4-10-534/3

4-10-534 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.02.2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-534 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse esitaja AS Kitman (registrikood 10093994, ) Esindaja vandeadvokaat Katri Tomson (Advokaadibüroo Ruus & Vabamets, asukoht Tartu mnt 6-10, 10145 Tallinn) Väärteoasi AS Kitman esindaja vandeadvokaat Katri Tomson kaebus kohtuvälise menetleja – Riigihangete Ameti tegevuse peale Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Riigihangete Ameti peadirektori Ülo Sarve 29.01.2010.a. määrus ja saata materjalid kohtuvälisele menetlejale - Riigihangete Ametile - väärteomenetluse alustamiseks. Määrus väljastada kohtuvälisele menetlejale, määruse koopia saata kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määrus ei ole vaidlustatav Asjaolud: 15.02.2010.a. esitas AS Kitman esindaja vandeadvokaat Katri Tomson kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele. Kaebuse kohaselt 25.11.2009.a esitas AS Kitman Riigihangete Ametile väärteoteate väärteomenetluse alustamiseks SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (Hankija) suhtes. Väärteoteate kohaselt rikkus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla riigihangete (viitenumbritega 113520, 114639, 113517, 113506 ja 114638) läbiviimisel RHS sätestatud riigihanke korraldamise nõudeid ning tema käitumine vastab RHS § 111 lg-s 1 ja § 111 lg 3 p-des 5, 6 ja 7 sätestatud väärteokoosseisu tunnustele. Riigihangete Ameti järelevalve talituse juhataja 11.12.2009.a. vastusest 6-1/108 nähtuvalt ei alustanud Riigihangete Amet SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla suhtes väärteomenetlust tuginedes VTMS § 209 lg 1 p

1. 22.12.2009.a esitas AS Kitman Riigihangete Ameti peadirektorile kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale, milles vaidlustas kohtuvälise menetleja tegevuse väärteomenetluse alustamata jätmisel ning palus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla suhtes väärteomenetlus siiski alustada. Vastavalt 29.01.2010.a Riigihangete Ameti peadirektori Ülo Sarve määrusele jäeti AS Kitman kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad: Kaebuse esitaja palub tühistada Riigihangete Ameti peadirektori Ülo Sarve 29.01.2010.a määrus ning saata käesolev asi tagasi Riigihangete Ametile SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla suhtes väärteomenetluse alustamiseks RHS § 111 lg-s 1 ja § 111 lg 3 p-des 5, 6, 7 sätestatud väärteokoosseisu tunnustel. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, samuti rikkunud menetlusõiguse norme ning jätnud seetõttu väärteomenetluse põhjendamatult alustamata. Kaebaja märgib, et üldreeglina hankemenetlus korraldada avatud või piiratud hankemenetlusena ning muid hankemenetluse liike (sh väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust) on hankijal õigus kasutada üksnes erandjuhtudel. Seega, seaduses sätestatud nõuete tagamiseks on õige hankemenetluse liigi valik äärmiselt oluline. 02.07.2009.a. algatati avaliku hankemenetluse eriprojektmööbli ostmiseks (riigihange nr 113520), mitte nõustudes vastavas hankemenetluses vaidlustuskomisjoni poolt tehtud otsusega, sellele kaevates ning paralleelselt sama objekti kohta (seekord!) väljakuulutamata läbirääkimistega hankemenetlust algatades (riigihange nr 114639), valis SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teadlikult ja ebaseaduslikult ebaõige hankemenetluse liigi, et sõlmida hankeleping endale meelepärase pakkujaga. Nimelt avaldas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 28.09.2009.a riigihanke aruande väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimise kohta eriprojektmööbli ostmiseks (ehk sama objekti kohta!), mille kohaselt sõlmis SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla hankelepingu eriprojektmööbli ostmiseks AS-iga Standard 17.09.2009.a. Kaebaja leiab, et SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla puudus õiguslik alus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamiseks. Sellele vaatamata nimetatud hankemenetluse liigi kasuks otsustades rikkus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla RHS-is sätestatud riigihanke korraldamise nõudeid, millise käitumisega on täidetud RHS § 111 lg 3 p-s 6 sätestatud väärteo objektiivne koosseis. Subjektiivse koosseisu täitmiseks piisab SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ettevaatamatusest, kuid arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, on ilmne, et SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla tegutses ebaseadusliku hankemenetluse liigi valikul tahtlikult. Kaebuse esitaja on seisukohal, et SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla käitumises esinevad RHS § 111 lg-s 1 ning lg 3 p-s 7 väärteo objektiivsed tunnused. Subjektiivsest küljest on eelkirjeldatud asjaolusid arvestades ilmne, et SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla tegutses tahtlikult. Riigihangete Amet on kohaldanud materiaalõiguse norme ebaõigesti ning jätnud põhjendamatult ja seadusevastaselt väärteomenetluse SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla suhtes alustamata, kuigi SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla käitumises esinevad RHS § 111 lg-s 1 ning § 111 lg 3 p-des 5, 6 ja 7 sätestatud väärtegude tunnused. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et tulenevalt asjaolust, et väärteo lõpetamise määrus on põhistatud menetlusotsustus, millele laienevad VTMS §-s 48 sätestatud nõuded, oleks ka kohtuvälise menetleja otsustus/teade/vastus väärteomenetluse alustamata jätmise kohta pidanud olema motiveeritud. Harju Maakohus oma 20.01.2010.a. määruses väärteoasjas 4-10208 rahuldas AS Kitman 14.01.2010.a. kaebuse. Nimetatud kaebus oli AS Kitman esitanud põhjusel, et Riigihangete Ameti peadirektor Ülo Sarv oli ka varem, st oma 29.12.2009.a. vastusega nr 6-1/1078 jätnud väärteomenetluse põhjendamatult alustamata, kohaldades ebaõigesti materiaalõigust ning rikkudes ka menetlusõigus norme. Eeltoodust tulenevalt vaidlustas kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja tegevuse väärteomenetluse alustamata jätmisel maakohtus, palus kohtul tühistada Riigihangete Ameti peadirektori Ülo Sarve 29.12.2009.a. vastus nr 6-1/1078 ning saata asi tagasi Riigihangete Ametile väärteomenetluse alustamiseks vastavalt VTMS §-le
2. Harju Maakohus rahuldas kaebuse. Määrusest juhindudes vaatas Riigihangete ameti peadirektor uuesti AS Kitman 22.12.2009.a. kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale (milles viimane vaidlustas kohtuvälise menetleja tegevuse väärteomenetluse alustamata jätmisel ja palus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla suhtes väärteomenetlus siiski alustada) ning tegi asja kohta käesolevaga vaidlustatud määruse. Paraku Riigihangete Ameti peadirektori määrus on sisuliselt põhjendamata. Riigihangete Ameti peadirektor on oma määruses tuginenud vaid ühe hankemenetluse kohta (viitenumbriga 114639) tehtud järelpärimiste alusel SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla saadud vastustele. Vastav põhjendus on väärteomenetluse alustamata jätmise seisukohalt täiesti asjakohatu. Riigihangete Ameti peadirektor on määruses leidnud, et eelneva avatud riigihangete hankemenetluse nurjumine, vajadus käivitada uus vastvalminud haiglakorpus, ajaline kitsikus ning väidetav kõikide varasemas avatud menetluses kvalifitseeritud pakkujate kaasamine on piisavad põhjused sama objekti (so eriprojektmööbli ostmise) kohta kahe paralleelse riigihankemenetluse (viitenumber 113520 ja 114639) korraldamiseks. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas saab eelnevalt avatud hankemenetlus (viitenumber 113520) pidada nurjunuks, kui SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ise on esitanud vastavas menetluses halduskohtule kaebuse. Kaebuse esitaja leiab, et väärteomenetluse alustamata jätmisega on rikutud ka kaebaja esindaja PS §-s 31 sätestatud põhiõigust ehk ettevõtlusvabadust. Kohtuväline menetleja peadirektor Ülo Sarv leiab, et AS Kitman väärteomenetluse avalduse alusel väärteomenetluse alustamisest keeldumine VTMS § 59 alusel oli seaduslik ja põhjendatud. Riigihangete Ameti poolt AS Kitman väärteoteate alusel väärteomenetluse alustamisest keeldumine oli ainuvõimalik ja kõiki võimalikke menetlusosalisi arvestav VTMS nõuetega kooskõlas olev lahend. Samas taotleb Riigihangete Amet antud asjas menetlus peatada kuni Tallinna halduskohtu menetluses olevates haldusasjades 3-09-1562 ja 3-09-1561 halduskohtumenetluse lõppemiseni ja võimalikult tehtavate kohtuotsuste jõustumiseni ning palub jätta rahuldamata AS Kitman esindaja poolt Riigihangete Ameti peadirektori 29.01.2010.a. määrusele esitatud kaebus. Kohtu seisukoht: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, leiab, et see kuulub rahuldamisele. VTMS § 79 lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. VTMS § 79 lg 3 p 1 – 3 kohaselt võib maakohtunik kaebust lahendades: jätta kaebuse rahuldamata; rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Riigihanke eesmärgiks on hankija poolt edukaima pakkujaga hankelepingu sõlmimine ning viimase poolt hankelepingu täitmine. Olukorras, kus sama riigihanke objekti kohta on alustatud kaks hankemenetlust, jääb paratamatult ühe hankemenetluse tulemusena hankeleping sõlmimata ning vastava hankemenetluse puhul riigihanke eesmärk täitmata. Käesolevaks ajaks ei ole enam võimalik lõpule viia hankemenetlust, milles osalejaks AS Kitman oli. Samuti ei saa kaebuse esitaja oma õigusi kaitsta vaidlustusmenetluse raames, kuna hankelepingud on juba sõlmitud. Kohus tutvunud esitatud materjalidega soostub AS Kitman esindaja seisukohaga, et väärteo lõpetamise määrus on põhistatud menetlusotsustus, millele laienevad VTMS §-s 48 sätestatud nõuded ning sellega seonduvalt oleks ka kohtuvälise menetleja otsustus/teade/vastus väärteomenetluse alustamata jätmise kohta pidanud olema motiveeritud.
3. detsembri 2009.a Riigihangete Ameti järelvalve talituse juhataja Aleksander Bakirovi teates nr 6-1/1078 ei olnud aga esitatud ühtegi põhjendust väärteomenetluse alustamata jätmise kohta. Kohtuväline menetleja jättis täielikult motiveerimata, miks Hankija selgelt õigusvastases tegevuses ei esine väärteo tunnuseid ja mis põhjusel ei alustata väärteomenetlust, millega kohtuväline menetleja rikkus VTMS § 48 lg 3 p-s 1 sätestatud menetlusotsustuse põhjendamise nõuet. Seaduses sätestatud nõuetele ei vasta ka käesolevaga vaidlustatud Riigihangete Ameti peadirektori Ülo Sarve
4. jaanuari 2010.a määrus kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmise ja väärteomenetluse alustamata jätmise kohta, kuna on sisuliselt põhjendamata. Kohtu hinnangul on Riigihangete Ameti seisukoht väärteomenetluse mittealustamise seaduslikkusest ja põhjendatusest kontrollimatu. Määruses puuduvad tõendid ja motiivid, mis annaksid lugejale selge arusaama, milliste faktiliste tõendite kontrollimisel sellekohasele järeldusele jõuti. Kohus juhindub VTMS § 79 lg 3 p.2, § 191 p 12 Piret Liivo Kohtunik