4-09-22634/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2009 Rapla Väärteoasja number 4-09-22634 Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Väärteoasi Veiko Murruste Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre 30.septembri 2009.a. otsusele väärteoasjas nr. 2700, 09, 005129 kaebus Veiko Murruste süüdistuses Liiklusseaduse § 74-64 lg. 1 järgi Menetlusalune isik Veiko Murruste (isikukood 36005226015, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxx x), kaitsja vandeadvokaat Marika Jaanson, advokaadibüroo Lepik & Luhaäär, Tallinn 10130 Niguliste 4, marika.jaanson@lawin.ee Vastustaja Lääne Politseiprefektuur, esindaja Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre (Rapla 79514 Savi t. 2) Kohtuistungi toimumise aeg
2. november 2009 Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1; § 133; § 135 lg 2 ja 4; § 155 ja § 156 RESOLUTSIOON Jätta Veiko Murruste kaebus Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonn juhtivkonstaabel Jaanus Peitre 30.septembri 2009.a. otsusele väärteoasjas nr. 2700, 09, 005129 Veiko Murruste süüdistuses Liiklusseaduse § 74-64 lg. 1 järgi rahuldamata. Rahatrahvi on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahv tuleb tasuda kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis, tasumisel märkida viitenumber
3. Kui rahatrahv ei ole selle aja jooksul täies ulatuses tasutud või kui menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ei ole kohtuotsuse peale esitanud kaebust, pööratakse kohtuvälise menetleja otsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja või kohtuvälise menetleja esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse poolele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast. Asjaolud Kaevatava otsuse kohaselt juhtis Veiko Murruste 02.septembril 2009.a. kella 06.32 paiku RaplaJärvakandi- Kergu tee
4. km sõiduautot, olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Kohtuväline menetleja on karistanud V. Murrustet Liiklusseaduse § 7464 lg. 1 alusel rahatrahviga 1500 krooni. Kaebusest nähtub, et V.Murruste ei ole süüks arvatud väärtegu toime pannud, väärteoprotokollis nimetatud ajal oli V.Murrustel turvavöö kinnitatud, kuid turvavöö diagonaalrihm oli pandud kaenla alt läbi, sest õlg oli valus ja üle õla rihma panna ei saanud. Nii olnud turvavöö kinnitatud sõitu alustades ja ka kontrollimise ajal. Liikluseeskiri ei näe ette turvavöö kinnitamise nõudeid ja seepärast tuleb asuda seisukohale, et vöö oli nõuetekohaselt kinnitatud. Neil põhjustel taotleb V.Murruste Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg. 1 p.1 kohaselt kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kohtuvälise menetleja esindaja ei pea kaebust põhjendatuks ja kinnitab, et V.Murrustel ei olnud turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud, süüks ei panda mitte lahtise turvavööga sõitmist, vaid vöö nõuetele mittevastavat kinnitamist. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Veiko Murruste poolt kaebuses esitatud väiteid ja kohtuistungil antud ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseteks. Kohapeal politseiametnikule antud ütlustes on V.Murruste väitnud, et ta kinnitas enne sõidu alustamist turvavöö ja ei ole rääkinud midagi õlavalust ega põhjendanud vöö läbiviimist kaenla alt. Samuti ei nähtu kohapeal antud ütlustest, et V.Murruste oleks juhtinud politseiametniku tähelepanu tavapärasest erinevalt kinnitatud turvavööle. Turvavöö teistsugusest kinnitamisest ja õlavalust avaldas V.Murruste esmakordselt alles kaebuses. Miks kohapeal nii olulised asjaolud rääkimata jäid, seda V.Murruste põhjendada ei oska. Eeltoodu annab aluse asuda seisukohale, et turvavöö ei olnud tegelikult kinnitatud. V.Murruste ütlused ei lange kokku teda kontrollinud politseiametnik Ave Lehe (Leht) ütlustega Viimastest nähtub, et pärast kinnipidamist oli V.Murrustel turvavöö kinnitatud ja diagonaalrihm üle õla, tegemist oli nõuetekohase kinnitusega, kuid rihm oli keerdus. Tunnistaja teostas koos teise politseiametnikuga liiklusjärelevalvet, patrullauto seisis kõrvalteel, peatee teeb selles kohas kurvi, kus politseiauto ei olnud eemalt nähtav; tunnistaja seisis sõidutee ääres, kui Järvakandi poolt tuli V.Murruste poolt juhitud auto, tunnistaja oli auto liikumise suunas suhtes vastassuunavööndis (juhipoolsel küljel) ja seepärast oli näha, et juhil ei olnud turvavöö kinnitatud, turvavöö ots rippus kinnituskohas; tunnistaja nägi juhti kuskil 10 m kauguselt; V.Murruste poolt juhitud autol oli juhiakna klaas täielikult avatud ja see soodustas nägemist; patrullautoga jõudsid nad V.Murruste poolt juhitud autole järele kuskil 100-150 m pärast ja kinnipidamise ajal oli turvavöö juhil kinnitatud; V.Murruste kinnitas, et vöö olnud nii peal tal kogu aeg, õlavalust ei rääkinud V.Murruste siis midagi; tunnistaja mäletab, et turvavöö oli beeži värvi ja juhil oli seljas hele pluus. Kohtul ei ole alust tunnistaja ütlustes kahelda ja süüks arvatud väärteo tunnused tuleb V.Murruste tegevuses lugeda tõendatuks. Toime pandud väärtegu seisnes kinnitamata turvavööga sõitmises. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, et väärteoprotokolli sõnastusest ei ole võimalik üheselt mõista, kas menetlusalusele isikule pandi süüks lahtise turvavööga sõitmine või nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga sõitmine ja et kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja poolt antud selgituse kohaselt seisnes süüks pandud tegu auto juhtimises nõuetele mittevastavalt kinnitatud turvavööga. Tunnistaja ütluste kohaselt oli turvavöö sõidu ajal aga üldse kinnitamata ja sellest tuleb ka lähtuda. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid V.Murruste tegevuses ei ole, samuti puuduvad karistust raskendavad või kergendavad asjaolud. Seepärast tuleb lugeda põhjendatuks ka kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistuse määr s.o. pool sanktsioonis ettenähtust. Indrek Saar Kohtunik