Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 26.02.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-22099 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Aivar

§76lg.4 määrata Priit PAJULALE katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada Priit PAJULAT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 1 viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vabastamiseks. Kohustada Priit PAJULAT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna arvele Töötukassas ühe kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Määrata Priit PAJULA kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Priit PAJULA karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.12.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Priit Pajula vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Priit Pajula on süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 26.05.2004 otsusega Kriminaalkoodeksi (KrK) §101 p.1 - §17 lg.4 - §15 lg.2 ja §207 lg.1 järgi ja karistatud Karistusseadustiku (KarS) §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 8 aastat alates 24.04.2002. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 24 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on Viru Vanglas osalenud sotsiaalprogrammides Paarisuhete hoidmine ja taastamine ning Vabanemiseelne programm. Vangistuse ajal keegi kinnipeetavat majanduslikult ei toeta. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa, poeg ja tütar, kellega kinnipeetav suhtleb telefoni- ja kirja teel. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetav on keskmisest kõrgema enesehinnanguga, stressiolukorras maandab end spordiga. Kinnipeetav käitub impulsiivselt, ei mõtle oma tegude tagajärgedele, soovib saada tähelepanu, ei tunnista probleeme ja ei soovi nendega tegeleda. Kinnipeetav võib olla mõjutatav, kui see puudutab tema positsiooni. Ämari Vanglas läbis programmi Agressiivsuse asendamise treening, Murru Vanglas Toimetulekuoskuste programmi, samas õppis aedniku erialal, kuid arvati grupist välja. Viru Vanglas on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, 2 kuid motivatsioon osalemiseks on kinnipeetaval madal, ta sega programmi läbiviimist, soovis olla pidevalt tähelepanu keskpunktis. Kinnipeetaval on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud ja tema enda sõnul ei mõju talle mingisugune karistus. Kriminaalkorras on kinnipeetavat karistatud kuus korda, neist kolm korda reaalse vabadusekaotusega. Rahalisi kohustusi on kinnipeetaval summas 1925,55 krooni ulatuses. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna sellega rakendub kontroll tema käitumise üle. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale lisakohustused KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7 alusel. Kinnipeetaval on keskharidus, ta on omandanud puusepa-müürsepa ja keevitaja kutseoskused. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht Loigu talus, mis on kõigi mugavustega eramaja ja mis kuulub kinnipeetava abikaasale. Kinnipeetaval on 2 last, kes õpivad koolis. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik saada tööd ehitustöölisena xxx. Kinnipeetava puhul on positiivsed asjaolud kindla elukoha ja perekonna toetuse olemasolu, hariduse ja tööoskuste olemasolu, garanteeritud töökoha olemasolu, kehtivate dokumentide olemasolu; negatiivsed asjaolud on järgmised: raske kuritegu ja korduv kriminaalkorras karistatus. Maakohtu istung Kinnipeetav Priit Pajula taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Prokuröri abi Aivar Lembit maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et antud asjas esinevad alused Priit Pajula vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, neist kolmel korral reaalse vangistusega. Samas on ta käesolevaks ajaks vangistuses viibinud peaaegu kogu viimasel korral mõistetud 8-aastase karistusaja, kanda on lõpuni 23.04.2010 jäänud kanda veel ainult 2 kuud. Vastavalt Viru Vangla iseloomustusele on kinnipeetavale määratud väga palju distsiplinaarkaristusi. Samas nähtub sellest loetelust, et enamus neist on määratud 3 väga ammu, aastatel 2002 – 2006, ja ainult viimane 13.02.

1. Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, oskab kinnipeetav erinevates olukordades orienteeruda ja valida sobivaid toimimisstrateegiaid. Maakohtu istungil kinnitas kinnipeetav, et on teadlik 1-aastasest katseajast ning peab kriminaalhooldust ja sellega kaasnevat järelevalvet endale vajalikuks. Maakohus leiab, et eeltoodu näitab seda, et kinnipeetava eesmärk elada tulevikus seaduskuulekalt, on reaalne. Vangistusest vabanemisel on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama xxx. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on tegemist heas korras kõigi mugavustega eramajaga, mis kuulub kinnipeetava abikaasale. Vangistusest vabanemisel on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxx xxx. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on ta tööandja tegevjuhiga vestelnud ja viimane on töökoha kindlustamist kinnipeetavale kinnitanud. Asja materjalidest ei nähtu, et tegemist oleks katseajaga tööga. Lisaks sellele arvestab maakohus siinjuures ka asjaolu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval keskharidus, puusepp-müürsepa ja keevitaja kutseoskused. Maakohus leiab, et antud juhul on kinnipeetav tööjõuturul konkurentsivõimeline. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava sotsiaalse lähivõrgustiku moodustavad abikaasa ja alaealised lapsed. Abikaasa on valmis kinnipeetavat toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Abikaasa töötab ametlikult. Viru Vangla ei toeta kinnipeetavat vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on korduvalt karistatud, sealhulgas ka vangistuses olles distsiplinaarkorras. Sellest nähtub, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Samuti ei ole ta Viru Vanglas osalenud sotsiaalprogrammides. Samast Viru Vangla iseloomustusest nähtub ka, et korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 1 aasta jooksul on 20%, 2 aasta jooksul 34% ning mittevägivaldsete kuritegude puhul vastavalt 13% ja 22%. Maakohus leiab, et korduv karistatus ja sotsiaalprogrammide mitteläbimine võivad olla küll uute kuritegude toimepanemise riskifaktorid, kuid neid on võimalik vähendada kriminaalhooldusel muuhulgas lisakohustuste panemisega. Vabastades kinnipeetava praegu, s.o. 2 kuud enne karistuse tähtaja lõppu, on võimalik tema üle panna riigipoolne kontroll, mis kindlasti distsiplineerib kinnipeetavat ning aitab teda resotsialiseerumisel. Kui kinnipeetav vabaneb 2 kuu pärast tähtaegselt, puudub igasugune seaduslik alus teostada tema elu ja tegevuse üle järelevalvet. Ennetähtaegse vangistusest vabastamise mõte ongi selles, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnemisel on lootust õigel ajal reageerida. Maakohus leiab, et kuigi kriminaalhooldus ei saa kõiki probleeme ennetada ja ära hoida, on siiski selge, et kriminaalhooldusalane endine vang on ühiskonnale palju ohutum ja turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja avita tähtaegselt vabanenud endine vang. Eriti oluliseks peab maakohus kriminaalhooldaja tuge antud juhul, kui kinnipeetav on vangistuses viibinud juba alates aprillist
2. Prokuröri abi ei toetanud maakohtu istungil samuti kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid ei nimetanud ühtegi konkreetset alust, mis 4 ei võimaldaks kinnipeetava vabastamise. Üldsõnaline põhjendus selle kohta, et prokuröril puudub veendumus selles osas, et kinnipeetav läbib katseaja nõuetekohaselt, ei anna alust vabastamata jätmiseks. Maakohus peab antud asjas oluliseks ja arvestatavaks kriminaalhooldusametniku arvamust, et kinnipeetava võib vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta sobib kriminaalhooldusele. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et käesolevas asjas on põhjendatud Priit Pajula vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega eelkõige sellepärast, et karistuse tähtaja lõpuni on jäänud vaid 2 kuud ja vabastades ta enne karistuse tähtaja lõppu käesoleval ajal, on võimalik teostada tema üle vastavalt KarS §76 lg.4 kriminaalhooldust veel terve aasta. Maakohus leiab, et korduvalt karistatud, mitu erinevat kuritegu sooritanud ja korduvalt vangistuses viibinud isikule on selline järelevalve äärmiselt vajalik ja tõhus, samuti on ühiskond vähem ohustatud. Ka leiab maakohus, et peale pikaajalist vangistuses viibimist on kinnipeetaval vabanemise korral kindlasti väga vajalik toetus ja abi, mida maakohtu arvates saab kõige efektiivsemalt ja õigesti pakkuda ennekõike kriminaalhooldus. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb Priit Pajulale vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel määrata ühe aasta pikkune katseaeg. Sellel ajal allutatakse Priit Pajula KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks kriminaalhooldusametniku poolt oma kirjalikus arvamuses nimetatud järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele ühe kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on kinnipeetaval varem esinenud probleeme alkoholi kuritarvitamise tõttu. Keeld sõltuvusainete tarvitamiseks katseajal vähendab riski uute kuritegude toimepanemiseks. Tööle asumine või enda töötuna arvele võtmine Töötukassas tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis omakorda vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest ja Viru Vangla iseloomustusest, on kinnipeetaval palju kriminaalse taustaga tuttavaid. Nendega suhtlemise keeld katseajal vähendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. 5 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus
4. 03.2010 /digitaalselt allkirjastatud / Nooremreferent Liivi Õun 6