) § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid
5. ptk sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-4-07). Kaebaja leiab, et käesoleva väärteoasja puhul jäetud nõuetekohaselt tuvastamata liiklusõnnetuse sündmuskoha olustikku puudutavad andmed ning kuna nende andmete tuvastamine on edasises menetluses välistatud, tuleb väärteootsus
p-le 3 tuginevalt tühistada ja väärteomenetlus
Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel U. Elmi` poolt 25.07.2009. a koostatud väärteoprotokollis nr AB1140426 (edaspidi väärteoprotokoll) on rikkumist kirjeldatud järgmiselt: ,Juhtis sõiduautot sooritas manöövri ei veendunud selle ohutuses keeras ette operatiivsõidukile millel oli sisselülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga". Seevastu väärteootsuses - nagu juba märgitud kaebuse punktis 1 - on väärtegu (rikkumist) kirjeldatud järgmiselt: “Juhtides mootorsõidukit, sooritas manöövri ei veendunud selle ohutuses, keeras ette operatiivsõidukile, millel oli sisselülitatud 2
), mis tähendab eelkõige seotust teokirjeldusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05.09.2007.a otsuse 3-1-1-38-07 punkti 15). Ka sel põhjusel tuleb väärteomenetlus
Iseenesest õige on väärteootsuses viitega LE § 68 p 2 märgitu, et juht on kohustatud andma teed sõidukile, millel on sisselülitatud sinine vilkur koos helisignaaliga või ilma. Samas on käsitletava väärteoasja menetleja jätnud tähelepanuta, et Vabariigi Valitsuse 20.02.2001.a määruse nr 69 «Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord" § 18 kohaselt peavad eritalituse juhid tagama liikluseeskirja nõuetest kõrvalekaldumisel liikluse ohutuse. Seega tuleb LE § 68 p 2 tulenevat juhil lasuvat kohustust vaadelda koosmõjus eelnimetatud määruse §-st 18 tuleneva eritalituse juhi kohustusega. Seda enam, et eritalituse sõiduki - täpsemalt kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid täitva sõiduki ehk alarmsõiduki - juht peab läbima ka vastava koolituse. Teede- ja sideministri 04.04.2001.a määruse nr 33 „Alarmsõidukijuhi koolituse eeskiri, koolituskursuse õppekava, autojuhi kutseoskusnõude ja koolitustunnistuse vorm" (edaspidi määrus) § 1 lg 2 kohaselt toimub koolitus kogu õppeprotsessi ulatuses koolitusasutuses ning peab andma õpilasele teadmised ja oskused sellisel määral, et ta võiks juhtida alarmsõidukit tulenevalt tema tööülesannetest. Liiatigi peab alarmsõiduki juht määruse § 17 kohaselt ohutu sõitmise tagamiseks rakendama kõiki vajalikke juhtimisvõtteid, kasutama alarmsõidukile ettenähtud õigusi ainult äärmise vajaduse korral ja riskantseid juhtimisvõtteid ainult äärmuslikes liiklusolukordades. Kaebuse esitaja kinnitab jätkuvalt, et enne manöövri sooritamist ehk vasakpöörde 3
sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 13 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes
, § 29 lg 1 p 1 ning § 132 p 3 taotleb kaebaja tühistada Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna 24.08.2009.a otsus väärteoasjas nr 2670,09,010933 ja lõpetada
119 lg 1 alusel saab asja lahendada kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata. Kohtuistungi korraldamisel palub kaebuse esitaja mõista tema kasuks välja kaitsjale makstud tasu 17 280 krooni ulatuses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar A. Kase oma 02.10.2009.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja G. Meiner`i kaebus rahuldamata. Menetleja märgib, et õiged on kaebaja viited Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahenditele, sest menetlustoiminguks, millega oleks saanud koguda andmeid liiklusõnnetuse asjaolude kohta, oleks olnud sündmuskoha ja liiklusõnnetuses osalenud autode kui asitõendite vaatlus. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ei saa asendada liiklusõnnetuse akt koos selle osaks oleva liiklusõnnetuse koha skeemiga. Liiklusõnnetuse akt sisaldab liiklusõnnetuse kirjeldust - vasakpöördel, möödasõidul oleva sõidukite kokkupõrge ning sõidukite kahjude kirjeldust. Samuti liiklusõnnetuse skeemi, kus on mõõtkavas jäädvustatud sõidukid peale liiklusõnnetuse toimumist. Nimetatud Riigikohtu lahendid on kaasused, kus omistatakse liiklusõnnetuse skeemile tähtsust ekspertiisi teostamiseks - liiklustehnika ekspertiisi tegemist võimaldava detailsusega asjaolude kajastamiseks. Samas ei näe menetlusseadustik ette, et mingisuguseid faktilisi asjaolusid võiks tõendada ainult kindlat liiki tõendi abil, vaid asjaolu tõendatuse üle otsustab kohtuvälise menetleja ametnik või kohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-41-06). Seetõttu tuleb ka antud kaasuses hinnata liiklusõnnetuse aktil olevaid andmeid kogumis nii tunnistajate kui ka menetlusaluse isiku ütlustega. Väärteoprotokollis on rikkumise kirjeldus järgmine: „Juhtis sõiduautot sooritas manöövri ei veendunud selle ohutuses keeras ette operatiivsõidukile millel oli sisselülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga." Tegemist on faktilise teokirjelduse osaga. Juriidiline teokirjeldus jätkub järgmisel real viitega LE §-le 68 p 2, mille kohaselt on juht kohustatud andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud vilkur koos erilise helisignaaliga. Nimetatud viitest tulenevalt on ka väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsusel väärteokirjelduses lause osa lisatud. Seega pole tegemist väärteokirjelduse muutmisega väärteoprotokolli koostamise järgselt. Juhindudes eeltoodust ning
Meiner`i kaebus rahuldamata ja väärteoasjas 24.08.2009.a tehtud kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kaitsja poolt esitatud õigusabikulude väljamõistmise taotlusega tutvununa, leiab kohtuväline menetleja, et tasu suurus on ebamõistlikult suur. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-2-08 öelnud, et otsustamaks väärteomenetluses
märgitud aluste olemasolul kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses väärteoasjas ja arvestades selle asja keerukust. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid G. Meiner`i suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, 5
) § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kaebuse esitajale heidetakse ette , et ta 17.07.2009 a kella 17.04 paiku Pärnu linnas Tallinna mnt suunaga Sauga poole juhtides sõiduautot KIA r/n xxxxxx sooritas manöövri, ei veendunud selle ohutuses ning keeras ette operatiivsõidukile millel oli sisselülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga rikkudes sellega LE § 68 p 2 nõudeid. Kaebuse esitaja andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et sõitis 17.07.2009.a Tallinna mnt suunaga Sauga poole sooviga keerata vasakule kaupluse Automaailm juurde. Kuna alguses tahtis keerata valesti ARK poole ütles naine, kes oli samuti autos, et see on vale koht ning seejärel sõitis vaikselt edasi, pani suunatule sisse, lasi Tallinna poolt sõitjad läbi, vaatas vasakust peeglist, kedagi ei näinud ning pööras, sel hetkel tuli sireen ja kohe käis pauk, mille tagajärjel lõi pea vastu ust, auto lendas esiotsaga Tallinna poole. Veel kinnitas kaebuse esitaja, et suunatuli oli kaua sees, kas võttis suunatule välja ei mäleta. Seejärel tuli politseitöötaja tema juurde ning küsis läbi auto klaasi, kas kiirabi on vaja. Veel kinnitas kaebuse esitaja, et pidurdamisjälje mõõtmist ei näinud ega ka autode pildistamist. Tunnistaja K T andis ütlusi selle kohta, et kaebuse esitaja on tema lapse isa ning sel päeval oli ta sõiduautos juhi kõrval istmel kui avarii toimus. Tunnistaja ütluste kohaselt alguses soovisid pöörata vasakule, kuid kuna oli vale koht, sõitsime edasi , suunatuli oli sisse lülitatud pöörde hetkel kuulsin politseiauto helisignaali ja siis toimus kokkupõrge politseiautoga. Auto aknad olid kinni, helisignaali ja avarii toimumise vahe võis olla mõned sekundid. Tunnistaja M P andis ütlusi selle kohta, et viibis avarii toimumise hetkel oma töökohas siseruumis ja kuulis läbi akende politseiauto helisignaali ning nägi kuidas politseiauto liikus suure kiirusega linna poolt, keeras järsku vasakule ja toimus kokkupõrge taksoga. Veel kinnitas tunnistaja, et takso oli pöörde tegemisel, kui õnnetus juhtus. Tunnistaja R R, kelle ütlused kohus kooskõlas
lg 8 järgi avaldas, kinnitas, et 17.07.2009.a kella 17 paiku viibis Olerex bensiinijaamas ja jõi kohvi, kui kuulis kuidas linna poolt lähenes politseiauto koos sireeni ja vilkuritega ning suundus Sauga poole. Politsei auto liikus kiiresti, võrreldes teiste autodega. Järgmisena heitsin pilgu kui käis pauk, kokkupõrke momendiks oli politseiauto kiirus kõvasti aeglustunud. Takso kiirus oli väga väikene ning peale avariid jäi auto paigale esiots Tallinna poole. Tunnistaja A. Arula, kelle ütlused kohus avaldas
lg 8 kohaselt, kinnitas, et 17.07.2009.a kella 17 paiku, olles töökohustuste täitmisel, sai väljakutse ning kuna toimus operatiivsõit, lülitas sisse helisignaali ja vilkuri. Tallinna mnt liikudes oli pärisuunas autode rivi, kes sõitsid aeglaselt ning vastassuund oli vaba, otsustas liikuda vastassuunavööndisse helisignaali ja vilkuritega. Ootamatult keeras KIA juht Olerexi bensiinijaama juures vasakule tunnistajale ette, suunda ei märganud. Tunnistaja kinnitas, et pidurdas, et kokkupõrget vältida, kuid ei suutnud kuna KIA 6
lg 8 kohaselt, kinnitas, et 17.07.2009.a kella 17 paiku viibis oma töökohas Tallinna mnt 82 firmas Vianor. Aknast nägi, kuidas toimus liiklusõnnetus. Kuulis juba kaugelt sireeni ja siis kui politseiauto jõudis tema vaatevälja nägi, kuidas politseiautol põlesid vilkurid ja töötas helisireen. Politseiauto liikus Tallinna mnt suunaga Sauga poole. Tunnistaja nägi, kuidas takso sooritas vasakpööret Olerex tanklasse ning põrkas kokku politseiautoga. Tunnistaja arvamuse kohaselt oli takso ületanud sõidutee telgjoone. Politseiauto kaldus vasakule, et vältida kokkupõrget, kuid takso jätkas liikumist ja siis oli kokkupõrge vältimatu. Kohtuväline menetleja U. Elmi andis ütlusi selle kohta, et 17.07.2009.a sai väljakutse, et on toimunud avarii Pärnu linnas kaupluse Automaailma juures. Kohale jõudnud, alustas liiklusõnnetuses sõiduautode paiknemise väljaselgitamist, fotode tegemist ja mõõterattaga autode vahemaade fikseerimist. Seejärel koostas liiklusõnnetuse akti, skeemi ning alustas tunnistajate ülekuulamist. Kaebuse esitaja väide selle kohta, et pole koostatud süüteomenetluses vaatlusprotokolli, mis oleks kasutatavaks tõendiks kuna liiklusõnnetuse akt ei saa asendada sündmuskoha vaatlusprotokolli, nõustub kohus taolise etteheitega. Kohtuliku uurimise käigus leidis kohus, et liiklusõnnetuse akt sisaldab liiklusõnnetuse kirjeldust - vasakpöördel, möödasõidul oleva sõidukite kokkupõrke ning sõidukite kahjude kirjeldust. Samuti liiklusõnnetuse skeemi, kus on mõõtkavas jäädvustatud sõidukid peale liiklusõnnetuse toimumist. Riigikohtu lahendites omistatakse liiklusõnnetuse skeemile tähtsust ekspertiisi teostamiseks liiklustehnika ekspertiisi tegemist võimaldava detailsusega asjaolude kajastamiseks. Samas ei näe menetlusseadustik ette, et mingisuguseid faktilisi asjaolusid võiks tõendada ainult kindlat liiki tõendi abil vaid asjaolu tõendatuse üle otsustab kohtuvälise menetleja ametnik või kohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-41-06). Seetõttu tuleb kohtul hinnata liiklusõnnetuse aktil olevaid andmeid kogumis nii tunnistajate kui ka kohtuvälise menetleja ja kaebuse esitaja ütlustega. Seega vaatlusprotokolli puudumine kui üks tõend automaatselt väärteootsuse tühistamist kaasa ei too. Kohtu käsutuses on peale selle veel teisi tõendeid, mida kohus uuris tähelepanelikult ja igakülgselt. Nii on tuvastatud asjaolu, et politseiauto liikus Tallinna mnt vastassuuna vööndis – seda kinnitab tunnistaja A. Arula oma ütlustega, et kuna pärisuunas liikus rida sõidukeid aeglaselt ja vastassuunas liiklusvahendeid, ei olnud suundus vastassuuna vööndisse koos helisignaali ja vilkuriga. Tunnistaja M. P kinnitas, et politseiauto liikus vastassuuna vööndis vilkuri ja helisignaaliga. Kaebuse esitaja kinnitas ka ise, et vasakpöörde momendil oli vastassuund vaba, samuti liiklusõnnetuse skeemist on näha autode paiknemist peale avariid, millest saab teha järelduse, et politseiauto liikus vastassuunavööndis, kuna vastutulevaid autosid sel hetkel ei olnud. Seega nimetatud tõenditega on vastuvaidlematult tõendatud, et operatiivsõiduk liikus vastassuunavööndis. Kaebuse esitaja väide, et ta ei kuulnud politseiauto helisignaali ega näinud vilkurit, samuti pöörde sooritamisel ei näinud politsei autot peeglist, ei vasta sündmuse tehioludele. Tunnistaja A. Arula kinnitas, et sõitis sündmuskohale sisselülitatud helisignaali ja vilkuritega. Nimetatud ütlusi kinnitavad tunnistajad M. Ilves, kes tõendas, et viibides töökohas firmas Vianor kuulis juba politseiauto sireeni kaugelt ja kui ilmus tema vaatevälja nägi ka vilkureid. R. R tõendas, et viibides töökohas 7
p 1 jõuab kohus põhjendatud veendumisele, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar A. Kase` poolt 24.08.2009.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,09,010933 ei kuulu tühistamisele ning G. Meiner`i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki asjaolusid mis võimaldavad mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja poolt määratud rahatrahv on sanktsiooni alammäära piirides, mis vastab toime pandud teo raskusele. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks
-s sätestatud alustel
lg 1 p 1, lg 2, § 156 lg-te 1 ja 3 kohaselt on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada 30 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, kohtuotsuse peale kassatsioon Riigikohtule kohtuotsuse teinud maakohtu kaudu, teatades kassatsiooniõiguse kastutamisest kirjalikult maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Igor Pütsep Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.