnipeetav on kahel korral kriminaalkorras karistatud, kuritegude dünaamika on läinud raskemaks. Kinnipeetav on kõrgohtlik, kuna võib toime panna kehalise väärkohtlemise ning teise isiku vastu suunatud ähvardamisega seotud kuritegusid. Viru Vangla ei pea võimalikuks Lauri Silla vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja allutamist käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Arvestades kinnipeetava kriminaalse käitumise mustrit, toime pandud kuritegude raskust ja laadi, ohtlikkust endale ja kaaskodanikele, ei pea kriminaalhooldusametnik võimalikuks Lauri Silla vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja allutamist käitumiskontrollile. Samuti ei toeta Lauri Silla ennetähtaegset vabastamist xxx juhtivkonstaabel Üxxx Sxxx, kuna L.Sild on isik, keda on karistatud mitmetes episoodides vägivallategudes, sissetungides ja vargustes. Lauri Sild taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Võttes arvesse isiku varasemat elukäiku, ei ole tema vabastamine põhjendatud. Isikul on elukoht koos emaga, kuid tema ema ei oma oma poijale piiwsavat positiivset mõju. Kaitsja palus jätkuvalt kaaluda süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise võimalikkust. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Lauri Sild tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekohane.

(4)rikkumise grupis, kehalise väärkohtlemise, ähvardamise mille eest teda karistati 7 kuu 28 päevase vangistusega. Nimetatud karistusele liideti Tartu Maakohtu 20.10.2008 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 8 päeva ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud 6 päeva vangistust. Kohtuotsuse ärakirjast (lk 10-29) on näha, et tegemist on 7 episoodilise asjaga kõik süüteod on toime pandud Puiatu Erikoolis. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks lisandunud on kehaline väärkohtlemine ja ähvardamine. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 6-9) on näha, et isikut on 14 korral karistatud väärteokorras nendest 4 korral Tubakaseaduse rikkumise eest, 6 korral avaliku korra rikkumise eest ja 1 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ning 3 korral väheväärtuslike asjade varguste eest rahatrahvidega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Lauri Silla puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse ajal 3 korral karistatud distsiplinaarkorras nendest 1 korral on karistuse liigiks valitud kartser. Karistused on määratud vangla vara rikkumise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole Lauri Sild oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks võib lugeda, et kinnipeetav õpib Viru Vanglas 8.klassis. Isikul on kehtivad isikuttõendavad dokumendid Eesti Vabariigi pass ja ID-kaart kehtivusega kuni 23.07.2013. Vabanedes soovib Lauri Sild elama asuda ema, xxx linnas kuid viimane on hirmul Lauri kojutuleku ees, kuna poeg on ettearvamatu käitumisega ja võib negatiivselt mõjutada oma nooremat venda. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt käitus Lauri Sild oma emaga väga üleolevalt, kaotas enesekontrolli, loopis asju ning suhtlemisel kasutas ebaviisakaid väljendeid. Vabanedes puudub kinnipeetaval töökoht ja sissetulekuallikas. Kinnipeetava ema on nõus poega materiaalselt toetama kuigi pere majanduslik olukord on raske. Pere sissetulekuks on lastetoetus ja ema töötasu xxx. Peale maksude tasumist jääb kuus toidurahaks 1200 krooni. Vabanemisel on Lauri Sillal võimalus jätkata õpinguid 8.klassis xxx kus õppetöö toimub 1 kord nädalas ning kool asub kinnipeetava elukohast 30 kilomeetri kaugusel. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Lauri Silla poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Ka vangistuses ei ole süüdimõistetu võimeline hoidma oma käitumist kontrolli all. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

(4)Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 02. 03.2010 /digitaalselt allkirjastatud / Nooremreferent Liivi Õun 4