lg 2 p 4, 7; § 200 lg 2 p 4, 7; § 266 lg 2 p 3; § 64 lg 1 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 8 aastat vangistust.
kohtuotsusega mõistetud karistust Viljandi Maakohtu 17.12.2003.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistus 3 aastat 5 kuud võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 11 aastat 3 kuud 3 päeva. Kohtuotsus jõustus Ringkonnakohtu otsusega 16.06.2004.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.03.2004.a. ja lõpeb 19.06.2015.a.
Jaanus Kark on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral: 1) 27.04.1987.a. Viljandi Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 195 lg 2 järgi 2 aastat vabaduse kaotust; kohtuotsuse täitmine edasi lükatud 1 aasta 6 kuud; 2) 23.12.1987.a. Viljandi Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 195 lg 2, KrK § 139 lg 2 p 2 järgi mõisteti 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust, millele liideti 1 aasta varasemalt kandmata karistus; 3) ENSV Ülemkohtu poolt 27.08.1990.a. KrK §-de 101 p1 ja §208 järgi 11 aastat vangistust; millele liideti varasemalt kandmata 6 kuud vangistust; 4) 17.12.2003.a. Viljandi Maakohtu poolt
lg 2 p7;
lg 2 p 4, 8;
lg 2 p 1, 4;
Viljandi Maakohtu poolt
6000 krooni. Tartu Vanglast Jaanus Kargu kohta väljastatud iseloomustuse kohaselt vangistuse ajal omandas kinnipeetav tisleri kutse, läbis sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening ning alates 01.09.2009 osaleb keevitaja kursuse 2. moodulis. Enne vangistust elas koos elukaaslase ja emaga aadressil xxx. Vabanemise korral asub elama samale aadressile, kus käesoleval hetkel elavad ema ja kasuisa ning OÜ x garanteerib Jaanus Kargule autoremondi lukksepa ametikoha. Kinnipeetaval on põhiharidus. Enne vangistust töötas väidetavalt juhutöödel saekaatris. Vangistuse ajal on töötanud Murru Vanglas metallitöölisena. J. Kargu sõnul ei olnud vabaduses tema sissetulekud korrapärased, raha kulutas pidutsemisele ja alkoholile, kuriteod pani toime osaliselt majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vabaduses rahalisi nõudeid ei tasunud. Vangla andmeil on rahalisi nõudeid summas 43 382 krooni, vabastamisfondis 8539 krooni. Kinnipeetava lähisotsiaalvõrgustikku kuuluvad ema ja kasuisa. Lähikontaktid karistamata isikutega praktiliselt puuduvad. Esimesed kokkupuuted alkoholiga 17-aastaselt. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ja osaliselt ka alkoholi juurdehankimisest ajendatuna. Kinnipeetav on motiveeritud tegelema alkoholiprobleemiga. Enesehinnang baseerub subkultuursetel väärtustel, rahulolu põhineb ka positsioonil kinnipeetavate seas. Emotsionaalses plaanis iseloomulik introvertsus ning raskused usaldussuhete loomisel. Varasest lapsepõlvest iseloomulik impulsiivsus ja kalduvus agressiivsele reaktsioonitüübile. Tunnistab, et on kasutanud nii füüsilist kui vaimset agressiooni enesekehtestamise meetodina nii vabaduses kui vangistuses. Analüüsides kogutud informatsiooni ei toeta kriminaalhooldusametnik kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Jaanus Kark ei ole teinud varasemast karistusest piisavaid järeldusi, mistõttu ennetähtaegne vabanemine ei annaks vajalikku tulemust. Juhul, kui kohus otsustab ennetähtaegselt vabastada, siis elukoha suhtes takistusi ei ole. Elektroonilise järelevalve pikkuseks võiks olla seitse kuud. J. Kark avaldas kohtuistungil, et soovib vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega ja on valmis täitma kõik sellega seotud kohustused.
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik on seisukohal, et Jaanus Kark tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Seda vaatamata asjaolule, et ta on vangistuses ära kandnud seaduses sätestatud aja talle mõistetud karistusest ning
lg 2 p 1 järgi on olemas formaalne alus tema vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Positiivsena tuleb ära märkida, et vangistuse ajal on Jaanus Kark läbinud sotsiaalprogramme ja omandanud tisleri kutse. Käesoleval ajal jätkab erialaõpinguid. Tal on kindel elukoht, mis vastaks elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Vabanedes oleks tal eeldatavasti olemas töökoht. Samuti on tal olemas lähedased, kes teda teotavad. Samas peab kohus arvestama, et Jaanus Kark on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, sealhulgas tapmise, röövimiste ja vägivallaga seotud kuritegude eest. Talle on mõistetud enamus karistusi reaalsetena. Ka väärtegusid on ta toime pannud mitmel korral. Aastate jooksul on Jaanus Kark oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda elada seaduskuulekalt ega ole seega usaldusväärne selleks, et teda vabastada ennetähtaegselt. Mõistetud karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud ja ta on ikka ja jälle jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohus peab märkima, et eriti tõsiselt tuleb kaaluda isikute ennetähtaegset vabastamist, kes on toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid. Jaanus Kargu poolt on praktiliselt kõik kuriteod toime pandud vägivalda tarvitades. Süüdimõistetu tõi kuritegude toimepanemise ühe peamise põhjusena välja oma alkoholiprobleemi. Samas ei ole ta sellega tegelemiseks ise omapoolselt midagi ette võtnud. Jaanus Kark olles väga suure osa oma elust kandnud reaalset vangistust, ei ole tõenäoline, et ta suudaks eeldatava väga pika katseaja jooksul käituda seaduskuulekalt ning järgida kriminaalhooldusnõudeid. Eeltoodud asjaolude kogumis on kohus seisukohal, et jätkuvalt eksisteerib oht, et kinnipeetav võib vabaduses hakata toime panema uusi kuritegusid. Tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole otstarbekas ning ta peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Juhindudes
MS § 426 ja § 432, kohtunik m ä ä r a s: Jätta vabastamata Jaanus Kark (IK 37003150356) temale Viljandi Maakohtu 17.03.2004.a. otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.