p 1,4, § 263 p 1,4 ja § 22 lg 3 - § 121 järgi ning Lauri Küttim süüdistuses
p 1,4 ja § 263 p 1,4 järgi üldmenetluses Süüdistatav Elari Ehrlich Elukoht ja aadress: Isikukood: 39002094223 Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Süüdistatav Karistatus: Varem kriminaalkorras karistamata Tõkend: vahistamine Lauri Küttim Elukoht ja aadress: 1 1-08-2799 Isikukood: 38712126012 Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Karistatus: kriminaalkorras karistatud Pärnu MK otsusega 02.10.2008- 6 kuud vangistust
MS § 315 lg 4, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Elari Ehrlich:
p 1, 4 järgi ja karistuseks mõista kaheksa aastat vangistust;
p 1, 4 järgi ja karistuseks mõista kaks aastat vangistust;
lg 3 - § 121 järgi ja karistuseks mõista kuus kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista kaheksa aastat vangistust.
Karistusaja algust arvata temal alates 10.09.2007. a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Lauri Küttim:
p 1, 4 järgi ja karistuseks mõista üheksa aastat vangistust;
p 1, 4 järgi ja karistuseks mõista kaks aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista üheksa aastat vangistust.
a. otsusega karistusena mõistetud ja kandmata kuue kuuline vangistus, lugedes selle kui kergema karistuse kaetuks käesolevas asjas mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõista üheksa aastat vangistust.
Karistusaja algust arvata temal alates 10.09.
Samuti tema, 04.09.2007.a kella 00.00-00.30 vahelisel ajal, vahetult peale M M peksmist, Pärnu linnas, R xxx mahajäetud majaosas, teisel korrusel, ruumis kuhu on vaba juurdepääs kolmandatel isikutel, tungisid Lauri Küttim ja alaeline Elari Ehrlich, R P tuttava naisterahva juuresolekul, ilma põhjuseta kallale R P. Kallaletungi käigus lõi alaealine Elari Ehrlich pikali olevat R P vähemalt kolmel korral jalgadega pea ja ülakeha piirkonda ning samal ajal lõi Lauri Küttim pikali olevat R P vähemalt kolmel korral, jalgadega pea ja ülakeha piirkonda. Peksmisega tekitati R P füüsilist valu ja lühiajalisi tervisekahjustusi nahamarrastuste ja pehmete kudede turse näol pea piirkonnas ning nahaaluste verevalumite näol mõlema ülajäseme ja vasaku alajäseme piirkonnas ja nahakriimustuste näol paremal ülajäsemel. Alaealine Elari Ehrlich näitas oma teoga ilmset lugupidamatust ühiskonnas aktsepteeritud heade kommete, tavade ja normidega kinnitatud inimestevahelise suhtlemise reeglite vastu. Seega Elari Ehrlich avaliku korra raske rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupis pani toime
Samuti tema, 04.09.2007.a kella 00.00-00.30 vahelisel ajal, vahetult peale R P peksmist, alaealine Elari Ehrlich koos Lauri Küttimiga, olles vähem kui 30 minutit tagasi toime pannud
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja olles seega
p 4 täheldatud isik, Pärnu linnas, R xxx mahajäetud majaosas, kolmandal korrusel asuvas ruumis, peksid koos surnuks J P. Elari Ehrlich lõi maas lamavat kannatanut jalgadega vähemalt kolmel korral pea piirkonda ja Lauri Küttim lõi samal ajal J P jalgadega vähemalt viiel korral pea, ülakeha ja suguelundite piirkonda ning vähemalt ühel korral keraamilise anumaga näo piirkonda. Elari Ehrlich ja Lauri Küttim tekitasid peksmisega J P pea tömbi trauma peaajupõrutuse ja kõvakelmealuse verevalumiga, mille tagajärjel tekkis peaajuturse. Antud tervisekahjustus on eluohtlik ning antud vigastuse tagajärjel suri J P, mitte rohkem kui 2-3 tundi peale vigastuste tekkimist, kohapeal. Lisaks ülaltoodud tervisekahjustusele põhjustasid Elari Ehrlich ja Lauri Küttim J P tervisekahjustused ninaluude lahtise killustunud murru näol, nahaaluste verevalumite põrutushaavade, nahamarrastuste ja pehmete kudede turse näol pea piirkonnas, verevalumite näol mõlema silma sidekestadel; nahaaluste verevalumite ja nahamarrastuste näol kaelal, verevalumi näol kaela vasakul pool pehmetes kudedes; parempoolse kaheksanda roide murru näol koos verevalumitega ümbritsevates pehmetes kudedes, peensoole 5 1-08-2799 mitteläbistava rebendi ning verevalumite näol alaneva käärsoole kinnistil; verevalumi näol vasakul pool kõhukelmel, nahaaluse verevalumi ja nahamarrastuse näol kehatüvel ning nahaluste verevalumite, nahamarrastuste ja põrutushaavade näol suguelundite piirkonnas. Elari Erlich pekstes ohvrit tugevate jalalöökidega korduvalt inimese kergeimalt haavatavasse kehaossa-pea piirkonda, panid tapmise toime piinaval viisil. Seega Elari Ehrlich tapmisega piinaval viisil ja vähemalt teist korda pani toime
Samuti tema 04.09.2007.a kella 00.00-00.30 vahelisel ajal, Pärnu linnas, R xxx mahajäetud majaosas, esimesel korrusel, ruumis kuhu on vaba juurdepääs kolmandatel isikutel, tungis koos Lauri Küttimiga, ilma põhjuseta kallale A G ja L Õ. Kallaletungi käigus lõi Lauri Küttim pikali olevat L Õ vähemalt kolmel korral jalaga pea ja ülakeha piirkonda, põhjustades peksmisega L Õ füüsilist valu ja lühiajalisi tervisekahjustusi nahamarrastuste, nahaaluse verevalumi, pehmete kudede turse ja põrutushaava näol näo piirkonnas ning samal ajal lõi alaealine Elari Ehrlich L Õ appi minna tahtnud A G ühe korra rusikaga näo piirkonda nii, et A G kaotas tasakaalu ja kukkus, löömisega tekitas Elari Ehrlic A G füüsilist valu. Kui A G jooksis Pärnu linnas R xxx mahajäetud majaosa hoovi jätkasid Elari Ehrlich ja Lauri Küttim A G peksmist. Esmalt lõi Elari Ehrlich A G vähemalt kahel korral jalaga rindkere piirkonda, seejärel lõi Lauri Küttim, R xxx hoovis, maast leitud puust kaikaga, A G vähemalt kahel korral rindkere piirkonda ja ühe korra peapiirkonda nii, et kaigas pähe lüües murdus ning seejärel lõi Elari Ehrlich A G veel vähemalt kahel korral jalaga näo piirkonda. A G peksmine lõpetati, peksmist juhuslikult pealt kuulnud inimese sekkumise tõttu, kes peksjatele karjus, et kutsub politsei. Peksmisega tekitati A G lühiajalisi tervisekahjustusi nahamarrastuste, nahaaluste verevalumite, pehmete kudede turse ning põrutushaava näol näo piirkonnas, vasaku esimese ülahamba vigastuse ja nahaaluste verevalumite, nahaaluste kriimustuste näol seljal ja nahaaluste verevalumite näol paremal ülajäsemel. Elari Ehrlich näitas oma teoga ilmset lugupidamatust ühiskonnas aktsepteeritud heade kommete, tavade ja normidega kinnitatud inimestevahelise suhtlemise reeglite vastu. Seega Elari Ehrlich avaliku korra raske rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupis pani toime
Samuti tema 07.12.2007.a kella 02.25 ajal Pärnu linnas Pikk 18 asuva Pärnu politseiosakonna arestimaja kinnipidamiskambris nr 4 hoidis voodis kõhuli olevat alaealist T K kinni, surudes padjaga kannatanu pead vastu voodit. Samal ajal lõikas alaealine S V plastmassist, sakilise teraga, noaga alaealise T K paremat käsivart umbes ühe minuti jooksul rohkem, kui ühel korral, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi parema käsivarre pindmiste haavade näol. Seega Elari Ehrlich tahtlikult osutades füüsilist kaasabi teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole, mis seisnes teise isiku kehalises väärkohtlemises, millega tekitati füüsilist valu ja tervisekahjustusi, pani toime
Käesolevas kriminaalasjas on Lauri Küttimile esitatud süüdistus selles, et 04.09.2007.a kella 00.00-00.30 vahelisel ajal, Pärnu linnas, R xxx mahajäetud majaosas, esimesel korrusel asuvas ruumis peksid Lauri Küttim ja alaealine Elari Ehrlich surnuks M M. Alaealine Elari Ehrlich lõi maas lamavat kannatanut vähemalt kolmel korral jalaga pea ja ülakeha piirkonda ja Lauri Küttim lõi samal ajal M M vähemalt kolmel korral jalaga pea ja ülakeha piirkonda. 6 1-08-2799 Elari Ehrlich ja Lauri Küttim tekitasid peksmisega M M pea tömbi trauma peaajupõrutuse, kelmetealuse verevalumite, põrutushaavade, nahamarrastuste-kriimustuste ja pehmete kudede tursega pea piirkonnas. Vigastuste tulemusena tekkis peaajuturse milline tervisekahjustus on eluohtlik ja mille tagajärjel M M suri, 2-4 tundi peale peksmist, kohapeal. Lisaks põhjustasid Elari Ehrlich ja Lauri Küttim M M peksmisega tervisekahjustusi verevalumite näol rinnalihastes mõlemal pool rangluu piirkonnas, nahaaluste verevalumite näol kaela ja kehatüve piirkonnas ja nahaaluste verevalumite ja nahamarrastuste näol mõlemal ülajäsemel. Seega Lauri Küttim ja Elari Erlich pekstes ohvrit tugevate jalalöökidega korduvalt inimese kergeimalt haavatavasse kehaossa-pea piirkonda, panid toime tapmise piinaval viisil. Seega Lauri Küttim tapmisega, kui see on toime pandud piinaval viisil, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Samuti tema 04.09.2007.a kella 00.00-00.30 vahelisel ajal, vahetult peale M M peksmist, Pärnu linnas, R xxx mahajäetud majaosas, teisel korrusel, ruumis kuhu on vaba juurdepääs kolmandatel isikutel, tungisid Lauri Küttim ja alaeline Elari Ehrlich, R P tuttava naisterahva juuresolekul, ilma põhjuseta kallale R P. Kallaletungi käigus lõi alaealine Elari Ehrlich pikali olevat R P vähemalt kolmel korral jalgadega pea ja ülakeha piirkonda ning samal ajal lõi Lauri Küttim pikali olevat R P vähemalt kolmel korral, jalgadega pea ja ülakeha piirkonda. Peksmisega tekitati R P füüsilist valu ja lühiajalisi tervisekahjustusi nahamarrastuste ja pehmete kudede turse näol pea piirkonnas ning nahaaluste verevalumite näol mõlema ülajäseme ja vasaku alajäseme piirkonnas ja nahakriimustuste näol paremal ülajäsemel. Lauri Küttim näitas oma teoga ilmset lugupidamatust ühiskonnas aktsepteeritud heade kommete, tavade ja normidega kinnitatud inimestevahelise suhtlemise reeglite vastu. Seega Lauri Küttim avaliku korra raske rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupis pani toime
Samuti tema 04.09.2007.a kella 00.00-00.30 vahelisel ajal, vahetult peale R P peksmist, koos alaealise Elari Ehrlichiga, olles vähem kui 30 minutit tagasi toime pannud
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja olles seega
p 4 täheldatud isik, Pärnu linnas, R xxx mahajäetud majaosas, kolmandal korrusel asuvas ruumis, peksid koos surnuks J P. Elari Ehrlich lõi maas lamavat kannatanut jalgadega vähemalt kolmel korral pea piirkonda ja Lauri Küttim lõi samal ajal J P jalgadega vähemalt viiel korral pea, ülakeha ja suguelundite piirkonda ning vähemalt ühel korral keraamilise anumaga näo piirkonda. Lauri Küttim ja Elari Ehrlich tekitasid peksmisega J P pea tömbi trauma peaajupõrutuse ja kõvakelmealuse verevalumiga, mille tagajärjel tekkis peaajuturse. Antud tervisekahjustus on eluohtlik ning antud vigastuse tagajärjel suri J P, mitte rohkem kui 2-3 tundi peale vigastuste tekkimist, kohapeal. Lisaks ülaltoodud tervisekahjustusele põhjustasid Lauri küttim ja Elari Ehrlich J P tervisekahjustused ninaluude lahtise killustunud murru näol, nahaaluste verevalumite põrutushaavade, nahamarrastuste ja pehmete kudede turse näol pea piirkonnas, verevalumite näol mõlema silma sidekestadel; nahaaluste verevalumite ja nahamarrastuste näol kaelal, verevalumi näol kaela vasakul pool pehmetes kudedes; parempoolse kaheksanda roide murru näol koos verevalumitega ümbritsevates pehmetes kudedes, peensoole mitteläbistava rebendi ning verevalumite näol alaneva käärsoole kinnistil; verevalumi näol vasakul pool kõhukelmel, nahaaluse verevalumi ja nahamarrastuse näol kehatüvel ning nahaluste verevalumite, nahamarrastuste ja põrutushaavade näol suguelundite piirkonnas. Lauri Küttim pekstes ohvrit tugevate jalalöökidega korduvalt inimese kergeimalt haavatavasse kehaossa-pea piirkonda, panid tapmise toime piinaval viisil. 7 1-08-2799 Seega Lauri Küttim tapmisega piinaval viisil ja vähemalt teist korda pani toime
Samuti tema 04.09.2007.a kella 00.00-00.30 vahelisel ajal, Pärnu linnas, R xxx mahajäetud majaosas, esimesel korrusel, ruumis kuhu on vaba juurdepääs kolmandatel isikutel, tungis koos alaealise Elari Ehrlichiga, ilma põhjuseta kallale A G ja L Õ. Kallaletungi käigus lõi Lauri Küttim pikali olevat L Õ vähemalt kolmel korral jalaga pea ja ülakeha piirkonda, põhjustades peksmisega L Õ füüsilist valu ja lühiajalisi tervisekahjustusi nahamarrastuste, nahaaluse verevalumi, pehmete kudede turse ja põrutushaava näol näo piirkonnas ning samal ajal lõi alaealine Elari Ehrlich L Õ appi minna tahtnud A G ühe korra rusikaga näo piirkonda nii, et A G kaotas tasakaalu ja kukkus, löömisega tekitas Elari Ehrlic A G füüsilist valu. Kui A G jooksis Pärnu linnas R xxx mahajäetud majaosa hoovi jätkasid Elari Ehrlich ja Lauri Küttim A G peksmist. Esmalt lõi Elari Ehrlich A G vähemalt kahel korral jalaga rindkere piirkonda, seejärel lõi Lauri Küttim, R xxx hoovis, maast leitud puust kaikaga, A G vähemalt kahel korral rindkere piirkonda ja ühe korra peapiirkonda nii, et kaigas pähe lüües murdus ning seejärel lõi Elari Ehrlich A G veel vähemalt kahel korral jalaga näo piirkonda. A G peksmine lõpetati, peksmist juhuslikult pealt kuulnud inimese sekkumise tõttu, kes peksjatele karjus, et kutsub politsei. Peksmisega tekitati A G lühiajalisi tervisekahjustusi nahamarrastuste, nahaaluste verevalumite, pehmete kudede turse ning põrutushaava näol näo piirkonnas, vasaku esimese ülahamba vigastuse ja nahaaluste verevalumite, nahaaluste kriimustuste näol seljal ja nahaaluste verevalumite näol paremal ülajäsemel. Lauri Küttim näitas oma teoga ilmset lugupidamatust ühiskonnas aktsepteeritud heade kommete, tavade ja normidega kinnitatud inimestevahelise suhtlemise reeglite vastu. Seega Lauri Küttim avaliku korra raske rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupis pani toime
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED MAAKOHTUS Elari Ehrlichi ja Lauri Küttimi süüdistus
Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Tunnistaja A K (käesolevaks ajaks surnud), kelle ütlused I kd tl 104-106 kohus avaldas, kinnitas, et viibis koos M M nimetatud mahajäetud majas. Tarbiti alkoholi ja õhtu saabudes jäid nad magama. Majas oli ka teisi isikuid, kes viibisid majas laiali erinevatel korrustel. Öösel ärkas ta madina peale, mis kostus teiselt korruselt. Peagi tuli ruumi kaks noormeest, kes ütlesid, et „sind Sass me ei puudu“ ning asusid kohe M peksma. Peksti jalgadega ja umbes viis minutit järjest, kusjuures M karjus valust. Seejärel peksjad lahkusid sõna lausumata. Seejärel ta uinus, hommikul aga avastas, et M on surnud. Kannatanu A G andis ütlusi selles, et kuidas ta sinna muuseumi taha majja sattus, ta ei mäleta, sest oli purjus. Ta magas esimesel korrusel vasakpoolses toas, veel magas seal L Õ. Ta ärkas selle peale, et keegi lõi teda jalaga selga. Üks mees peksis L ja teine teda nii käte kui jalgadega. Ta põgenes õuele ja kui ta ära joosta tahtis, hakkasid mõlemad teda peksma, sai veel kaikaga vastu pead. Kannatanu L Õ seletas kohtus, et tema läks sinna majja mõttega, et saab seal magada. Sealt majast tundis ta veel R. Tema läks ööbima otse uksest sisse ja paremat kätt ühte tuppa, sinna tuli ka R. Kas toas keegi veel magas, tema ei tea. Ühel hetkel ärkas ta üles selle peale, et teda 8 1-08-2799 peksti. Ta ei näinud peksjaid, aga arvab, et neid oli kaks, sest nad rääkisid omavahel. Teda löödi 3-4 minuti jooksul põhiliselt pähe ja rindkeresse, enamasti jalgadega. Kui üks vene keelt kõnelev mees toast jooksu pani, siis läksid peksjad teda taga ajama ja peksma. R see ei olnud. Oma nägemispuude tõttu ei oska ta eristada peksjaid. Kannatanu R P andis kohtus ütlusi selle kohta, et tol päeval sai tema turu juures pargis kokku naisterahvaga, kellega koos nad jõid õlut. Kuna naisel polevat kusagile minna, siis läksid nad R tänava majja magama. Nad läksid esimeselt korruselt läbi, seal oli L Õ ja rohkem polnud kedagi. Nemad naisterahvaga magasid teisel korrusel. Mingil ajal, kui oli juba pime, nägi ta mobiiltelefoni valgust kellegi käes. Keegi tuli ja hakkas teda jalgadega peksma. Naist ei löödud, ta nägi seda aknast paistvate linnatulede valguses. Peale 2-3 minutilist peksmist läksid need isikud kolmandale korrusele. Peale seda ütles ta naisele, et jooksku minema. Tema ise lahkus ka läheduse asuvasse parki. Tunnistaja J R andis kohtus ütlusi, et sel ööl 2007 aasta septembris olid nemad R teisel korrusel ühes korteris voodis pikali, oli juba pime. Allkorrusel olid S ja M. Sisenesid kaks vanuse poolest üle 20 aasta noormeest, kelle nägusid ta ei näinud. Tema oli voodis eespool ja nad ütlesid talle, et temale ei tehta midagi. Mingeid nõudmisi talle ei olnud. Noormehed lõid R üle tema jalgadega pähe, hiljem ka kätega. Kui nad ära läksid, ütlesid, et vaatame maja peal edasi. Siis kuulis tunnistaja mütse ja nad läksid R koos sealt minema, kuna kartsid, et peksjad tulevad tagasi. Tunnistaja K P andis kohtus ütlusi, et Elari oli tema klassivend. See võis olla 05.09.2007, kui Elari talle helistas ja kutsus bussi vastu. Elari seletas, et ta oli Pärnus peksmas käinud. Oli näha, et ta pükste peal oli verd ja need olid katki. Ta olevat Pärnus joonud, olid kuhugi majja läinud ja peksma hakanud. Elari oli mingit meest mitu korda löönud, tal püksid maha tõmmanud ja munadesse löönud. Lüües oli veri ka lennanud. Elari jutust sai aru, et viimane oli joonud koos ühe Viljandist pärit poisiga ja koos olid nad ka peksma läinud. Surnu Kohtuarstliku Ekspertiisi akt nr 219 (I kd tl 85-96) kinnitab, et M M surma põhjus on pea tömp trauma peapõrutuse, kelmealuste verevalumite jms. Vigastuste tüsistusena tekkis paeaju turse. Surm saabus 2-3 tundi peale vigastuste tekitamist. Surnu Kohtuarstliku Ekspertiisi akt nr 217 (I kd tl 56-65) kinnitab, et J P surma põhjus on pea tömp trauma peapõrutuse ja kõvakelmealuse verevalumiga, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Surm saabus 2-3 tundi peale vigastuste tekitamist. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemide ja fotodega (III kd tl 1- 58) kinnitab kuriteo toimumise aega kohta ja olusid. Tunnistaja E L andis kohtuistungil ütlusi, et tema oli sel ööl lillemüüjana tööl läheduses asuval lilleturul. Seal maja hoovi peal olevat olnud alati etteaimamatu rahvas, seetõttu ei pööranud ta seal toimuvale tähelepanu. Kesköö paiku hakkasid hoovist kostma matsud, ning ta kuulis, et keegi ütles, et ärge tehke, valus on. Seepeale läks ta värava juurde vaatama ja hüüdis, et lõpetatagu ära või ta kutsub politsei. Temast möödus pikem mees, kes pööras näo ära ja läks pargi poole. Kui tunnistaja oma kioskisse tagasi jõudis, oli kell 00.
Lauri Küttim ei tunnistanud ennast süüdi tapmises kuid tunnistas oma süüd avaliku korra raskes rikkumises. Ta seletas, et 4. septembri päeval saime kokku sõpradega, tarvitasime alkoholi, õlut, liikusime ringi juttu ajades. Õhtu poole läksime alkoholi poe juurde ja tarvitasime seal alkoholi, Elari vennad läksid koju, meie jäime Elariga sinna. Tuli mõte minna R majja, et mida need kodutud seal teevad. Läksime teisele korrusele, seal oli üks naine ja mees, Elari natuke rääkis mehega aga põhimõtteliselt hakkasime teda kohe lööma. Mõlemad lõime jalgadega 3-4 korda näo piirkonda ja rindkerre, mis kestis 15-20 sekundit. Läksime kolmandale seal oli ka üks mees, ei rääkinud temaga lõime teda jalgadega näkku, mina lõin kuskil 2-4 korda, lõin teda rohkem kui Elari. Ohvril pükste allatõmbamist ja taldriku talle näkku löömist ei mäleta. Kannatanu häälitses küll, arvasime et ta on alkoholijoobes, enne 10 1-08-2799 peksmist ta ei teinud häälitsusi. Edasi läksime I korrusele, seal oli S, rääkisime niisama juttu. Ta ütles, et iga hommik varastatakse talt ära raha ja suitsud. S arvas, et tema toakaaslane teeb seda, siis me lõime seda meest ka mõned korrad jalgadega näkku ja rindkeresse. Läksime õue seal tuli vastu keegi kolmas mees, vene mees. Küsisin, mis sa teed, ta läks vett välja laskma. Lõin seda meest, nägin, et Elari lõi ka seda teist. Vene mees jooksis õue, meie läksime ka õue. Võtsin puukaika, lõin ühte meest, siis karjus mingi naine lilleletist, et kutsub politsei. Meie läksime hoovist ära ja jõime edasi. Süüdistatav kinnitas, et ei soovinud kannatanute surma, soov oli kellelegi peksa anda. Küttimi kaitsja hinnangul puudus süüdistataval tahtlus tappa. Tahtlus oli suunatud peksmisele ja selle läbi avaliku korra rikkumisele. Ei ole ka tapmise kvalifitseerivat tunnust piinavat viisi tuvastatud. Et aga inimesed surid, siis tuleks kaaluda tapmise süüdistuse ümberkvalifitseerimist
lg 2 ja § 118 p 1 süütegude kogumina Elari Ehrlichi ja Lauri Küttimi süüdistus
Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Eespool avaldatud kannatanute A G, L Õ ja R P ütlused selle kohta, et magamise pealt neid rünnati ja peksti kahe noormehe poolt Pärnu R xxx majas. Selline teguviis oli häiriv neile. Tunnistajad K, L ja P tõendavad avaliku korra raske rikkumise fakti. Isiku (Õ) Kohtuarstliku Ekspertiisi akt nr 63 (I kd tl 27-30), Isiku (P) Kohtuarstliku Ekspertiisi akt nr 62 (I kd tl 43-47), Isiku (G) Kohtuarstliku Ekspertiisi akt nr 63 (I kd tl 1115) kinnitavad, et isikutel on vigastused, mis saadud süüdistuses toodud asjaoludel. Elari Ehrlich tunnistas end kuriteos süüdi ja andis ütlusi, millised toodud eespool, kus muuhulgas seletas, et olles alkoholijoobes, hetke ajel otsustati minna majja, kus oldi ka varem käinud ja teati elavat asotsiaalseid inimesi, peksma inimesi. Lauri Küttim tunnistas end kuriteos süüdi ja andis ütlusi, millised toodud eespool, kus muuhulgas seletas, et olles alkoholijoobes, hetke ajel otsustati minna majja, kus oldi ka varem käinud ja teati elavat asotsiaalseid inimesi, peksma inimesi. Kaitsjad ei vaielnud kuriteo kvalifikatsioonile vastu. Elari Ehrlichi süüdistus
Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Tunnistaja S V andis kohtus ütlusi, et tema oli koos Elari Ehrlichiga ühes kambris Pärnu arestimajas novembris-detsembris 2007. Seal oli ka T K, kes tahtis haiglasse saada, sest tal oma jutu järgi ajukasvaja valutas, seepärast toimuski tema käe lõikamine. See toimus nii, et Ehrlich hoidis teda kinni ja Va lõikas tema kätt žiletiga. Tunnistaja kinnitas siiski, et teda on selle kuriteo eest Pärnu Maakohtu otsusega süüdi mõistetud. Kannatanu T K andis kohtus ütlusi selle kohta, kuidas neil oli Pärnu politseiosakonna arestimajas ühes kambris koos olles Ehrlichi ja S V. V tekkisid tal pidevalt tülid. Teda suruti mingil ajal kambrikaaslaste poolt voodisse. Padja pani talle näo peale Elari ja hoidis kinni, S aga lõikas žiletiga käevart. Ta üritas vastu hakata ja karjuda, kuid ei saanud. Ise ta enda lõikamist ei soovinud, haiglasse minekut ei taotlenud ja sai enda raviks vajaliku ka kambris olles. 11 1-08-2799 Tunnistaja A O, kes töötab arestimajas, seletas kohtus, et tema kontrollis öörahu ajal kambreid ja nägi, et Ehrlich ja V hoiavad K kinni voodi peal. Kui tema uksest sisse vaatas, lõpetati hetkeks korrarikkumine. Kui ta oma tuppa jõudis, siis koputati kambri uksele ja vaatama minnes ta nägi, et K on käsi verine. Ta kutsus kiirabi, kes puhastas haava, aga õmmelda ei olnud vaja. Tunnistaja V M, samuti arestimaja töötaja, kinnitas kohtus, et tema tegi T K käele sidumise. K vigastused ei olnud eluohtlikud. Tunnistaja V J, kes intsidendi ajal töötas politseis ja käis sündmuskohal, andis ütlusi, et arestimajast oli helistatud, et neil on üks kinnipeetav, kellel on käsi veristatud. Ta läks vaatama ja seal oligi meesterahvas, kellel oli käsi verine ja kes rääkis, et seda tegid vastu tema tahtmist kambrikaaslased. Kannatanu kurtis, et teda pekstakse seal kambris. Kiirabikaart T. K kohta 07.12.2007 (I kd tl127), T. K läbivaatuse protokoll (I kd tl 128-134), kinnitavad parema käsivarre pindmiste vigastuste olemasolu. Elari Ehrlich tunnistas küll kannatanu kinnihoidmist voodil, samal ajal kui V lõikas kannatanu käsivart, kuid kinnitas, et seda tehti kannatanu enda palvel. Nimelt soovinud kannatanu pääseda iga hinna eest haiglasse ja see olnud ainuke viis kuidas sinna saada. MAAKOHTU SEISUKOHT Elari Ehrlichi ja Lauri Küttimi süüdistus
p 1, 4 järgi Süüdistatavad tunnistasid, et on vastava teokirjeldusega teo toime pannud, kuid ei nõustunud neile omistatava kuriteo kvalifikatsiooniga Tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele, milliseid asjaolusid ei vaidlustanud ka süüdistatavad, tegi kohus kindlaks, et 04.09.2007.a kella 00.00-00.30 vahelisel ajal, Pärnu linnas, R xxx mahajäetud majaosas, Elari Ehrlich lõi maas lamavat M M vähemalt kolmel korral jalaga pea ja ülakeha piirkonda ja Lauri Küttim lõi samal ajal M M vähemalt kolmel korral jalaga pea ja ülakeha piirkonda. Kohtuekspertiisi aktile tuginedes tekitasid nad peksmisega M M pea tömbi trauma peaajupõrutuse, kelmetealuse verevalumite, põrutushaavade, nahamarrastuste-kriimustuste ja pehmete kudede tursega pea piirkonnas. Vigastuste tulemusena tekkis peaajuturse, milline tervisekahjustus on eluohtlik ja mille tagajärjel M M suri, 2-4 tundi peale peksmist kohapeal. Lisaks põhjustasid Elari Ehrlich ja Lauri Küttim M M peksmisega tervisekahjustusi verevalumite näol rinnalihastes mõlemal pool rangluu piirkonnas, nahaaluste verevalumite näol kaela ja kehatüve piirkonnas ja nahaaluste verevalumite ja nahamarrastuste näol mõlemal ülajäsemel. Kohus tegi samuti kindlaks, et vahetult peale R P peksmist, Elari Ehrlich koos Lauri Küttimiga, samas mahajäetud majaosas, kolmandal korrusel asuvas ruumis, peksid koos J Pe. Elari Ehrlich lõi maas lamavat kannatanut jalgadega vähemalt kolmel korral pea piirkonda ja Lauri Küttim lõi samal ajal J P jalgadega vähemalt viiel korral pea, ülakeha ja suguelundite piirkonda ning vähemalt ühel korral keraamilise anumaga näo piirkonda. Kohtuekspertiisi aktile tuginedes tekitasid nad peksmisega J P pea tömbi trauma peaajupõrutuse ja kõvakelmealuse verevalumiga, mille tagajärjel tekkis peaajuturse. Antud tervisekahjustus on eluohtlik ning antud vigastuse tagajärjel suri J P, mitte rohkem kui 2-3 tundi peale vigastuste tekkimist, kohapeal. Lisaks ülaltoodud tervisekahjustusele põhjustasid 12 1-08-2799 Elari Ehrlich ja Lauri Küttim J P tervisekahjustused ninaluude lahtise killustunud murru näol, nahaaluste verevalumite põrutushaavade, nahamarrastuste ja pehmete kudede turse näol pea piirkonnas, verevalumite näol mõlema silma sidekestadel; nahaaluste verevalumite ja nahamarrastuste näol kaelal, verevalumi näol kaela vasakul pool pehmetes kudedes; parempoolse kaheksanda roide murru näol koos verevalumitega ümbritsevates pehmetes kudedes, peensoole mitteläbistava rebendi ning verevalumite näol alaneva käärsoole kinnistil; verevalumi näol vasakul pool kõhukelmel, nahaaluse verevalumi ja nahamarrastuse näol kehatüvel ning nahaluste verevalumite, nahamarrastuste ja põrutushaavade näol suguelundite piirkonnas. Selline Elari Erlichi ja Lauri Küttimi käitumine on süüdistuse järgi kvalifitseeritud
mõrv piinaval viisil ja vähemalt teist korda. Tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu, mis algab sünni ja lõpeb surmaga. Tapmine on koosseisutüübilt materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Mõrv on tapmise raskem koosseis ja selle järgi subsumeeritakse tapmine juhul, kui esinevad
Piinavaks hinnatavate asjaolude suhtes peab süüdlasel olema tahtlus, kusjuures piisab kaudsest tahtlusest. Tahtlus peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Kohtuekspertide arvamuse kohaselt, millega kohus nõustub, saabus kannatanute surm neile tekitatud vigastuste tagajärjel. Riigikohus on korduvalt sedastanud (RK III-1/1-72/95; 3-1-1-107-96; 3-1-1-106-97), et pekstes kannatanut rusikate ja jalgadega valimatult keha elutähtsatesse osadesse, nagu pea, rindkere ja kõht, möönab süüdlane mis tahes tagajärje, sh kannatanu surma saabumist. Uurinud surnute kohtumeditsiinilise ekspertiiside akte, nähtub, et ohvreid on tömbi vägivallaga vigastatud. Vigastused peas, rindkerel, suguelunditel ei jäta kahtlust, et sellised rasked hulgivigastused, milliste loetelu on ekspertiisiaktis terve lehekülg, ei teki juhuslikust peksmisest vaid süstemaatilisest eesmärgipärasest inimese väärkohtlemisest. Kõnekas on sündmuskoha vaatlusprotokolli juures olev fototabelite rida, millest nähtuvalt on iseäranis M M surnukeha juures nähtav suur vereloik põrandal ja meetrikõrguselt verega määrdunud tapeet seinal, mis ei jäta kahtlust süüdlaste tahtlikust tegevusest. Nii M kui ka P olid raskes alkoholijoobes, mistõttu nad ei suutnud vastupanu osutada ega põgeneda, mis saigi neile saatuslikuks. Teised kannatanud – Õ, G ja P pääsesid kergemalt, kuna olid vähem joobes ja suutsid põgeneda kurjategijate vägivalla eest. Selline ettekujutus toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest teo toimepanemise ajal vastab kaudsele tahtlusele
lg 4 mõttes, millest järeldub, et süüdistatavad sooritasid
Tapmine on
Suure valu tekitamisele viitavad rohked vigastused ohvri kehal. Käesoleval juhul on vastuvaidlematult kindlaks tehtud rohkete vigastuste olemasolu, nii M M kui ka J P kehal. Lisaks on tunnistaja K kinnitanud, et M karjus valust, kui teda peksti vähemalt viie minuti vältel. Ka süüdistatavad kinnitasid, et kannatanud tegid „imelikku“ häält peksmise ajal. Sündmuse algusajana on märgitud kesköö ja lõpuna kell 00.30. Kohus loeb tunnistajate ütlustele ja surnu kohtuekspertiisaktides loetletud vigastuste hulgale tuginedes ümberlükatuks süüdistatavate väite selles, et iga ohvri peksmine eraldi võttes kestis vaid mõned loetud sekundid. Tunnistaja K, kes olles ka ise joobnud, tunnistas, et M peksmine võis kesta vähemalt viis minutit järjest. Ka tunnistaja R tunnistas, et P peksmine kestis 3-4 minutit. Kui 13 1-08-2799 jagada ülejäänud aeg teiste kannatanute peale, siis nähtub, et süüdistatavatel jäi piisavalt aega ülejäänud kuriteoohvrite kallal vägivallatsemiseks. Süüdistatavate poolt toimepandud teod ja selle tagajärjeks olev inimese surm on põhjuslikus seoses. Korduvuse sätte
p 4 tähenduses kohaldamine eeldab, et süüdlane on toime pannud vähemalt kaks iseseisvat tapmist, mis käesoleval juhul ongi tõendamist leidnud. Seega Elari Erlich ja Lauri Küttim M M tapmisega, kui see on toime pandud piinaval viisil, panid toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Olles toime ka J P tapmise piinaval viisil, s.t. vähemalt teist korda, loeb kohus tuvastatuks, et süüdistatavate poolt toimepandud teo faktilised asjaolud on subsumeeritavad
p 1, 4 juriidilistele tunnustele nii konkreetse teokoosseisu objektiivsest kui subjektiivsest küljest. Sellega kohus välistab võimaluse süüdistatavate teod kvalifitseerida
järgi, mis kaitseb õigushüvena inimese tervist ja
järgi, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest ja subjektiivsest küljest eeldab kergemeelsusest või hooletusest. Elari Ehrlichi ja Lauri Küttimi süüdistus
Nende seletused on kooskõlas muude kohtulikult uuritud tõenditega. Tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele, milliseid asjaolusid ei vaidlustanud ka süüdistatavad, tegi kohus kindlaks, et 04.09.2007.a kella 00.00-00.30 vahelisel ajal, Pärnu linnas, R xxx mahajäetud majaosas, tungisid Lauri Küttim ja alaeline Elari Ehrlich, R P tuttava naisterahva juuresolekul, ilma põhjuseta kallale R P. Kallaletungi käigus lõi alaealine Elari Ehrlich pikali olevat R P vähemalt kolmel korral jalgadega pea ja ülakeha piirkonda ning samal ajal lõi Lauri Küttim pikali olevat R P vähemalt kolmel korral, jalgadega pea ja ülakeha piirkonda. Peksmisega tekitati R P füüsilist valu ja lühiajalisi tervisekahjustusi nahamarrastuste ja pehmete kudede turse näol pea piirkonnas ning nahaaluste verevalumite näol mõlema ülajäseme ja vasaku alajäseme piirkonnas ja nahakriimustuste näol paremal ülajäsemel. Samuti nemad üheskoos, tungisid ilma põhjuseta kallale A G ja L Õ. Kallaletungi käigus lõi Lauri Küttim pikali olevat L Õ vähemalt kolmel korral jalaga pea ja ülakeha piirkonda, põhjustades peksmisega L Õ füüsilist valu ja lühiajalisi tervisekahjustusi nahamarrastuste, nahaaluse verevalumi, pehmete kudede turse ja põrutushaava näol näo piirkonnas ning samal ajal lõi alaealine Elari Ehrlich L Õ appi minna tahtnud A G ühe korra rusikaga näo piirkonda nii, et A G kaotas tasakaalu ja kukkus, löömisega tekitas Elari Ehrlic A G füüsilist valu. Kui A G jooksis Pärnu linnas R xxx mahajäetud majaosa hoovi jätkasid Elari Ehrlich ja Lauri Küttim A G peksmist. Esmalt lõi Elari Ehrlich A G vähemalt kahel korral jalaga rindkere piirkonda, seejärel lõi Lauri Küttim, R xxx hoovis, maast leitud puust kaikaga, A G vähemalt kahel korral rindkere piirkonda ja ühe korra peapiirkonda nii, et kaigas pähe lüües murdus ning seejärel lõi Elari Ehrlich A G veel vähemalt kahel korral jalaga näo piirkonda. A G peksmine lõpetati, peksmist juhuslikult pealt kuulnud inimese sekkumise tõttu, kes peksjatele karjus, et kutsub politsei. Peksmisega tekitati A G lühiajalisi tervisekahjustusi nahamarrastuste, nahaaluste verevalumite, pehmete kudede turse ning põrutushaava näol näo piirkonnas, vasaku esimese ülahamba vigastuse ja nahaaluste verevalumite, nahaaluste kriimustuste näol seljal ja nahaaluste verevalumite näol paremal ülajäsemel. Elari Ehrlich ja Lauri Küttim näitasid oma teoga ilmset lugupidamatust ühiskonnas aktsepteeritud heade kommete, tavade ja normidega kinnitatud inimestevahelise suhtlemise reeglite vastu. 14 1-08-2799 Avaliku korrana tuleb käsitleda heade tavade, heade kommete, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida enda õigusi, vabadusi ja kohustusi (RK 3-1-1-32-96, 3-1-1-89-96, 3-11-102-03). Avalikuks kohaks tuleb lugeda selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud (RK 3-1-1-102-03). Kohtu hinnangul on südalinnas asetseva mahajäetud lukustamata ustega majaosa näol tegemist kohaga, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Selle kinnituseks on asjaolu, et ka süüdistatavatele etteheidetava teo toimepanemise ajal oli kannatanute ja tunnistajate ütluste kohaselt sündmuskohal palju inimesi, kes ei olnud süüdistatavatega seotud. Nendel isikutel oli põhjendatud õigus eeldada heade tavade, heade kommete, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevaheliste ühiskondlike suhete kehtimisele ka selles majas, mis peaksid tagama avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida enda õigusi ja vabadusi. Kohtu seisukohalt vastab eeltoodust tulenevalt süüdistatavate rünnak avalikus kohas R P, L Õ ja A G vastu
p 1 ja 4 objektiivse koosseisu tunnustele, sest sellega rikuti vägivallaga samas hoones viibivate isikute rahu ja kehtivat avalikku korda. Kohtu hinnangul saab lugeda selle tegevuse toimepanduks isikute grupi poolt, sest kriminaalmenetluses on leidnud tõendamist, et isikud panid kuriteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, seega vastutavad kaastäideviijatena.
p 1, 4 subjektiivse koosseisu realiseerimiseks peab tegu olema toime pandud vähemalt kaudse tahtluse vormis.
lg 1 kohaselt hinnatakse tahtluse tuvastamisel isiku ettekujutust toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest teo toimepanemise ajal. Seega on tahtluse hindamisel oluline, kuidas teo toimepanija teo toimepanemise ajal tajus enda teo loomulikku tähendust (sisu) ning sellega kaasnevaid või kaasneda võivaid tagajärgi ning millise intensiivsusega oli tema tahe sellise teo toimepanemisega või sellise teoga kaasnevate tagajärgede saabumisega seotud. Süüdistuse raames esitatud tõendite vahetu kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et avaliku korra rikkumise eesmärgil, peksid süüdistatavad üheskoos kannatanuid mitmel korral käte ja jalgadega. Sellise tegevusega süüdistatavad vähemalt pidid teadma, et pekstes teist inimest ning sellega kaasneb isikule füüsilise valu tekitamine ja võib kaasneda tervise kahjustamine ning tahtma või vähemalt möönma seda. Selline ettekujutus toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest teo toimepanemise ajal vastab otsesele tahtlusele
lg 3 mõttes, millest järeldub, et süüdistatavad sooritasid
p 1, ja 4 tunnustele vastava süüteo subjektiivse koosseisu osas otsese tahtlusega. Seega on tuvastatud, et süüdistatava poolt toimepandud teo faktilised asjaolud on subsumeeritavad
p 1 ja 4 juriidilistele tunnustele nii konkreetse teokoosseisu objektiivsest kui subjektiivsest küljest. Elari Ehrlichi süüdistus
lg 3 - § 121 järgi 07.12.2007.a kella 02.25 ajal Pärnu linnas Pikk 18 asuva Pärnu politseiosakonna arestimaja kinnipidamiskambris nr 4 hoidis voodis kõhuli olevat alaealist T K kinni, surudes padjaga 15 1-08-2799 kannatanu pead vastu voodit. Samal ajal lõikas alaealine S V plastmassist, sakilise teraga, noaga alaealise T K paremat käsivart umbes ühe minuti jooksul rohkem, kui ühel korral, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi parema käsivarre pindmiste haavade näol. Süüdistuse kohaselt Elari Ehrlich tahtlikult osutades füüsilist kaasabi teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole, mis seisnes teise isiku kehalises väärkohtlemises, millega tekitati füüsilist valu ja tervisekahjustusi, pani toime
Elari Ehrlich tunnistas formaalselt teo toimepanemist, kinnitades, et aitas tunnistaja S V kannatanut voodil kinni hoida, kattes kannatanu pea padjaga, samal ajal kui V vigastas žiletiga kannatanu käsivart. Nimetatu aga toimus kannatanu enda palvel, kes soovis sel teel kambrist pääseda haiglasse. Kannatanu eitas, et soovis enda vigastamist ja kinnitas, et tegu oli vägivallaga tema suhtes. Arestimaja töötaja A. O selgitas, et valvesoleku ajal nägi ta, et T. K suhtes kasutasid vägivalda V ja Ehrlich. Tema sekkudes see lõpetati. Peagi aga selgus, et T. K oli käsi verine. Tunnistaja ülekuulatud politseiametnik V. J, kes kutsuti sündmuskohale kinnitas, et tema poolt ülekuulatud T. K rääkis sellest, et teda pidevalt pekstakse teiste kambrisviibijate poolt. Tunnistaja V sõnul toimus lõikamine žiletiga Kohus leiab, et Elari Ehrlichi seletus ei ole eluliselt usutav ja on ümber lükatud teiste kohtulikult uuritud tõenditega. Vigastus tuleb lugeda tekitatuks žiletiteraga. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Kohtuliku uurimisega on tõendamist leidnud, et Ehrlichi selline tegevus osutas kaasabi teise isiku poolt kannatanu tervise kahjustamisele, millise teoga täitis kuriteo
Süüteo koosseis eeldab vähemalt kaudset tahtlust. Seega Elari Ehrlich, osutades füüsilist kaasabi teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole, mis seisnes teise isiku kehalises väärkohtlemises, millega tekitati füüsilist valu ja tervisekahjustusi möönis, et selline teguviis võib põhjustada valu ja kahjustada T. K tervist, pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega leidis tõendamist, et 07.12.2007.a kella 02.25 ajal Pärnu linnas Pikk 18 asuva Pärnu politseiosakonna arestimaja kinnipidamiskambris nr 4 hoidis voodis kõhuli olevat alaealist T K kinni, surudes padjaga kannatanu pead vastu voodit. Samal ajal lõikas alaealine S V žiletiteraga alaealise T K paremat käsivart umbes ühe minuti jooksul rohkem, kui ühel korral, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi parema käsivarre pindmiste haavade näol. Seega Elari Ehrlich pani toime
Karistus
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus leidis, et Elari Ehrlichi ja Lauri Küttimi poolt toimepandud teod on koosseisupärased.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. 16 1-08-2799 Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatavate poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Karistusseadustik eeldab, et alaealine on küll süüvõimeline (
Kohus näeb siin kohustust kindlaks teha, kas ja millisel määral on alaealine Ehrlich süüteo toimepanijana ühiskondlike normidega adapteerunud. Elari Ehrlich oli kuritegude toimepanemise ajal 17 aastane. Tema suhtes viidi läbi kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiis (II kd tl 93-99). Kohtus ekspertiisiakti kohta selgitusi jaganud psühholoog T K ja psühhiaater A E kinnitasid veelkord, et isiku areng on olnud normipärane ja ta on täiel määral adapteerunud ühiskondlike normidega, milline väide on hõlmatud ekspertiisiakti arvamusliku osaga. Elari Ehrlich on lõpetanud rahuldavalt põhikooli ja omandab kutseharidust. Arvamus Elari Erlichi vaimse arengu kohta väljendub ekspertiisiakti esimeses vastuses, et tal ei esine psüühikahäireid, see tähendab tal ei esine ka vaimse arengu häiret. Psüühikahäire on üsna täpselt sisustatud mõiste, mis tuleneb psühhiaatrilise abi seadusest, kus on täpselt öeldud, mis on psüühikahäire. Psüühikahäire on rahvusvaheliste haiguste klassifikatsioonis nimetatud diagnostiline ühik või sümptom. Eraldi arengu kulgu psüühilise arengu mõttes, et otse võiks toimuda inimese kõlbeline areng kuidagi erinevalt, sellist asja ei eksisteeri. Inimene arengu käigus areneb, psüühika areneb, inimene õpib ära ka sotsiaalse suhtlemise ja sotsiaalselt aktsepteeritavad käitumisvormid, see on üks terviklik areng. Ei ole sellist asja, et inimese sotsiaalne areng toimuks kuidagi ühtemoodi ja vaimne areng teismoodi ja veel kõlbeline areng kolmandat moodi. Ekspertiisil on hinnatud ka tema psüühilisi protsesse eraldi - on välja toodud kognitiivsed, ekspressiivsed ja eksekutiivsed funktsioonid ehk, kuidas inimene asjadest aru saab, kuidas ta ennast väljendab ja kuidas ta suudab sihipäraselt oma mõttekäiku ja tegevust arendada. Ehrlichil need häired ei ilmnenud. Kõlbeline ja sotsiaalne areng on kõnekeelelised mõisted, arstidena tuleb tõdeda, et psüühikahäiret kui sellist ei ole isikutel. Nad olid teo toimepanemise ajal võimelised aru saama oma teo keelatusest. Samalaadse selgituse andsid eksperdid Lauri Küttimi suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatriapsühholoogiaekspertiisi (II kd tl 189-193) kohta. Alaealise Elari Ehrlichi suhtes koostas kriminaalhooldusametnik kohtueelse ettekande. Nagu ettekandes nii ka kohtus kinnitas kriminaalhooldaja R M, et olles kohtunud ja vestelnud alaealise lähikondsetega, tuli järeldusele, et tegemist on tavalise noorukiga, kes on normaalselt elus toime tulnud, ta on hea suhtleja ja ilma terviseprobleemideta. Temas ei ole välja kujunenud kuritegelikku käitumismustrit ja tema hinnangul pani E. Ehrlich kuriteod toime juhuse tahtel. Tuginedes eeltoodule ei pidanud kohus vajalikuks süüdistatavate suhtes täiendava ekspertiisi korraldamist ja jättis rahuldamata kaitsjate poolt esitatud vastavasisulise taotluse. Kohtu siseveendumus on, et Elari Ehrlich nagu ka Lauri Küttim on piisavalt ühiskondlike normidega adapteerunud. Alaealine E. Ehrlich ja L. Küttim eristasid täiel määral lubatut ja keelatut ning 17 1-08-2799 adusid täielikult oma tegude tagajärgi. Kuriteos osalenud alaealine E. Ehrlich oli piisavalt iseseisev langetama täielikke omavastutuslikke otsuseid. Kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (
Kuigi Elari Ehrlich oli teo toimepanemise ajal alaealine, ei olnud temal Küttimiga reaalselt vanusevahest tulenevat distantsi. Noormehed olid omavahel sõbrad ja mõttekaaslased ning suhtlesid kui võrdne võrdsega. Selle tõttu kohus leiab, et nende individuaalne teopanus tagajärje saavutamisse oli võrdne. Kuriteole ei eelnenud mingit ettevalmistust, tarvitati ohtralt alkoholi ja seejärel mindi teadlikult endast nõrgemate kallal vägivallatsema. Peale kuriteo toimepanemist jätkati jällegi alkoholi tarbimist. Seetõttu puudub vajadus vanuse alusel karistuste individualiseerimiseks täideviijate grupi raames. Samas kohus märgib, et Küttim osales suurema intensiivsusega kuriteos. Tema lõi kannatanu P näkku puruks keraamilise anuma, jagas kannatanule rohkem hoope ja peksis kaikaga kannatanu G. Seetõttu on Küttimil olnud kaalukam roll kaastäideviijana, mis karistusaja pikkuse valikul tuleb arvesse võtta.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Elari Ehrlichi karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Lauri Küttimi karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese turvalise elukorralduse kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu etteheidetavale teole ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku järgmisele. Karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Tapmine on ühiskondlikult enim taunitud kuritegu, mis on suunatud kõrgema hüve – teise inimese elu vastu. Kuriteo tagajärjel kaotas elu kaks inimest, lisaks hulk inimesi oli häiritud vägivallategudest. Eeltoodu alusel kohus leiab, et karistusena on põhjendatud üksnes vangistuse kohaldamisena. Süüdistatavad on väga noored ja varem kohtulikult karistamata, mille tõttu liitkaristuse mõistmisel tuleb lähtuda raskeima kuriteo
Elari Ehrlichi karistusaja pikkuseks tuleb mõista kaheksa aastat, Lauri Küttimi karistusajaks aga eeltoodud põhjustel üheksa aastat. Karistused
p 1, 4 ja
MS § 173 lg 2 ja § 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9 alusel riigituludesse sundraha 10875 krooni, tasu riigi õigusabi eest 5947,20 krooni ja tasu koopiate eest 467,80 krooni. Lauri Küttimilt tuleb samuti sisse nõuda KrMS § 173 lg 2 ja § 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9 alusel riigituludesse sundraha 10875 krooni, tasu riigi õigusabi eest 7929,60 krooni ja tasu koopiate eest 467,80 krooni. 18 1-08-2799 Välja mõista Elari Ehrlichilt ja Lauri Küttimilt solidaarselt riigituludesse 1840 krooni A G kohtuarstliku ekspertiisi tasu, 1840 krooni L Õ tehtud kohtuarstliku ekspertiisi tasu, 6800. krooni surnu J P suhtes tehtud kohtuarstliku ekspertiisi tasu, sõrmejäljeekspertiisi maksumus 1750.- krooni, DNA ekspertiisi maksumus 10220 .- krooni, 6800 krooni surnu M M kohtuarstliku ekspertiisi tasu., E. Ehrlichi kohtuspsühhiaatria-psühholoogia ekspertiisi maksumus 12900 krooni., Lauri Küttimi kohtupsühhiaatria –psühholoogia ekspertiisi maksumus 12900 krooni, DNA ekspertiisi maksumus 87600.- krooni, 8160.- krooni jäljeekspertiisi maksumus, sõrmejäljeekspertiisi maksumus 28000 krooni. Asitõendid Asitõenditena 04.09.2007.a R xxx sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud esemed, arestimaja kambrist äravõetud plastmassist sakilise teraga nuga ja H hooldekodust ekspertiisiks antud esemed kui väheväärtuslikud kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. hävitamisele. E.Ehrlichi ja L.Küttimi kinnipidamisel ära võetud isiklikud jalanõud ja riideesemed kuuluvad neile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastamisele. CD plaat sündmuskoha vaatlusel tehtud fotodega, CD plaat helisalvestustega L.Küttim ütluste olustikuga seostamiselt, videokassett E.Ehrlichi kahtlustatavana ülekuulamise salvestusega ja olustikuga seostamise salvestusega ja videokassett L.Küttimi kahtlustatavana ülekuulamise salvestusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja toimiku juurde. Tsiviilhagid VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda VÕS § 65 lg 1 kohaselt kohustuse täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt. KrMS § 310 lg 1 sätestab kohtu kohustuse süüdimõistva kohtuotsuse korral teha otsus tsiviilhagi kohta. A V esitas J. P matusekuluna tõendi 4350 krooni ja P L M. M osas 1200 krooni kohta. Kohtulikul uurimisel leidsid kannatanute ütlustega ja nende poolt esitatud kirjalike tõenditega kinnitust kõik tsiviilhagid. Menetlusosalised nimetatud summasid kohtuistungi ei vaidlustanud, mistõttu kuuluvad tsiviilhagid täielikult rahuldamisele. KrMS § 312 p 7 kohaselt tuleb tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral see süüdimõistetult Elari Ehrlichilt ja Lauri Küttimilt solidaarselt sisse nõuda. KOHTUOTSUSE EDASIKAEBAMINE, JÕUSTUMINE JA TÄITMINE KrMS § 319 lg 1, 2 kohaselt võib kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 408 lg 1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. 19 1-08-2799 Kooskõlas KrMS § 411 lg 1 pöörab esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse täitmisele kohtulahendi teinud maakohus. KrMS § 412 lg 2 kohaselt pööratakse süüdimõistev kohtuotsus täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Rubo Kikerpill kohtunik Anne Annus rahvakohtunik 20 Andres Mirme rahvakohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.